Tervislikkus on trend- ise valin ja ise vastustan Palju tänapäeva ühiskonnas räägitakse tervislikkusest, kuna meie seas on inimesi, kes tegelevad harjumustega, mis pole head meie tervisele. Kõige populaarsemad tegevused on kindlasti suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Kas on mõtet oma elu rikkuda ? Nagu eespool mainitud, rikub alkohol meie tervist. Seda tarbides saab küll lõõgastuda, peale närvilist päeva või tööd, aga kas seda tasub ka niisama juua ? Minu arvates mitte. Olen seda vägijooki proovinud, aga ei näe mõtet, seda suuremates kogustes tarbida. Lõõgastumiseks kasutan ma teisi meetodeid. Peale selle põhjustab alkohol närvirakkude surma, mis ei ole inimkehale hea. Väikestes kogustes on alkohol lubatud, näiteks sünnipäevadel toosti tõstes, rohkemal määral aga mitte. Narkootikumid on kõige ohtlikumad meelemürgid. Need põhjustavad ohtralt haigusi ning tekitab sõltuvust. Tänu sellele võidakse midagi rumalat kor...
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapita...
Väärtused mis mulle on tähtsad Igal inimesel on kindlasti olemas oma väärtushinnangud.Olemas on nii materiaalseid,kui ka vaimseid väätusi ja need ei pruugi inimestel ühtida.Näiteks peab mõni inimene tähtsaks raha,teine aga haridust.Väärtushinnangute abil saab palju teada ka inimese iseloomust. Tänapäeval on üha tähtsamaks muutunud materjaalsed väärtused.Vähe on neid asju,mida praeguses ühiskonnas raha eest ei saa.Raha on muutunud kohati ka nii tähtsaks,et inimesed on nõus muutma või isegi unustama oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi pelgalt raha eest.Tähtsateks peetakse neid inimesi kel uhke villa ja maja ees seisab uusim luksusauto.Aga selleks et seda raha saada ollakse valmis tegema isegi selliseid tegusid,mida kahetsetakse elu lõpuni. Näiteks on inimesi, kes on raha eest valmis võtma tõe varjamise eest altkäemaksu, valetama, varastama või mõnd teist väärtegu sooritama. Alguses ei pruugi väärteo soorita...
Inimesed on nii ilusad ja head ! Inimesi on väga erinevaid. On selliseid kes näevad välja väga väga ilusad aga tegelikult peitub selle ilu taga veel midagi. Ei saa öelda, et kõik inimesed on ilusad, iga inimese ilu on erinev ja nagu öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Juba lasteaias kerkivad meie hulgas esile liidrid, kes haaravad kaaslaste üle võimu. Kooli minnes puutume kokku jälle teemaga. Tekivad juhtfiguurid, kes jahuvad võimu ja kuulsust. Tavaliselt on sellisteks ,, Barbie ,, moodi tüdrukud ja ,, Ken´i ,, moodi poisid, kes on nagu martsipanist tehtud ja kukuvad teisi kamandama ja kiusama. Väline ilu on aga väga petlik, sest tahest tahtmata on inimene pilt ilus aga teda natukenegi tundma õppides saad aru, milline uss ta tegelikult on. Ja selliseid on meie seas väga palju , kahjuks. Aga ma tean seda, et on olemas ka selliseid inimesi, kes on ilusad nii seest kui väljast, ja sellistega on lausa ...
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. T...
Me kõik sünnime erinevatesse situatsioonidesse. Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi eg...
Et alustada alkoholismi kui Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see alkohol tegelikult on, ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Alkohol on keeruline teema, teda ei saa võtta kui midagi musta või valget ega kurja või head. Alkohol jaguneb väga erinevatesse kategooriatesse, enamasti saab selle kategooria järgi eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes ostavad nädalalõppudel paki sinihallitusjuustu, kilo valgeid viinamarju ja kahesajakroonise pudeli valget veini, mille päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele vaadates näevad nad seal viinamarjasordi nime Chardonnay(jama). Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada. Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade...
Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Tihtipeale on meil tarvis mingit sorti õnnetust või sündmust, et mõista, mis on meile meie elus tõeliselt tähtis, kellest me tegelikkuses kõige rohkem hoolime ja mis meile enim korda läheb. Nii imelik kui see ka pole, kuid tõsiasi on see, et enamus tragöödiad lähendavad omavahel inimesi. Tragöödiad panevad meid mõtlema meie elude üle, kellena me siia maailma sündinud oleme, milleks me eksisteerime ja mis eesmärk üleüldse meie eludel on. Sageli teeme me tähtsaid ja ka vähetähtsamaid otsuseid enne pikemalt järelemõtlemata. Me ei mõtle alati sellele, mis tagajärgi meie otsused ja teod endaga kaasa võivad tuua. Öeldakse, et ´´vigadest õpitakse´´. Mina arvan, et see ütlus peab paika. Loomulikult küll mitte kõikide inimeste puhul,kuid üldsuses kindlasti. Kui me oleme milleski väga eksinud, käitunud valesti, võib see endaga kaasa tuua suure kahetsustunde ning halvimal juhul isegi tragöödia. ...
Kalevipoja teod tänapäeval. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju probleeme, mille lahendamise või ära hoidmisega üks tavaline inimene hakkama ei saaks. Oleks vaja kedagi suurt ja kange isiksusega, kes jõuaks igale poole kuhu vaja ning kellel oleks jaksu kõigi nende probleemidega toimetulekuks. Selliseks tegelaseks võiks olla näiteks Kalevipoeg, eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Kalevipoeg on vägimees, kelle hiiglase tegudega on seletatud ka järvede jõgede päritolu. Esimeseks suureks probleemiks pean mina seda, et tihti hävib kellegi kodu, või hukkub keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ü...
Millise maailma pärandame oma lastele Maailm meie ümber muutub iga päevaga aina enam tundmatuse suunas. See on kui piiritu protsess, millele ei paista kunagi lõppu tulevat. Tegureid jagub seinast-seina, mis kogu seda ainulaadset palli edasi veeretab. Kahjuks on peamiseks mänguliidriks kujunenud aga inimene, kes oma mõistusega suudab luua nii palju halba, samas seda kõike ülekülvates kõige heaga. Nagu ütleb ka vanarahvas, et pole halba ilma heata. Me kõik soovime paremat homset, kuid mitte keegi meist ei suuda olla selle looja. Ainult üheskoos töötades oleme võimelised kirjutama ajalugu, mis on meelepärane ka tulevastele põlvkondadele. Kuid kas inimesed on võimelised tegema seesugust koostööd, mis hõlmaks kogu maailma? Ning kas tulevased põlved võivad uhkust tunda meie jõupingutuste üle, mida me nende heaks teha püüame? Viimastel sajanditel on sõlmitud palju riikidevahelisi liite ja lepinguid, mi...
Elu mõte Filosoofid on juba ammustest aegadest üritanud selgitada välja elu mõtet. Üks ja ainus küsimus on pannud liikuma väikese lumepalli kõrgel jäämäetipust, kasvades ainult suuremaks. Vastuseid on saadud seinast-seina, kuid seda ühte ja sobivat ei tundugi justkui olevat. Kuid milleks või kellele on vaja seda üldse teada? Elu võrreldakse lillega. Kasta ja hoolitse tema eest nii palju kui võimalik, kuid lõpuks, närtsib ta ikkagi ära. Vahepealse hetke ilu oskavad aga vähesed hinnata. Nõnda lastakse parimal ajal linnutiivul endast mööduda, ilma, et oleksime saanud sellest mingit naudingut. Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib ol...
Inimene on iseenda vang Viibides pikka aega ühes ja ainsas ruumis, mida ümbritsevad neli ahistavat seina, tunneme olevat ennast kui vangitorni aheldatuna. Soov pääseda vabaks ja hingata veelgi kord hingematvalt puhast õhku on suurem, kui jätkata elu paigas, mis surub sind kitsastesse raamidesse. Kuid kas mitte me ise ei raami ennast vangistusse? Kas pääseda vabadusse on vaid meie enda teha? Iga kord, olles rohelisel aasal ning silmitsedes ees olevat piiritut sinist taevast, tekib tunne, nagu sooviks tõusta kõrgustesse ja lennelda minema siit hallist ja sisutühjast maailmast. Maailmast, mida valitseb kurjus ja hirm tuleviku ees. Iga päevaga süveneb aina enam tahe piiluda üle aia, et uurida mismoodi teisel pool elu käib. Kas seal ka rohi sama roheline ja taevas sama sinine kui paigas, kus ei taha viibida enam päevagi kauem. Aga kartus iseenda ees sunnib meid jätkama oma tavapärast elu kohas, mis laus...
18-aastane täiskasvanu või laps? Paljud noored ootavad kannatamatult seda aega millal nad saavad kaheksateist aastaseks. Seda seepärast, et sellega kaasneb vabadus ja õigus oma elu üle ise otsustada. Just see sama õigus oma enda tahtmise järgi tegutseda nõuab, et sa oled suuteline langetama täiskasvanulike otsuseid, mitte käituma nagu laps. Kohati võib isegi lapselik käitumine sulle või mõnele kaaskodanikule elu maksta. Et nõnda ei juhtuks tuleb olla nii vaimult kui ka füüsiliselt täisealine. Kuid kas ikka tänapäeva noore mõttemailm on nõnda avar, et käituda nagu ühelt 18-aastaselt oodatakse? Kõige parem kõneleb enda eest statistika. Järjest enam lisandub meie liikluskeerisesse noori rooli keerajaid, kes ei ole piisavalt kogenud, et hakkama saada sama hästi, kui mõni vanem inimene. Kuid kahjuks ei suuda kõik noored seda endale tunnistada või ei taha seda uskuda, et nad on kehvemad, kui nende ee...
Eestimaa loodus on kaunis ja puhas ,,Mina olen kindel, et kui ma suureks saan, siis ma küll Eestisse elama ei jää. Siin on alati jahe ja tuuline ning isegi suvel ei teki sellist tunnet nagu soojal maal rannaliival." Seda lauset on kahtlemata kuulnud kõik lapsevanemad, kelle võsukesed ootavad aega mil nad ise saavad endale uue kodukoha valida. Paljud noored on veendunud, et nende kodu ei jää Eestisse. Kuid millele peaksid noored mõtlema, et aru saada kui hea on meie isamaal elada ? Eestimaa loodus on kaunis ning erinevalt paljudest maailma paikadest, võib Eesti looduse heaks küljeks tuua juba selle, et meil on neli aastaaega. On ju palju riike, kus on ainult soe suvi ja veidi jahedam talv. Meie isamaa kaunis loodus teeb seevastu oma tavapärast ringkäiku- talvele, olgu see missugune tahes, järgneb kevad, suvi ja sügis. Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil polek...
Noored on hukas!? Kes ei oleks oma elus kuulnud lauset: ,,Noorus on hukas" ? Selliseid noori vist polegi, kõik on vähemalt korra elus kuulnud seda tänitavat lauset. Aga miks nii arvatakse ? Kas tõesti selle tõttu, et noored on hakanud tarbima alkoholi väga varakult, et ükskõik kust koolidest mööda sõites seisab nurga taga mõni poisikese ohtu noormees, suits hambus? Kas selletõttu, et aina rohkem noori tüdrukuid rasestub? Millest on see aga tingitud? Tänapäeval on noored väga iseseisvad, just seetõttu, et vanematel ei ole aega nende jaoks. Iga vanem töötab nii kuidas jõuab, et perekonda ülal pidada. Enamasti tähendab see aga seda, et lapsed kasvavad omapäi. Mida vanemaks laps saab, seda vähem pöörab vanem talle tähelepanu, teades, et laps saab ise hakkama. Noored saavadki ise hakkama, enda arust vähemalt. Perekonna asemele tekivad sõprusringkonnad, kellega tehakse kõike koos. Just sõpradele saab kurta oma muresid ja rääkida rõõme ja ...
Nooruki kujunemislugu A.Mälgu ,,Õitsev meri'' romaanis Iga inimese iseloom hakkab kujunema juba esimestest elukuudest. Mõjutajateks on kõik liigutused, hääled ning ümbritsev keskkond. Kuid kõige tähtsamaks on siiski ema, kes saadab ja jälgib last igal sammul ja on talle kõige tähtsamaks isikuks üldse. Ka Lennar Meri on öelnud,et emaarmastus on kõigi armastuste ema. Tänapäeva lapsed ootavad oma vanematelt suuremat rahalist toetust ning vahel unustavad kõige tähtsamad- emotsionaalsuse, tunded. Mõtted tiirlevad ainult suurema taskuraha või mingi moodsa vidina ümber, millel tegelikult pole mingisugust praktilist eesmärki. Soetamisel, vedeleb uus mänguasi juba mõne aja pärast kusagil toanurgas. Kõik tuleb nii kergelt kätte ning seda on kurb vaadata. Asju tuleks välja teenida mis tutvustaks juba varases eas, et raha ei kasva puuotsas. See on suur modernse ühiskonna probleem. Mälgu romaanis, Turja perekonnas, oli kõik täiesti ...
Vägivald meie ümber Vägivald on jõu kasutamine vastu ohvri tahtmist.Vägivald meie ümber jaguneb kaheks: Füüsiline ja vaimne vägivald, ning nii uskumatu kui see ka pole, siis tihtipealejätab just vaimne vägivald meisse sügavamad jäljed. Kuidas vägivalla vastu võidelda ? On see üldse võimalik ? Kas mina olen vägivaldne ? Vägivallategu on tapmine, mõrv või kehaline väärkohtlemine, kuid ka näiteks ähvardamine või piinamine. Koolis teiste narrimine ja mõnitamine on ka vägivald, lausa üks jubedaimetest. Palju on õpilasi, kes ei tulegi üldse kooli, kuna klassikaaslased mõnitavad või naeravad tema üle. Inimene, kes tahab teist narrida, leiab selleks alati mingisugusegi põhjuse. Olgu kannataja siis liiga lühike, liiga tüse või liiga tark. Uuringutest on välja tulnud, et vaimne vägivald on levinum just tüdrukute seas ning poisid eelistavad pigem kaklemist ning muid füüsilise vägivalla viise. Me ei kujutagi ette ...
Usaldus on sõpruse võti Iga inimene vajab tunnet, et ta võib kedagi usaldada ja tema peale loota. Usaldus on näiteks see kui ma võin kellelegi oma suurima saladuse öelda teades, et ta ei lähe seda teistele kuulutama, vaid hoiab saladust nii nagu see oleks tema enda oma. Üldiselt ei saa kõiki usaldada, sest kõigiga ei ole me nii lähedased, et oma suurimaid saladusi, muresid ja rõõme jagada. Usaldatakse häid, heasüdamlikke inimesi, keda me teame ja tunneme, kes meie üle ei naera, vaid meid mõistavad. Tavaliselt usaldatakse kõige rohkem oma parimat sõpra või pereliiget. Sõprust pole usalduseta ja usaldust pole sõpruseta. Ükski tõeline sõprus ei pea vastu usalduseta, sest see on oluline. Näite võib tuua usalduse kuritarvitamisest. Sõber räägib mulle oma suurimast murest ja palub mitte kellelegi sellest rääkida. Mina aga mõtlen, et polnud see mingi selline asi, et keegi seda teada e...
Me tuleme suvest. Aeg möödub tõesti kiiresti. Vahel isegi kiiremini, kui tahaks ja jääb mulje, et ühe silmapilguga on kõik läinud. Elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem hakkavad meid asjad huvitama. Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et mis ma suvel teinud olen, siis algul oli pea täiesti tühi. Kuigi tegelikult algus läks tõepoolest korda käisin sõpradega igalpool rannas ja väljas. Suve lõpp aga oli oodatust kurvem. Olin juba mõelnud kooli peale ja tahtsin kooli minna, siis aga juhtus mi...
Kas spikker on hädavajalik? Spikker on informatsiooni kandja, mida kasutatakse eksamite, tekstide, kontrolltööde ja teiste teadmiste kontrollimise ajal mahakirjutamiseks, mida tegelikult mahakirjutaja pidi pähe õppima. Spikrite kasutamine on ametlikult keelatud. Kui õpetaja avastab õpilast spikerdamas siis reeglina on õpilase hinne negatiivne. Spikerdamise eest on olemas karistus, kuid see sõltub tihti riigi traditsioonidest. Kogu aeg pähe tuupida on raske. ,,Statistika" arvates on instituutides ja koolides on 10-12% neid, kes tahavad kõike teada ja õpivad. Teised aga järgnevad traditsioonile ja laiskusele- kirjutavad, trükivad, võtavad kasutada või ostavad spikreid. Spikreid saab jagada kaheks rühmaks tehnilised ja tekstigraafilised. Tekstigraafilised spikrid, mis on valmistatud erinevatest materjalidest ja mida kasutatakse mahakirjutamiseks teadmiste kontrollimise ajal. Peab olema oskus väikese käekirj...
Maailm on valla minna või mitte. Maailm on suur ja lai, on palju erinevaid paiku kuhu minna ja kus olla. Erinevates paikades üle terve laia ilma on palju võimalusi oma elu ja unistuste teostamiseks. Ühes maailma otsas on võimalik tegeleda ühe ja teises teise töö,hobi,meelelahutuse või muuga. Igaühe jaoks on paik mis sobiks tema elulaadiga. Väikeste kodumaade uudishimulikud ja seiklushimulised noored rändavad sageli suurematesse riikidesse ja linnadesse. Paratamatult on suurlinnades ja riikides rohkem võimalusi,töökohti,koole ja muud. Enamasti minnaksegi mujale õppima,tööle või tervet oma elu, perekonda ja kodu rajama. Teised on maiad seikluste ja meelelahutuse järgi. Vanasti oli väga raske kodumaalt välja liikuda. Mida aeg edasi seda lihtsamaks see muutub. Piirid on vabamad ja riikidevahelised suhted on suuremad, mõndade riikide vahel paremad, teiste vahel halvamad suhted. Kuid kodumaa pojad ja tütred ei mõtle lahkudes, kes seda väik...
Mure ja rõõm tänase noore elus Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju. Erineval ajastul, erinevad inimesed, erineval põlvkonnal, erineva päritoluga väärtustasid erinevaid asju, mis tegid neid rõõmsaks. Samuti oli ka murega , mis tegi ühe meeleolu kurvemaks kui teisel. Mis on aga mure ja rõõm tänase noore elus? Muret ja rõõmu ei saa panna kindlasti kahte suurde patta , sest rõõmu ja mure suurus on erinev . Ühe rõõm võib olla teise mure ja vastupidi. Me saame vaadelda näiteks missugused olid üldiselt paar sajandit tagasi elanud noorel rõõm ja mure. Usun, et rõõmuks võis olla armastus ja mureks murtud süda nagu ka tänapäeval. Armastus või vastu armastuse mitte saamine on olnud põlvest põlve noorte rõõm ja mure. Teadagi ju, et armastus on see, mida inimene enam vajab. Teades, et keegi sind ei armasta , hakkad sa peagi ka ise ennast põlgama. Tänase noore elus võib olla r...
Linna- ja maaelu Olen kindel, et tänapäeval väärtustatakse enam maa, kui linnaelu. Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust. Oma linnatulekut põhjendasin e...
Mis on sõdade sõnum? Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon, ideoloogiad, kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe? Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused. I maailmasõja järel oli hukkunud 8 miljonit sõdurit, lisaks mitu miljonit vigastatut- enamik neist olid noored mehed, kes oleks pidanud koolis käima. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja pi...
Mõne südame ust on raske avada Meil kõigil on olemas süda, olgu ta siis suur või väike. Tundes oma südame lööke, teame, et oleme elus. Me mõistame, et peame seda eluks vajalikku organit kaitsma kõige kurja eest, mis meie ümber on. Oma südame ukse tahame avada ainult siis, kui tunneme end kellegagi kindlalt ja teame, et ukse võtme omanik seda meie enda vastu ei kuritarvita. Pettuda ei taha keegi, kuid seda juhtub üsna tihti. Haiget võib teha sõber, kallim või lihtsalt mõni hea tuttav. On üks tunne, millele enamik inimesi ei suuda vastu panna- see on armastus. Selle vastu ei saa tavaliselt ka mõistus, mis on teatud olukordades sunnitud südamele alistuma. Miks on siiski nii palju inimesi, kes umbusaldavad teisi sedavõrd, et eelistavad jääda oma mõtete ja tunnetega üksi ? Inimesi, kelle südame uks jääb kõigile suletuks ? Põhjusi on loomulikult palju. Üks suurem depressiooni ja endassetõmb...
Igal teol on tagajärg Me elame maailmas, kus kõik on pahatihti väga enesekesksed. Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" , see, kuidas ise hakkama saada ja kuidas meil endil läheb. Ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui tahame, et meil hästi läheks, peame ka teiste peale mõtlema, arutlema selle üle, kuidas meie endi käitumine mõjutab suhteid teiste inimestega. Inimene, kes mõtleb vaid endale ja ei hooli teistest, ei leia sõpru. Teda ei usalda keegi ja temaga ei taheta sõbrustada. Kuid kui me tahame endale lähedasi inimesi, sõpru kelle peale saab loota, peame olema sellised nagu soovime, et oleks meie sõbrad. Juba vanasõnagi ütleb: ,,Tee teisele seda, mida tahad et sulle tehtaks" . Olles heasüdamlikud, rõõmsameelsed ja usaldusväärsed leiame sõpru, kellega koos olles tunneme end hästi. Igal teol on oma tagajärg ja igal tagajärjel omad põhjused. Mitte midagi ei juhtu niisama. N...
Puhta Eesti unejutt Kunagi ammu, kui taevas oli sinisem, rohi rohelisem ja prügi oli vähem, uskusid vanad eestlased inglitesse ja nende võimu teha midagi imelist ja uskumatut. Inimesed olid alati arvanud, et kõik sõltub jumalatest, inglitest ja teistest võluolenditest. Kõigel oli oma põhjus, mida inimesed muuta ei saanud. Ilm oli selline nagu ilmataat tahtis, tervis oli korras nendel, kes jumalat kummardasid ja armastuses vedas nendel, kes õhtuti inglitele oma salasoovidest jutustasid. Lühidalt: inimesed ei mõistnud, et nad saavad ise üpris palju teha selleks, et neil hästi läheks. Aegade alguses oli Eestimaa ilus ja puhas. Prügi ei vedelenud metsa all, prügimäed ei olnud nii suured ja ei uputanud prahist üle, kuid jah, ka inimesed polnud nii hooletud ja ei visanud igasuguseid ülejääke ükskõikselt maha ja ei reostanud sellega enda kodumaad. Mida aeg edasi, seda vähem mõeldi meid ümbrits...
Hea toidab head, kuri kasvatab kurja Me elame maailmas, kus kõik on väga enesekesksed. Tihti mõtleme ainult enda peale. Kuidas küll saaks tööl palka juurde? Miks küll mu sõbranna mind täna jälle peole ei kutsunud? Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed, kes püüavad oma lapsest kasvatada head ja seadusekuulekat kodanikku, siis peavad nad terve elu oma lastele ise eeskujuks olema, neid suunama ja abistama. Näite võib tuua W. Goldingu raamatust ,,Kärbeste Jumal," kus üksikule saarele sattunud lapsed üksteist tapma hakkavad. Inimeste veres võib küll pesitseda vaenulikkus ja tapjaiha, kuid mina arvan, et väga heas peres kasvanud lapsed leiaksid igas olukorras...
Selleks, et saada tuleb anda Me elame maailmas, kus pahatihti on kõik väga enesekesksed . Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" ,ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui me tahame midagi saada, peame selleks ise vaeva nägema ja ka teistele mõtlema. Mitte midagi ei juhtu niisama oodates. Ükski unistus ei täitu kui me ise vaeva ei näe. Tahan midagi saada, see tähendab, et pean selle ka välja teenima. Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka ise midagi teha mitte niisama istuda ja oodata, et raha taevast sülle sajab. Paljud minuvanused noored on hädas kooli ja hinnetega. Kodused ülesanded jäävad tegemata, vajalikud õpikud- vihikud koju, õpetaja kuri ja nõudlik nägu ei lase tunnile keskenduda või pinginaaber ajab jutt...
Kaunid ideaalid; karm tegelikkus Kõikidel inimestel on emotsionaalseid, materiaalseid, vaimseid soove ja unistusi. mõned unistused võivad unistusteks jäädagi, sest puuduvad reaalsed võimalused ja perspektiivid. Kas aga kõik meie unelmad on ikka nii täiuslikud ja kas ideaalis peitubki inimeste tegelik õnn? Tänapäeval on paljudel keskkooli lõpetavatel noortel suured unistused ja eesmärgid jõuda kõrgele positsioonile, omandades eriala, millest nad on kaua unistanud. Alati ei lähe kõik nii nagu soovitud. Meie väikeses Eestis kõrghariduse omandamise populaarsus aina kasvab ja enamik noori plaanivad minna ülikooli. Konkurents on tihe ja valitakse välja parimad, seega tihipeale väljalangenuna võivad unistused puruneda ja selle taga järjel kaovad ambitsioonid ja entusiasm. Noored peavad õppima üle olema takistustest ja leidma endale uue tee, mis on võib-olla veelgi sobivam, iga lõpp on millegi uue algus. Kui pole eesmärki, siis ei tehta m...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
Britt Vaher ,,Isa Goriot" , kui realistlik teos Honore de Balzaci kirjutatud realistliku romaani ,,Isa Goriot" tegevus leiab aset enamasti Vauqueri pansionaadis. Peategelasteks on Isa Goriot , kes on endine nuudlivabrikant ja kahe tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab. Isa soovib oma kahele imekaunile tütrele vaid parimat , kuid ise on sealjuures üsna pime märkamaks, kuidas teda vaid ära kasutatakse. Gorioti teeb õnnelikuks see, kui n...
Liisi Talas 11.b Nooreestlaste isamaa-armastus Nooreestlaste isamaa-armastus seisnes eelkõige nende tegevuses. Kuigi paljudel nooreestlastel olid erinevad vaated, püüdsid nad siiski saavutada ühist eesmärki, milleks oli eesti kultuuri viimine Euroopasse. Kuid enne eestlaste kultuuri tutvustamist Euroopale, pidid nooreestlased ise tutvuma euroopaliku kultuuriga. Nooreestlaste poliitilise näo moodustasid radikaalid, kes pooldasid uuendusi. Radikaalid tõstsid esile intelligentsi, keda nad pidasid progressi kandvaks jõuks. Suurt potentsiaali nägid nad ka töölisklassis, kes oleks vabanenud kodanluse võimu alt. Kuid talupoegi, kes moodustasid 2/3 eesti rahvast, peeti pidurdavaks teguriks. See on aga igati mõistetav, sest kes muu siis pidigi kultuuri arendama ja edasi kandma, kui intelligentne ja haritud inimene. Õnneks...
Jumal pole surnud Jumal on olnud inimeste meeltes kogu inimkonna vältel, alati on usutud, et on olemas keegi kõrge olend, kes on loonud kogu elu ja elutu meie Maal ja kogu Universumis. Uskumused varieeruvad religioonides, osa usundeid usub mitmetesse jumalatesse, osa aga ühte. Tarkuseid on palju, kuid kas need on ka midagi väärt, kui me isegi ei tea, mis on õige ja mis on vale, kas Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ''tahab''? Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas, et saab Fausti kukutada, ta halvale teele viia, kuid Jumal uskus, et Fausti on võimalik heale rajale juhtida. Faust oli teadlane, kes, erinevalt Wagnerist, ei mõistnud täpselt, milleks seda tarkust vaja on, kui sellest elult mingit kinnitust ei s...
Sõna jõud ja jõuetus Kirjand Inimesed soovivad enda ümber ainult peegleid, mis neid peegeldaksid, samal ajal kui nemadki on ainult peegelpilt. Nagu see lõpmatusse ulatuv peegelduste rida, mis tekib, kui kaks peeglit kitsas koridoris vastastikku asetada. Tavaliselt tehakse nii labasemat sorti hotellides; peegelduse peegeldused. Pole algust ega lõppu, pole keskpunkti ega sihti. 18. sajandi lõpul pani Liivimaal sündinud ja hiljem arstiteadusega tegelenud Garlieb
Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 Keel kui kapital Läbivaks teemaks viimaste aastate jooksul on eesti kultuur ja rahvuse hääbumine. Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara? Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt. Võõrapäraseid väljendeid võib kuulda kõikjalt. Eriti noorte seas levinud fil...
Something out of nothing. Why do people enjoy making something out of nothing? I believe that it gives us great pleasure to know, that we've made something new and interesting just because we're humans. We like to feel big and important, it's just our nature and we can't help it. For example, many people believe in God. They believe God is always watching over them, so they have to behave, because noone wants to be on the bad side in the eyes of God. And ofcourse everyone wants to go to heaven, so you can't really get on God's nerves, or he'll just send you to hell. The way I see it, God makes all the rules and you can't really argue with him, because he's God. He can do what he wants, that's just the way it is. In my opinion humans want to feel as powerful as God. It makes us feel better about ourselves, if we can make our own rules from time to time. Let's say, that a musician is writing a song. He makes something out of noth...
Armastus Armastus on tunne, mis koosneb ühtaegu ärevusest, hellusest ja turvalisusest. See on kõige võimsam ja kõikehaaravam tunne, mida inimene võib elus kogeda. Tõelise kiindumiseni jõutakse harilikult alles siis, kui tuntakse ennast piisavalt hästi, osatakse mõelda ka tulevikule ning mõistetakse, et armastatud inimesega peab jagama ka argipäevi, mis on täis muresid ja rutiini. Mida kauem ollakse suhtes, seda rohkem õpitakse teineteist tundma ning algul täiuslikul partneril võib ilmneda iseloomuomadusi, mis ei pruugi meeldida ning võib juhtuda, et minnakse lahku. Kuid see pole reegel: on ka juhuseid, mis õige inimene elukaaslaseks leitakse juba nooruses. Partner, kes suunab ja abistab sind kõiges, innustab, julgustab ja annab andeks eksimused, hoolitseb ja arvestab, armastab sind väga. Tunnete arengut saab jagada kolme üldisesse etappi, mis teevad lihtsamaks selle toimimise mõistmise. Esimene...
Igaühe õnn on kordumatu Me kuuleme tihti, kuidas inimesed räägivad õnnest ja sellest kui õnnelikud nad on. Seda kuuldes tekivad meil tihti küsimused, et mis on õnn? Kas igaühe jaoks tähendab õnn üht ja sama või see oleneb üksikisikust, ning mis muudab inimesed õnnelikuks? Või kas õnn on ajas püsiv nähtus? Õnn on väga lai mõiste ja ma arvan, et me keegi ei saa kirjeldada õnne ainult paari sõna või lausega. Selleks, et kirjeldada õnne, tuleb seda ise tunda. Me ei saa väita, et õnn peitub ainult peres, armastuses, lastes, tervises või materiaalsetes asjades. Kõik inimesed on väga erineva maailmavaatega ning tunnevad ja mõtlevad erinevalt. Kui küsida väikestelt lastelt, nende emadelt või eakamatelt inimestelt, et mis on õnn? Saadud vastused on väga erinevad. Erinevate vanustega inimestele peitub õnn erinevates asjades ja tunnetes.Me võime üldistada ja oletada, et mis teeb enamiku inimestest õnnelikuks ja kuid...
Noorte probleemid elus Maailmas on üle miljardi inimesi, neist miljoneid on noori vanuses 16-25. Tänaval ringi kõndides ei oskaks iial arvata, et neil kõigil võib olla ühiseod probleeme. Kõikidel noortel on siiski ühiseid probleeme armastus, narkootikumid, alkohol, suhted ja peod. Milline inimene ei vajaks enda kõrvale inimest, keda armasta ja kes armastaks. Aga alati kaasneb sellega probleeme. Kord on ühepoolne armastus teinekord hoopis ei jää suhe püsima. Võibolla liialdataksegi sellega, et mõeldakse liiga palju sellele, kuidas suhe püsima jääks. Kuigi peaks mõtlema kuidas olla hetkel õnnelik kuna elatakse siisi ju päev korraga. Mõni ei julge aga armastada ja oma armastust pakkuda kuna kardab haiget saada. Muidugi see võimalus on alati olemas, aga kes bingot ei mängi see jackbotti ei võida. Armastus see paneb kõik noored elama. Suhted, need pole vaid tüdruku ja poisi vahel olevad suhted. Igapäevaselt ...
Ka kõige pikem tee algab esimesest sammust. Ka kõige pikem tee algab esimesest sammust.Kui sa oled valmis seda sammu astuma ja usud oma valitud tee õigusesse,on võimalik vältida ka kõiki tee peal olevaid kurve.Tuleb olla tugev,ning varuda aega. Kui sa tahad liikuda halvemalt poolt paremuse poole,et ennast muuta,pead olema kannatlik,sest see teekond on pikk,raske ning sel ei lähe kõik täpselt nii nagu sa ise tahad.Sellel teel ei saa teha ühtegi pikka sammu.See ei ole nii et teed sammu ning oled kõhe lõpus ning on kõik hästi.Pead leppima ka libastumistega,mis ei ole just väga head.Meie teel ei ole kunagi olnud ainult nalja naeru,vaid hoopis vastupidi.On paremaid ja halbu aegu.Sellel raskel teel peaksid abiks olema just sõbrad ja ustavad pereliikmed,et jõuaksid sidda püstise pea ja kindla meeleoluga, Samasugune tee on ja meil kõigil kõigil käesolev koolitee.Ajanud on muutnud.Minu tee on mind viinud juba peaaegu gümnaasiumi lõpu sir...
Igaühel on oma saatus Igal inimesel on valida millesse ta usub ja millesse mitte. Sama me võime öelda saatuse kohta. Mõned ongi usklikud ja usuvad kõike mida neile räägitakse, öeldakse või mida nad kuskilt kelleltki teiselt kuulnud on, teised aga vastupidi on raske usklikud, neid on väga raske sundida uskuma,et saatus ja saatuseraamat on olemas. Mina usun, et igaühel on oma saatus. Minu arvates kusagil on olemas saatuseraamat. Kõik läheb nii nagu sinna kirja on pandud ja kuidas see on meile on määratud. Seda määratakse juba enne meie sündimist. Kuigi mingis mõttes inimene ise mõjutab oma saatust, ta võib seda muuta kuidas talle meeldib ja nii,et inimene muutub täielikult. Neid juhtumeid on maailmas olemas. Sellise muutumise tõttu inimesed muutuvad halvemaks või paremaks. Mõned muudavad oma sugu, teevad erinevaid operatsioone,kuna neile ei meeldi olla see isiksus kellena nad sündisid. On olemas ka inimesi kellel p...
Virtuaalsed inimsuhted Tehnoloogia on viimaste aastate jooksul tohutult arenenud ning see on muutnud inimeste igapäevast elu ja omavahelisi suhteid. Virtuaalsed suhted on ühelt poolt head, võimaldades kiire kontakti loomist. Kuid kõik peidab endas ohte, mida igaüks ei pruugi näha. Kuidas on internet inimkonnale kasulik olnud ja millesse peaks ettevaatlikumalt suhtuma? Sotsiaalvõrgustikud muutuvad aina populaarsemateks. Portaalidele on võimalik kõik enda kohta üles märkida pildid, videod, andmed. Suhtlemiseks on antud piiramatud võimalused. Sõprade ja lähedaste eluga saab kursis olla iga kell ja olenemata asukohast. Lisaks olemasolevatele sõpradele saab tutvuda ka teistega. Enesekindluse puudumisel või madala enesehinnanguga inimesed otsivad tutvusi just interneti kaudu. See tundub palju lihtsam puuduvad ebamugavus, piinlik olukord ja välimusega seonduvad probleemid. Suhtlemisel avaldatakse...
Kõigel siin ilmas on hind? Hind on millegi väärtus, mille eest me tasume. Me ei pruugi seda teha ainult rahaga, vaid ka aja ja vaevaga. Me ei sarnane üksteisega, seega on meie mõjutamine erinev. Kes läheb kergelt õnge, kes mitte. Aga kas kõigel siin ilmas on hinnasilt küljes ja kui kalliks võib see osutuda? Väga paljud käivad tööl, seega teavad, mis see on. Kõike, mida sa teed, tuleb teha õigesti. Selle eest ju palka saadaksegi. Kuid on ka neid inimesi, kes eelistavad eelkõige raha. Nad ei ole huvitatud, kuidas rahakott täitub, peaasi et täitub. Kõige levinum viis on korruptsioon, kus altkäemaksu pärast saavad teised kannatada. Aga kui see nii levinud on, siis järelikult töötajad eelistavad hästi teenida kui õiglust järgida. Oleme teadlikud sellest, mis toimub enne valimisi. Kõikvõimalikud kandidaadid üritavad end võimalikult hästi reklaamida. Selle kõrvalt lubatakse inimestele maad ja ilma ko...
Õigusest ja õiglustundest meie ümber Ma läksin poodi ning plaanisin osta naabrilastele külakostiks kommi. Hiljem jagasin kommid nende mõlemi kahe vahel võrdselt ära, mõlemad pidid saama kümme, kuid üks jäi siiski üle. Ma ei andnud seda kommi vanemale lapsele, sest väike laps oleks hakanud nutma ning tundma enda suhtes ebavõrdsust. Samuti ei andnud ma seda kommi ka nooremale, sest muidu oleks vanem laps hakanud mind süüdistama ebaaususes. Võtsin hoopis selle maitsva kommi ja panin endale suhu. Mis on õigus ning õiglus? Elame me ju ajal, mil paljude inimeste loomulik õiglustunne pea iga päev uue hoobi saama. On aeg, mil õigus ei tähenda tingimata õiglust ja õiglus ei tähenda õigust. Igal inimesel ühiskonnas on õigused, mis on sätestatud juba ka Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt. Kõigil on õigus elada, õigus sõnavabadusele, õigus omada täisväärtuslikku elu. Minul isiklikult on õigus õppida, omandada haridus ning hi...
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaati...
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Maailma õpitakse tundma kahel viisil,silmade ja südamega. Silmadega vaadatakse,kuid jäädakse ikkagi justkui pimedaks.Südamega püütakse aru saada inimeste tunnetest ja olemusest. Kuid mis on see, mida me näeme vaid südamega? Sageli tuleb elus otsustada inimese olemuse üle. Me valime endale tihti uusi sõpru ja tuttavaid. Esimene mulje tehakse alati silmadega ja tihti peale juhtub nii, et hea esmamulje jätnud inimene on halva iseloomuga. Inimest südamega tundma õppides saame me temast palju rohkem teada.Sageli juhtub nii, et see kes on jätnud kohutava esmamulje, osutub hiljem väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? V...
Tulevikukool Tulevikukool ei tohi ega saagi olla samasugune, nagu me kooli tänapäeval ette kujutame. Ka minevik näitab, et õppeasutus on kunagisega võrreldes väga palju muutunud. Me poleks 30 aastat tagasi unistanudki koolist, kus peaaegu igas klassis on sellised universaalsed ja võimsad masinad nagu arvutid ning kus informatsioon kooli, hinnete ja õppimise kohta on kirjas e-koolis kõigile õpilastele isiklikult. Kui kunagi võtsid koolilapsed toitu kodust kaasa, siis nüüd on võimalik kiiresti ja lihtsalt süüa saada kooli sööklas. Ka toiduvalmistamine köögis käib kergemalt tänu uuetele leiutistele, näiteks elektripliidid ja nõudepesumasinad. Tulevikukool on avar, lai ning kõikide mugavustega, millest on praegu õpilased õppeasutustes ilma jäetud. Kindlasti oleksid treppide asemel eskalaatorid ja liftid. Ja pealegi sellised liftid, mis ei sõida ainult vertikaalselt, vaid ka horisontaal...
SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL Nimi: ,,Mina ja meedia" Kirjand Juhendaja:....... Sillamäe 2009 1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada.
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene peab kogu oma elu jooksul võitlema enda sees oleva hea ja kurja vahel. Seda kõike korraldab tema ümber olev keskkond, mis mõjutab inimest küllaltki tugevasti nii hea kui ka kurja poole. Keegi ei saa maailmas olla kogu aeg hea või halb, vaid on mõlemat: kord hea, kord halb. Inimene on tihti valikute ees, kus tuleb valida hea ja kurja vahel. Kuna tavaliselt on kuri pool ahvatlevam, valib inimene kurja ning läheb sellega kaasa, mis aga toob kahju nii talle kui teistele. Inimene peaks enne mõtlema, mis tagajärjed on tegudel ning valima selle tee, mille tagajärjed on paremad nii talle kui ka teistele. Inimene saab aru sellest, kas tema otsus on hea või halb olnud, alles siis kui tema tegudel on tagajärjed. Näiteks Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", kus peategelane Raskolnikov tappis Aljona Ivanovna liigkasuvõtmise pärast. Tema arvates oli see kõik õige, ses...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
