Euro turvalisus. Euro on rahatäht mis hõlmab nüüdseks enamus euroopa riike. 2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu. Mõtleme kas või eelmise sajandi 20ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutitega ning pagari juurde mindi rahatähti täis laotud kärudega. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Euro omab ka palju turvaelemente...
Virtuaalmaailm 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljond inimesed. Internet võimaldab mängida mänge, teha kiirelt tehinguid, lugeda taamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muud (mugav). Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta elu ette ilma arvutivõrguta. Kas virtuaalmaailm on muutunud meie elus liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed ?(55) Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellegiks teiseks : ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib ükskõik kellest saada kuulus jalgpallur, korvpallur või laulja. See vabadus olla keegi teine ongi tihti virtuaalmaailmas paeluv ja üks paljudest põhjustest, miks inimesed internetti kasutavad. Kuid selles vabaduses võivad peituda mõningad ohud, sest nooruk või täiskasvanu ei tea, kes temaga tegelikult teiselpool arvutiekraani suhtleb. Nii nagu elus leidub ka virtuaalma...
Kuressaare Ametikool Rob Roy Koostaja: jaan juhan Grupp: mõll Juhendaja: oli ka Kuressaare 2010 Sissjuhatus ,,Rob Roy" tegevuseks on kauge aadli ja rüütli aeg. Muidugi õpitakse juba ka kaubitsemist. Franki isa on kaubitseja aga Frank on ka oma isa kingitud märkmikusse kirjutanud ka palju muud peale äri tegevuste ja mõistetega. Tegelased: Franck Osbaldistone kahekümne aastane noormees. Ärimehe poeg, kes ei olnud huvitatud isa äri juhtimisest. Franck soovis hoopis luuletusi kirjutada ja ilmas rännata. Owen- suuräri Osbaldistone ja Tresham pearaamatupidaja. Veidi üle viiekümne aasta vana, väärikas, soliidne ja heatahtlik mees Mr.Osbaldistone- Francki isa, suur ärimees Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Ha...
Minu elu kutse Selleks, et elada õnnelikult ja olla edukas, on vaja head haridust ning õiget töökohta. Kindlasti on väga raske leida endale sobiv amet, kuid selle kallal on vaja teha suurt eeltööd juba koolis. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. See võib juhtuda siis, kui inimene ei ole enda otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks, mul on olemas juba kindel suund kuhu poole liikuda ning ma üritan valida endale kõige sobilikuma eriala. Minu kutseala peaks olema seotud inimeste suhtlemisega ehk olema sotsiaalne. Kuna mulle väga meeldib suhelda inimestega, oleks vaja ka valida taoline amet. Tegin J. Hollandi testi ja sain teada, millised elukutsed on minu iseloomule kõige lähedasemad. Mõned neist olid näiteks : raamatukogu direktor, linnavalitsuse osakonna juht, filmidirektor ja juristi abi. Ma tean, et ma ei ole eriti täpne, intellektuaal...
Mida Juku ei õpi,seda Juhan ei tea ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole.Paljud noored ei mõtle sellele, mis saab kui hariduse pooleli jätavad ja lapse saavad või niisama kodus istuvad ,nad ei tea ,et ilma hariduseta ja lapsega on väga raske saada tööle ja hiljem on raske minna uuesti kooli ,et saada haridus ,sest paljud asjad on aastatega raskemaks muutunud ning lapsega koos õppida on raske.... Kui ma saaksin noortele midagi öelda siis ütleksin neile üht: ärge jätke kooli pooleli ,sest haridus on see mis meid toidab ja pinnal hoiab,lapsi jõuab alati teha.Ei ole vaja teha 15-aastaselt last ja siis 5aastat hiljem taibata ,et sul pole ilma hariduseta tulevikku.Paljudest noortest, kes on...
Miks tahan elada välismaal ?! Viimasel ajal on suureks probleemiks inimeste tahe lahkuda, põhjuseks lihtsalt kas liigne töö ja vähene palk, või pole midagi sellist millega tahetakse tegeleda sünnimaal. Aeg on paratamatult meie vaenlane, ning tiksudes meie elukella vähemaks võib ta panna meie mõttemaailma uusi illusioone, hulljulgeid tegusid või hoopis mingisuguseid mõtteid, mille täide viimiseks on meil vaja veidi rohkem kui on käeulatses. Meile on antud niipalju võimalusi üle kogu selle maa kus me elame. Vaid vähesed kasutavad võimalusi selle avastamiseks. Miks mitte võtta võimalus ja avastada ning vaadata, rikastada ennast kogemustega ning õppida teiste rahvaste kultuuri. See mida räägitakse kooli raamatutes ning see, mida me õpime oma silmaga on nagu paraleeluniversumid. Meil on võimalus õppida erinevaid keeli ja täiustada ka neid keeli, mida oleme juba kodumaal õppinud, kuid mis erinevad siiski välism...
Kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus? Ligikaudu 65 aastat tagasi toimus II maailmasõda. Selles sõjas oli ligikaudu 70 miljonit hukkunut mis teeb sellest ajaloo veriseima sõja. Peale sõda said enamik inimesi aru, et kolmandat sõda see planeet üle ei elaks kuna tänaseks on riikidel juba nii võimsad kaitse- ja ründerelvastused, et nad lihtsalt hävitaks meie kodu sellisena nagu see praegu on. Tänapäeval on 9 riigil olemas tuumarelvad, kuid nad ei kasuta neid arvatavasti kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et need ei tekitaks kahju ainult nede vanelastele, vaid ka kogu maailmale ja teiseks seetõttu, et kui nad ründavad kedagi tuumarelvaga siis ilmselt saaksid nad ise ka kohe vasturünnaku. Tuumalõhkepeadega võib tekkida ka teistugune konflikt. Kui mingid usulised organisatsioonid või riigid kelle seas on inimesi, kes ei tea nendest relvadest tuhkagi, kuidagi vallautavad riigi, mil...
Raha ja õnn Paljud meist ütlevad, et neil pole raha selleks vaja, et õnnelik olla, kuid päris nii see asi ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu ja endale midagi lubada, et ennast rõõmsamaks muuta on vaja raha. Keegi meist ei tahaks ju ärgata teadmisega, et tal ei ole kodu ning ei ole ka perele midagi süüa pakkuda ja pole võimalus endale midagi lubada. Raha omamine tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab jõudu eesmärkide täitmiseks, kuid seda raha ei pea kunagi palju olema. Raha nähakse tänapäeval kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuuna. Arvatakse, et kui sul on palju raha siis sul on olemas kõik mis eluks vajalik, tegelikult nii see pole. Jõukad inimesed panustavad oma raha sellele, et osta uhkeid autosid, maju, riideid ja kõike materiaalset. Kõige selle kõrval jäetakse tähelepanuta kõige tähtsam, oma perekond või lähedased inimesed. Tahetakse näidata ainult seda p...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Eesti on internetikasutajate hulgas eesrindlik maa. Postimees kirjutab, et kui pea kõigis Euroopa Liidu riikides kasutavad mehed internetti naistest rohkem, siis Eestis on see protsent peaaegu võrdne- regulaarselt kasutab internetti 57 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest. Iseenest on ju tore, et nii paljudel on olemas ligipääs ineternetile ja seeläbi ka põhimõtteliselt kogu maailmale. Aga nagu igal heal asjal, on ka internetil oma varjuküljed. Alustades vitruaalmaailma võludest, pean esimesena mainima kiiret ligipääsu vajalikule infole. Olgu selleks siis uudiste lugemine või uurimustööde kirjutamine. Internet on mugav viis kodust lahkumata ka näiteks sõpradega suhtlemiseks. Enamikel noortest on olemas MSN ja kasutajakontod mõnes portaalis, suuremal osal muidugi rate.ee-s, aga leidub ka teisi populaarseid suhtluskohti. Paljud inimesed kasutavad internetti tutvu...
Kui oled loodud randlaseks, pole mõtet maismaalt tuult püüda August Mälgu ,,Õitsva mere" põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine.Autor tahtis öelda, et õnne, mida iga inimene ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama, mis talle sobib.Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Hannes kolis mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale, aga ta tundis seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust.Talle ei meeldinud seal olla, ta igatses tagasi mere äärde.Samas käis Hannes palju ka merel.Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses tööle maailmamerele....
Põgene, vaba laps... Neiu tantsib keset suurt tantsusaali, kus saab näha vaid peegeldusi tema enese liikumisest ja liigutustest. Vaikne muusika kui varahommikune õrn, jahutav tuuleiil heliseb kõrvus: seda on vaevu kuulda. Tüdruk avab hinge ja otsib oma mina peegli abiga. Mis on tants, kas muusika saatel liikudes põgenemine reaalsuse eest või otsimine, avastamine end publikuga? Elu on tänapäeval närviline, terav ja siksakiline, lihtsam tundub põgenemine kuhugi, kus saab ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte käituda mõistuse soovide järgi. Tants kui julgus vabaneda ühiskonna põhimõtetest ja mallidest, mis ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata. Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika. Helitöö ei...
Mis on õnn? Mis on õnn? Õnn on midagi peadpööritavalt toredat. Midagi suurt ja rõõmsat. Midagi mis paneb tegema ka vahest hullumeelseid tegusid. See on mingi erakordne tunne, meie teiste tuhandete tunnete ja tujude seas. Õnn võib peituda kõige väiksemaski igapäevases asjas. Kuigi seda ei panda lihtsalt tähele. Õnne leidmiseks on vaja ainult positiivset mõtlemist. On vaja tuua igas pisidetailis midagi head välja. Ning peagi tunned sa end õnnelikuna. Kui sa oled juba õnnelik. Leiad sa aina rohkem ja rohkem asju mis sind õnnelikuks teevad. Lõpuks sa võid tunda, et oled oma eluga täielikult rahul. Sa tunned, et sul on kõik olemas mis sind õnnelikuks teeb. Sa tunned, et sa ei vaja rohkemat, et õnnelik olla. Ise olnud seda tunnet tundnud, tundub kõik sel hetkel nii hea. Sul oleks tahtmine kõik maailma inimesed naeratama panna. Tahtmine panna lihtsalt kõik õnnelikult tundma. Ilmselgelt selle tunde ju...
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil pole sama silmapiir" Me kõik oleme siia maalilma sündinud kindlal eesmärgil. Kuid, kas meil kõigil on omad vaated ja usud või me elame kindlate reeglite järgi? Mitte keegi meist pole siin maailmas tähtsusetu. Ükski inimene ei saa väita, et keegi on vaimselt vaesem või rikkam. Me ei saa valida ühiskonda, kus me sünnime ega vanemaid. Enda kogemustest tean palju noori, kes on olnud vaesest perest, kuid pürginud tippu. Nad on endale ise seadnud eesmärgid selleks, et oma unistused täide viia. Mõnikord võib näiteks olla eesmärk ka oma pere. Saadakse aru, et vanemate silmapiir ulatubki ainult pudeli põhjani. Ei jää muud üle, kui tuleb olla kavalam ja lahkuda, ennem kui hilja. Kahjuks on läinud ka nii, et osad lapsed ei ole aru saanud vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele. Tehes minu arust väg...
Kui oled kord valetanud. VALETAMINE. See on tegu , mis võib olla tavaline või lausa tappev. Kõik inimesed on kord valetanud , pole inimest , kes ei oleks luisanud. Inimesed vassivad erinevat moodi ja nii on ka nende valede põhjused on erisugused. Nende valed saavad alguse millestki , mis ei või omada mingit tähtsustki. Vale ärkab mõttetust asjast ja võib kasvada tohutuks veaks. ,,Valel on lühikesed jalad" on vanasõna öelnud. Üksigi vale ei jää päevavalgele tulemata. Mõni inimene elab oma valega mitukümmend aastat, teine aga päeva või kaks. Mida kauem kellelegi tõtt rääkimata elada, seda hullem on see hetk, kui see päevavalgele tuleb. Kõigest hoolimata valetatakse väga tihti. Iga vale saab algus, kas teost või mõttest. Enamasti valetatakse kadedusest ,et olla lahe või päästa enda nahka. Valetatakse , et saavutada elus midagi ja tehakse ennast paremaks. Samas, kui minnakse töövestlusele, siis enamus inimes...
ÕNNE LEIDMINE Õnn, see on vist miski, mida iga inimene otsib arvatavasti kogu oma elu. See on midagi, mille kestvus on lühiajaline, midagi, mida me ei saa katsuda ega osta, vaid ainult tunnetada. Seda ei saa näha ega maitsta, seda ei saa ka inimestele peale suruda. Mis see siis on, see iga inimese unistus õnn? Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on osad inimesed õnnelikumad kui teised. Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Mis siis ikkagi on hea elu ja mida on inimesel vaja selleks, et olla õnnelik on selleks nauding, tunnustus, rikkus, hea tervis? Tegelikkuses on ikkagi nii, et inimeste jaoks tähendab hea elu erinevaid asju. Mõnele on esmatähtis maine varandus ja mammona, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Ehk teisisõnu, head elu ei...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu 021M Inimesed lasevad mõjutada ennast sellest mis räägitakse meediast. Kahjuks meedias ei räägita alati nagu on ja lisatakse jutule natukene vürtsi, et lugu tunduks huvitavam. Inimesed võtavad, aga kõike tõsiselt ja elavad kõigele nii kaasa, et lasevad ennast sellel juhtida ja mõjutada. Meedia kaudu saab mõjutada inimesi ostma selliseid asju mida nad ei ostaks kui näeks seda lihtsalt poes. Meedias ilustatakse ja näidatakse toodete häid külgi, aga vigu ei näidata. Räägitakse, et kõik on soodne ja mida kõike veel tasuta kaasa saab, aga tegelt on kõik need asjad sinna hinna sisse ära paigutatud. Minu arvatses ei tasuks osta kõike mida pakutakse meedia kaudu inimestele. On suur võimalus, et saad sealt petta ja hiljem tagastada pole võimalik. Tuleks osta kõik vajalik ikka poest kus saab kvaliteetseid asju. Meedi...
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas k...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Rohelisest eluviisist kõnelejaid leiame tänapäeval aina rohkem. Seda soovitatakse järgida, et hoida loodust. Mõned firmad kasutavad seda väga paljudes reklaamikampaaniates kui head põhjust, miks osta antud toodet. Eluviisist mitte kinni pidades ähvardatakse planeedi reostuse ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda vajame? Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik. See on tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise. Selle üle kuidas ja mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei tasuks minna äärmusteni, ning iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tundma hakata. Lõppude lõpuks kahjustame me kõik...
Kuidas ühiskond on enda kanda võtnud perekonna ülesanded Kumb on olulisem tänapäeva lapsele Eestis, kas kool või kodu? Kust saab laps olulisema kasvatuse? Kodus on laps sündinud ja sellest saati on talle hakatud õpetama eluks vajalikke kombeid ning oskusi, näiteks kuidas toitu süüa, vett juua, tualetis käia, kõndida, rääkida just selliseid toiminguid, mida me kõik tänapäeval teeme ja peame täiesti elementaarseks. Noorukitele on see kõik juba muidugi hästi selge. Kuid mida enam käib õpilane koolis, seda enam hakkab kodu tähtsus vähenema tema silmis. Tarkust saab ta juba koolist ning ei pea enam kodust saadud õpetusi vajalikuks. Koolis hakkab õpilane omandama tähtsaid tarkusi nagu arvutamine, õigekeelsus, tööõpetust, samas lihvitakse ka olemasolevaid oskusi nagu lugemine ja kirjutamine. Samuti õpetatakse lapsi ka korralikult käituma, vanematele inimestele aupaklikkust näitama. Kool on koht, kus püütakse lapsest kas...
Saatuslik uudishimu Katriin Saar 7.b Oli aasta 2145. Ja Eesti uueks presidendiks valiti Oskaaro. Tema esimesel tööpäeval Kadrioru lossis märkas ta, et seinu kaunistasid pilvede motiivid. Kui ta oli pool päeva oma kabinetis istunud ja neid seinu jõllitanud otsustas ta, et laseb uue seinakatte panna. Seda ta ka tegi. president lasi panna valge tapeedi mustade triipudega. Peale kabineti uuendusi, hakkas kummalisi helisid kostuma. Nimelt kirjutuslaua tagant oli kuulda kriipimist, nagu keegi tahaks seina tagant välja tulla. See häiris Oskaarot väga ning ta lasi seda uurida. Tulid ehitajad ja lammutasid seina maha. See, mis nad leidsid oli hämmastav. Nad avastasid kitsa käigu maa alla, mida ei olnud mitte ühelgi majaplaanil. President oli väga julge ja uudishimulik. Tal oli kohe vaja tead...
Tarbimisühiskond Mida jõukam on inimene, seda rohkem on tal võimalus endale lubada, enda peale raha kulutada. Ta elab suures majas, talle meeldib sõita uhke autoga, tal on kulukad hobid, ta reisib palju. Ta viskab palju asju ära, et uutele ruumi teha. Mida vaesem on inimene, seda vähem on tal võimalust endale lubada, tihti polegi tal raha, mida kulutada. Väga vaestel inimestel pole isegi eluaset, autost rääkimata ning nende igapäevaelu keerleb selle ümber, kuidas midagi hamba alla saada. Tema ei viska asju ära, tema kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui m...
Elu kui teater Tihtipeale võib meie tavaline elu tunduda kui teater, näitemäng. Paljud need sündmused võivad tunduda nähu filmistseenid eriti mõeldes viimase aja sündmustele need mitmed konfliktid maailmas, kaduvad lennukid, valla pääsenud epideemiad ja kõik muu mida oled harjunud nägema pigem filmides kui uudistes. Maailmas toimub midagi kahtlemata, aga kas ei ole mitte alati toimunud? Kas ei ole mitte alati öeldud et maailmalõpp tuleb ja et noored on hukas? Pidevalt on ju arvatud et maailm saab otsa, seda arvati ju millenniumi vahetusel ja ka 07.07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse asjaga välja tullakse. Elus esineb nii draamat, komöödiat, tragöödiat. Need olukorrad on loomulikud tihtipeale põneva...
Valikurohke elutee Kõigil on olemas oma esemed, sündmused, mälestused jm, mida ta väärtustab. Mõnel on esikohal mingisugune ese, teisel lähedase olemasolu, kolmadal aga hoopiski midagi muud. Kõkkuvõttes on meil kõigil olemas miski, mida me väärtustame, kõike seda saab liigitada kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse just sinna, kus meie enda vanemad meid näha tahavad, valitakse meie eest amet, justkui pandakse sünnist saati otsaette silt ’’...
Eesti rahvastiku kurb olukord Viimastel kümnenditel on Eesti rahvaarv nähtavalt vähenenud ning äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku? Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bus...
Kunst mõjutab maailma Inimeste poolt loodud kunst on eksisteerinud sama kaua kui esimesed inimesed maailmas. Eelkõige tuntakse kunsti kui vahendit eneseväljendamiseks. Mis saaks olla ühe autori jaoks isiklikum kui tema loodud teos? Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille ...
Eesti merekultuur ja selle tulevik Üks eredamaid mälestusi mu lapsepõlvest on mu vanaisast, kes mulle laulab, kuidas heeringas merel laeva põhja augu sõi ning sellega uue uhke laeva põhja tõi. Tuleb välja, et see polnud mitte mingi tühine laul, sest siin ma nüüd olen – mereakadeemias, üleüldse on meri mulle alati lähedane olnud. Tundub, et nii on ka meie kodumaa, Eestiga. Ligikaudu kaks kolmandikku meie riigipiirist on merepiir, lisaks sellele veel 3794 kilomeetrit rannajoont, selle hulgas 2222 saart ja laidu. Pole ime, et meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see olnud aastatuhandeid, nii on see praegu ja ma ei näe, et see ka tulevikus teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla tõmmanud ei ole...
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt. Teose tegevus toimub 19. sajandi Eestis, Võisiku mõisas. Timotheus von Bock oli sealne parun, kes omas lähedasi suhteid tolleaegse Vene keisri Aleksander I. Kõrgemast soost ohvitser Bock oli ...
Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt 21.sajand on ajastu kus peab muutuma, õppima ja arenema igal hetkel. Visioonid mis olid eile on tänaseks kaugelt ületatud, konkurentsis püsimiseks peab olema väga kohandumisvõimeline. Sihid igas eluvaldkonnas peavad olema väga kõrged, sest vastasel juhul ei saavuta midagi. Kuidas saab alustada tänapäeval oma ära ilma suure rahalise algkapitalita, kuidas pakkuda konkurentsi suurtele ettevõtetele kes ümbritsevad meid? Tuleb mõtelda, et kõik suured firmad on alustanud kuskilt, midagi ei toimu üle öö, inimesed ei saa targaks mõne tunniga, firmad ei saavuta edu kiirelt. Kõige õigem oleks jääda oma liistude juurde ja arendada ennast järgemööda, alustada sellest mida oskad. Peaks aga alati olema ees mingi siht, sest võib ju võtta auto ja sõita lihtsalt ringi jõudes mitte kuhugi, nii on ka äriga. Näiteid edu saavutanud suurtest äridest on väga palju, eestlastele on kõige t...
Õnn ja rõõm Õnn ja rõõm need on nii päikeselised sõnad. Nooremana arvasin, et õnn on pisike heledapäine patsidega tüdruk ja rõõm tema tumedapäine sõber. Mingil määral tahaksin siiani uskuda, et nii see on. Olen alati nõustunud väitega, mis ütleb, et meie ise oleme omaenese õnne sepad ja rõõmu kujundajad. Siiski kujundab seda paratamatult saatus. Aga mis need õnn ja rõõm siis tegelikult on? Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, s...
Anonüümsus internetis Mida rohkem aeg edasi,seda rohkem on hakanud inimesed suhtlema interneti teel, erinevates suhtlusportaalides, jututubades ja MSN-ilaadsete süsteemide läbi. Internet on võimaldanud inimeste suhtlemise üle kogu maailma. Tänapäeval on internet väga hästi kättesaadav ja selle tõttu istuvad inimesed aina rohkem kodus ja eelistavad väljaminemise asemel suhelda sõprade ja ka võõrastega interneti läbi. Võõrastega internetis suheldes ei saa kunagi teise inimese aususes kindel olla. Sa ei või iial teada kellega sa tegelikult räägid. Asjaolu,et internetis ei pea avalikustama oma nime, vanust, elukohta ega muud säärast, võimaldab inimestel suhelda valenimedega ning enda pildi asemel on alati võimalus saata mõne kobedama näitleja või muu seltskonnategelase pilt. On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast k...
Kellele püstitaksin ausamba? Inimesi, kes ausammast väärivad on maailmas kindlasti palju, samuti ka Eestis. Kultuuritegelaste, riigimeeste kui ka meie riigi vabaduse eest võitlejate seas on palju isikuid, kes vääriks ülesmärkimist ja samuti ka ausammast või mälestusmärki. Peale Nõukogude aja lõppu on Eestis skulptuuride ja monumentide arv oluliselt vähenenud, kuid vahest peaks seda muutma ning hakkama rohkem tähtsustama inimesi, kes on Eesti riigile tähtsad või teinud Eesti heaks midagi olulist. Kõik need inimesed vääriksid ausammast või vähemalt skulptuuri, mis oleks just temale pühendatud. Nendeks inimesteks võiksid olla kultuuritegelased, kes on viinud Eesti kultuuri maailmakaardile ja poliitikud, kes on mänginud olulist rolli Eesti esimese iseseisvumise ning kindlasti taasiseseisvumise päevil. Esimene inimene, kellele ma ausamba püstitaksin on kirjanik Jaan Kross, kuna ta on olnud üks neis...
Kas sisu või stiil? Iga raamatu retseptsiooni alguseks on vastus küsimusele: ,,Kuidas oli?" või ,,Kas meeldis?" Põhimõtteliste vastusevariantidena tulevad kõne alla hinnang kas kirjandusteose sisule või selle vormile, samuti ka kombinatsioon neist kahest. Oluline on seejuures, et iga teost jaotatakse kõige algelisemast algusest alates kaheks - sisuks ja vormiks. Kas üks saab olla tähtsam kui teine? Ja kui saab, siis kumb, mis tingimustel ja miks? Kirjandusteost võidakse muidugi hinnata autori poliitilisest meelsusest, rahvusest või sotsiaalsest päritolust tulenevalt hinnata; samuti võib vaadelda raamatu köidet, kujundust, paberivalikut ja kirjatüüpi, kuid eriti viimane - tehnilises mõttes vormiline külg - pole valdava enamuse lugejate jaoks ilmselt siiski määrav. Jäävad seega sisu ja stiil. Võib isegi öelda, et nendevahelise õige vahekorra või vormeli leidmine on see, mis määrab ära, kas teos on kõi...
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aas...
Enesetapp kas ainus võimalus ? Enesetapp on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Kuid mis viib inimese ikkagi nii kaugele, et ta sooritab enesetapu ? Elust tüdinud inimesed ei otsi lahendusi ega vastuseid. Nad tunnevad vaid puudust võimalusest rääkida oma muredest ja probleemidest, olla nemad ise. Enamasti puudub neil inimestel, kes sooritavad suitsiidi, keegi, kes neid toetaks ja julgustaks seda kriitilist eluperioodi üle elama. Suure masenduse hetkel näeb inimene elu väga kitsast vaatenurgast. Juba nädala või kuu aja pärast võib ta asju näha hoopis teisest küljest, aga selleks ajaks võib olla juba liiga hilja. Tihti ei taheta lõppu teha mitte oma elule, vaid valule, mida hoitakse sügaval enda sees. See, kes leiab aga võimaluse sellest kellega...
Valgehobuse mägi Kaua aega tagasi elas üks talumees kes kasvatas hobuseid. Tema koplis leidus igasugust värvi ja tõugu hobuseid. Ta kasvatas neid suuure armastuse ja hoolega kuid siiski oli tal üks lemmik ja selleks oli lumivalge mära. Kui talumees valgega ratsutas pöörasid inimesed pea ja jäid neile järele vaatama. Mees sai ka palju ostu soove kuid ta ei olnud nõus mingi hinna eest oma kallist loomast loobuma. Kõige agaram pakkuja oli rikas kaupmees kellel oli samuti hobusekasvatus. Oma suures kadeduses haudus ta välja kurja plaani. Ta teadis ,et talumees käis igal õhtul valgega ratsutamas ja alati ühel ja samal ringil ,algul ümber järve ja hiljem puhkas mäenõlval kännu peal mille ümber oli piisavalt haljast rohtu hobusele. Kaupmees lasi ühel sügisööl talumehe teele augu kaevata ja käskis sinna sisse teravad odad panna. Kui talumees õhtul hämaras ratsutama läks, ei märganud ta seda auku ja ratsu...
Unustatud väärtused Väärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused. Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu massiküüditamistest ja mõrvadest. Millisena nägid maailma need mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima etteantuid käsklusi? Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele, mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti. José Narosky on öelnud: ,,Sõjas ei ole haavamata sõdureid". Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on aeg kasutu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal ...
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
Kuritöö ja karistus Nii kaua, kuni on olemas olnud inimene ja inimühiskond, on olemas olnud ka indiviidid, kes ühsikonna seatud reeglite vastu suuremal või vähesemal määral eksivad. Ühiskond kui selline ongi põhimõtteliselt reeglite kogum, mille järgi suurem rühm inimesi oma elu sättima peab, et olla osake ühiskonnast. Kuid kui on reeglid, peavad olema ka isikud või organisatsioonid, kes reeglite täitmist jälgivad ning karistused, mis ühiskonnanormide vastu eksijatele määratakse. Ajaloost teadaolevalt esimene kirja pandud seaduste kogu, nn "Kuningas Nebukadnetsari tahvel" torkab veel tänapäevalgi silma oma äärmiselt õiglase suhtumisega kuritegudesse - kuningas rakendas "silm silma, hammas hamba vastu" seadust, mis tähendas, et igal roimar saab karistuse vastavalt oma kuriteo astmele. Tuntuimad käsud inimkonna ajaloos on aga kahtlemata piibli kümme käsku, kuigi nende juures pole täpsustatud, mis juhtub mõne käsu rikkujaga. On vaid ähm...
Inimene on iseenda vang Inimloomus on keerukas ta pole kunagi rahul sellega mis tal parajasti on. Ikka ihaldatakse rohkem. Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Sak...
PUHAS EESTIMAA Milline võiks välja näha puhas Eestimaa ? Kohekindlasti peaks puhas Eesti olema ilma prügita . Selleks et kodumaa metsaaluseid , linna , maantee ääri ja karjamaid näha ilma maas lebavate jäätise pakenditeta , krõpsupakkideta , kilekottidega ja taaraga jms...see algab juba igast inimesest ise . Selleks et prügi viia või panna selleks ette määratud kohta ei ole ju tegelikult raske . See võib küll tunduda tüütuna või ajaraiskamisena , kuid kui see juba elurütmiks muutub , siis on see imelihtne . Prügiga saab ju tegelikkuses teha mitmeid erinevaid asju näiteks ; mõnedest plastmass pudelitest saab teha rahakassasi , kommipaberitest saab punuda poekotti , sama saab ka teha piimapakkenditest , kohvipakkenditest ja muudest tugevast kilepakkenditest . Paljud inimesed viskavad prügi maapinnale täiesti mõtlematult , samas aga kinnitavad endale et kindlasti on see juba 1 aasta pärast kõdunenud . Kuid kas see on ka nii ? Jah , kuid o...
Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud ...
Mõtted pärast Kafka ,,Kirjad Milenale'' lugemist Armastus on kõik, mis ülendab, suurendab ja rikastab meie elu."(Franz Kafka) Segased tunded ja saatuse poolt määratud üksindus on see, mis põhjustab õnnetu elu. Otsustusvõimetus ning ülitundlikkus, samas õnne järele janunev loomus. Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski ...
Millesse ma usun? Usk on väga lai mõiste.Mina arvan, et kõik peaksid uskuma millesegi.Kes usuvad jumalasse, armastusse, mõned usuvad ebausku.Usk paneb inimesed tegutsema.Inimesed peaksid rohkem uskuma endasse.Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle poole aina rohkem ja rohkem püüdlema.Kui ma lõpetaksin sellesse uskumise, ei sõidaks ma enam, ja minust ei saaks head sõitjat ja ma ei tegeleks sellega,mis mulle meeldib. Jumalasse ma ei usu, väiksena ma ikka mõtlesin vahest, kas jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskum...
Klassikirjand Plaanid ja tegelikkus Plaanid ja tegelikkus, mida me selle all mõtleme? Kas, et plaanis milla ülikooli või tegelt kui aeg ülikooli minna, lähed hoopis kooli laisklema minna. Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii. Sa võid ju mõelda, et homme lähen teen lõpueksami ära ja kool lõpetatud. Ärkad hommikul üles, vaatad ringi, magad edasi. Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn...
,,Raamat on nagu peegel" (Arthur Schopenhauer) Raamat on nagu peegel, millesse igaüks vaadates näeb end sellisena nagu ta on. Üks inimene võib sealt välja lugeda kogu maailma tarkuse, kui samas mõni teine ei suuda seda sama üldse mõista. Autoril on oma teost kirjutades võim panna meid nägema kõiki neid ilusaid ja koledaid asju meie ümber. Lisaks on raamatusse peidetud kirjaniku poolt ta eelistused. Raamatutes peitub palju huvitavaid ja põnevaid elutarkusi, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega pealkirjast välja lugeda. Eelkõige peegeldab raamat tema loojat, kirjanikku, kes paneb sellesse oma hinge ning tükikese oma elustki. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" on kujutatud Vargamäe talu peremehe igapäeva elu, selle ilu ja valu. Ka autor ise on kasvanud talus üles. Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja. Minu jaoks siia...
Pärimuskultuur ja kaasaeg Pärimuskultuur on rahvuse minevik. See on levinud suulise pärimuse või väljenduse teel ning jaguneb mitmeks väiksemaks alaliigiks. Pärimuskultuuri alla loetakse rahvaluulet, -muusikat, -tantse, -mänge, -teadmiseid, -kombeid ja -oskuseid. Viimastel aastatel on peale tunginud telefonid, arvutid, muu tehnoloogia ja släng ning kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma üles" on kasutatud v...
Kodukirjand Vigadest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud kuidas inimesed üksteisele ütlevad :"Ära korda oma viga, õpi teiste vigadest, siis on su elu palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta suudaks õppida teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Vastus sellele küsimusele on, et ei ole. Iga inimene peab kordki elus sama käigu läbi tegema, eksima ja siis proovima uuesti ja paremini, siis kui ta sellest juba õppind on. Mitte ükski inimene ei ole perfektne, kõik teevad vahel vigu. Eksimine on täielikult inimlik, selle järgi ei saa inimesi sildistada. Mitte kunagi ei tohi alla anda, tuleb järele mõelda, mida tegid valesti, õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, k...
Aina kasvav trend kaasaja inimeste seas on blogi pidamine. Seda kas siis meelelahutuslikul või harival eesmärgil. Kui muidu kirjutati oma mõtted päevikusse, siis nüüd võib neid vaid ühe kliki abil terve maailmaga jagada. Lihtne, kuid kas ja kuidas on see meie elu muutnud? Ühele noorele, kes tõesti oskab ja armastab kirjutada, võib blogi pidamine vaid kasuks tulla. Toome näiteks noored moehuvilised ja disainerid- jagades oma ideid, kogemusi ja pilte kollektisoonidest blogi kaudu teistega, teevad nad ennast nähtavaks kogu maailmale. Blogimine võib avada nende jaoks mitmed uksed ja tuua endaga kaasa palju uusi tuttavaid ja mõttekaaslaseid. Nii mõnigi noor moedisainer on tuule tiibadesse saanud just blogimise kaudu ja teenib sellega ka raha. Teise positiivse küljena võib välja tuua selle, et blogimine tõstab inimese eneseväljendus oskust. Blogimine sobib näiteks inimesele kellel tõesti on palju mõtteid, kuid ei julge neid teistega jagada....
Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mull...
Kui ma oleksin teadlane Iga sajandiga on inimeste teadmiste pagas aina suurenenud ja suurenenud. Mõeldes käesoleva sajandi saavutustele, tundub kõik hädavajalik juba avastatud olevat. Juba me uurime kosmose saladusi, mõtleme välja tehismaterjale ja ehitame ülikiireid autosid. Kahjuks on aga avastamata ravimid, mis aitaksid päästa tuhandeid inimesi. Kui mina oleksin üks tähtis teadlane, ei lubaks ma raisata raha igasuguste teisejärguliste asjade peale, vaid paneks kõik tarkpead välja töötama ravimit, mis tapaks kõik halvaloomulised kasvajad ehk vähihaigused. See võiks olla ravim, mida hakkaksid tarvitama inimesed juba lapsest saati, et vähirakud ei saakski arenema hakata. Valus teema ei puuduta meid niikaua , kuni keegi meie lähedastest selle salaliku piinava haiguse küüsi langeb... Ma ei olnud varem kunagi kuulnud sellest, et inimesele võib manustada raviks keemilist ainet, mis mõne nädalaga tema im...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
