Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega
Tallinna Tehnikaülikool P-BROMOATSETANILIID LÄHTUDES ATSETANILIIDIST ORGAANILINE KEEMIA II LÕPUTÖÖ Juhendaja: Marju Laasik Tallinn 2013 Sisukord 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus
Esimesed eestlastest haritlased Eesti kirjandust on arendanud mitmed andekad inimesed. Nende eesmärgiks oli eestlaste teadmiste parandamine ning avardada silmaringi välismaailma kohta. Otto Wilhelm Masing on eesti vanima kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju on meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise. Seda tegi ta köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäeva Wahheluggemised", see tutvustab eesti lugejatele paljude võõr...
26. 1905. Algas Peterburis revolutsioon mis levis kiiresti ka Baltikumis.Korraldati streike ja miitinguid.Keskpunktis Eestis sai Tallinn.Toimus üldstreik oktoobris, kuid äkki ilmus sõjavägi ja avas ootamatult tule.Detsembris veel meeleolu tõusis ning laastati ja hävitati mõisahooneid. Lõpuks saabusid karistussalgad , ohvriks langesid 328 inimest ning suleti ka ajalehed. Samal aastal avalikkuse ette astunud kirjanduslik rühmitus Noor Eesti , mille eestvedajaks oli Gustav Suits, F. Tuglas ja Juhan Aavik, seadis lipukirja: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"Olid kirjanduse kõrvalt ka tegusad kuntstis, teaduses ja keeleuuenduses. 27. 1906. Asutati Tartus esimene eesti õppegeelaga gümnaasium.(Miina Härma Gümnaasium) 28.1909. Loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati nii aineline kui ka vaimne vanavara.Tarbeesemete, rahvariiete ja ehete kõrval
.......................................18 2.5.1.Aniliini sünteesi saagis..........................................................................18 2.5.2.Atsetaniliidi sünteesi saagis..................................................................19 3.KOKKUVÕTE....................................................................................................... 20 4.KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 21 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus Orgaanilise keemia praktikumi lõputööna sünteesisin aniliinist lähtudes atsetaniliidi. Atsetaniliid on lõhnatu tahke pulbriline aine, mille värvus varieerub värvitust valgeni. Kõige sagedamini saadakse seda äädikhappe anhüdriidi reageerimisel aniliiniga (kasutusel ka selles töös). Reaktsioon on olnud laialdaselt kasutuses orgaanilise keemia praktikumides, kuna tutvustab mitmeid põhilisi
SÕDA JA RAHU Lev Tolstoi "Sõja ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 1869. Lev Tolstoi sai seda endale lubada. Ta oli rikas krahv ja tal oli aega ellu viia oma idee, mille hiiglaslikud mõõtmed ilmnesid varsti pärast töö alustamist. Algil oli tal plaanis kirjutada romaan 1825. aasta dekabristide ülestõusust. Dekabristid oli aadlisoost ohvitserid, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega. Tolstoi kavatses kirjeldada ühe vastuhakkaja elu ja saatust ja sattus nii Napoleoni sõdade ajastusse. Ulatuslikust materjalist, mis kirjanik nende aastate kohta kogus, koorus välja teine, ajalooliselt tunduvalt sügavamale ulatuv aines. Ta pani "Dekabristid" kõrvale ja see jäigi fragmendiks. "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Vene aadel naudib kuldset ajastut: lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel maale. Mondääns...
Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm
tahtsid parandada ühiskonda ning hindasid inimese haridust. Neid mõlemaid kiusati taga, kuna olid vastuolus poliitiliste ja usuliste ringkondadega. Mõlemad kirjutasid filosoofilisi kirjutisi ja filosoofilise kallakuga ilukirjandust. Kahjuks nende teosed aga põletati. Kuid kui Voltaire pidas tähtsaks mõistust ja vaimset haritust ning ei uskunud inimese sünnipärast headust, siis Rousseau uskus looduse poolt antut ja tundeid, et inimene on sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati.
ei meeldi see, kuid kartes isa õpivad ikka. Ema ja isa surid- ema tuberkuloosi, isa kägistasid töölised vms. Dostojevski saab närvivapustuse- langetõbi, on elu lõpuni epileptik . Lõpetavad vennaga sõjaväekooli, vend määratakse Tallinna tööle, Dostojevski läheb 1844 Peterburi tööle, võtab ennast lahti ja hakkab kirjutama. Ta on kahjuks aga kirglik mängur, vaevleb selles kogu elu. Põhimomentidel otsis ta abi Piiblist. Esimene kirjanduslik teos oli tal 1894 "Engenie Grandet" tõlge, enda raamat oli "Vaesed inimesed" kirjeldab seal Peterburi vaesema rahvakihi elamist, aga see läheb sügavamaks, kuna ta seletab inimeste tegusid psüühikaga. Ta toob esile selle, et rahal on inimesel üle kuratlik mõju. See raamat meeldib paljudele ja teda nimetatakse geeniuseks. Edumeelsed literaadid võtavad ta oma kampa, aga nad on suhteliselt küünilised, aga Dostojevski ise on unistav ja selles seltskonnas hakatakse seda naiivsust
Siis asus G. H. Merkel 1786. aastal tööle kohtukantselei ametnikuna Liivimaa südametunnistusekohtus, lisaks andis eratunde. 1788. aastal pakuti talle koduõpetaja kohta pastor Cleemanni kirikumõisas Liepupes . Sellesse ametisse jäi ta väikese vaheajaga kuni 1796. aastani, töötades 1793. aastast alates kreisimarssal von Transehe mõisas Annasmuizas. Teda kutsuti,,Liivimaa Voltaire`iks" (J. Eckardt) nimetatud G. H. Merkeli kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus juhindus läbinisti valgustusideaalidest. Merkeli esimene trükis 1796 aastal ilmunud teos ,,Die Letten" , mis kujunes G. H. Merkeli kõige mõjukamaks kirjutiseks, nõudis teraval toonil pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Ja veel oli ta aru saanud,et kui ta tahab talupoegi aidata siis tuleb kaotada aadli seisus. Liivimaa pärisorjuslik kord polnud tema sõnul üksnes häbistav inimsoole, vaid ka lootusetult ajakohatu. Sellega ühendas G. H
esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Tema õpipoisiaastad möödusid Tartu Ülikoolis 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida, oli ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel. Siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili
,,Lugu Igori sõjaretkest" Üldine taustainfo Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad.
Renessanss Dante Alighieri" Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid
vastu. Hella Wuolijoki arreteeriti antifasistliku tegevuse pärast ning ta mõisteti eluks ajaks vangi. Pärast rahu sõlmimist Nõukogude Liidu ja Soome vahel vabastati Hella vanglast. Innukalt lülitus ta uuesti ühiskondlikusse tegevusse, töötas aastail 1945-1949 Soome Ringhäälingute peadirektorina, oli Soome Demokraatliku rahvarinde esindajana parlamendisaadik (1946-1948) ja võttis aktiivselt osa ühingu ,,Soome-NSV Liit" organiseerimisest. Kõrvuti sellega jätkus tema viljakas kirjanduslik looming. Peale memuaaride kirjutas ta mitmeid näidendeid, sealhulgas viis lõpule Niskamäe- tsükli("Niskamäe Heta", ""Entäs nyt, Niskavuori?"), lõi kuuldemänge ning töötas filmistsenaariumide kallal. Hella Wuolijoki suri pärast pikaajalist haigust 2.02 1954. aastal, olles 67-aastasne. Paar päeva enne surma kohtas ta ajakirjanikku, kellele ütles:"Mul on kiire, kõik peateosed on kirjutamata." Matused toimusid 8. 02 Helsingi Hietaniemi surnuaia
ülesehituselt lihtsam. Jutustus võib olla esitatatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: ¨ Maailm on imepärane. ¨ Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega. Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone.
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolase...
mõte suvisest kodumaast. Kommentaar: Selle luuletuse pealkiri on pandud raamatu pealkirjaks, kuid tegelikult see luuletus ei ole huvitav ega parim. Mulle see luuletus ei meeldi, sest see on igav ja mitte köitev. Autoristist Juhan Smuul õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971 . Juhan Smuul oli NSVLÜlemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige.
A) Tekkimise põhjus 1830. aastal kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulis rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. Suureks ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad) liikumine. B) Põhiideoloogid Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga,
· emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega. 3) Saksameelne suund Johann Voldemar Jannsen; koostöö sakslastega. Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi(Johann Köler) ja Viljandimaa. Seal tegutsesid aktiivsed juhid, kes rahvusliku liikumise eesmärke üritasid ellu viia. 19
Sissejuhatus ,,Sefiirist lossi" autorist ei ole ma praegu veel midagi kuulnud. Mina arven, et ta on üpriski noor, sest on tänapäeva noorte probleemidega hästi kursis. Selle referaadi käigus soovin temast rohkem teada saada. Ketlin Priilinn Ketlin Priilind, päris nimega Ketlin Rauk sündis 31. märtsil 1982. aastal. Praegu on ta eesti kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Harid...
sajandi vene kirjanikest Bulgakov. 29. Milles seisneb Fausti süü Margareta hukkumises? Margareta hukkumises seisneb Fausti süü selles, et teda pole kohal siis, kui teda kõige rohkem vaja on. 30. Miks ei saa Mefistofeles Fausti hinge? Kumb ei täitnud verega kinnitatud kokkulepet? Mefistofeles ei saa Fausti hinge, sest kuna Fausti poolt öeldud võlusõnad on öeldud inimkonda aidates ja seega sekkub jumal. Verega kinnitatud kokkulepet ei täitnud Mefistofeles. 31. Milline kirjanduslik liikumine Saksamaal valmistas ette romantismi tuleku? Kuidas on Eesti seotud selle liikumisega? Romantismi tuleku Saksamaal valmistas ette kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung". Selle kirjandusliku liikumise arvates algab kogu kultuur rahvaluulest ja ka eesti haritlased võtsid selle mõtteviisi üle. 32. Nimeta kaks inglise romantikust luuletajat. Kaks kuulsamat inglise romantikust luuletajat on Byron ja Shelly. 33. Milline inglise kirjanik on rajanud romantilis-ajaloolise romaani
stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jmt) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. dramatiseering kirjandusteose (romaani, jutustuse, novelli) kohandus näidendiks, mis eeldab teksti esitamist dialoogina, remarkide lisamist, teksti jaotamist vaatusteks või piltideks jmt. dramaturg näitekirjanik, draamateose autor, varem ka teatri kirjanduslik nõuandja. dzunglilugu robinsonaadi erikuju. Inglise kirjaniku Rudyard Kiplingi (18651936) teoses "Mowgli" kirjeldatakse peategelase elu dzunglis loomade keskel. Teine dzunglilugude kangelane on Tarzan. E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega.
Kuid teiselt poolt võimaldas tegutsemine kohtuametnikuna noorel Kitzbergil näha kapitaliseeruva küla vastuolusid kõige teravamal kujul, kuivõrd need ulatusid kohtulaua ette. Töötamine Viljandi-lähedases Hallise kihelkonnas viis noormehe kokkupuuteisse C.R Jakobsoniga ning Kitzbergist sai suure rahvamehe innukas austaja ja ,,Sakala" võitlusliini pooldaja. Ta sõlmis Jakobsoniga isikliku tutvuse ja omandas äheda jakobsonlase kuulsuse. Nendesse aastatesse langeb Kitzbergi kirjanduslik debüüt, väike ajalehekirjutus. Selleks on rahvasuust üleskirjutatud tekkemuistend ,,Kuida Õisu ja Kariste järved sündinud", mis ilmus 1874. aastal ,,Eesti Postimehes". Kitzbergi püsivam kirjanduslik tegevus algas aga Rannamõisas aastail 1875-1876. Ta alustas tõlkijana. Ligi pooleteise aasta vältel valmis tal kaks kuni kolm tõlge. Pärast Rannamõisast lahumist ilmus Kitzbergi esimene raamat ,,Kodu- kurukesest", mis on kirjutatud tõenäoliselt koos venna Jaaniga
millega ta algab ja kus ta lõppeb. Prohvetlik Tuleb eristada, esiteks, funktsiooni ‘olla kunstiteos’ ja, teiseks, Sotsiaalne asjade hulka, mis teatud tingimustel võivad selles funktsioonis esineda.” Kuidas mõista kirjanduslikku teksti? (Lotman “Poeetika lühikursus”) Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Nagu Lotman viitab, Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest “eraldus Euroopa kultuuris kunst teadusest ja käsitööst suhteliselt situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt hiljuti - renessansiajastul; teisalt näib kunst olevat kultuuri Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada universaalne komponent: pole teada ainustki vähegi arvestatavat
eestikeelne kirjasõna, asutati laulu-ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. 3. ELULUGU Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850.aastal kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees
ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kui 1857 hakkas Pärnus ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj. II poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. lk. 150 Eelärkamisaeg on seotud baltisaksa haritlastega, kes leidsid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Eestis tekkisid estofiilid – balti-sakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. * Üks esimesi estofiile oli J. H. Rosenplänter: 1) Ta töötas üle 30 a Pärnus kirikuõpetajana. 2) Lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 3) Andis välja õpikuid. * Otto Wilhelm Masing: 1) Andis välja eestikeelse aabitsa. 2) 1820
Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin", mis kuulub zanrilt vaieldamatult ulmekirjanduse hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi näiteks George Orwelli "1984" ja Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus 5". Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse. Rohkem kui 40 aastat tagasi kirjutatud romaan ei ole sobiv nõrgema närvikavaga inimestele. Veidras vene laenudest kubisevas slängis pajatab oma lugu 15-aastane Alex, kelle elu koosneb baarides molutamisest ja omasuguste jõuguga süüdimatute väärtegude kordasaatmisest. Paari päeva mahub bibliofiili läbiklobimine, ühe kirjaniku majja tungimine, mehe vigasekspeksmine, ta naise grupiviisiline vägistamine jpm. Vargusi, autoärandamisi ja jõukudevahelisi arveteklaarimisi ei tasu mainidagi. Lõpuks läheb halvasti politsei satub neile peale ja läbipekstud v...
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse
Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921. aastal suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus Ernest Hemingway Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongis kohtus ta teiste hulgas James Joyce´i, Jean Cocteau, John Dos Passose, F. Scott Fitzgeraldi, Ezra Poundi, Pablo Picasso ja Joan Miróga. 1923. aastal õnnestus tal saavutada esimene kirjanduslik edu. Varsti pärast seda ilmus esimene lühijutukogu "Meie päevil". Reis Pamplonasse äratas temas vaimustuse härjavõitluse vastu. Viibinud aastatel 1923-1925 mitu korda Hispaanias, avaldas ta esimese romaani "Ja päike tõuseb". 1928. aastal kolis ta koos oma teise naise Pauline Pfeifferiga tagasi USA- sse ning asus elama Key Westi Floridas, kus sündisid teosed "Surm pärastlõunal" (1932), "Võitja ei saa midagi" (1933) ja "Aafrika haljad künkad" (1935)
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...
1946. Lydia Koidula perekond Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850. aastal kolis ta Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe
Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 3 Aastad Ametikohad: · 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja · Tartu Kunstikooli õppejõud · 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja · 19631968 Tallinnfilmi stsenarist · 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent · 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · 19861988 · 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor · 19901992 Eesti Vabariigi välisminister
Poisid pidid õppima päevas vähemalt kaks tundi, tüdrukud ühe. Eestikeelne kirjasõna ·1806. ilmus esimene ajaleht ,,Tarto maa rahva Näddali Leht". See ilmus Tartu murdes. ·Otto Wilhelm Masin ,,Maarahva Nädala Leht". ·Kreutzwald ,,Maa- ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (ajakiri/ajaleht). ·Eelmainitud teosed ei jäänud püsivalt ilmuma. ·Eduard Ahrens (1843) koostas eesti keele grammatika, võtteks aluseks keskmurde. ·Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing seltsid, kus tegeldi eesti keele edasiarendamisega. ·Masing kinkis eestlastele õ- tähe. ·1857. aastal ,,Perno Postimees" (J.V. Jannsen). Meest hakati kutsuma Postipapaks. ·Samal aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetuses ilmuma F. R. Kreutzwaldi regivärsiline eepos ,,Kalevipoeg". (oli eeskuju saanud soomlaste Kalevalalt). ·1860/1870 jõudis eepos rahva sekka. ·Kreutzwaldi hakati kutsuma Lauluisaks.
Üks tuntumaid kõnesid Cicerol : kõne Catilina vastu (Oratio in Catilinam I). Sisuks : C. Pidi roomast põgenema ja otsustas sõjaväega võimu haarata, aga sai lahingus surma. Senat andis cicerole tiitli (,,pater, patro" isamaa, isa). 43. a cicero tapeti. Octavianus jt võimumehed leppisid omavahel kokku (triuminaadi moodustajad). Antonius andis käsu cicero kinni püüda ja tappa, kuulutati lindpriiks. Pea pandi foorumile teiba otsa ja sealt algas keisririigi ajajärk. Cicero kirjanduslik pärand on mahukas : meieni jõudnud 58 kõnet (kokku ca 150), mitmed traktraadid, filosoofilised teosed, kõnekunsti alased traktraadid(,,Teoratoore"), millised peavad olema kõnekunsti omadused. Tema arvates pidi kõnes kasutama erinevaid kõnestiile õiges kohas. Kõneleja mitmekülgse haridusega, laia silmaringiga riigitegelane. Laused pikad, aga meisterlikud üksteise sisse põimitud, ,,Cato vanem" (,,Vanadusest") traktraat. Säilinud
Mäeküla piimamees, Eduard Vilde Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga
iseloomustab progressiivsus.Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil (1796- 1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt.
Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner, Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1 osaline teos, mille aluseks on kirjanduslik teos ja võetakse inspiratsiooni loodusest, sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad-jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale 'Traagiline avamäng'. Laululooja, klaverimuusika 'Ungari tantsud'
laulukoore, klubisid, heategevuusorganisatsioone ja abistamiskassasid -Eestis tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni ühiskonnas -Joonistuskooli rajamine -Romaan "Valerie" -Arhitektuur muutus klassitsistlikuks Tegurid, mis soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist -estofiilide liikumine -ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor -Faehlmanni roll ülikoolis -Õpetatud Eesti Selts -Eestimaa Kirjanduslik Ühing -"Kalevipoeg" -Köler, Karell -Rahvakooli õpetajad RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS -periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Etapid: -elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine -seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukond, võimlemisseltsid) järgi
armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt. Rosenplänteri ,,Beiträge" etendas ligi 20 aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Ajakirjas avaldatud materjalid pole tänini oma väärtust kaotanud, ikka pakuvad nad teadlastele vajalikku informatsiooni ja huvitavaid ideid. Otto Wilhelm Masing Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi-perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat", luuletusi ning arvukalt keelaalaseid kirjutisi Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja
ROMANTISM 18saj. lõpp-19.saj. algus kuni poole peale Aeg.Esindusriigid: -Esinudsriigid olid: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja........................ . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub...
1953 Stalini surm 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine 1953 põllumajanduses maksude - kirjanduslik "sula" vähendamine - elatustaseme tõus - võimuvõitlus Beria-Malenkov-Hrustsov - linnastumine sõjaliste kulutuste vähendamine - pensionisüsteemi korrastamine
,,Veljesto,"mille liikmeks ta astus esimesel sügisel. ,,Looduse" romaanivõistlusel 1938. aastal sai Karl Ristikivi romaan ,,Tuli ja raud," milles käsitles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäiku läbi kolme põlvkonna, esimese auhinna. Teos oli traditsiooniliselt realistlik, tavatu, maailmanägemiselt varavana, kuid siiski teistest konkurentidest peajagu üle nagu meistrile kohane. See auhind oli esimene tõsine kirjanduslik tunnustus, millele andis kaalu A.H. Tammsaare avaliku kirja vormis kiiduavaldus. Romaan ,,Tuli ja raud" järgnesid ,,Õige mehe koda" (1940) ning ,,Rohtaed" (1942). Neist esimene räägib linnakodanluse hulka pürgiva agulinoormehe võitlusest koha eest elus oma loomuse parimate külgede hävitamise hinnaga ning teine tüüpilisest haritlasest, kelle eluvõõrad ideaalid kitsastes oludes känguvad ja kes ei leia õiget õnne ka isiklikus elus, kuid
Publius Vergilius Maro (70-19 eKr) Aeneis sisaldas ka ajaloolisi sündmusi. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo kõrvaltharust printsi Aenease teekond Latiumi. Kuid põhiliselt see oli Homerose stiilis eepos: algus Odüsseia, teine pool Iliase stiilis. Esimene suur eepos, Ovidiuse (-1. saj. keskpaik - +1. saj. algus) Metamorphoses, on imelik ja originaalne luuletus. Metamorphoses kuvab üldine polüfoonia, minnes üles ja alla hierarhia kirjanduslik liiki, alates tragöödia ja eepika kuni eleegia ja pastoraali. 3. Segatüüpi eepos kajastas reaalseid sündmusi, kus läbipikitud jumalate inimtegevusse olid vahelesegamisega. Segatüüpi eepose näideteks võivad olla ka Vergilius ja Naevius oma katsetusega Puunia soda (Bellum Punicum), kirjutatud Saturnilistes värssides. Rooma eepik Silius Italicus (u. 25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda.
aastal pühitses oma lipuks sinimustvalge, ning sellest on saanud ka Eesti riigi lipp. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestit hõlmava rahvaluule kogumise. Jakobi peateene Eestile on eesti rahvaluule kogumine. Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis. Teisena ma räägin rahvusliku liikumise juhist Johann Voldemar Jannsenist. Johann Voldemar Jannsen oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Otto Wilhelm Masingu Maarahva Nädalalehest eeskuju võttes otsustas Jannsen taotleda ajalehe väljaandmisluba. Keiser Aleksander II troonile tulles vajalik luba saadi ja 1857. aasta suvel asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe Pärnu
2. luuletusi, mis meenutavad lüürilisi novelle(,,Vang", ,,Naaber") 3. allegoorilisi peisaaze(,,Pilved", ,,Mänd", ,,Kalju") Lermontovi psühholoogilise analüüsi meetod rajas teed vene XIX vajandi teise poole realistlikule proosale. Walter Scott(1771- 1832) Scott on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui 25 maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt
SIURU Loomiserõõm see olgu meie ainus tõukejõud. (Fr.Tuglas) Jätkas Noor-Eesti uuromantilist suuna, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G-Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S-Semper, T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson(Paaz), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem
Tallinnasse ja sealt edasi Leningradi kaudu Suure Isamaasõja tagalasse. See oli raske aeg, seda ka siis, kui hoopiski mitte arvestada toimunud ülemineku järskust, kodudest eluringist lahtikistust. Olukorrad tööpataljonis kujunesid rängemaks, kui olid hiljem rindel, kuhu Smuul ei jõudnudki. Oma elu jooksul jõudis ta kuuluda paljudesse organisatsioonidesse ja töötada erinevates ajakirjades ja-lehtedes. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Samuti oli ta aastatel 19511953 Kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid
aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
