ostjaid · Morse'ide korrapärased ostud võimaldasid Dalil rahamuredest vabana kunstiloomingule pühenduda Katoliku usku : 1949. a. Kuulutas Dali end avalikult katoliiklaseks · 1951.a. Avaldas ta ''Müstilise manifesti'' · Dali maalis ka arvukalt pilte inglitest Ettekanded ja kirjutised: Ta avaldas 2 päevikut ja mitmeid pseudoautobiograafilisi tõid, aga ka 1 romaani, mõned luuletused, arvukalt kunstialaseid esseesid ja manifeste. · Kirjandusliku tegevuse kõrvalt pidas Dali 1950.a. Ka loenguid · Ühe oma tuntumatest loengutest pidas Dali 1955.a Pariisis Dali ja fotograafia: Fotod oli talle mälestus ja innustus · 1944. a tutvus Dali Hollywoodis fotograaf Halsmaniga ja varsti pärast seda hakkasid nad koostööd tegema. Selle koostöö tuntuim tulemus on portree ''Dali Atomicus'' Klassitsistlikud tendentsid : 1948.a avaldas Dali raamatu, ku ta selgitas üksikasjaliselt maalikunsti praktilisi külgi
Plaatoni idee-õpetus on senini üks õhtumaise intellekti väljakutsuvaimaid ja vaieldavaimaid visioone. Platoni rajatud Akadeemia tegutses 900 aastat ja selle mõju õhtumaise enesetunnetuse ja teaduse arengule on olnud tohutu. Selle piires töötas algusaegadel sedavõrd geniaalseid teadusetegijaid, et " praegu ei saaks ka eri maade uurijatest kokku panna samasugust akadeemiat, millel oleks teaduse arengule sama suur tähendus". Platoni tekstid on hämmastavad oma kirjandusliku vormi poolest. Platon kirjutab innustunult ja kirglikult, ta on haarav ja värvikas meeleolukas. Platoni tekstid on dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutatud näidendlikus dialoogivormis. Ajaloo suhtes, mis Platoni tekstidele järgneb, on nad karjuvalt ebasobivad, puudub täielikult akadeemiline ballast. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Ta nägi end eelkõige õpetajana, kes enda rajatud Akadeemias elava sõna kaudu mõju avaldas. "Sarnaselt Sokratesega tahtis ka
Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks või) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas saab luua kirjandust ainult piiratud hulgale inimestele. Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline(rahvaluule). Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Kirjalik tekst on suhteliselt püsiv. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt. Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Primaarne modelleriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel
- harmoonia on (võrreldes nt Chopini ja Lisztiga) traditsioonilisem, vähem kromaatiline; ka meloodia roll pole nii tähtis. 1 "Fantastiline sümfoonia" (1830) Esimene sümfoonia, mis on varustatud detailse programmiga paneb aluse programmilise muusika mõistele 19. sajandil. Programmiliseks nim muusikat, mis on seotud kas kirjandusliku või muu muusikavälise ainestikuga, programm võib väljenduda teose pealkirjas või teosele lisatud kommentaaris. FS programmi autor on Berlioz ise ning see kannab alapealkirja "Episood kunstniku elust". Peategelane on noor kunstnik romantiline kangelane, üksik ja kannatav, "haiglaselt tundlik", lootusetult armunud, kuid oma armastatust lahus. Masendusest võtab ta suure annuse oopiumi, langeb uima ja näeb nägemusi.
Liivi lapsepõlves olid mälestused teoorjusest alles elavad. Kahtlemata tuli poisi elav kujutlusvõime kasuks tulevikus tema teostes. Kihelkonnakoolis huvitus Liiv Eesti poliitilisest elust, kus toimus äge võitlus rahvusliku liikumise demokraatliku ja konseervatiiv-klerikaalse suuna vahel. Liivil oli ka kavatsus õppida vahepeal klaverikunstnikuks. Avispeal teeb katset sellel alal edasi jõuda. Kuid Liivil tärkavad nüüd teist laadi huvid, nimelt kirjandusliku loomingu alal. Ta kirjutab 1882. a. oma esimesed luulekatsetused, millega kujuvenad välja tema tahe, tema ,,kindlad ja tulised püüdmised ükskord selle ärarõhurud ja põlatud rahva eest tööd tegema hakata". Liiv oli Avispeal 1883. a. veebruarini, millal ta haigestus rõugeisse ja seejäärel pöördus tagasi Alatskivile vanemate juurde. Seal jätkas ta õppimist Kodavere kihelkonnakoolis. 2
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK23 Töö pealkiri: Sahharoosi Ensüümreaktsiooni Kineetiliste Parameetrit keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 mreaktsiooni Kineetiliste Parameetrite Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Teooria Ensüüm reaktsiooni kineetikat kirjeldab Michaelis-Menteni vôrrand: kus v0 – reaktsiooni algkiirus; S0 – substraadi algkontsentratsioon; Km- Michae maksimaalne kiirus Konstandi Km sisuline tähendus: kui [S]0 = Km, siis v0 = e kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimaalsest. Järeldu madalama substra...
suhete analüüs. Vene formalism ja uuskriitika seostuvad eeskätt oma aja kirjandusega ja kirjanduse üldjoontega, sel ajal kui vaimuloolased ja tekstianalüütikud tegelevad enam ajalooga. Vene formalistide eesmärk oli kirjeldada vaid tekstist lähtuvalt ja teadusliku täpsusega, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Formalistid seadsid enda ülesandeks kirjeldada täpsete terminite abil, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Selle lähenemisega vastandusid nad biografistidele, sotsiaalsele ja mõtteloolisele kriitikale, mis otsis teksti seost autori eluloo ja teiste väliste asjaoludega. Formalistid eeldasid, et kõik teksti mõistmiseks vajalik sisaldub tekstis endas, ja just nimelt teksti vormis, mitte sisus, millele nad tähelepanu ei pööranud. Formalistid toetavad palju lingvistikale, mis on neil lähim teadusala. Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest.
1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakoolis. Lahkumine Palamuselt... 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu
Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega.
iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Mälestusmärk Nipernaadile: 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas Nipernaadi skulptuur Valga Säde parki.
arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. 19. saj kriitilise realismi peamised tunnused: 1 1. Tegelikkuse kujutamine tõepäraste detailsete kirjelduste, eluliste olukordade, sündmuste ja tegelaskujude kaudu. 2. Ajalooline, historistlik lähenemine kaasajale, subjektiivsuse, meelevaldsuse, kirjandusliku väljamõeldise vältimine. 3. Kirjanduse tunnetusliku külje esiletõstmine, püüe elufakte mõtestada, oma ajastut igakülgselt ja suurte üldistuste kaudu kujutada ja tabada selle põhilisi seaduspärasusi, esitada tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. 4. Peamiselt negatiivsete nähtuste kujutamine, mille kaudu kirjanikud väljendavad ka oma positiivseid ideaale. Realismi tuntumad esindajad 19.sajandil:
Victor Hugo JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Birgit Kukk Tallinna Ühisgümnaasium 10.a klass 2009/10 õa Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26.veebruaril 1802. aastal Besanconis, kus ta isa oli tol ajal ohvitser majori aukraadis. Hugo põlvneb rahva hulgast. Tema kirjandusliku loomingu aeg on pikk, ligi seitsekümmend aastat. Victor Hugo küps loominguiga langeb Juulimonarhia, 1848. aasta revolutsiooni ja Teise keisririigi aegadele ning ta elu lõpp ulatus Kolmanda vabariigi perioodi. Ta ei suutnud alati orienteeruda õigesti ühiskonna arengu nähtuste hindamisel, seega kulges Hugo kui poliitilise tegelase ja kirjaniku tee pidevalt demokratismi, rahva huvide väljendamise suunas. Noor Hugo oli poliitilistelt vaadetelt legitimist. Victor Hugo varajane kuningameelsus
OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks oölemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised krijandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline. Riietus väljakutsuvalt, seltskonnas tahtis tähelepanu keskpunktis olla. Pidi kodus salongi, tahtis ise esiemst viiulit mängida. Wilde ...
*** *** *** Marie Under Marie Under (Marie Hacker, Marie Adson) -- (1883-1980) luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Kui imelik ma elan Kui imelik: ma elan
Motiveeritud nimetused, mille prototüübi tunnused sisalduvad väljendi atributiivses komponendis: eksinud lammas, valge vares vms Väljendid, mille nominatsiooni aluseks on tunnustest tekkiv assotsiatiivne tervikkujutelm: hunt lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal jne. selliste nimetuste puhul kirjeldatakse inimest mitmest aspektist korraga. Situatsioonist lähtuva kujundiga nimetused, mis on sageli tekkinud mingi kirjandusliku süzee alusel: halastaja samaariamees, Taavet ja Koljat, koer heinakuhja otsas jne. (Õim 2001B) 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid Põhisõna tähistab fraseologismis eeskätt inimest kui sellist ja võib nimetamisel lähtuda erinevatest aspektidest. Inimene > loom vm zooloogiline olend. Selle stereotüübi puhul kas aktualiseeruvad prototüüpse looma tunnused ning väljendi atributiivne komponent rõhutab neid
(1906-1989) Sündis 23. novembris 1906 Jõgeval. 1914. aastal sai Betti Alver algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õppima Tartu Puskini nimelisse tütarlastegümnaasiumi. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. 1936 ,,Tolm ja tuli" 1966 ,,Tähetund" 1971 ,,Eluhelbed" 1986 ,,Korallid Emajões" Loomingut iseloomustab filosoofiline mõte ja peen vorm. B. Alveri abikaasaks sai 1937 a H. Talvik, kes suri vangistuse 10 aastat hiljem. 1956. a abiellus ta Mart Lepikuga.
vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema või
tegema, mida taotlebki luule,
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas: järgis antiikkirjanduse eeskujusid ja oli aldis tärkavale romantismile. Temalt on säilinud kolm saksakeelset ja 21 eestikeelset luuletust, nendest kümme oodi ja viis pastoraali. Tuntumad on oodid "Laulja" ja "Kuu". Petersoni luuletused erinesid õpetliku sisuga eestikeelsest luulest sedavõrd, et kaasaegsed ei pidanud vajalikuks neid avaldada. Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi avaldama kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" albumites ja ajakirjas. Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks ,,Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast.
Katrin Katrin Orav Orav 2008 2008 Aleksandr S. Puskin · 1799 - 1837 · 1. Maailmakuulus vene kirjanik · Kirjandusse tuli 19. saj. II kümnendil · Loomingus esindatud nii romantism kui realism Luuletused Poeemid Värssdraamad, -romaanid ("Jevgeni Onegin") Muinasjutud Jutustused · Kirjandusliku ajakirja "Sovremennik" asutaja · Oli seotud dekabristidega, kes 1820. a-tel olid edumeelse mõtte kandjad Venemaal Perekond Nimi Iseloomustus Sergei Lvovits Puskin 1770 - 1848 Puskini isa, erumajor. Nadezda Ossipovna 1775 - 1836 Hannibal Puskini ema, kiiva iseloomuga. 1696 1781
Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema
alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 4-16 mm sisaldas 28% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjalid; fraktsioonideks jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi 15..
Futuristid FUTURISM: Futuristid on kirjanikud, luuletajad ja kunstnikud, kes hakkasid 20.ndal sajandil aretama uut kunstlist liikumist futurismi. ."Futurism" tuleb ladina keelsest sõnast futurum tulevik. Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine ja vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Futuristid tahtsid kujutada suurlinlase mõttemaailma rahutuid muljeid. Nad väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogumistel ja samuti ajakirjanduses. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ni...
Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,
oktoober 1927) oli eesti kirjanik. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Tema kuulsaim teos on "Libahunt": põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina
vihkas sentimentaalset väär-ilu ja tungis tõelise elu poole (ilma seda saavutamata, sest oli lõplikult romantik). Ta kirjutas palju proosat, luulet ja kriitikat. Ta on suursugustanud meie naturalismi, andnud sellele subjemtiivselt luulelise varjundi, süvendanud seda kuni elu algjuurteni, küllastanud seda sarkastilise paatose ja isesuguse hämara romantismiga. Oksa on peetud eluaegu ja hiljemgi pooliku haridusega andekaks inimeseks. Ta on viinud meil kirjandusliku subjektivismi kaugemate piirideni kui ükski teine. Ta oli inimene, kes avaldas julgeid mõtteid ega pidanud teisi paremaks. Jaan Oks oli ka mitmeti ekspressionismi eelkäijaks eesti kirjanduses. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jaan Oks. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.zone.ee/saarekirjanikud/jaan%20oks.html http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/1996/syvalep.html http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/17.09
Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Ta mängis seal mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast laval legendi. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat ja teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna. Luuletusi hakkas ta pidevamalt kirjutama 1965. aastal. Tema luule on avaldanud mõju väga paljudele üle mitme aastakümne. Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas.
August Alle Referaat Autor: Tallinn 2008 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma põlvkonnakaaslastest erines August Alle eeskätt teravdatud kriitilise meele ja loomupärase sarkasmiga. Seda puhangulise ande ja mitte väga ulatusliku loominguga kirjanikku on ta siira tõeütlemise ja keevalise temperamendi tõttu tihti nimetanud eesti kirjanduse enfant terrible'iks. August Alle poeedikutsumuse äratajaks tuleks lugeda ajaloolist Vilnot (Vilnius) selle arhitektuurimälestiste ja vaimse õhustikuga. Noore Alle kirjandusliku maitse kujundamisel etendasid arvestatavat osa ka klassikaline koolitus internaadis, süvenemine poola romantikute, aga ka vene sümbolistide loomingusse. August Alle loomingule on üsna algusest saati omane satiiriline kallak. Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendusvormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti ki...
kujundatud ka kõik luulekogud. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ka soome keeles on ilmunud kogumik ,,Julkaistavaksi Suomen tasavallassa". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. 1980. aastal andis allkirja 40 kirjale. Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning esitanud seda nt ansambel Ruja. Temalt ilmunud luulekogud: Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973)
Uus filosoofia ja mõtteviis: René Descartes'i "Arutlus" (1637) Descartes'i peetakse üldiselt kaasaegse filosoofia rajajaks. Ta oli esimene silmapaistvate filosoofiamõtetega mees, keda mõjutasid arenev füüsika ja astronoomia. Ta oli küllalt söekas, et mitte aktsepteerida vanemate filosoofide veendumusi, püüdes rajada eimilleski täiuslikku filosoofilist süsteemi, mida polnud tegelikult proovinud teha keegi Aristotelesest saadik. Descartes arendas välja lihtsa, otsese ja selge kirjandusliku stiili, millest said aru kõik intelligentsed inimesed. Descartes rõhtutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Descartes arvas, et inimhingel on kaks omadust: Mõistus mis võimaldab teadmisi saada ning tahtevabadus mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida . Olles veendunud jumala olemasolus, lahutas Descartes teadused kahte ossa. Esimene osa on mateeriat uurivad teadused, näiteks füüsika ja arstiteadus, mis
11A. klass JAAPANI MAALIKUNST JA KALLIGRAAFIA Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa 2009 Sisukord: 2.......................................................Sissejuhatus 3.......................................................Maalikunst 5.......................................................Kalligraafia 6.......................................................Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus: Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning sel...
Märtsis 1932 olid asjad sealmaal: viletsas hotellitoas, kus henry elas, leidsid teineteist New Yorgi mühakas ja Pariisi daam, ning nad tegid seda nii, et karvad lendasid. Nüüdsest peale korraldasid nad regulaalselt sääraseid kohtinguid. Henry sõnade järgi viskusid nad teineteise kallale igal ajal ja igas kohas ning Anais`ist sai terane õpilane täielikult välja arenenud erootiliste instinktidega uurija ,,musta pitsi laboratooriumis". Nad tegelesid kirjandusliku pornograafiaga ja Anais õppis kiiresti. Kord õnnestus neil nädal aega omaette olla, sest Hugo oli ärireisil. See nädal oli täis armuelu ja veelkord armuelu. Nii möödus imelise kire aeg terve aastaga. Sellel aastal kirjutas Henry ainuüksi temale 900 kirja ning peale selle lõpetas ta raamatu ,,Vähi Pöörijoon" kirjutamise, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Samuti hakkas Anais päris kirjanikuks. Ta julges ette võtta jutustusi ja romaane
pilkav "Sinises tualetis daam". Tänu Gailiti teravale sulele ja boheemlaslikele eluviisidele saatis teda juba "Siurust" alates skandaalse kirjaniku maine. Fantastilise ainestiku käsitlust jätkas Gailit novellikogus "Rändavad rüütlid" (1919) ja romaanis "Purpurne surm" (1924). Gailiti loomingu kõrgperioodi algust märgistab novellikogu "Vastu hommikut" (1926), milles ta kirjeldas psühholoogilise veenvusega inimlikke kannatusi. Gailiti kirjandusliku loomingu tippsaavutuseks on romaan "Toomas Nipernaadi" (1928), mis sai suure edu osaliseks niihästi kodu- kui välismaal, muutes Gailiti kirjanikukuulsuse rahvusvaheliseks. Romaan koosneb seitsmest novellist, mille tegevustik areneb erinevates paikades, kuid mille ühendavaks lüliks on peategelane Toomas Nipernaadi, kelle seiklusi varakevadest kuni talve tulekuni teoses kirjeldatakse. Teos on omapärane juba
· Vene romantismi suurim esindaja (Teda peetakse vene romantismi suurimaks esindajaks ja vene kultuuri tähtsaimaks müüdiks) · Haridus: Tsarskoje Selo lütseum(Oma hariduse sai ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis asub Peterburi-lähistel. Tema lütseumiaastatest räägib film, mille pealkiri on "1814") · Riigiteenistus(pärast kooli lõpetamist asus ta riigiteenistusse Peterburi ja oli ühtlasi tolleaegse pealinna poliitilise ja kirjandusliku elu keerises) · 1831 abiellus Natalja Gontsarovaga(1831. aastal abiellus Puskin endast 13 aastat noorema naise Natalja Gontsarovaga. Abielu oli õnnelik ja kestis kuni mehe hukkumiseni) · Surm duellil(Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena
Jaan Kross ,,Taevakivi" Imkatsi analüüs Inimesed Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt. 1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taa...
LUULE Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mõneti sarnaneb zanrite süsteem Carl Linné süsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisatsioonivormid, millesse on ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka
7 Tuleb silmas pidada, et täitematerjalide koguse valimisiel tuleks siiski olla ettevaatlik, et tagada olukord, kus täitematerjalide terade ning minimaalse tsemendi ja vee segu kogus täidaks siduvat funktsiooni. Tihedus iseloomustab betooni omadusi üldisemalt, määrates ära betooni kasutusala ja otstarbe. Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2295 - 2450 kg/m3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga, kus tihedus jääb 2000 – 2600 kg/m3 vahemikku. Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märkimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus)
Ekspressionism luules ja draamas Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kirjanduses. Seda on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alus...
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
· "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 SIURULASTE KODUTÜLI Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" lööklause oli ,,:Naudi hetke!" Vaieldamatult on kõige kuulsam följeton ,,Sinises tualetis daam"- paradoksid luulest ja Marie Underist. Lugu on suunatud Underi ja Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. Följetoni peetakse ka Siuru rühmituse lagunemise üheks põhjuseks. Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult,et ta sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka kauged luuleinimesed. Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu, Et läheneks ju kord see võrratu Batist- ja pitsivaht. Kui valge vaha Sul läigib ihu. Maitsen sooja naha
-> paganlik piibel. 41. Kes olid Tibullus ja Propertius? Lembe-eleegia zanri viljelejad. 42. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca oli Hispaaniast pärit retoorikaõpetaja Senca Vanema poeg, kes tegutses advokaadina ning pääses isegi Senatisse, kuid pagendati 41. a Korsikale; sealt tõi ta tagasi keiser Claudiuse teine abikaasa, kes määras Seneca oma esimesest abielust pärit poja Nero kasvatajaks. Kui Nero troonile sai, kujundas Seneca tegelikult valitsuspoliitikat. 62. aastal alustas kirjandusliku tegevusega. Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga verised; arvatavasti ei mängitud). ,,Divi Claudii apocolocynthosis" (,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsaks saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele") Oli nn ,,uue stiili" esindaja, vastandudes stiililt Cicerole (mõtteterad, paradoksid, antiteesid, hakitus, lihtlausestus) 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate?
e e s ." See väljaanne saavutas veelgi suurema populaarsuse kui "Perno Postimees", muutudes peagi Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Lehe juures hakkas töötama ka Jannseni luuletajast tütar Lydia Koidula. Pikka aega ei palgatud mingit abijõudu ja kogu lehe juures tarvilik tehnilinegi töö tehti kodus. Põhiraskus oli Koidula kanda: "T a p o l e o l n u d m i t t e ü k s i l e h e t o i m e t u s s e k r e t ä r , m i t t e a i n u l t lehe kirjandusliku osakonna toimetaja, vais ühtlasi selle raamatupidaja, korrektor, ekspiitor; jah, puudus ainult et ta ise oleks p i d a n u d l e h t e l a d u m a g i !" (A. Kallas) Hiljem tegid "Eesti Postimehele" kaastööd F.R. Kreutzwald, J. Adamson, J. Jürison, J. Hurt ja mitmed teised ärkamisaja nimekad tegelased. 19. sajandi teisel poolel hakkas levima teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes "Eesti Postimees" kirjutaks ainult sakslastele meelepärast juttu
nauding, teine äärmus on elu totaalne estetiseerimine: O. Wilde Elu matkib kunsti. · Teiseks on kirjandusel informatiivne funktsioon. Reisikirjad, päevikud, ajalooromaan. · Modelleeriv. Kunsti võime luua uusi maailmu, uusi tunnetusvõimalusi. · Prohvetlik. Piibel on tugeva prohvetliku laenguga. Ulme, utoopia, antiutoopia. · Sotsiaalne. Inimese mõjutamine, mis võib kujuneda propagandaks. Igasuguse kirjandusliku teksti eesmärgiks on inimest muuta. Tavaliselt autor jutustusse ei sekku ja sellega on tagatud lugeja vabadus, kuid Hitchcock näitab selle vabaduse suhtelisust. 1 Frye, Northorp. Kriitiline rada. Vikerkaar 1993/11 2 2. Kirjandusteaduse koostisosad ja abiharud Kirjanduslugu võib olla sünkroonne või diakroonne. Esimesel juhul uuritakse
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul
23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toimetas Friedebert Tuglas ning see sisaldas artikleid, luulet ja kultuurikroonikaid. Rühmituse teke oli mõjutatud Henri Barbusse'i 1919
Avaldas seal ka esimesed müüdid:"Emajõe sünd", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a
• Tema lõppjärgu loominus oli palju juhuluulet • Oli boheemlane; kirjutas ka palju muud ning samuti tõlkis, nt Dante Jumaliku tragöödia?? • Kirjutas palju ja erinevatel teemadel, tõeline luuletaja, aga jooksul ka luule muutus Uusrealism u 1905-1920 suuri kansankuvaus • tööliste oragniseerumine 1899 oma partei, 1905. suurstreik • autonoomia taotlused, sisepoliitilised vastasseisud • 1906. naised valima • 16.12.17 Iseseisvus • Kodusõda(kahe kirjandusliku perioodi piir) • Pärast suurstreiki hakkas õitsva lüürika kõrvale ilmuma ühe enam proosat. • teemadena vaesus, räpasus ja kõik muu kole • Uusrealistlik: looduslähedane, demokraatlikus, inimväärikus, ühiskondlik õigus, individualism, huumor Joel Lehtonen (1881-1934) • alustas uusromantilise loominguga (nt. “Mataleena” • Uus looming algas 1910. aastal kui Euroopa reisid ning kirjanduse lugemine ja tõlkimine hakkasid
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk KP-21 Isabel Kangur Vladimir Nabokov Referaat Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 Elulugu ....................................................................................................................... 4 Looming ..................................................................................................................... 5 Lolita .......................................................................................................................... 6 Teised teosed ............................................................................................................. 6 Kasutatud allikad ...............................
regulaarse koostisosa kaasaegsete spordisündmuste üksikasjalikud kirjeldused, ja kui ajaleheartiklitest peaks väheseks jääma, võib tänapäeva internetist ja ilukirjandusest leida rikkalikul hulgal mitmesuguseid kujutletavaid võistlusi ja matse. Kreeklastele ei meeldinud sellised kirjeldused vähem kui meile, kuid pole mingeid tõendeid, et nad nõudsid tõetruid jutustusi oma aja spordivõistlustest. Nad eelistasid väljamõeldisi ja mingisuguse omalaadse kirjandusliku kukkuleppe järgi toimusid kõik need väljamõeldud võistlused poollegendaarsel sangariteajastul. Sellega on seoses probleem, mis puutub juba Homerosse, kes pani sellele traditsioonile aluse. << Iliases >> kirjeldab Homeros meil on nüüd alust uskuda selle poeedi tegelikku olemasolu Patroklose matusel peetud spordivõistlusi, kuid me ei tea kindlalt, kas see kirjeldus moodustab osa pärimuslikust materjalist, mis jõudis Homeroseni
ta kuulajate seas teatavat poolehoidu. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" valmis 1905. aastal. Mõni aasta hiljem koostas O. Mägi uue süzee, mille juba "Lembitu tütrena" luulevormi valas A. Haava. Vastses variandis, kus muusika säilitas esialgse kuju, muutus varasem klassitsistlikus laadis antiikdraama eestlaste muistset vabadusvõitlust kajastada püüdvaks teoseks. Seejuures tekkis paratamatu vastuolu muusika ja kirjandusliku materjali vahel, mis ongi teose põhilisi puudusi. SISU: Eestlaste maale tungib rüütlite vaenuvägi. Üks mõõgavendadest tahab naida Lembitu tütart Ainot, kes sellest ettepanekust otsustavalt ära ütleb. Lembitu malevlased kogunevad hiide ohvripeole. Algab lahing, mis lõpeb eestlaste kaotusega. Veelkord püüab Rüütel Ainot sundida, ent viimane otsustab ennem langeda iseenda käe läbi kui saada vaenlase orjaks. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
