Interpreet- mingi teose oma variant. Kammermuusika- muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele orkestrile. Klaster- kobarkooskõla; piiramatust arvust tervete- ja pooltoonide vahekorras olevaist helidest koosnev kõlakompleks. Konsonants- kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos
ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida ning veega mängida ning ta visati seepärast ühikast välja. Ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Ta on abielus ka ajakirjankiuga Ilona Martsongiga ja neil on tütred nimedega Kaarin, Liisa ja Teele. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel, siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili.
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
Vahest on see veidi üle pakutud, aga igatahes oli neid masendavalt palju võrreldes Ruhnu potetsiaalsete kaitsjatega. 6.augusti varahommikul maabusidki venelased Ruhnu läänerannikul, ilma et oleksid kohanud ruhnulaste vastupanu. J.Vinagradovi kirjeldab küll värvikalt Nõukogude laevu rünnanud kümmekond Saksa lennukit ja punaväelasi maale vedavaid paate tulistanud raskekuulipildujat, kuid kaldun arvama, et see on kirjanduslik väljamõeldis, sest raskekuulipildujaid saarel ei olnud ja ruhnulastel ei olnud ilmselt ka Luftwaffega raadioühendust, et lennukeid appi tellida. Paistab, et õigus on 1941.aasta sõjasündmuste uurijal Tuudur Tammel: seekord jõudsid venelased Ruhnu randa märkamatult, mida soodustas küllap pilvine ja tuuline ilm, mis saare vahimehed kuhugi varju alla oli ajanud. Venelasi märgati alles siis, kui need suurema hulgaga oli juba maale jõudnud. Ülekaalukale vastasele vastu ei hakatud,
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
loomulikuks osaks o Kreeka äralõikamine edasise Rooma kirjanduse eeskujuna; eeskujuks nüüd Ovidius ise. 110. Mida tähendab mõiste translatio imperii ('võimu ülekandumine') antiikajal kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid? Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol. See on nii poliitiline kui ka kirjanduslik termin. Kreeka kirjandus annab võimu üle Roomale. Aegamisi võeti kreeka kultuurilt üle peamised kirjanduszannrid, näiteks uue atika komöödia traditsiooni võttis Roomas üle Livius Andronicus ja seda arendas edasi Plautus. Eepika suurvormides läks võim üle Homeroselt Vergiliusele. Kõige paremini säilitas oma kõrgpositsiooni kreeka tragöödia, kuid ka seda zanrit püüti Roomas jäljendada, näiteks rooma näitekirjanik Ennius. 111
Samas on need kaks kirjandusteostes sageli põimuvad. Romantismis kujutatakse kaugeid eksootilisi maid ja väga suuri kirgi ja äärmuslikke tundeid, realism muutub teemades. Näiteks hakatakse kirjutama sotsiaalsest ebavõrdusest, kuritegelik allilm. Esile tõusevad ka võimu ja rahasuhted ning väärastunud inimpsüühika. Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Madame Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst. Romaani I osas sooritas ta lõpuks selle eksami ja avas ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena
Peategelane on Leo Saalep, kes tuleb pärast pikki aastaid tagasi Eestisse. Ta saab kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel ka kodumaal kiita. Siis läheb ta aga naise Lilli Ellertiga tülli, kes siis paljastab, et reklaam oli kinni makstud ning kuulsus võlts. Vaimselt kokkuvarisenud kunstnik otsib lohutust teiselt naiselt. Teoses on kujutatud kõmunäljast seltskonda. Näidendi lavastuse ja Vilde aastaauhinnast ilmajätmise ümber tekkis kirjanduslik skandaal. Arvati, et tegelastel on mitmed prototööbid ning sellist teost ei tahetud väärtustada. LOE VILDE ENDA KOMMENTAAR TEOSE ILMUMISELE!!!!! "Tabamata ime" Eduard Vilde Autorilt "Tabamata ime", oma dramaatilise esikteose, kirjutasin Kopenhaagenis 1912. a. esimesel poolel, raamatuks valmis ta sama aasta novembris Tallinnas "Maa" kirjastusel. Näidendi idee pookis mulle ajavaim pähe, asjaomane miljööline ainestik oli ideele immanentne. See on lugu, traagiline lugu
Ilmudes uuesti kirjanikuna tähelepanu keskpunkti üheksakümnendatel, tajub tema stiilist tunduvalt rohkem kompileeritust. Teiselt poolt liigub ta edasi modernistlike kirjutamisviiside katsetamisega. "Päris tekstuaalne Unt ilmub õieti alles 1980. aastate lõpus: selle teatavaks eeltaktiks on küll juba 1984. aastal kirjutatud Räägivad, kuid tõeliselt realiseerub ta romaanina Öös on asju... See Undi kõige mahukam kirjanduslik töö (üle 200 lehekülje) jätab osalt mulje juba puhtast tekstuaalsest modernismist, nagu selle idee selgines ja kristalliseerus kakskümmend aastat varem prantsuse teooriates." (Krull, 1993). Üheksakümnendatel on ta postmodernismi vaimus rõhutatult fragmentaarne, Suurtele Narratiividele vastanduv, rõhutatult pretensioonitu stiiliga ning järjest "kergemini kättesaadav". Tekstides avaneb uus dimensioon - kaubanduslikkus, moe taotlus kui eesmärk iseeneses, kavatsuslik triviaalsus
1. Dante oli üleminekuaja luuletaja kes oli keskajas viimane ja uusajas esimene. 2. Ta on pärit Firenze vanast aadlisuguvõsast. 3. Dante suri Ravennes. 4. Dante nimetas oma teoseid komöödiateks. 5. Ta oli paganluses. 6. Dante iseloomustas kõike värvides. 7. Tema jaoks olid v2ga h2tsad numbrid. 8. Esimene inimene kes pidas Dante kohta loenguid oli Giovanni Boccaccio. 9. Dante kirjutised on mõjutanud ka itaalia ühtse kirjakeele kujunemist 10. tema kirjanduslik järeltulija oli Petrarce. 11. kirjutas itaalia keeles 12. Allegoolirine poeem (mõistukõne) 13. peategelast saadab dante lemmikluuletaja vergilus 14. jumelik komöödia sisaldab müstilisi nägemusi mille kaudu dande kritiseerib tolleaja kriitilist elu. 15. dante vihkab konkreetseid tegelasi. Kes kasutasid oma võimu kurjasti. Rõhk ja välde Rõhk ja välde
Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga 16 POSTMODERNISM Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed *fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *ideede lõtv seotus
Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Sõnadade on oluliselt mõjutanud inimese ja ühiskonna arenut.Sõdu on peeti normaalseks ja vajalikuks,et vallutada endale uusi valdusi ja kooloniaid.Matrin Luther on
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"....................
Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid: sissejuhatus, sõmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge, lahendus. Suletud narratiiv on eelkõige omane realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Näiteks. Modernistlikus romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus traditsioonilisel kujul puuduvad. Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb.... oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuidas romaanikirjanik neist teemadest sõnade abil uue reaalsuse loob. .... romaani vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik....
kirja pandud teadmised, maailmapilt , uskumused ( müüdid ) 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on
Ta mõjutas suunda rohkesti ajalehe ,,Politiken" toimetajana, oli kirjanduse ja teatriarvustaja, lisaks poliitik ja üksvahe Taani rahaminister. Tema näidendid: ,,kihlused", ,,Lõhe" ja romaanid: ,,Poliitik", ,,Õnne ilutulestik, olid sotsiaalse probleemi esiletõstmises otse mustertükid. Naturalismi üleskutse äratas ka taani moodsama kirjanduse ühe kõige väärtuslikuma ande Jens Peter Jacobsen'i (1847-85). Selle noore darvinisti ja loodusteadlase lühike kirjanduslik tegevus andis taani kirjandusele paar klassikaliseks saanud romaani ja rea vähemaid meistrinovelle. Temal esineb taani kunsti üks sagedasti esinevaid põhiomadusi: impressionistlikkus, peentöö, novellipärane detailinokitsemine, üksikpiltide loomine pideva eepilise jutustuse asemel. Tema ajalooline romaan ,,Marie Grubbe" (1876, eesti k. 1932). Oma teoses arendatavad vaated on naturalisti eluvaated. Teine romaan ,,Niels Lyhne" (1880, eesti k
satiirilise elukujutuse. Tema kujutamislaad on asjalik, karm ja otsekohene. Nii jälgis ta loomingulise tegevuse kõrgperioodil kriitilise realismi esteetilisi põhitõdesid vägagi sirgjooneliselt, kuid hiljem kriitiline teravus kadus. 26. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti" kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor Eesti. Kirjanduslik rühmitus, esitab 20. saj kirjanduse murrangut. Tekib Tartus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena. Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905
Luule jäi tahaplaanile. Väljapaistvaim on Tammsaare. Erakordne tema juures oli see, et ta sai tunnustuse sealhulgas ka riikliku juba oma eluajal. Tammsaare oli Pätsi suhtes kriitiline. Tammsaare oli eelkõige realist, kuid tema realism oli läbi põimunud filosoofiaga. August Gailit ,,Nipernaadi" Albert Kivikas ,,Nimed marmosrtahvlil", pöördumine ajaloo poole. Ristikivi ,,Tuli ja raud" Jüri Parijõgi lasteraamatute kirjutaja. 30-datel kerkis esile uus põlvkond. Uus kirjanduslik rühmitus Arbuja: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing. Tõid esile rohkem luulet. Uussümbolistid, proovisid elu süvitsi mõtestada. Kehtestati hügieeni eeskirjad riiklikul tasemel. Seoses eluruumidega tulid muutused, hakati ehitama rohkem ruume. Maal rajati palju asundustalusid. Paljudel inimestel tekkis nüüd võimalus eraldi elamiseks, kuigi elamistingimused olid tagasihoidlikud. See tähendas suurt muutust argielus
teda enam, jätab maha, sõidab ära, laps sünnib. P tuleb tagasi, kuid ei saanud last näha.), "Pierre ja Jean" (1888 lugu kahest vennast, isast ja emast. Vaikelu lõhub teade, et on surnud üks perekonnatuttav, varandus läheb testamendiga Jeanile, sest too olevat surnu poeg olnud.), "Tugev kui surm" (1889) ja "Meie süda" (1890). Pilet nr 12 12.1.Valgustuskirjandus, Voltaire, Rousseau' kirjanduslik tegevus 18 saj Euroopas hoogustus demokraatlike ideede levik. Inglise kirjandusest lähtus sentimentaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus kogu Euroopas kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Sajandi lõppveerandis sündis romantism. Õukondades oli suurmoeks prantsuse keeles rääkimine. Haridus ja teadus on kõige tähtsamad, inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduse
intellektuaalomandi õiguste kättesaadavuse, ulatuse ning kasutamise kohta. 3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused Autoriõiguse kaitse objektiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti valdkonda kuuluvad teosed sõltumata nende väljendamise viisist või vormist. Selleks, et saada teose autoriõiguste kaitset, peab tegemist olema algupärase loominguga. Teose idee ei pea olema uus, ent selle väljendamise vorm olgu see siis kirjanduslik, kunstiline või teaduslik peab olema autori originaallooming. Autoriõiguse omanikul on õigus keelata teistel teose loata kasutamist. Luba on nõutav: · reprodutseerimisel; · avalikul esitamisel; · tesoe salvestamisel mingile infokandjale; · kinematograafiliste filmide tegemisel; · teose ülekandmisel ringhäälingus; · teose tõlkimisel või mugandamisel. Kaasnevate õigustena mõistetakse moraalseid ja materiaalseid õigusi, mis tekivad
" Kunst loobugu individualismist, isiklikust eneseväljendusest ja unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis see nähtus aastal 1923 Pariisis ja hääbus II maailmasõja lõpus, kuid oma mõju on säilitanud tänini. See vool järgnes dadaistlikule liikumisele, haarates endasse hulgaliselt dadaistlikke kunstnikke ja luuletajaid. Algselt kirjanduslik liikumine hõlmas ka kujutavat kunsti ja filmikunsti (Luis Buñuel). Sürrealistid mõistsid hukka rikutud ühiskonna ning jätkasid tegutsemist dadaismile omaselt, mässu- ja skandaalivaimus. Nad tundsid huvi unenägude ja hallutsinatsioonide ning eriti SIGMUND FREUDI alateadvusteooria vastu. Kunstnikud ei uurinud loodust vaid intiimset sisemaailma, ka olid nad vaimustunud Hieronymus Boschi nägemuslikest maalidest.
kreiskool > gümnaasium > ülikool 2/06/1858 Mahtra sõda 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1828 Õpetajate seminar Tartusse 1854 koolisunduse sissevimine 1843 Eduard Ahrens koostas grammatika, kus võttis aluseks Põhja-Eesti murde. 1838 Õpetatu Eesti Selts (Tartus), tegeles eesti kultuuriloo uurimisega 1862 ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (Tln) 1865 asutatakse laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 uus vallaseadus 19. SAJANDI II POOL 1917 1868 keelustatakse teoorjus Algab venestamine 18-20/06/1869 Esimene üldlaulupidu Tartus
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
Kuid sellele ei tohi peatuma jääda – lahtiliigendatu tuleb nüüd taas tervikuks kokku koondada. Seda võiks nimetada “teeks üles”. Viimane hõlmab aga endas muidugi ka taotlust liikuda arutluse all olnud idee soomääratlusele, mis seejärel tuleks omakorda lahti- ja läbikõnelda. Selline on filosoofia lõputu ülesanne. Ühtlasi on dialektika teatud laadi kõnelemine. Seetõttu ei ole see, et Platoni teosed on dialoogid, üleskirjutud kõnelused, mitte väline kirjanduslik vorm, vaid mõtlemise enda loomuse kujutamine. Mõtlemine ongi mõtlemise eseme lahti- ja läbikõnelemine. Ja selline kõnelemine peab oma loomusest tulenevalt omama teatud distsipliini. Siin ei saa meelevaldselt teemalt teemale libiseda – asjaolu, mis teeb nii meeldivaks tavalise kõneluse. Dialektilises kõneluses tuleb kinni hoida kõne alla võetud teemast ning see kavakindlalt ja täielikkuse taotlusega läbikõnelda. Seetõttu võib
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud........................................................
- väljakutsuv riietus - näomaalingud ja grimm - neid võib pidada hipi- ja punkkultuuri eelkäijateks Tuleviku kujutamiseks loodi uus keel - viha varem eksisteerinud keele vastu - püüdsid luua grammatiliselt piirangutest ja tavapärasest mõtlemisest vaba luulekeelt: - lõhuti lauseid - sõna asemele pakuti silpi, väljamõeldud sõnu Akmeism - kreeka keeles õitseng, tipp - kirjanduslik suund, millele Lääne-Euroopas analoogid puuduvad - selle suuna esindajaid on vähe, tegutsemisaeng lühike (kuni 1914.aastani) - rühmitus Poeetide Tsehh (1911) - luuletaja ei pea kartma kordusi (minevik võib igal hetkel uuesti sündida) * klassikaline kirjandus ei ole surnud * alati võib homses päevas olla uus Puškin - maise elu väärtustamine, teispoolsuse ja müstika eitamine - püüdlesid keelelise lihtsuse poole
mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park. Alguse sai ka estofiilide liikumine, baltisakslased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Ülikooli seati ametisse ka eesti keele lektor. Selle liikumisega liitusid ka Kreutzwald, Faehlmann, kellest viimane oli hiljem ka ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann lõi ka 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsi. 1842. loodi Tallinnas ka Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja ka ,,Kalevipoeg". 11. Majandus 19. saj 19. sajandi algul oli põhiline majandusüksus mõis, Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas aga viinaköökides teraviljadest põletatud viin, mille ostis ära Vene kroonu. Viljahinnad olid küllaltki kõrged, aga samuti olid suured ka väljaminekud, (priiskav eluviis jne). 1820. aastatel
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning ...
Lydia Koidula isa nimi oli Johann Voldemar Jannsen. Ta õige sünninimi oli Jaan Jensen. Ta sündis 16. mail 1819 ja suri 13. juulil 1890. Johann Voldemar Jannsen oli koolmeister ja üks rahvuslike liikumise juhtidest. Johann sündis vana vändra vallas. Ta töötas kantori, hiljem ka köstrina ja alates 1838. aastast koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. Pärnusse kolis ta 1850 aastal. 1863. aastani oli ta seal Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Jannseni kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Tema kolmes teoses on kokku 1003 laulu koos viisidega, ja neil on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. E hõlbustada laulukooride tööd, siis andis ta välja 1860. aastal laulude kogu, mis kandis nime ,,Eesti Laulik". Tema peamiseks loominguks on siiski küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal hakkas ta aga välja andma esimest korrapäraselt ilmuvat ajalehte. Selle ajalehe nimeks sai ,,Pärnu Postimees", mis
Peategelane, temal (või peategelastel) lasub teose ideeline põhiraskus, nad juhivad ja arendavad sündmustikku. Kõrvaltegelased, on üldiselt peategelase teenistuses ja jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüüp tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel ola loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal. Sellist tegelikku eeskuju nimetatakse prototüübiks. Tegelased võivad olla ka muutuvad või muutumatud. Tegelaskuju loovad ka suhtegrupid. Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi suhtegrupid: suhe loo jutustajaga; suhe iseendaga; suhe teiste tegelastega; suht ümbritseva maailmaga. Nt realistlikus romaanis on individualistlikud tegelased. Järjest enam hajub tegelase
See juhtus 21. juunil 1919 Põhja-Lätis Lode jaama juures, tuues kaasa otsustava pöörde Landeswehri sõjas, ja seda võib pidada ka kogu eestlaste ajaloo üheks ülevamaks hetkeks. Kättemaks vihatud «paruneile» oli eriti magus, võrreldamatult magusam kui võit vene punaste üle, sest venelastega oldi alles äsja, maailmasõjas, sõditud õlg-õla kõrval. Lugu sellest, kuidas Osvald Kallaste veel vanas eas sõjaväkke astub, on kirjanduslik, ent tõepärane. 1919. aasta suve hakul võis kainelt kalkuleeriv inimene mõista, et edasi tuleb elada Eesti Vabariigis ja see kulgeb palju sujuvamalt, kui võib end esitleda sõjasangarina. Mis puutub Osvald Kallastesse, siis temavanune mees võis pealegi kindel olla, et teda ei saadeta otse lahingusse. Teiseks meenutagu mõisaomanik Osvaldi põgus sõjaväekogemus ka neid mõisnikke, kes tõepoolest sõdisid Eesti poolel ja kellest paljud ka langesid.
Harjumaa Kultuuripärl 2008 Julius Oro nimeline kirjanduspreemia 2006 Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu
Norra on NATO liige. Kultuur Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl. Kirjandus Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil. Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "Konungs skuggsjá", mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas Magnus Lagabøtele. Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on Nordlandi poeetiline kirjeldus "Nordlands Trompet", ja taani-norra
11. Rahvuslik liikumine. Võitlus kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse. Estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid seltse. Tuntuimad: Kreutzwald, Jürgenson, Faehlmann(temast sain ülikooli eesti keele lektor, 1838. loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts eesti ajaloo, keele, kirjanduse edendamine). 1842. loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe toel anti välja ,,Kalevipoeg" 1863. Osa eesti haritlasi leidis tööd välismaa, kuid ei kaotanud sidet kodumaaga. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler)
- on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Ajalooliselt zanripuhtus, tänapäeval zanridünaamika Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst, kõrvaltekst): ekspositsioon (sissejuhatus), konflikti areng, kulminatsioon. Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Cyrillus Kreek: ● Pärit Läänemaalt; ● Kogus vaimulikke rahvaviise; ● Armastas polüfooniat; ● On kirjutanud Eesti esimese reekviemi. MK – Mu süda ärka üles. Heino Eller: ● Tartus temanimeline muusikakool; ● Õpetaja paljudele (Elleri koolkond); ● Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal); ● MK – Kodumaine viis. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI ALGUSES Noor-Eesti 1905-1915. aasta: ● Esimene kirjanduslik rühmitus Eestis; ● Eellugu: salajased õpilasringid; ● Kuressaares Villem Grünthal-Ridala; ● Tartus Gustav Suits; album „Kiired“ I – III; ● Noor-Eesti I album 1905. aastal (Kokku ilmus 5 albumit); ● Artikkel „Noorte püüded“: ○ „Enam kultuuri. Enam euroopalist kultuuri. Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.“ ● Ajakiri Noor-Eesti 1910.–1911. aasta; ● Ajakiri Vaba Sõna 1914.–1916.aasta. Noor-Eesti tuumik:
freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline. Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod. Esimene õppetund, mille psühholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine millestki isiksusele olulisest, tema püsiomadustest. Kasutades laborit ning vaatlusandmeid, võib psühholoogia kirjandusest mitu korda täpsemalt kindlaks määrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt tähtsate eri situatsioonide täpse kogumi ning samasugust tähendust omavate käitumisvastuste täpse kogumi
süütust meelelahutuslikust muinasjutust kõrgemal. Lastefilm peab ennekõike oma publikule korda minema, olgu siis tegu küsimuste tõstatamise, tugevate emotsioonide tekitamise või lihtsalt naerma ajamisega. Teemadering ulatub väga realistlikust jutustamislaadist klassikalise muinasjutuni. Lastefilmi võib laias laastus jaotada multifilmiks ja mängufilmiks.Multifilmil (joonisfilmil) on nagu muuski astekultuuris sageli kirjanduslik alus. Paljud meie pildiraamatute kangelased on pandud televiisori- või kinoekraanil liikuma. Alfons Åberg (kuju Gunilla Bergströmi raamatust) on üks lemmikuid, samuti nagu Väike Õde Küülik/Lilla Syster Kanin, kes on pärit Ulf Nilssoni ja Eva Erikssoni raamatutest väikesest riukaid täis küülikutüdrukust, kes igas olukorras leiab tuge oma healt suuremalt vennalt. Nii filmi kui teatri puhul tekib raamatute ümbertegemisel teatud probleeme. "Raamat oli ikka
! MITMEHÄÄLNE romaan kujutab endast erinevate vaatepunktide paljusust. Romaanis on palju tegelasi, aga ühelegi neist ei ole antud õigust väljendada ainukehtivad tõde. ! ÜHEHÄÄLNE romaan on lihtsamat tüüpi- siin võib küll esineda erinevaid vaatepunkte, ent valitsema jääb peategelase või kõiketeadva jutustaja vaatepunkt. Teised, põhilised vaatepunktist lahknevad hääled kas surutakse vaikima või kuulutatakse valedeks. PROOSAZANRID EEPOS ! EEPOS on kirjanduslik suurvorm, mis on enamasti kirjutatud värsivormis. Eeposel on tavaliselt üks peategelane, sageli üleloomulike võimetega kangelane, kelle tegevusest võib sõltuda kogu tema rahva saatus. Eepostes on lahinguid, ning pikki ja vaevarikkaid teekondi. Tegevus toimub suurel maa-alal. ! ! *Eepos on ülev zanr- ei tegeleta arhiste asjade, elu pisiseikadega - kangelane saadab korda vaid suuri tegusid. Eeposes elatakse suurte ideaalide nimel. !
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti” kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor Eesti. Kirjanduslik rühmitus, esitab 20. saj kirjanduse murrangut. Tekib Tartus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena. Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905
Ladina kõnekunstikoolide sulgemine ja keeld õpetada teistele peale senaatorite. 99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks? Livius Andronicuse Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia (õppeotstarbeline) 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Graecia Magna (Lõuna-Itaalia), Pergamon, Rhodos Sofistide populaarsus kõnekunstis ja õpetuses; levinud kreeka orjadest pedagoogid (koduõpetajad) Hellenistliku lüürika ja komöödia levik (Lõuna-Itaalia Kreeka kolooniatest) 101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati
Matriarhaat Mükeene tsivilisatsioon Kreeklased olid madalamal arengutasemel kui kreetalased 1500 eKr vallutati kreeklaste poolt Kreeta saar võeti üle Kreeta kultuur ja kiri Kreeta kultuur levis üle Mandri Kreeta Mükeenes kükloopsed müürid Sõjakas ühiskonnatüüp: Kaitsemüürid Kuningas + sõjapealik Eliitkaarikuvägi Kreetalt võeti üle: Lineaarkiri Lossimajandus ja Kreeta olme elemendid Kangelaseepika 1200 eKr Kreeta tsv hukk =? maavärin, tsunami Hilisem kirjanduslik looming põhineb Kreeta-Mükeene ajastu müütidel Trooja sõda: tõusis esile III at eKr Trooja kaevas välja Heinrich Schliemann Trooja õitseng oli Mükeene perioodil linn purustati kahel korral pärast II korda algas Mükeene tsv allakäik pole teada, kas kunagi Trooja sõda toimus Kangelaseeposed kujunesid 8 6 saj eKr; ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" levisid suuliselt Autoriks peetakse pimedat Homerost kas ta olemas oli? ei tea ???2.Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
5. Draama on mõeldud eelkõige teatris esitamiseks. Kirjanikud arvestavad teatri võimaluste ja vahenditega. DRAMATISEERING eepilise teose teksti ümbertöötlus näidendiks. See võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust, samas võib sellega ka vabalt ümber käia teksti kärpides, tõlgendades või midagi lisades. LIBRETO muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. STSENAARIUM filmi või saate kirjanduslik alustekst LAVASTUS kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Aluseks tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. ETENDUS lavastuse ühekordne esitamine REPLIIK ühe tegelase kõnevoor, vastulause REMARK tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis on enamasti pandud tekstis sulgudesse
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
