Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. Kirjanduses tegi alguses ilma futuristina, avaldades kogumiku „Lendavad sead” trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele Teine loomingu suur teema on külaelu - „Jüripäev” (1921) „Jaanipäev” (1924) „Mihklipäev” (1924) „Karuskose” (1943). Tuntuim teos on vabadussõja-aineline „Nimed marmortahvlil” Paguluses avaldas Kivikas romaani „Nimed marmortahvlil” teise, kolmanda ja
kroonika". Romaan ühendas oskuslikult seiklusromaani armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta
and their Plays", mis keskendub teatri patroonidele ja selle identiteedile. Rutter (2008: 345) teeb teose põhjal järelduse, et teater on vahend, kuidas eraldiseisvate näidendite poliitilist sisu saab siduda laiemalt riigi poliitikaga. Autor spekuleerib, et üks põhjusi, miks repertuaariuuringut on hiljutisel ajal nii palju populaarsemaks saanud võib olla see, et see on pakkunud vastust kesksele metodoloogilisele probleemile - suhe kirjandusliku teksti ja ajaloolise konteksti vahel. Siiski jääb alles küsimus, miks teatud ajalooline kontekst on valitud, et kõrvutada teatud kirjandusliku tekstiga. Repertuaari kriitika on, nagu oleme näinud, sidunud näidendid laiemate sotsiaalsete liikumiste külge. Rutter ütleb, et Andrew Gurr on oma teoses "Shakespeare'i aegsed teatrid" ("The Shakespearian Playing Companies") esile toonud uue ajaloolise problemaatika: ajaloolaste
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja Tartu vahel meenutab
kroonika". Romaan ühendas oskuslikult seiklusromaani armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta
· 1932 saab Gailitist Vanemuise Teatri direktor · Tuleb Tartust Tallinna ja töötab edasi kutselise kirjanikuna · Jätkab Rootsis Örebros kirjanduslikku tegevust kuni surmani. · Sureb 05 november 1960 ja on maetud Rootsi Örebro põhjakalmistule. Looming · Oma trüki debüüdi tegi ta 1909 aastal esimese raamatuna ilmus jutstus ,,Kui päike läheb looja". · 1914 kirjutas romaani ,,Muinasmaa" · Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" koos H. Visnapuuga. · 1924 ilmub romaan ,,Purpurne surm" · 1926 ilmub novellikogu ,,Vastu hommikut" · 1927 novellikogu ,,Ristisõitjad" · 1928 ilmub romaan 7 novellides ,,Toomas Nipernaadi" + · - Romaani keskne tegelane on romantilise hulkurina esinev kirjanik, kes vastandab end kõigele argipäevasele ja omakasu püüdlikusele. · - Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust, upsakust, rumalust ja omakasupüüdlikust.
juuni 1994 Veljo Tormis Oli eesti kostüümikunstnik 7.August Linda Vernik (koos tütre 1930 Eda Vernikuga) On eesti 22. juuni 1933 24. helilooja august 1990 oli eesti filmikunstnik Monteerija- Ludmilla Rosental Kirjandusliku alusteose autor- Toimetaja- Lennart Meri August Kitzberg Direktor- Kullo Must Lennart Meri 29.märts Kullo Must 1929 - 18.Märts 14.märts 1911 2006 10.august
Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga. Sande Cohen on kritiseerinud narratiivset teadvust kui puhtreflektoorset ja "desintellektiivset" mõtlemislaadi ning teoreetilise mõtlemise pidurit humanitaarteadustes. Kuid narratiivile leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud tunnustama mitte kui tühipaljast vormi, vaid kui teatavat laadi diskursust, mille sisu ongi vorm. Narratiivi ja ajaloo vahekord tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt modernismile narratiivi vormist kui ka huvist ajalootõeluse kujutamise vastu. White aga väidab, et modernism ei hüljanud narratiivsust, ajalugu ega realismi. Modernism avastas narratiivis keelelise ja troobilise sisu, mis võimaldas esitada ajalugu mitmemõõtmelisena, mida 19. sajandi realism ei suutnud nii hästi teha. See näitab, et moodne kirjandusteooria on ühtlasi ka ajalookirjutuse teooria.
mis sisaldas peamiselt artikleid, luulet ja kultuurikroonikat. ,,Tarapita" oli viimane kosmopoliitilise kallakuga liikumine eesti kirjanduses. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli tarapitalastel kõne alla noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistele trükisõnas, korraldas "Tarapita" 1921. aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette programmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi ,,Tarapita" rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid ,,Tarapitat" iseseisvuse õõnestamises ja "punase hädaohu" ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutataks, oli
ja Dagmariga 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga Kuulus rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal 20. septembril 1944 lahkus Under perega Eestist ning asus elama Stockholmi lähistele Suri 25. septembril 1980. Aastal Rootsis Looming Tuntus läbi kirjandusliku rühmituse "SIURU" Varajane looming Luulekogud "Sonetid"- 1917 "Sinine puri"- 1918 "Eelõitseng"- 1918 Loomingu kõrgperiood "Hääl varjust" -1927 "Rõõm ühest ilusast päevast"-1928 "Õnnevarjutus"-1929 "Lageda taeva all"-1930 "Kivi südamelt"-1935 Mõju Eesti kultuurile Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mõjutanud paljuski tema loomingut Underi põgenikeperioodi luule andis
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse k...
Греясь в тёплых лучах не хочется думать о том, кого в период суматохи забыли, обделили вниманием или оставили без помощи под предлогом длинного списка дел и нехватки времени. Может, ты и сам ощутил бессилие от равнодушия других людей. Essee Essee on lühike üldarusaadav kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust isikupäraselt või vaimukas sõnastuses Üliõpilane kirjutab essee vabal teemal Nõuded esseele 1. Tiitelleht 2. Allkirjastatud autorideklaratsioon! 3. Annotatsioon 4. Sisukord (mittekohustuslik) 5. Sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7
jumal" 1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903).
FUTURISM FUTURISTID Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 12. klass FUTURISM "FUTURUM - TULEVIK" TUNNUSED: - moodsa ühiskonna tormilise arengu kiitmine - vanade kultuuritraditsioonide hülgamine - sõja, tehnika ja dünaamika ülistamine VÄLJENDUS: - manifestid - enesereklaam - kunst ja kirjandus TEKKIMINE sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt 1909 koostas esimese manifesti itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad!" 1909 "Loobume maalikunsti traditsioonilistest motiividest!" 1910 KUNST MAALIKUNST: liikumisillusioon, eeskuju kubismist, erksad värvid ESINDAJAD: Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. ARHITEKTUUR: looduse puudumine, tehiskesk...
kirjandusliku elu kohta. Veel enam Liiv jätkas ka luuletamist. Nii kandis kirjanik 1896 aasta suvel, kui ta elas oma lelle juures Pujanil, kaasas käsikirjapakk, mis sisaldas peamiselt värsse. Oma hilisemates üleskirjutustes on ta 1890-ndate aastate teise poolega dateerinud hulga luuletusi. 1902 aastal avastas Juhan Liivi Ojal ülikooli närvikliiniku assistent Juhan Luiga, kes kogus Põhja-Tartumaal andmeid vaimuhaiguste leviku kohta. Kohe märkas arst, et Liiv polnud ühiskondliku ja kirjandusliku elu vastu täiesti tuimaks muutunud. Hakati jälle avaldama Liivi luuletusi, 1903 aastal ilmusid tema ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" uued trükid. Järgmisel aastal andis ajaleht ,,Uus aeg" oma kaasadena välja J. Liivi ,,Kirjatööde kogu", mis aitas laiemalt tutvustada haiguse eelset proosat ja luulet. Liivile pühendas tähelepanu ka ,,Postimehe" ja ,,Linda" ringkond: nendes väljaannetes ilmus tema uusi luuletusi.
Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seoseid. 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Lugeja garanteerib selle, et tekst hakkab tähendust omama. Lugemist mõjutavad lugeja elukogemus, kultuurikogemus, teadmised, ellusuhtumine, tõlgenduskogukond (inimkooslus, kes kasutab lugemisel teataval määral samu tõlgendusstrateegiaid), oma põlvkonna ootused ja nii edasi. Lugeja ülesandeks (ja ka motiiviks, et lugeda) on lünkade täitmine ja seeläbi teksti mõttestamine. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
Betti Alver 1906- 1989 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a
Pangapettus" on väga sisutihe ja kogu tegevus toimub vägagi hoogsalt. Muidugi mõista toimub sündmustik pangas, mille nimeks tänapäeval Hansapank siis, aga Hatza pank. Peeti palju koosolekuid, et arutada kuidas ja mis oleks parem pangale ja teistele. Kaur Kenderi seiklusromaan "Pangapettus" avab meile Kenderi täiesti uuest küljest - meeletult hoogne, pööraselt naljakas, ning vahel väga harva ka mõtlemapanev "Pangapettus" on kaanest kaaneni puhas meelelahutus. Ilma igasuguse kirjandusliku ambitsioonita, ilma mingite kihtideta, ilma igasuguse sügavuseta romaan on see, mida Eestis on ikka igatsetud - meie oma väike kohalik maavärin. Kenderi romaan Pangapettus on tragikomöödiline jutt,sellele raamatule on tulnud mitmeid kommentaare enamasti on need kõik muidugi positiivsed ja seda arvan minagi. Raamat on kindlasti väga positiivne ja väike vaheldus Eesti rahva igapäeva elule. Mõnus on märkida, et Eestil on
Elulugu Rainer Maria Rilke oli saksa luuletaja, hilissümbolismi esindaja. Ta sündis AustriaUngari keisririiki kuulunud Prahas, kus õppis kunsti, kirjandust ja õigusteadust. Saksamaal tutvus ta tollase mõjuka kirjandusliku daami, Nietzsche kunagise armastatu Lou AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis
luuletajaid. Esteetiline murrang · Selgepiiriline väljaarendamine ja suunamuutus. · Tõsteti esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust. · Püüti kontakti leida uute Lääne-Euroopa vooludega · Eesmärk luua inteligentsikirjandus. Esteetiline murrang · Pandi pearõhk: Kunstilisusele Teostuslikule tasemele Isikupärasele stiilile Rühmituse hajumine · Haritlastest lugejaskond oli liiga hõre · Kriisiseisund · Pettumuse meeleolud · 1912.a. saadi ametliku kirjandusliku organisatsiooni staduud · Rühmitus lagunes, kuid samanimeline kirjastus jäi püsima Liikmed · Sellesse rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde Villem Grünthal-Ridala. Anton Hansen Tammsaare. kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, Teosed · 1905.a.- Noor-Eesti" I album · 1905.a.- "Võitluse päevil" · 1907.a.- "Noor-Eesti" II album · 1909.a.- "Noor-Eesti" III album · 1910-1911.a. "Noor-Eesti" ajakiri
töökoht, suur maja ja enda perekond. Suuresti ollakse keskendunud enda heaolule ning kui see on saavutatud, siis võib-olla ka teisi aidata. Aga kui on juttu ühiskonna paremaks muutmisest, ei näita noored välja suurt tähelepanu. Nad on pigem pealtvaataja rollis - ise ei tee midagi, kuid jälgivad sündmuste kulgu. Sada aastat tagasi oli noorte eesmärgiks Eesti ühiskonda muuta julgemaks ja üksmeelsemaks. Sel ajal olid aktiivsed noored teinud kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti, mis tegeles Eesti kultuurielu arendamisega. Ühiskonna mõjutamiseks kasutati kirjandust, kus rõhutati eestlaste kokkuhoidmise ja enda arvamuse avaldamise tähtsust. Oluline mõte oli ka see, et rahvas oleks valmis vastu võtma uusi ideid, mitte nendes kahtlema ja teisi umbusaldama. 1905.aasta noorte tähtsaim õpetus oma eakaaslastele oli omandada haridus ja arendada Eesti kultuuri. Nende noorte mõtted on tänapäevaks aegunud, kuna 21
ja 1807. aastal avaldatud luuletused said terava kriitika osaliseks. Alles "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Lisaks sõprusele Percy Bysshe Shelleyga oli ta kirjavahetuses ka Goethega. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele.
kuigi teose loomise idee oli tal tekkinud juba varem Peterburis. Olulist tähtsust Tobiase vaadete ja tõekspidamiste väljakujunemisel omasid ka tema kokkupuuted Peterburi Jaani kiriku õpetajate, väljapaistvate Eesti kultuuritegelaste Jakob Hurda ja Rudolf Kallasega. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana ja valmistas koos Aleksander Lätega ette klassikaliste oratooriumite ettekandeid. Tartus elades tutvus Tobias ka kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegelastega, kelle püüdlused Eesti kultuuri Euroopasse viimisel olid ka Tobiasele lähedased. Kui Peterburis elades oli Tobias näinud oma peamist ülesannet põhiliselt vaid kirikumuusika sisuliste ja vormiliste väljendusvahendite avardamises, siis nüüd seostas ta seda ka Eesti rahva vaimsete püüdluste ja eesmärkidega. Nii olid Tobiasel kõik eeldused väljapaistva suurteose loomiseks. Kuna Tartus oli vähe väljavaateid oma
Benderis kajastub välja ka Nõukogude Liidu kord, mis tähendab, et ka Nõukogude riigipead petsid inimese, tuues välja vaid riigistoimuvaid ilusaid asju. Samuti kujutatakse peategelast särava ning huvitava tegelasena, mis läheb vastuollu individualistlikkuse poolest vastuollu, sest nõukogude inimene pidi olema võrdne teistega ning pidid sulanduma massi. Bender kohtles teisi inimesi väikestena, keda on hea ära kasutada. Kõige teravam satiiri instrument ongi Bender ise- mitme kirjandusliku tüübi koondkuju. Kuigi peategelane sai romaani lõpus surma, ilmus ta uuesti teoses „Kuldvasikas“, teos oli küll naljakas, kuid oli palju tõsisem. Romaani teine peategelane , Ostap Benderi kaasosaline, Ippolit Vorobjaninov on teoses väga vaikne ning kartlik. Ta on Ostapi täielik vastand. Vorobjaninovil pole aega tunda kaasa oma ämma surmale, sest ta sai teada, et ämm oli päranduse jätnud. Bender ja Vorobjaninov asusid toolide otsingule
laager laager / töökoht töökoht töökoht / auto auto auto / villa villa villa / kuradi rumalad rootslased" (Kalju Lepik: ,,Rukkilille murdmise laul". Tallinn, 1990, lk. 261) b) üldiselt üksikule Näide: Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Selle tüüpiliseks näiteks on Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm. c) sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Näide: Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõestab tööga kaevanduse strekis / ja noores linnas Eestimaa Donbas, / et kommunism reaalselt, raudselt tekib, / on tema ind me käsi juhtimas." (Felix Kotta: Kiviõlis; kogumikust ,,Kindlal sammul", Tallinn, 1950, lk. 73) d) diakrooniline
Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused: Sisu vastab pealkirjale kirjutaja valdab käsitletavat ainestikku, väited ja seisukohad on põhjendatud ning loogilised, ei kopeeri teiste mõtteid, sõnastus on selge ja ladus ning seda on kerge lugeda, väljendusviis on isikupärane, lõpeb järeldusega. (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006.) Essee eesmärk: Essee näitab autori väärtushinnanguid ja hoiakuid (Tallinna
Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. " Eile nägin ma Eestimaad" , " Ta lendab mesipuu poole". 2
239-3 -20 °C 2254 2082 10,7 10,3 9,9 10,7 10,0 107 61 100 8,9 245-1 vees 2518 2421 10,4 10,0 10,0 10,4 10,0 243,5 244 398 38,3 245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust
iva enamasti. Kreeka teatris tähtis 3 ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Sellest kasvanus välja kogu maailma teater. Tragöödia Sophokles, Aischylos. 534 eKr teatri sünd, mil poeet Thespise tragöödia ettekandmine. Näiteljaks tema ise. Skeene ja Theatron. Aischylos toob koori kõrvale 2 näitlejat. 5) Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul.
luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja
Nikolai I kehtestas kohe valitsemisaja alguses ta analoogse korra ametiasutustes. Ta tahtis ranget distsipliini. Üks uuendustest oli ametnike arvu suurendamine. Vene elu järsk bürokraadistumine. Ametnikud ja üldine vormilisus. Väikeametnike elu kirjeldused olid 40ndaltel väga levinud. See ei ole Dostojevki originaalne käsitlus. Nikolai I teine uuendus Ta asutas salapolitsei ehk poliitilise politsei. Ametlikult nimetati seda Tema Majesteedi Kantselei 3ndaks osakonnaks. Seotud ka kirjandusliku eluga (Puskini elu). Karmistas tsensuuri nii palju kui võimalik. Ja 30/40ndate aastate teoseid hindas tsensuur. Esimesi variante ei võetud trükki, nõuti parandusi. Nikolai I tahtis olla ideoloog, ta mõistis, et inimesi mõjutab eelkõige ideoloogia. Ta toetus Sergei Uvarovi ideoloogiale ,,Ametliku rahvusluse teooria" Kolm põhialget: 1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega
Raamatu analüüs Antoine de Saint-Exupery(1900-1944). Sündis Lyonis. 1921. aastal võeti Saint-Exupery sõjaväeteenistusse, lennuväkke, oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides. Sealt sai alguse tema suur huvi lennuasjanduse vastu. Ta sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Saint-Exupery 1928. aastal. Tema esimene jutustus oli "Lõuna post". Tuntuimad teosed on "Öine lend", mis sai kirjandusliku preemia, "Inimeste maa", "Sõjalendur", "Tsitadell" jt. Omapärase erandi moodustab teos "Väike prints", mis on üks tema viimaseid teoseid, kirjutatud 1943. aastal. Teose pealkiri: "Väike prints". Väikese printsi järgi on oma nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Sellega seonduses võis ka teos oma nime pärida. Zanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet
Ta on üks tõlgitumaid Eesti kirjanikke ja kõige NSVL vastasem. Ta oli PEN klubi esimees. 7 luulekogu-"Valgus rahnude all", 11 romaani- "Ristideta hauad"(17 keeles), "Tormiaasta". 1novellikogu-"Saatuse sõlmed". VÄLJAANDED 1944. Soomes kirjastus "Otto". 1945. Välismaine Eesti Kirjanike Liit, juhtis A.Mälk, pärast ta surma K.Lepik. 1950-1994 Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiiv, juhtis B.Kangro *Juba kodumaalt lahkumise aastal alustati kirjandusliku ajakirja väljaandmist, alguses Soomes, hiljem Rootsis ilus 4 numbrit "Eesti Loomingut" *"Tulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 aastal Rootsis välja kirjandus-ja kultuuriajakirja "Sõna". *1950. aastal asutati Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri "Tulimuld". *1957. aastal Rootsis ajakiri "Mana"
Isa Goriot 1.Teose autor ja pealkiri ? Honoré de Balzac "Isa Goriot" 2.Tutvusta lühidalt teose autorit Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enamus Balzaci loomingust jäi kirjanduslikult väheväärtuslikuks ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseks sai "Isa Goriot" . Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma,
kõige enam esitatud kodumaine näitemäng. Kivi kõige olulisemaks toetajaks oli esteetika ja kaasaegse kirjanduse professor Fredrik Cygnaeus, kellele Kivi sooritas küpsuseksami ning kes tema loomingu ja talendi hindamisel pani korduvalt kaalule kogu oma autoriteedi ja reputatsiooni, seda alates esimestest auhinnatud töödest "Kullervo", "Nõmmekingsepad" kuni rahvusromaani staatuse saavutanud "Seitsme vennani". Kivi vastastest, kitsarinnalistest kirjandusliku traditsiooni vangidest oli kuulsaim August Ahlquist, soome keele ja kirjanduse professor, kes saavutas kurikuulsa surematu maine tema teoste mahategemisega. Kasutatud materjal Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2.osa romantismist postmodernismini. Koolibri 1999. ENE 4. Valgus 1989. http://www.aleksiskivikansalliskirjailija.fi/lang/index.php? option=com_content&task=view&id=14&Itemid=28
Lydia sünnitas Eduardile kaks tütart ja kaks poega Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes" 1864 väljus ulatuslikum jutustus ,,Ojamölder ja tema minia" Tartu Sündis ja kasvas Tartus Pühendas rohkem aega luuletuste kirjutamisele 1866. aastal ilmus esimene luulekogu ,, Vainulilled ,, Hiljem ilmus teine luulekogu ,, Emajõe ööbik" Kohtas tulevast meest kellega Tartus abiellus ,, Emajõe ööbik ,,
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5
/---/Kuna ülekohus on vaikida kui tunned ja tead, et pead võitlusesse astuma toore kaukavõimu, tagurluse ja närususe vastu, kutsume kaastööle ja koostööle kõiki neid, kes meie jõhkra aja käiguga alla vett kaasa ei taha ujuda.'' Tarapiltalased võtsid mõjutusi vastu Saksamaalt, seal levinud ekspressionistlikust suunast ja prantsuse kirjaniku Henri Barbusse'i asutatud rühmast Clarté, mis kujunes revolutsiooniliseks nii oma sõjavastaste ideede, kui ka kirjandusliku uuenduslikkuse poolest, koondades enda ümber dadaiste, sürrealiste ja teisi maailmasõja järel tekkinud kirjandulikke liikumisi. Tarapita sai Clarté rühmitusest impulsse: sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu võitlemine oli selle organisatsiooni peaeesmärke. Rühmitusele heideti ette isamaalise meelsuse puudumist ja isegi kommunistlike ideede pooldamist, kuid siiski olid neil üllad persepektiivid ja seisukohad Eesti kultuuri edendamises.
Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Tema lemmikhobiks oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu. 17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose. Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos, Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu.
Rooma kirjanduse põhiperioodid. Vanim ajajärk kuni 240 e.m.a Kreeka eeskujude jäljendamine kuni Cicer kirjandusliku tegevuse alguseni (a. 240-81 e.m.a) Rooma kirjanduse kuldne ajajärk (Cicero aeg ooma proosa õitseaeg) Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk Augustuse surmast Traianuse surmani Rooma kirjanduse vasken ajajärk hiline impeeriumi aeg Traianuse surmast antiikaja lõpuni ( a.117-476 m.a.j Komöödia Algust tegi Livius Andranicus, kes valis süzeesid Trooja tsüklist. Ta sai ka Rooma dramaatikas juhtivaks
omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972.a õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti, seejärel töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana. Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1978. aastal A. Lauteri nimelised 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli 1977. ja nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. 3 Teose üldiseloomustus
100 aastaga Muinas-Eestist tänapäeva Moodne kirjandus on tänapäeva eestlase üks suurimaid kaaslasi üleskasvamisel. Eriline roll on iga inimese jaoks aga kodumaisel kirjandusel, mida hoitakse ja edasi arendatakse. Selle muutumine meie meeletus tempos arenevas maailmas on paratamatu, kuid see-eest areneb kirjandus koos meiega ja meie sellega. Praeguse aja kirjandus on üsnagi mitmekesine: kirjutatakse kõigest, sihtteema justkui puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud ...
STEPHANE MALLARME (1842-1898) Stephane Mallarme sündis 1842 Pariisis. Oli kirjandusliku sümbolismi eelkäija, prantsuse luuletaja ja kirjanik. Tema töö inspireeris mitmeid revolutsioonilisi 20.sajandi alguse kunstikoole. Mallarme elas vaesuses suurema osa elust. Temast sai inglise keele õpetaja. Tuntuse saavutas Stephane teisipäeviti salonge läbi viies, ta arutles filosoofia ja luule üle. Ta juhtis gruppi Lles Mardistes", seal grupis olid ka Rainer Maria Rilke, Paul Valery ja Paul Verlaine. (Mallarme, s.a)
Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale. Tegelastes võivad olla ühendatud erinevate inimeste iseloomujooned, kuid seejuures peab ta mõjuma eluliselt ja usutavana. Vahel loovad kirjanikud tegelaskuju mõne elust võetud inimese ehk prototüübi põhjal. Paljude Eesti kirjanduse suurteoste tegelastel, nagu "Tõe ja õiguse" Andresel ja Pearul või "Kevade" Tootsil ja Kiirel, on olnud algkujud.
Neli põhilist ajajärgukku: 1. Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2. Atika ajajärk (5. 4. sajand eKr); 3. Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4. Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Rooma kirjandus on olnud algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. 4 1. Vanim ajajärk(kuni3.s. eKr). 2. Arhailine ajajärk(3.-2.s. eKr). 3. Kuldne ajajärk (1. s. eKr). 4. Hõbedane ajajärk(1. -2. s. pKr). 5. Hiline impeeriumi ajajärk(2.-5. s.). 5 Vanakreeka kirjandus Arhailine ajajärk hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule riigile ülemineku ajal
suunas. Loomingul oli eelistatud lüürika ja novellid. Tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 7.Tarapita – liikmed, tegevus, tähtsus Kirjanduslik rühmitus mis tegutses aastatel 1921-1922. Andsid välja 7 samanimelist ajakirja. Rühmitus teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. Kõne all olid sageli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Korraldas kirjandusliku ringreisi. Erinevalt vähesest tegutsemisajast oli rühmitus ühte ja BRENDA HOLT 11 E-ÕPE tugev. Tarapita oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja tolle aegses ühiskonnas. Tarapita liikmeteks olid Under, Kivikas, Semper, Adson, Vares-Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner ja Tassa. 8.Marie Underi looming – luuletused, sonetid, ballaadid. Näited. 1917.aastal ilmus Underi poolt kirjutatud esikkogu „Sonetid“
elulise sündmustikuga näidend 8. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi 9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu
algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. Suhted teiste rahvuslike tegelastega On teada, et Lydia Koidulat on huvitanud Fr.R.Kreutzwaldi looming. Algul, et saada täpsemat ülevaadet tema loomingust, kirjutas Koidula talle kirja, millele hiljem sai ka vastuse. Sellest arenes suur ja tihe kirjavahetus, mis on suurepäraseks dokumendiks mitte ainult kummagi asjaosalise elamuste, mõtete ja vaadete suhtes, vaid ka kogu ajajärgu kirjandusliku ja kultuurilise elu kohta üldse. C.R. Jakobson oli eest rahvusliku liikumise väljapaistvaimatest tegelastest, kes nii nagu Fr.R.Kreutzwald jt. Jannsenite kodust aeg-ajalt läbi astus. Koidulal oli ka Jakobsoniga soe kirjavahetus ning kogu aja oli Jakobson teda toetanud ja aidanud. Peale selle, et Koidulal oli tihe kirjavahetus FR.R.Kreutzwaldi ja C.R.Jakobsoniga, oli tal kirjavahetus ka A.Almberg-Jalavaga. Samuti suhtles Koidula ka F.J.Wiedemanniga, kes on meile tuntud kui eesti
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
