Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Kirjandus Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal
15. Eestit käistlevad kroonikad 16. Vanimad eestikeelsed raamatud. Millal? Mis? 17. Piiblist pärist lendsõnad seletus 18. Mis on katekismus 19. Miks oli 17saj ja 18saj parallelselt 2 kirja keelt? Kumb kujunes üle eestiliseks? Miks?Millal?Kuidas? 20. Anna hinnag kirikukirjadnuse osatähtsusele eesti rahva kultuuri arengus 21. Mis on juhuluule? Kes kirjutas? Millal? Miks? Iseloomusta 22. Käsu Hand ja tema tähtsus 23. Mis on õpetlik ditaktiline kirjandus? Nimeta kirjanike. 24. Miks nimetatakse Mannteufeli Hulluks Krafiks? 25. Sentimentaalne kirjandus. 26. Masing. Tähtsus eesti keeles 27. Peterson. Looming. Miks me peame teda nii tähtsaks. Mida kirjutas. 1. Vanimeid eesti keelseid ühes tähendusi võis leida kroonikatest 2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi!
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur
1. Loetud programmivälise teose analüüs ,,Kaheksa armastavat naist" Robert Thomas. Tegevus toimub 50'datel. Zanr: kriminaalne komöödia. Plot. Probleem ahnus, omakasupüüdlikkus 4. Analüüsi ja tutvusta E.A.Poe novelle Byron: ,,Tõde on igas väljamõeldises kummalisem". Tema mõjutajad on gooti õudusjutud, reisikirjad, ulme- ja detektiivilood. Poe'l on oskus luua eriskummaline miljöö, olla usutav ja luua puänte. Fantaasia püsib puberteediealise tasemele. Talle meeldib lisada teaduslikke detaile. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, ...
KONTROLLTÖÖ 12. klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala,
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti...
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. os...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, kriminaalromaan. A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Heino Kiige ,,Mind armastab jaapanlanna" Maimu Bergi ,,Ma armastasin venelast" 21. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida
Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus. ( võimeline looma ideesid, praktiline mõtlemine ja realistlik). Novell on boheemikat tekitav omas ajas, õrritamiseks, et äratada tähelepanu, kujutatakse erinevaid ideoloogiaid, naistel polnud tol ajal nii plaju õigusi kui Aavik annab Ruthile, kujutab noor eesti eesteetilist programmi. Adrogüün- meesnaine Misogüünia- naise vihkamine Inferioorne alaväärtuslik (all pool asetsev, madalam) 5
KONTROLLTÖÖ (VANEM EESTI KIRJANDUS ; Õ.LK.7-79) 10. klass NIMI: ......................................................................................................................................... 1. Millal sündis eesti ilmalik kirjandus? 17.sajandil. 2. Nimeta esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kes seda välja andis? ,,Marahwa Näddala-Leht,, (1821-23, 1825) Väljaandja Otto Wilhelm Masing ( 1763-1832 ) 3. Kelle tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine? Iseloomusta ajakirja ,, Beiträge,, ( mh.väljaandmis aastad, keel, millele pühendatud ) Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ( 1782-1846 ) tegevusega.
Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse
Kirjandus- ja teatriteaduse alused FLKU.05.155 Mis on kirjandus? Kirjandus on äärmiselt lai mõiste ja ilmselt sama palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi kirjanduse olemuse kohta. Mina leian, et kirjanduse määratlemiseks on seega väga palju viise. Kirjandus on midagi, millele mõeldes tuleb soe tunne. Hea raamat on kaaslaseks, kui tuju pole just kiita ning kui tunnen, et vajan midagi, et saada korrakski eemale. Sellistel hetkedel on raamat hea teekaaslane, et saada välja igapäevarutiinist, kogedes seiklusi ning raamatu kaudu
Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel
Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa". August paralleelset kirjandustraditsiooni Raimond Kolk Mälk ,,Hea sadam". Marie Under ,,Mureliku suuga". väliseesti pagulaskirjandusja kod Hendrik Visnapuu ,,Tuule-ema". Ilmar Laaban kirjandus. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", Kalju Lepik ,,Nägu koduaknas", Raimond Kolk ,,Ütsik täht", Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid", 1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule
Sissejuhatus kirjandusteadusesse. Essee Jelena Dobrovolskaja HUM BA EK-1 Kirjandus kui kunstiliik Igas kunstiliigis on loodud oma teoseid, mis mõjutavad inimeste meeleolule, hoiakutele, väärtustele ja lihtsalt elule. Selleks on igal kunstiliigil oma kunstivahendid. Muusikas kasutatakse helisid, maalikunstis – värve. Mis aga kirjandusesse puutub, selle põhivahendiks on sõna ja selle jõud. Justnagu muusika ja maalikunst, loob kirjandus sõnadega meistriteoseid ja kuulub kunstiliikide hulka. Kirjandus on tugev ja tähtis inimesevaheline suhtlemisvahend
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tun...
arvuti või peaaegu iga inimese taskus olev nutiseade ning otsida vajalik lehekülg internetist. Pole vaja lehitseda suuri, tihti vananenud infoga raamatuid, piisab vaid, kui inimene teab, mille kohta tal on infot vaja. Inimestel on ka lihtsam kirjandusteoseid lugeda, kuna ei pea füüsiliselt raamatut kaasas kandma või omama. Enamus teoseid on tänapäeval saadaval e- raamatuna, mistõttu on raamatud igal hetkel nutiseadmest kättesaadavad. Kirjanduse roll pole ajaloos palju muutunud. Kirjandus on alati olnud viis info edastamiseks ning meelelahutuseks. Muutunud on aga see, kuidas kirjanduse erinevad rollid välja näevad. Info edastamine on tehnoloogia arengu tõttu muutunud järjest kiiremaks, kuid selle roll on jätkuvalt sama mis see oli sadu aastaid tagasi: edastada teavet. Ka haridus pole muud kui info edastamine õpetajalt õpilasele või kirjanikult lugejale. Tänu internetile ja arenenud tehnoloogiale on hariduse omandamine muutunud lihtsamaks, kuna õppetekstid ja isegi
Koolikiusamine ja kirjandus Koolikiusamine on korduv vägivaldne käitumine teise kaasõpilase või õpetaja suhtes. Seda võib jagada kaheks: vaimne ja füüsiline vägivald. Koolikiusamise näiteid saab tuua ka Eesti kirjandusest. Põhjuseid, miks hakatakse kedagi koolis kiusama, on mitmeid. Kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides kindlasti tuleb ette seda, kui keegi klassist saab uue kalli asja ning seetõttu hakkab keegi teda narrima ja solvama. Sisimas tahab kiusaja ka endale sellist. Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgat...
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt.
Kaplinski. Krossi on tõlgitud 64 ja kaplinskit 34 korral Meie enimloetud kirjanikud ja nende teosed välismaal on Jaan Krossi "Paigallend", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi" ja Andrus Kivirähki "Rehepapp" Huvi eesti kirjanduse vastu tõusis 1990-ndate teisel poolel Peamisteks tõlgitavateks keelteks: inglise keel, saksa keel, rootsi keel,soome keel, läti keel, vene keel,prantsuse keel, hispaania keel jne Kasutatud kirjandus 20. sajandi I poole Eesti kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keisri_hull http://et.wikipedia.org/wiki/Rehepapp_(Kivir%C3%A4hk) http://www.apollo.ee/e-raamat-tode-ja-oigus-i.html http://teejuht.kultuur.info/et/? section=323&class=crm_company_webview&action=show_ co&wv=26371&org=1244&l=26371 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v %C3%A4lismaine_eesti_kirjanike_liit http://www.postimees
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma...
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik
docstxt/133460454977946.txt
1.Who were the Normans and what did they bring with them? The normans were the people who in the 10th and 11th centuries gave their name to Normandy, a region in France. 2.How long did the Norman period last in the British Isles? 1066-1154 3.How did the Norman Conquest take place and what were the events leading to this? Edward the Confessor died and the throne was seized by his leading aristocrat, Harold Godwinson, who was crowned. Almost immediately, Harold faced two invasions - one from the king of Norway, Harald Hardrada, who was supported by Harold Godwinson's brother Tostig, and the other from William, Duke of Normandy. Harold defeated the Norwegian invasion at the Battle of Stamford Bridge in September 1066, but he was defeated and killed shortly afterwards at the Battle of Hastings. The victorious William claimed the throne. 4.What is Domesday book all about ? William the Conqueror started recording England, because he wanted...
-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast. Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, mis tuli 1820-30-ndatel klassitsismi asemele. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism
3. Bernard Kangro 4. Karl Ristikivi. o Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid: 1. Arved Viirlaid 2. Arvo Mägi 3. Enn ja Helga Nõu Naturalism Naturalism oli 19.sajandi lõpul tuntuks saanud kirjandus- ja kunstivool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...
kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta ...
kirjanikke. 150 teost säilinud, põhiliselt moraalitraktid, milles käsitletakse kõlblus- ja filosoofiaküsimusi. Kirjutas biograafiaid. "Paralleelsetes elulugudes" käsitleb ta paarikaupa kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugusi, milles on alati üks kreeklane ja üks roomlane ning võrdleb seal isikuid mitte ajaloofakte. Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu. Kirjanduseelses perioodis (kuni 3. saj e.m.a.) oli kõige levinum näidendiliik atellaan, Atella linna järgi improvisatsiooniline olustikujant milles kasutati alati karikatuurseid tüüpe. Arhailises ajajärgus (3-2 saj e.m.a.) on üles täheldatud see et Kreeka jumalad on Roomas samad jumalad, aga ainult teiste nimedega
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction)
Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament). 14. Vaimulik kirjandus 15. Teater ja kirjandus keskajal Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired"
Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida keelatud armastus ongi, Tiinast oli kahju. Ilmselt kirjandus on see jälle ühiskonna peegeldus, kaja sellest, et ka tegelikult jääb siirust ja otsekohesust aina vähemaks. Arutatakse põhjalikult ja ühiskonnakriitiliselt minevikku ja olevikku, siiski loominguliselt ja kaasakiskuvalt. Vähemalt kirjanduses pole enam lõplikku "ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni".
Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik)
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus ...
Eesti kirjandus 1956-1985: Sulaajast seisakuaja lõpuni Aastatel 1956-1965 toimus ühiskonnas järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga "sulaaeg". Aastatel 1966-1972 jõudis uuenduslik liikumine haripunkti ja aastail 1973-1985 nimetatakse stagnatsiooniajaks e. seisakuajaks. Sulaaeg 1956-1965 Sulaaega iseloomustab tegutsemisvabaduse ja avatuse suurenemine nii igapäevaelus kui ka kultuuris. 50. aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine....
XX sajandi vene kirjandus. Sissejuhatus XX sajand viis vene kirjanduse edasi sealt, kuhu see oli jõudnud kuulsusrikkal XIX sajandil, mill lõid oma teosed sellised silmapaistvad isikud, nagu Puskin, Gogol, Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi, Lermantov ja Turgenev. Nad tutvustasid maailmale vene kirjandust kui paljude võimaluste, eriliste karakterite ja võimsate üldistuste kirjandust. XIX sajandi alguskümnenditel tähendas kirjandus eelkõige luulet, mitte proosat, mida peeti käsitööks. Luule oli kuni 1830. aastateni romantiline ja mõeldud eliidile. Ometi oli juba kümnendi algul märgata romantilise innukuse ja värskuse kadumist, asemele tulid stambid ja kahvatud jäljendused. XIX sajandi teisel poolel muutus kunst üha enam ideoloogiliseks ja publitsistlikuks. Orienteeruti mitte haritud eliidile, vaid massile - seetõttu hoogustus ka valgustustegevus. Võeti suund elu täpsemale
Eesti kirjandus 1940-1955. Sõda ja stalinism. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid põhimõttelisi muutusi kultuuri- ja kirjanduselus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks...
Kirjanduse KT 1) Vene kirjandus 19. Sajandini Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis. 988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi 9.saj lõid 2 venda Vene-Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos-kirillitsa) I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. ,,Igori sõjaretk") Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid
12-13saj. rüütel pidi korralikult käituma , õrnalt daamiga ümber käima , daamikultus - rüütlikirjanduse põhi aspekt , austus naise vastu lõigi rüütlikirjanduse rüütlikirjandus oli pigem ilmalik. 16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka
maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur 1.Välis-Eesti kirjandus: *u 70 000rändas välja *Põlvkonnad: · Eestis tuntuks saanud kirjanikud(keskealised) Miks oli lahkumine raske? Nad olid siin harjunud, midagi saavutanud, paguluses pidid alustama 0-st peale. (NT:G.Suits, A. Gailit, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu jt.) · U. 20ne aastased Miks neile lahkumine kergem? Nad olid vallalised (puudus vastutus), kohanemine kergem, aktiivsed noored (NT: K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
