Pälvib tiitli Poeta laureatus- kõige pärjatuim poeet. Peetakse uusaegse lüürika isaks ,,Laulude raamat" pühendatud Laurale, jagatud kaheks: Madonna Laura ajal, pärast Madonna Luara surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO Sündis Firenzes Isa pani majandust õppima, kirjandusega pidi tegelema vabast ajast ja kirjanduslik haridus jäi lünklikuks 14aastasena isa saadab Napolisse, kus õitses nii majandus kui ka kirjandus. Pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi. Kui naine saab teada, et mees on abiellunud, on naine väga õnnetu
Näiteks ase (relv), kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea maitse ja ilus ülikond). (Sõnade erinevad tähendused, 2015) Sündmusi soome keele ja kirjanduse arengus: 1835.aastal ilmus rahvuseepos Elias Lönnroti „Kalevala“. (Zetterberg, 1991, lk 6). 1863.aastal kirjutas Aleksandes II alla keelemanifestile, millega soome keel muutus ametlikuks asjaajamise keeleks. (Samas, lk 7). 1920. aastal loodi kirjanduslik rühmitus „Tulekandjad“. (Samas, lk 74). 1937.aastal kuulutati Soome keel Helsingi ülikooli ametlikuks keeleks. (Samas, lk 56). KASUTATUD ALLIKAD Soome. (6. oktoober 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome Soome keel. (20. detsember 2014. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel Soome keeled. (26. juuni 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keeled Soome tähestik. (11. mai 2015. a.)
erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) o Kuulus üliõpilasseltsi "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel. Vaimse kujunemise periood jätkub o 1938. aastal saabus tõeline kirjanduslik tunnustus. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) o 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944.
kaasasündinud ideesid. 24. Panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus ehk jumal on kõiges. 25. Monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb, selle kohaselt on olemas üks ja ainus substants. 26. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist. 27. Eksistentsialism filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. 28. Paradigma algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. 29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm.
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
luulesüsteemile." Luuletajad Betti Alver, Barnard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viidik ja Mart Raud. Siis ma võin hea meelega rääkida sulle erilisest isikust ja tema nimi on Mart Raud. Mart Raud (Martin Raud) sündis 14. septembril 1903. aastal. Mart Raud käis külas koolis Heimtali (täna Pärsti vald ) ja valla koolide Paistu ja Viljandi . Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. ,,Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud
aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Auastmed Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; Esimees 19531971
seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga .Üks raskemaid loetav 20 sajandi kirjanikke .paiskab segamini ajatasandid , liigub m'ärkamatult olevikust minevikku ja tagasi . Eksistentsialism Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus . Vabadus ja vastutus on eksistentsialismi tunnused.Sellised teosed kirjeldasid kõige dramaatilisemate olukordade lahkamist ning keskendusid filosoofilistele probleemidele . Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Sean Paul Sartre Mõtestas inimese seisundit maailmas eksisentsialistliku filosoofia põhjal . Tema peateemaks on inimese vabadus ja vastutus . Sartre inimene elab
punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Lennart Meri vanemad olid Eesti Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann Karjäär 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
1. Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. 2. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 3. Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks
i. tähendusühtsuse suurenemine, ii. väljendusühtsuse suurenemine, iii. uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. a. Kõlakujundid i. Eufoonia / kakofoonia ii. Alguskordus
tekstielemente omandavad tähenduse ning mille ümber nii autor kui ka lugeja saavad konstrueerida mõttelis-kunstilise terviku. „Tekst siseneb kirjandusse ja omandab kirjandusliku funktsiooni selle dominandi kaudu“ (Juri Tõnjanov) Maailma kujutamine tekstis Fiktsionaalne maailm on ruumiline. Erinevalt ekstratekstuaalse maailma ruumiparameetritest (nagu vahemaa ja pindala, maht ja määr, koordinaadid ja deiksis) on kirjanduslik ruum palju keerulisem kontiinum. See ruum pole niivõrd mõõdetav, kuivõrd kogetav. Rawdon Wilson märgid: „Kirjanduslik ruum on suuresti lugemiskogemuse spetsiifiline aspekt, milleta fiktsionaalne maailm ei ole kujutletav.“ Ilma ruumilise ettekujutuseta ei ole võimalik mõista kirjandusteksti kui tervikut. Lugemisprotsess eeldab ruumikujutluste loomist. Narratiiv Narratiiv on lugu algusest lõpuni, sünnist surmani.
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Boss...
näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama. Teosed:
1858-Kreenholmi manufaktuur,kus kasutati Narva jõe koskede vee-energiat,töödeldi puuvilla mida veeti sisse ameerikast ja egiptusest. Ühingud-estofiilide liikumine(uurisid eesti keelt ja kultuuri,avaldasid ilukirjanduts, andisd välja ajalehti ja kooliraamatid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltese ), 1838 Õpetatud Eesti Selts,mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist,Eesti Kirjanduslik Ühing- nende toel anti välja rahvuseepos Kalevipoeg. Neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool, ja kreisikool maakondades,gümnaaisum kubermangulinnades ning ülikool. 1850 Maltsveti liikumine-mille rajaks oli Juhan Leinberg, ta oli jõuaks taluperemees, kaupmees ja majaomanik, kes 1854 hakkas oma palvetunde pidama,loobudes omna varast ja elukorrldusest.Ta oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrats usukaudu.
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta ...
võivad tulla stiilivead. Loogsulgudes antud sõnad on vananenud ja neid ei tohi kasutada. Raamatuid pole vaja, piisab kokkuvõttest Kui süvenenud lugemist hakkab asendama sirvimine, kirjandusteoste lühendused, kokkuvõtted, temaatiliste aforismide kogumikud, niisiis teisene kirjanduslik materjal. Sellega kaasneb kirjandusõppe marginaliseerimine, kirjandusteosed ja autorid taanduvad. Lugedes raamatuid, laieneb sõnavara, areneb kirjutamisoskus ja mõtete organiseerimisoskus. Sa oled võimeline väiteid põhjalikult argumenteerima.
üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. 4. Faehlmanni kui keeleteadlast ja õppejõudu iseloomustab töö Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. 5. Faehlmanni kirjanduslik looming kasvas välja valgustuslik-õpetlikest põhimõtetest ning soovist tutvustada eestlaste kultuuri rahvusvaheliselt. Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: "Emajõe sünd", "Keelte keetmine", "Koit ja Hämarik", "Loomine", "Vanemuise laul", "Vanemuise kosjaskäik", "Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised
Esimene mälestussammas on pühendatud Oskar Lutsule. Oskar Luts on sündinud 1887.aastal ja suri aastal 1953. Ta on paljude põlvkondade lemmik kirjanik. Tema kõige esimene ja tuntum kirjandusteos on ,,Kevade", millel on olnud tähtis roll eestlaste rahvusliku enesetunde ja omapära teadvustajana. Kirjanduslik tegevus kestis tal ligi 45 aastat. Kirjutamise kõrval pidas apteekriametit Tartus, Tallinnas, Narvas kui ka Venemaal ja kokku seda umbes 17 aastat. Kodulinnaks oli tal Tartu, alates 1918.aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani
"Mina" (Tartu 1920) lühijutud "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) draama "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja kolmes vaatuses, koos August Annistiga lühijutud "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) kirjanduslik manifest romaan "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan "See on see maa" (Lund 1950) poeem "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud
Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg.
aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 aastal kolis ta Pärnusse, kus ta oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja. Jannsenil oli ka tütar, kes sündis 24. detsember 1843 Vana-Vändras. Tütre nimi oli Lydia Koidula, kes oli Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Jannsen andis 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees , mis ilmus Pärnus aastatel 18571886.
4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik ümberjutustamine on tegelenud eeskätt imemuinasjuttudega, millel on vormunud väga kindel struktuur · Imemuinasjutud 1. V.Propi teooria järgi on imemuinasjuttudel sarnane struktuur ja tegelaste funktsioonide ühesugune järjestus: muinasjutu sõlmitus sisaldab hädaolukorda; peategelane lahkub kodust; peategelase kätte satub võluvõimega ese; tuuakse
Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid. Perioodi II poolest algupärandeid rohkem. Lasteajakirjandus: Meie Meel, Põhjanael, Täheke jt. Lasteproosa. Domineerib kunstmuinasjutt
Tema aju oli samuti eemaldatud ning 100 aastat hiljem, pärast mitmeid katseid, müüdi see maha oksjonil ning sellest ajast peale ei tea Voltaire’ ajust enam keegi midagi. FILOSOOFIA • Voltaire filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. • Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. • Erinevalt Rousseau’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. “Zadig ehk Saatus” • sündmused toimuvad(1747) muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest.
Sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused Narratiivi poststrukturalistlik edasiandmine Seletamatud, maagilised ja ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. Rob Gonsalves (1959) “White Blanket” “Tree House in Autumn” Postmodernis m Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Eesti taasiseseisvumise järel sai postmodernism nõukogude kultuurikammitsa ist vabanenud ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud:
kõrgemalt headust, loobumisvalmidust ja südamesoojust, ja sellise õilsa ja vankumatu iseloomu andis ta nii onu Tomile kui ka paljudele mustanahalistele kõrvaltegelastele. Juhituna tundlikust instinktist elu põhiväärtuste suhtes kirjeldab ta ikka ja jälle stseene, kus ärihimulised ja pealiskaudsed valged isandad tunnetavad mustade orjade inimlikku üleolekut ja neid kättemaksuhimust alandavad, piinavad või koguni tapavad. Kui "Onu Tomi onnike" moest läks, hinnati alla ka selle kirjanduslik väärtus. See olevat kits. Kuigi teos sisaldab sentimentaalseid lõike, annab see ka tunnistust särtsakast jutustajatemperamendist, kindlast käest loo ülesehitamisel ja dramaatilise ja poliitiliselt vastuolulise sündmustiku tundliku psühholoogia heast tunnetuses. Juba esimene stseen väitab, et Stowe oskab lugejat köita. Kaks härrat istuvad veiniklaasi taga... Tehakse kaupa ja vaieldakse Tomi ja Eliza viieaastase poja hinna üle. Veel
HANS CHRISTJAN ANDERSEN Kirjandus Diana Korka MTT2 KES OLI H.C.ANDERSEN? * Hans Christjan Andersen sündis Taanis Fyni saarel Odense linnas. * Elas 3.aprill 1805 Odenseses- suri 3.sugust 1875. * Elas 70.aastaseks. * Ta oli kuulus romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja. Kuid teda tuntakse eelkõige muinasjuttude järgi. PEREKOND *H.C.Andersen sündis lihtsas peres ja oli ainus laps. *Isa – Hans, kingsepp. Isa oli küll madala haridusega, kuid talle meeldis palju lugeda. *Ema - Anne Marie, pesunaine. LAPSEPÕLV * Hansu kütkestas fantaasiamaailm. Ta tundis kirglikku huvi nukuteatri, kirjanduse, laulu ja tantsu vastu. Ta ehitas endale väikese nututeatri, õmbles nukkudele ise riided ning lisaks luges ta läbi kõik näidendid, mida ta suutis laenata. Ta teadis peast nt Shakespeare näidendeid ning neid etendas oma puust nukkudega. Hans Christian Andersen unistas palju. Tal oli erak...
kuulsa filosoofilise romaani “Candide ehk Optimism”. Aastal 1758 ostis ta Genfi järve lähedale eluasemeks Ferney küla ja lossi ning asus parandama külaelanike tingimusi. Elu viimased kuud möödusid Voltaire'il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire'i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. Voltaire kirjanduslik looming on üsna mahukas: üle 50 näidendi (sh. tragöödiad "Oidipus", "Brutus", "Zaire" jt., komöödiad "Veidrikud", "Nanine"), hulgaliselt luulet ja epigramme. Poeem "Neitsi" (1755) sai kurikuulsaks kiriku ja Jean d'Arci pilamisega. Samuti kirjutas ta mitmed filosoofilised jutustused (nt. "Zadig", "Candide"). Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane, vaid pooldas nn. valgustatud absolutismi.
SIURU loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud - Fr. Tuglas Siuru jätkas noor-eesti uusromantilist suunda, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete maiste rõõmude ja ihade poole 17. mai 1917 - registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G Gailit - Ge U Under - Printsess S- Semper T Tuglas - Felix A Adson - Paaz V - Visnapuu - Vürst · Siuru luuletajad on emotsionaalsed · Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat · Pilkav suhtumine tõusikutesse · Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid
Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem
Samade ringkondade aktivistid rajasid rahvusliku sümboli Eesti Rahva Muuseumi (Oskar Kallas, Kristjan Raud), 1915 juba 15 000 eset). Tänu eraisikute aktiivsusele need kaks. Haridusseltsid kujunesid eestikeelsete erakoolide toetusorganisatsioonideks. Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts Tartus ja Eestimaa Rahvahariduse Selts Tallinnas. Esimene asutas 1906.a Tartus tütarlastegümnaasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903–04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jmt. 1912 sai Noor-Eesti avaliku ühingu õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos
selles osaline. Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: Maailm on imepärane. Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega Anonüümsed rahvamuinasjutud / kunstmuinasjutud (Perrault, Andersen; Faehlmann) Vladimir Propp muinasjuttude struktuuri analüüs: Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse (vrd Vladimir Propp "Võlumuinasjutu morfoloogia" (1928)). Valm Legend Anekdoot KIRJANDUS:
olukorrast usu kaudu. Seltsiliikumine- hõlmas soliidseid teadusseltse, laulukoore jne Vene õigeusu kirik 1832.ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisundi. Ametlikuks riigiusuk sai kreeka-katoliku õigeusk. Haritlaste seltside teke Loodi 1839 Õpetatud Eesti Selts , mille eesmärgiks oli enedada eesti rahva ajalugu ja tänapäeva. 1842. Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Rahvakoolid õpetajad moodustasid kujuneva eesti haritlaste põhituumiku, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises.
19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". 19.sajandi esimesel poolel muutus eetikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Hakati välja andma eestikeelseid ajalehti. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannses, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika võttes aluseks põhja-eesti keskmurde
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
Vastupidiselt P-le ei pidanud ta oma noorusaegadel kirjutatud luulet piisavalt heaks et seda avaldada. Tuntumad:"Oleg", "Litviuka", "Meie aja kangelane" 5. Ajalooline romaan sai alguse otimaal vikses klakeses, mida hakkasid klastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani anri looja. Ta kirjutas enam kui kakskmmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta hendas oma teostes realistliku
1905.aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti ...
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni 1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? TV Eeldusteks oli kohalikke rahvaid oma poole meelitada, olles seetõttu valmis ka suuremateks järeleandmisteks: hõõrumised keisri ja baltisakslaste vahel, haritlaskonna kujunemine Eestis, talude päriseksostmine, mis muutis talupoja oma maa peremeheks. 2. Milline oli Eesti koolisüsteem? TV Valla kool(eestikeelne) kihelkonnakool(eestikeelne) kreiskool(saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu ülikool(saksakeelne) 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? TV Talupoeg vabanes mõisnike eestkostest, talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, valla eesotsas oli vallavanem, vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja määras kuhu raha kulutada. 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut. Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. ...
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
JOHANNESE PASSIOON Juhan Liiv (1864-1913) Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivil, vaeses perekonnas, kuuenda lapsena. Oma lapsepõlves kolis Liiv palju. Elamistingimused olid kitsad ning see ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura Juhan Liivi füüsilist arengut. Seevastu kodukandi maaliline loodus andis Juhan Liivile omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena oma üksindusearmastuses kiindus. Kümneaastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, läks ta kolmeks aastaks Naelavere kooli. Edasi saatsid poisi vanemad lapse 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelealgteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja. Juhan Liivi hariduskäik oli üldisel...
· Hakkas levima proosa, esindajad Jakob Pärn, Lilli Suburg, Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasuja'' ajendas zarnri viljelema ka Jaak Järve ja Andres Saali. · XIX sajandi lõpus asendusid romantilised jutustused realistlike romaanidega. · Silmapaistvaimaks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. Luuletajana omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. · Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti''. Rühmituse juhtideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Nende lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!'' väljendas vajadust leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel ning vabaneda vene kultuurimõjudest. · Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. · Aleksander Läte asutas 1900
ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises,rahvaasemike koosolek, . Koosolek lõhenes aga kohe selle alguses mõõdukateks ja radikaalideks kelle otsused olid ka erinevad.Rev.tulemused-ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, poliitilised erakonnad ja ametiühingud, venemaal hakati valima rahvaesindust.edu saavutamine kohalike omavalitsuste tasandil.Kultuur-1905 asutati kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti", 1907asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909 Tartus avati Eesti Rahva Muuseum,1914 valmis esimene eesti mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal". 1870.aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus,laienes koolivõrk ning 20.sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid.Vallakoolid,kreisikoolid,gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid.
Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust. Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris, Thomas Oskary varjunime all, ,,Postimehes"kohmaka luuletusega ,,Elu". Võttis osa 1. Maailmasõjast farmatseudina. 1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale.
18. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid: Joonistuskool. Kunstieleu keskus- Raadi mõis. Tähtsad olid seltsid. 19. Klassitsism arhitektuuris: 19.s algus, mõisarhitektuur, postijaamad, kõrtsid, ehitus kandus äärelinnadesse. 20. Estofiilid ja nende tegevus: Baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehed, kooliraamatud, teaduslikud seltsid, nendega liitusid esimesed haritlased. 21. Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing, nende tegevus. 1838. Faehlmann, Eesti rahu, ajaloo- ja tänapäeva edendamine, keele-, kirjanduse- ja maa tundmine; 1842- kodumaa tundma õppimine. Teadusühing. Nende toel anti välja Kalevipoeg (1857-61). 22. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid, rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga: Eeldused- haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talude päriseks ost, vallavalitsuste- ja kohtute teke, lihtrahvas haritum kui
1. Kirjanduslik osa 1.1Sissejuhatus. Töö eesmärgiks oli sünteesida tert-aromaatset alkoholi üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus: Kaaliumbromiid- värvuseta , vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, o...
Alveri ja Kolgi luuletuste kuulumisest eesti luulekaanonisse Kirjanduslikuks kaanoniks peetakse kirjandusteoste valikut, mida ühendab kirjanduslik kvaliteet ning tähtsus. Kaanonisse kuuluvad teosed tõstetakse tihti tähelepanu keskmesse: neist kirjutatakse rohkem, nende põhjal koostatakse uurimusi ning nad kuuluvad tihtipeale koolide ning ülikoolide kohustuslikku õppekavasse. Seega on mõistetav, kuidas see mõjutab erinevate kirjanike töökvaliteeti kaanonisse kuulumine tähendab suuremat autoriteeti ning on ehk üks olulisemaid mõjutajaid teoste loomisel. Eesti luulekaanoneid on olenevalt tõlgendusest olnud kaks kuni kolm
DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, noodid; kasutas motiive, millega sai väljendada elurõõmu. MARQUET – kõige realistlikum; Raudtee ja rongid; tume kontuur; valkjas koloriit; palju veega seotud sumeda ilma töid. EKSPRESSIONISM 1095-1913 Eelkäijad: Grünewald, Munich, Gogh Tekkis Saksamaal, sarnane kunstisuund fovinismile (prantsusmaal) ISELOOMUSTAB: o Iseloomulik saksa kunstile, sest neile imponeeris kirjanduslik süzee, sümboolika o Ülepaisutatud tunnete väljendus, dramaatiline kujutamine o Objektide-subjektide deformeerumine, et väljendada suhtumist ümbritsevasse o Joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine o Inimene/loom piina ja traagikat väljendava ilmega o Loodus vms ümbrus ärev ja pingestatud o Tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid o Teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
