Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi. Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama. Unenovell. Tekst paberil Peategelane noor arst, kes arvab, et tema naine teda petab, tahab teada, kas on nii. Jälitab läbi öiste Viini tänavate teda, külastatakse veidraid kohti ja kummalisi isikuid. Stseenid vahelduvad kohati väga kiiresti. Puuduvad stseenidevahelised üleminekud. Tunne, et ei saa midagi mõjutada, stseenid on omavahel assotsiatsioonidega ühendatud
hinge ja lõigates sellepärast kõige ohtramalt loorbereid, hiljem kas kauaks või jäädavalt peab vaikima. Mis on olnud öelda, on öeldud hää menuga; ja mis hiljem enesest välja pigistetakse otsekui kohusetundest oma kirjaniku-kutse vastu, kahvub ega helestu enam. Sarnaseks meteooriks eesti kirjanduses tuleb nimetada küll kõige päält August Gailitit, kes kerkis esile Siuruga ja sai kohe loetavaks ning populaarseks. Eks lugend siis Gailitit iga kirjanduslik ja, kui kätte sai, mitte-kirjanduslik inimene! Kuidas keegi temasse suhtus, kas jaatades, või eitades, see on teine küsimus, kuid igatahes sundis ta enesega arvestama. Gailit vastas vahest paremini kui ükski Siuru kirjanikest tolle ajajärgu hingeelu. See ajajärk andis psükoloogilist tõukejõudu selle kirjanduse paatosele ja nõudis omakord seda kirjandust. Gailit reageeris kõige teravamalt ajajärgu apetiitidesse. Kuid kui ajajärk on möödund, tundub,
Nõukogude ajal oli väga keeruline ennast teostada erinevatel väljade. Eneseteostus oli teatud mõttes pärsitud või suunatud. Me ei saa rääkida täisväärtuslikust poliitikast Nõukogude Eesti kontekstis, see tähendas mingite võõraste asjade järgimist. Ka muudes valdkondades pole tegevus väga intensiivne. Seda ei peetud oluliseks. Selle eest oli nt kultuuri valdkond läbi mille sai ka iseennast teostada ja läbi mille oli võimalik teostada teatud tüüpi poliitikat. Kirjanduslik tegevus oli samal ajal ka näiteks poliitiline tegevus. Kui 90ndatel tekib oma riik, siis kõik need ühiskondlikud väljad pakuvad palju erinevat tegevust, nõuavad energiat jne. Inimesed saavad läbi nende väljade ennast intensiivselt teostada. Kõik need ühiskondlikud väljad on selles kontekstis omaette tähtsad. Siin ei ole enam ühte väga tähtsat, mille kaudu saab ajada asju. Poliitikat saab teha poliitikas. See ongi
....................... 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA............................................................. 17 2.1. Eluloost ....................................................................................................... 17 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine......................................................... 18 2.3. Heiki Vilepi looming .................................................................................. 20 2.4. Heiki Vilepi vaated lastekirjandusele ......................................................... 22 2.5. Heiki Vilepi raamatute illustratsioonid....................................................... 24 3. HEIKI VILEPI LASTEPROOSA....................................................................
Neis kogudes mõtislkeb ta kodumaa olude ja elukorralduse üle. 1932. aastal ilmunud kogus ,,Päike ja jõgi" pöördub ta looduse poole, saanud aru, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Pagulusperioodi kogud, nagu ,,Ingi raamat", sisaldavad mõtisklusi aega ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Visnapuu rikastas eesti luulet tunde- ja mõtteluulega ning arendas eesti keelt ja vormi. 11. PILET VALGUSTUSKIRJANDUS , VOLTAIRE'I, ROUSSEAU' KIRJANDUSLIK TEGEVUS POSTMODERNISM KIRJANDUSES, ,,SÜGISBALLI" ANALÜÜS Valgustkirjandus e valgustusajastu ideedest kantud kirjandus (17-18 saj), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine laiemale rahvahulgale. Valgustusaja kirjanikud tegutsesid ka filosoofide, ensüklopedistide, pedagoogide ja poliitikutena nende mitmekülgne tegevus adresseeris ka feodalismi ja religiooni absoluutset ülemvõimu
1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. 7 Tammsaare kirjanikuna Tammsaare kirjanduslik debüüt oli aastal 1900. Sel ajal oli suurimaks romaanikirjanikuks Eestis Eduard Vilde, Tammsaarega samal ajal tuli kirjandusee aga hulk teisigi olulisi nimesid, näiteks Fr. Tuglas, M. Metsanurk. Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901
siis jäävad isegi rohkem silma huvitavad vormistusega luuletused kui tavalisemad. Eriti meeldis mulle luuletus ,,Tülpimus". Kokkuvõtteks võin öelda, et sain Rummo elust kui ka loomingust väga palju uut ja huvitavat teada ning ma ei kahetse oma valikut.Mul on siiani alles 2007. aasta kalender, mille Paul- Eerik mulle isiklikult kinkis. KOKKUVÕTE Paul-Eerik Rummo on Eesti 1960ndate aastate kassetipõlvkonna üks tähtsamaid esindajaid. Rummo kirjanduslik huvi ja oskus torkas varakult silma tänu soodustavale mõjule kodusest õhkkonnast ja ülikooli ajal kuulumisele Artur Alliksaare suhtlusringi. Rummot peetaksegi Alliksaare olulisimaks järetulijaks. Rummo meeleolud luuletustes vahetusid tihti: kui esimeses luulekogus oli ülekaalus rõõmsameelne ning nooruslik tunne, siis see optimism hakkab järjest muutuma. Juba järgmises kogus on veidike näha süngeid toone ja kolmas kogu ,,Lumevalgus..
Kurt Donald Cobain Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei räägita. Töös on eraldi välja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kõige tähtsam liige bändis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mõttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud käesolevasse töösse. Kiri on väga sügava-mõtteline ning raskesti arusaadav. Kurt Donald Cobain sündis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 ...
Valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased loosungi all "Au, vabadus, isamaa!". Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool. Seda ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid oli pinnuks silmas teistele Euroopa riikidele. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Kerkisid päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust.Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulist rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Sakasmaa, juhiks oli luuleklassik Heinrich Heine (tuntuim teos "Saksamaa Laul". Üle Saksamma levis ka võimlemisliikumine ja lauluseltsid, nende ideoloogia, milles segunesid keha karastamine ja rahvusliku meelsuse propageerimine. 2)Vene impeerium oli koloniaalriik. See ei olnud võidetud ja alistatud, vaid varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest ulattusliku autonoomiani. Koloniaalpoliitikal oli 3 põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine
rõhuvatest mõistetest, allegooria kirevast aparaadist. Ning ka tegeliku armuelu toorusest, omakasupüüdlikkusest ja ühiskondlikest pattudest. (140) Kuid hiliskeskaeg on veel nii läbinisti aristokraatlik ja nii kaitsetu ilusa illusiooni suhtes, et kirg loodusliku elu vastu ei suuda veel tekitada jõulist realismi, vaid piirdub oma rakenduses kurtuaassete kommete kunstliku kaunistamisega. (140-41) Nii saab pastoraalist see ala, kus areneb loodustunde kirjanduslik väljendus. .... Kaasandena pakub lamburiluule üksjagu veetlevat realismi. Maaelu kirjeldus Christine de Pisani luuletuses Le dit de la pastore [Lamburneiu lugu] avab uue zanri. (141) Õiged ülemused, nii naised kui vaimulikud, polnud valitsejad vaid hoidjad. (142) Armastuse kaunist mängu mängiti eluvormina edasi rüütellikus stiilis, pastoraalses zanris ja roosiallegooria kunstiküllases lavastuses, ning kuigi igast küljest kõlas kõigi nende
Teda on raske mingisse kategooriasse paigutada: mõningate lugejate jaoks on ta peamiselt filosoof, teiste jaoks kristlik mõtleja või teoloog. Lisaks oli ta ka läbinägelik psühholoog ja terav kultuurikriitik. Kuid eelkõige oli ta kirjanik. 2. Peatükk. Kierkegaardi filosoofia. Kierkegaardi filosoofia ei kujuta endast mingit viimistletud ja igakülgselt arendatud süsteemi. Tema filosoofia on mitmekülgne ja raskesti mõistetav. Oma vormilt on see pigem kirjanduslik kui teaduslik. Ta võitleb kõigi filosoofiliste süsteemide vastu, ja ka tema enda filosoofiat on raske liigitada. Tema käsitluse põhilaad on alati teravalt poleemiline, sarkastiliselt irooniline ja seejuures ka soe, peaaegu pisarateni tundeline. Pole ka liialdus öelda et ta on ainult niivõrd filosoof kuivõrd ta polemiseerib teiste filosoofidega. Kierkegaardi filosoofia on väga suurel määral mõjutanud 20nda sajandi filosoofia arengut, eriti aga eksistentsialismi ja postmodernismi
(Louis le Germanique), Lothariuse (Itaalia) jagasid Karl Suure Impeeriumi kolmeks osaks. Esimesed kaks venda sõlmisid liidu kolmanda vastu, see ongi selle vande sisuks. Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant. kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja langue d’oil- keele variandi nimetus Séquence de sainte Eulalie (“Sekvents Püha Eulaliast”) u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene kirjanduslik tekst, lugu kristlikust märtrist Vie de saint Léger (10. saj.), Passion du Christ (10. saj.), Vie de saint Alexis (11. saj.) Chanson de Roland (u. 1100)- Rolandi laul, pr kirjanduse algus, ilmalik tekst, kangelaseepos Vanaprantsuse keel - kuni 14. sajand, “keskprantsuse” keel e ülemineku periood (moyen français) 14. - 15. saj. kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj. Aluseks on Ile-de-France’i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien)
Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika- Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed. Katoliku vaimulikkond oli keskaja ühiskonna intellektuaalne kese ning nende kirjanduslik toodang oli kõige ulatuslikum. Ilmalikust kirjandusest reisikirjad jms. Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. "Liivimaa vanem riimkroonika" on üks meie vanema
säilinud üksikud read 240 eKr Rooma mängude pidustus: esimesed ladinakeelsed draamad: 1 tragöödia ja 1 komöödia Kontaminatsioonid mugandamisel. Tragöödiad: Trooja hobune, Achilles, Aegisthus, Tereus, Piitsakandja Aiax, Andromeda, Antiopa, Danae, Hermiona, Ino. 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt (nimeta 3) ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Kreekaainelised (enamik): Enniuselt, Pacuviuselt, Acciuselt katkendid; hiljem Senecalt tervikuna säilinud 6 Roomaainelised: fabula praetexta (esitatud ametnikurõivas toga praetexta's; säilinud vaid üks, PseudoSeneca ,,Octavia" Mütoloogiast süzeeks enamasti Trooja tsükkel (seotud Rooma rajamisega!) Kreekast eeskujuks hilised (Euripides) ja hellenistlikud tragöödiad 101
Näidend ,,Libahunt" jm. (1855-1927) - Pärit Pärnumaa Laatre valla saunikuperest, hariduse sai Niitsaadu vallakoolis, edasi "elukoolis", töötas ametnikuna (vallaametnik Karksi-Nuia ümber, Viljandis, Lätis, Riias eestlaste seltsi "Imanta" tegevuses, 1901. aastal "Postimehe" ärijuht Tartus, 1904-1920 Liivimaa Hüpoteegi Seltsi panga ametnik.) Vaateid kujundasid kokkupuuted Jakobsoni ja "Sakalaga", Kreutzwaldi ja Koidula looming, saksakeelne näitekirjandus, rahvaluule ja traditsioonid. Kirjanduslik kujunemine toimus aeglaselt, varasemalt kirjutas külajutte, hiljem tippteosed - näidendid. Looming algas rahvajuttude avaldamisega ajakirjanduses ja koduloolise raamatuga "Kodu- kurukesest" (1878), esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks romantiline ajalooline jutustus "Maimu" (1892), mis põhineb koduloolisel ja folkloorsel materjalil. Rahvaluuleainet on kasutanud raamjutustuses "Libahunt" (1891-92), mille motiive kasutas hiljem samanimelises tragöödias.
ülejäänud ridades ja hea sonett lõpeb püandiga. On olemas ka veel sonetipärg. Koosneb 15st sonetist. Iga järgmine sonett algab eelmise lõpureaga. Ja 15. sonett koosneb eelmiste 14ne soneti avaridadest. Elu lõpu poole kirjutab ka filosoofilisi luuletusi, kus ta käsitleb aega ja igavikku, elu ja surma. Teine osa ta luulest on pühendatud Itaaliale, "Minu Itaalia" BOCCACCIO Sündis Firenzes. Isa pani majandust õppima. Kirjandusega pidi tegelema vabast ajast. Seetõttu jäi kirjanduslik haridus lünklikuks. 14-aastasena saadab isa ta Napolisse. Seal õitses majandus, ag aka kirjandus. Seal pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse. Pingutab, et tema armastust võita. Maria oli kõrgemast soost, kuid ikkagi näitab enda soosingut. Fiammetta (itaalia k ’’leek’’) – kirjutab selle nime all Mariast. Mõne aja pärast Maria tüdineb ja leiab uue kallima. Hingevalust lähtuvalt kirjutab ’’Fiammetta’’. See on proosajutustus. Seda
John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni, kuni ei tegeletud põllumajandusega ega tehtud töö, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas. Kui algas töötegemine, tahtis iga inimene saada endale oma töö vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikult usuvabadust. Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta.
Ta on filosoofilise idealismi rajaja See hõlmab nii loodust,inimest,inimhinge,tunnetust,ühiskonnakorda,keelt,kunsti,poeesiat,skulptuuri,maali, muusikat,ilukõnekunsti ja kasvatust.Platoni ande mitmetahulisus on imetlusväärne.Selles põimuvad filosoof ja õpetlane.Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikust- poeedist,dramaturgist.Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes.Platoni kirjanduslik tegevus kestis poolsada aastat.Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks ,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele
Kõigil olid erinevad nägemused luulest ning mingil määral ka nii ideaalsest kui ka reaalsest elust. Võib ka öelda , et kõik sai alguse 1934. aasta riigipöördest, kui piiratud loominguvabadus mõjutas luulet nagu ka muid kirjanduse liike. Luule hakkas arenema uue jõuga. Sedapuhku mitte niivõrd modernismi kui klassikaliste traditsioonide suunas. Kiiresti arenes enesesse süvenemine, filosoofia, sümbolism ning teadmised ilust ja kunstist. Arbujate eeskujuks oli 1903. aalstal loodud kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Nad idealiseerisid endist, vaba ja õitsvat, Eestit. Nad kõik tundsid huvi vaimsuse, emotsionaalsuse ja elu filosoofia vastu. Oma teostega otsisid nad vastuseid "elule". Luuletajad hindasid luule täiuslikku vormi. Siiski on Masingu luule kompositsioon, stiil ja värsitehnika teiste arbujate omast veidi erinev. Mõned luuletused on päris vabarütmilised , teised aga kindla värsitehnikaga. Kompositsioonis esineb selgelt modernistliku luule jooni
NSVL ajalugu 28.04.09 N. Hrustsovi ainuvõimu kindlustumine I etapp L.Beria likvideerimine (märts-juuni 1953) II etapp G. Malenkovi kõrvaldamine (juuni 1953-veeburar 1955) III etapp Nn parteivastase grupi likvideerimine (veebruar 1955-märts 1958) 1958. aasta märtsis koondas Hrustsov enda kätte nii partei- kui ka valitsusjuhi ametikohad H ühendab enda kätte taas nii parteijuhi kui ka valitsusjuhi ametikohad. Isikukultuse kriitika ja selle piirid · Isikukultuse mõiste kasutuselevõtmise põhjused · Kremli võimuladviku suhtumine J. Stalini kriitikasse · Isikukultuse kriitika ärakasutamine N. Hrustsovi poolt. · N. Hrustsovi ,,salajane kõne" NLKP XX kongressil (veebruar 1956) · 30.06.1956 NLKP KK otsus isikukultusest -> isikukultuse kriitika raamistamine Isikukultuse sisuline analüüs oleks tähendanud seda, et nad oleksid pidanud ka ise peeglisse vaatama. Tollastes oludes arvati, et on võimalik s...
esindajad, kes ei toeatanud sürrealistlike teooriaid, aga neid võlus uudsus ja fantaasiaküllus. Sürrealismi lähedane oli ka skulptor Alberto Giacometti. Meelisteemaks olid inimfiguurid, kriipsutaolised, pikaks venitatud. Püüab edasi anda ilmeid ja poose, mis tunguvad öngistavad ja dramaatilised. Syrrealism ei leia laiemat tuntust.. millalgi. Publik ja trad.kunstnikkond pidas neid skandalistiedeks. Teised vööristasid neid. Sürrealism tundus liiga literatuurne, kirjanduslik ja odav (abstraktsionistidele?). II MS alguses suundub enamik sürrealiste USA-sse. Seal andis nende looming ja teooria töuke uuele abstraktsionismile. 1940.a lõpul tekibki USA-s uus abstraktsionism. Sürrealistid saavad populaarsust juurde pärast 1947? Aastat. Paul Delvaux sürrealism. KT-s: fovism, ekspressionism, kubism, futurism, abstraktsionism, dadaism, sürrealism Autor vool teoste juures
ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment lava ja saali eraldusjoone lõplik kadumine, näitlejate ja vaatajate muutumine mingi ühise tegevuse osalisteks ning teatri kui kunsti ülekasvamine. Genoteksti - mõtteline konstruktsioon, mis väljendab draama ja teatri ühismõõtmelisust,
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab ...
Mitmed akadeemilised organisatsioonid annavad välja oma liikmeskonnale mõeldud ajakirju. Bülletääne on välja andnud ka üksikud eestlaste keskused. Perioodika kaudu on eesti kirjasõna pidevalt ja laialdaselt eestlaskonnas levinud. Selle tähtsus informatsiooni vahendajana, avaliku arvamise kujunadajana, ühenduse pidajana on suur ning oluline. Ilukirjanduse eest on hoolt kandnud pidevalt tegutsevad kirjastused, osaliselt ja teatud perioodidel ka autorid ise. Kirjanduslik tegevus peamiselt ilukirjanduse osas on olnud mitmeti kirju. Alguses ilmus raamatuid rikkalikult Saksamaal asuvate kirjastuste kaudu. Hiljem võttis selle osa üle Rootsi. Rootsis elanud ja kirjutanud autorid on näiteks Ain Kalmus, Agu Kask, Alma Teder, B. Kangro, K. Ristikivi, A. Mägi, Arved Viirlaid, Tiina Tuvikene jne. Oli ka palju neid autoreid, kes elasid mujal, 9 aga kelle tõid publitseeriti Rootsis, nagu näiteks Gert Helbemäe, Arno Raag, Raissa Kõvamees jne.
Kassari on kõige tihedama kirjandusliku asustusega koht Eestis, kui välja arvata Tallinn ja Tartu. Õpib Tallinna Saksa tütarlastekoolis venestusaeg, kuid Underil on saksa keelne põhi väga tugev. Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe ,,Teataja" talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale. Tallinnasse jõutakse tagasi I maailmasõja eel. Underi kodust kujuneb kultuurisalong, sealt kasvab välja Siuru rühmitus ja ka uued isiklikud sidemed. Hiljem abiellub Uner Artur Adsoniga
tulemusrikkamaks. 16-aastane Lermontov esitas kohe pansionist lahkumise avalduse ja jätkas oma õpinguid Moskva Ülikoolis, kus ta astus moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda. Lermontovi ülikooliõpingud ei kulgenud korrapäraselt. Aigul jäid koolera tõttu loengud sageli ara, hiljem puudus Lermontov ise tihti tundidest, sest mõnede ülikooli õppejõudude tase oli madalam paljude üliõpilaste vaimsest tasemest. Üha enam köitis Lermontovi kirjanduslik looming. Ta ülikooliõpingud jäid ootamatult pooleli: võtnud osa ühest tollal sageli esinenud üliõpilasrahutusest, pidi ta 1. juulil 1832. aastal esitama lahkumisavalduse. 1832. aasta hilissuvel sõitis ta koos vanaemaga Peterburi. Algas uus elu Nikolai-aegses Peterburis, teenistusastmete ja paraadide linnas. Moskvas oli Lermontov kujutlenud, et temast saab vene Byron Iuuletaja ning maailmarändur. Peterburis otsustas ta hoopis ohvitseriks hakata.
Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. 27. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29
Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjandusžanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). “Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology; Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt). Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende
Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Võõras oli Venemaal, et uurida maag Aurillac Herberti käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus Prokuraator Pontius Pilatus vihkas roosilõhna ent just seda ta tänna pidevalt tundiski. Samuti oli tal kohutav peavalu. Ta pidi tegelema Jesuaga ehk Ha-Nostriga. Ha-Nostri nimetas kõiki headeks inimesteks
Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. 27. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29
· paratekst zanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused 12. Mis on dramatiseering? Eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? Libreto muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, mis võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. · Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika (Brechti "Ema Courage")) · iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu, tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi "Preili Julie") 15. Millised on dramaatika põhizanrid?
Novembris 1905 Tartus üle-eestimaaline tahvaasemike koosolek 3) Revolutsiooni tagajärjed: Karistussalgad hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp ihunuhtlus Paljude ajalehtede ilmumise keelustamine Suleti seltse ja ametiühinguid Paljud põgenesid terrori eest välismaale 4) Rahvuskultuuri areng XX saj algul: Lubati asutada emakeelseid erakoole ENKS'i loomine 2 esimesel aastal algkoolides lubati kasutada emakeelt 1905 esimene kirjanduslik rühmitus Jätkus laulupidude traditsioon, lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid, kasvas eesti algupärandite osakaal 1906 kutseline teater Vanemuine 1914 Johannes Pääsukese esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Oma eesti kunsti areng A.Adamson, J.Köler, A.Laikmaa, K.Raud, K.Mägi Lisaks: 1. Eesti ala haldusjaotuse kaardid XVII saj - XX saj. algus 2. Vajadusel vaatan ka konspekti, eelkõige vastatud iseseisva töö ülesandeid, samuti töölehti. Konspekt
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Tunduvalt on täiustatud ka mobiiltelefoni. Ühendatuna väikese arvutiga, suudab kogu see seirekomplekt töötada laadimata ligi aasta. Kui saadud elektrooniline seade valada õhuvabalt (õhuvabalt selleks, et rõhk seadet ei purustaks) epoksüvaiku, valmibki elektrooniline ,,niidirull", millelt hargnev mõtteline niit võimaldab hüljestele järgneda nii mereavarustele kui ka säärasesse sügavusse, kuhu inimene isegi sukeldumisvarustusega ei pääse. Muuseas, ,,niidirull" ei olegi lihtsalt kirjanduslik võrdlus. Siilide liikumise jälgimiseks läbi ööhämaruse ja alustaimestiku, kuhu samuti inimsilm ei pääse ja jälgi ei jää, kasutatakse õhtul siilile kinnitatud rullist maha jooksnud niiti, mida siis uurijad järgmisel päeval siile kirudes kokku kerivad. 19 Kogu Läänemere kaetus mobiilsidevõrguga on andnud hea võimaluse kasutada Fastloc'i seadet
V-s peatükis kirjeldatud Gribojedovi maja on kogu kirjandusliku Moskva sümboliks, tolles hoones olev restoran aga on saatanliku olemisega. Gastronoomilised kirjeldused seostuvad "Faustis" ilmnenud nõiaköögiga, kus ülemuseks on deemonliku välimusega mees. Tegevuski leiab aset keskööl ja muusika, mis mängib, on Vincent Youmansi "Halleluuja!", lugu, milles mainitakse Saatanat. See kõik on vihje sellele, et Moskva kirjanduslik maailm on kui Jumalast hüljatud põrgu, kus kaasaegsed kirjanikud on ära ostetavad ning põhimõttelagedad ja on valmis ükskõik mida kirjutama selle nimel, et saada nö. loomingulist tuusikut. "Käsikirjad ei põle" on fraas, mis on levinud laialt, mitte ainult vene, vaid kogu maailma kirjanduslikes ja mittekirjanduslikes ringkondades. Fraasi tähenduse ja mõtte üle on palju arutletud ja vaieldud. Üks vihjetest on vast Bulgakovi enda elule, kus ta
1913. a-l Estonia avamisel armus naisesse Artur Adson, kes oli lihtne maapoiss Sännalt (kutsutaksegi Sänna trubaduuriks). Õppinud maamõõtjaks, töötas insenerina- kontoriinimene kultuuriliste huvidega. Hakkas Underi loomingut ümber kirjutama. Marie kaugenes oma mehest Adson üritas tähelepanu saada ju. Ent lahutus polnud toona kerge kui üks pool ei nõustunud, ei saanud lahutada. Underil ja Tuglasel romanss. Adson aga endiselt hoolis. SIURU- kirjanduslik rühmitus, mille esimeheks oli Under. Nende eesmärgiks oli kuulsaks saada. 1917.a-l ,,Sonetid" kogu Underilt. See müüs hästi, eriti meeldis noortele. 1918.a-l ,,Eelõitseng" koondlooming varasemast. Ka ,,Sinine puri"- luulekogu. (Adson hakkas ka seal seltskonnas luuletama.) Leidis murdeluule (avameelsed). Visnapuule ja Gailitile ei meeldinud Underi erootilised luuletused. ,,Sinises tualetis daam" kriitika Underi suhtes, mille kirjutas Gailit
Kui trupis vähemalt üks tuntud näitleja, siis olidi menu suhtes kindlustatud. Jäme nali, ebatsensuurne keel, frivoolne zest jne. Farss hõivab Prantsusmaal nö kultuuri alakorruse kindlalt ja jõuliselt. Üleval pool noorte luuletajate rühmitus ,,Plejaad", koosnes seitsmest poeedist, tuntuim neist Pierre de Ronsard (1524-1585), renessansi sugemetega, antiigipüüdlus. Orienteerusid Itaalia commedie erudite'le kõige selle nõrkuste ja puudustega, puudus selle kirjanduslik pool (mitteelulisus).1549. Aastal avaldas Plejaad oma manifesti, kus muuhulgas öelda, et lava tuleb ära võtta farsilt ja moraliteelt ja anda see uuele tragöödiale ja komöödiale. Plejaadi autorite näidendeid etendati õukonnas, populaarseim oli Etienne Jodelle'i komöödia ,,Eugene ehk Kohtumine" 1552. aastast. Rääkis see noorest vaimulikust ja tema intriigidest ja seiklustest. Plejaad aitas kaasa vanade teatrivormide lahkamisele. Pariisi ainus teatrisaal oli Hotel de Bourgogne
NIRVANA Sissejuhatus Nirvana oli bnd, mis li uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast...
võiks ehk iseloomustada luuletus ,,Madalrõhkkond" ilmateatest moto kogus ,,Puud kõnnivad kaugemale". Lüüriline sünteism, mis on omane luuletusekogudele ,,Vanad majad" ja ,,Reheahi", isegi juba sonettidele, kestab tugevasti edasi ka järgnevates, aja murrangute poolt segipaisatud elutundega kogudes ,,Põlenud puu", ,,Pühapäev" ja ,,Seitsmes öö" (algselt ,,Hiiglased laulavad"). Seejärel saavutab autori kirjanduslik tegevus täie haarde juba igas põhiliigis eraldi looming hargneb jõuliselt lahti eepikasse ja dramaatikasse ning luule muutub paratamatult ainult lüürika kandjaks, varjudes pealegi Kangro lüürilise romaanitoodangu taha. See on Keskpäev. Kõige lüürilisem signaali läbi aegade pakub kahtelmata sonetivorm, mistõttu teise perioodi Kangro käsitlemise aluseks võiks valida just soneti vaatluse, sest õigupoolest läbib soneti struktuur kogu tema luulet.
Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel. Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid. 8 Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. 35. Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust? Vastus: 1) kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2) religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused, müsteeriumid, antropomorfism religioonis); 3) ühiskonna areng (Ateena demokraatia). 36. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Vastus: Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus).
käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja ülesandeks oli õpetada nii huvitavalt, et lastel tekiks ise tahtmine õppida. Laps ei pea koolist saama niivõrd tarkust kui tundeid ja õigeid emotsioone. Avaldas ka aabitsa. 8. Tolstoi varasem looming- üldine iseloom, konkreetsed näited teostest oma kirjanikukarjääri alustas ta proosaga. *1852 ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" ta esimene kirjanduslik teos, jutustus ,,Lapsepõlv", sellele järgnesid ,,Poisiiga" ja ,,Noorus"-debüütteosed, nendes palju autobiograafilist materjali, nendes üritas kujutada konflikti ühiskonna ja inimese vahel. *1850ndatel oli loomingus valdav sõjateema. Ta suhtus sõjasse tollal vastuoluliselt (,,Metsaraiumine" ja ,,Rünnak"). Samas oli tal sõjast ka teine vaatenurk: sõjad on midagi ,,loomulikku", neid põhjustab inimese enesesäilitamistarve, vajadus kaitsta oma kodu ja lähedasi.
rituaalne taust? Tragöödia "tragoidia" tähendab sokulaulu. Sokudsaatürid olid Dionysose saatjad, tragöödiaid etendati tema auks. Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 1) kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2) religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused, müsteeriumid, antropomorfism religioonis); 3) ühiskonna areng (Ateena demokraatia). 36. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism).
Ta on subjektivist. Igasuguses objektivismis peitub taustal subjekt. Ta on võitlev filosoof. Filosoof ei kirjelda, mõista ega seleta, vaid loob, määrab ja otsustab; filosoof väänab reaalsust. Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks.“Nii nagu ma olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et sakslase kohalolek häirib mu seedimist.“ Ta vihkam masse ja masivaimu. Ta oli keerulise stiiliga ega hoolinud lugeja harvamusest. Ta on kirjanduslik filosoof. Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: “ Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk “saa tugevaks”, sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev...” Nietzsche tunnetusteooria – selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Ta väidab, et mingit lõplikku tõde ega filosoofiat ei ole olemas. On vaid tõlgendus. Inimeste instinktidele antakse
Selle lõpetas karistussalkade saabumine. Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllutöömasinaid ja muud tööstuskaupa. 1902.aastal asutati Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib pidada esimeseks Eesti rahvuslikuks pangaks. 1906.aastal asutati esimene eesti õppekeelga gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1907.aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts. 1909.a loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. 1905.a astus avalikkuse ette kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille eesvedajaiks G.Suits, F.Tuglas ja J.Aavik. Lipukirjaks „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. 44.peatükk Eesti Vabariigi loomine Maailmasõja ajal toimunud mobilisatsioonidega võeti Esimese maailmasõja rinnetele umbes 100 000 meest, neist 10 000 langes. Maal oli raskusi põllutöödega, sest hobused võeti sõjaväe tarbeks. Pärast Nikolai ll kukutamist läks võim Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima
võib olla tema väärtustamise mõttes hea, sest okupatsioon ei pidanud Tammsaaret halvaks kirjanikuks, nii et teda võis avaldada, sest ta looming oli okupatsioonieelne. Tammsaare 1920–30ndate looming on tema kõrgperiood, mil avaldab klassikat, nagu „Tõde ja õiguse“ sari. Kirjanikunimena hakkas kasutama A. H. Tammsaaret, kuigi ta õige nimi oli Anton Hansen ja Tammsaare oli talunimi. Kuigi tegelikult tehakse ekskursioone Tammsaare tallu, nimetatakse seda Vargamäeks – kirjanduslik talunimi, mida tegelikult registris pole. Õpib Treffneri gümnaasiumis, s.o tema loomingus oluline, vihjates Mauruse koolile. Tammsaare oli küll „Noor-Eesti“ autor, kuid jäi sellest kaugeks ja side oli vähene. Tammsaare elu muutub Käthega abielludes ja Tallinnasse kolides: hakkab korralikult sihipäraselt kellast kellani romaanide kallal töötama, nii et boheemlaslikud harjumused pidid taanduma. Pätsi ajal kultuur allutatakse ja tahetakse kultuuritegelasi oma sõpradeks värvata
Vaarao muumia lebas keset kogu seda hiilgust, kuulus kuldmask ees, kuid oli kehva palsameerimise tõttu üsna viletsas korras. Teispool maalitud matusekambrit viis lahtine ukseava varakambrisse, mida valvas suur lamava saakali Anubise puukuju. Kambris seisis suur naos, milles asus kaltsiidist kanoopide laegas. Selles oli neli Tutanhamoni sisikonnaga kanoopi, mille kaantel olid vaarao näoga inimpead. Loodeti väga, et kogu selle hiilguse sees leidub ka mõni tähtis kirjanduslik või ajalooline ürik, kuid midagi sellist ei leitud. Vaarao enda säilmed välja arvatud, olid hauakambri kõige liigutavamateks leidudeks kahe surnult sündinud tüdruku mumifitseeritud looted, üks neist sündinud viiendal, teine kaheksandal või üheksandal kuul. Need olid ilmselt Tutanhamoni ja Anhesenamoni tütred. Jäänuks ükski neist elama, oleks ta kuningliku pärijana oma ema koha üle võtnud ning Amarna vereliini edasi
Mis on filosoofia? alguse küsimus Millest filosoofia algab? · Aristoteles imestusest · Descartes radikaalne kahtlus · Camus absurdist · Bibihhin meeleolust Mis on filosoofia? meetodite küsimus faculty / hingejõud / zanr / vorm meetod võime mõtlemine arutlus õiged arutluse reeglid (loogika) kujutlusvõime kirjanduslik tekst /kõne metafoorid ja kujundid, teksti / kõne retoorilised omadused mälu (mäletamine ja mäluteater, ajalugu sümbolid, toposed (autoriteedid) jt. matkimine mnemotehnilised vahendid, narratiiv. naer, iroonia nali (lollus, narrus, paroodia) ümberpööramine Mis on filosoofia? etümoloogiline vastus
o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos Gilgames; o Assüüria kultuuri ajal ehitati kõige rohkem losse, kasutati võlvkonstruktsiooni, väliselt sarnanesid lossid kindlustega, aknaid polnud, valgus sisseõuest usteavade kaudu, õuede ja ruumide paigutus oli ebasümmeetriline, lossikompleksi võis kuuluda ka tempel või mitu, suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod ja majapidamisruumid, losside seinad ja ruumid on kaetud reljeefide ja
Vahest on see veidi üle pakutud, aga igatahes oli neid masendavalt palju võrreldes Ruhnu potetsiaalsete kaitsjatega. 6.augusti varahommikul maabusidki venelased Ruhnu läänerannikul, ilma et oleksid kohanud ruhnulaste vastupanu. J.Vinagradovi kirjeldab küll värvikalt Nõukogude laevu rünnanud kümmekond Saksa lennukit ja punaväelasi maale vedavaid paate tulistanud raskekuulipildujat, kuid kaldun arvama, et see on kirjanduslik väljamõeldis, sest raskekuulipildujaid saarel ei olnud ja ruhnulastel ei olnud ilmselt ka Luftwaffega raadioühendust, et lennukeid appi tellida. Paistab, et õigus on 1941.aasta sõjasündmuste uurijal Tuudur Tammel: seekord jõudsid venelased Ruhnu randa märkamatult, mida soodustas küllap pilvine ja tuuline ilm, mis saare vahimehed kuhugi varju alla oli ajanud. Venelasi märgati alles siis, kui need suurema hulgaga oli juba maale jõudnud. Ülekaalukale vastasele vastu ei hakatud,
Interpreet- mingi teose oma variant. Kammermuusika- muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele orkestrile. Klaster- kobarkooskõla; piiramatust arvust tervete- ja pooltoonide vahekorras olevaist helidest koosnev kõlakompleks. Konsonants- kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
