Ka vaikses vees on krokodille Ka vaikses vees on krokodille...Elust enesest tuleb mul esimesena meelde olukorrad, kus inimesed on ühes seltskonnas ühtmoodi ja teises seltskonnas hoopis teistmoodi. Millised on nn nimetatud krokodillid vaikses vees ning millised on nad mitte vaikses vees? Miks on krokodillid vaikses vees? Kuidas saad kindel olla, milline inimene on see nn krokodill? Vaikses vees on krokodillid vaiksemad, tagasihoidlikud ning ei avalda enda arvamust. Ma arvan, et põhjuseks võib olla see, et need nn krokodillid kardavad olla nemad ise. Arvavad, et teised võivad neist halvasti arvata ning piiravad selletõttu oma tegemisi. Mina leian, et see on vale, kuna siis sa ei saa olla sina ise. Kui krokodillid vaikses vees ei ole, siis nad on tavaliselt jutukamad ja on nemad ise. Nad ei karda ümbritseva seltskonna arvamust ning on avatumad kui vaikses vees. Miks on krokodill vaikses vees ...
Armastus- jõud või nõrkus? Armastus on tugev side kahe hinge vahel. See on seletamatu ja müstiline tunne, kui kaks inimest üksteist armastavad. Igaüks meist on tundnud armastust. Kui inimene ei ole veel leidnud seda õiget ja ei ole saanud tunda päris armastust, siis teame, mis tunne on olla armastatud oma vanemate, sõprade või kellegi teise poolt. Kuna armastus on nii keeruline, siis ma arvan, et see on nii jõud kui ka nõrkus. Voltaire on öelnud: ,,Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha." Kui armastus lööb südamesse, siis paneb ta vere kiiremini käima, kui aga pähe, teeb segaseks. Sellest võib järeldada, et armastus on nõrkus, mis tekitab südamevalu, võib inimesel pea segamini ajada ja panna ta tegema meeletuid asju. Armastus on sarnane tikkudega- kõik teavad, mis ohte need endas peidavad, kuid ometi tahab igaüks nendega mängida. Vanema...
Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Viimasel ajal on meie ühiskonnas seda üsna palju juurde tekkinud ja teod jõhkramaks. On hakatud uusi meetodeid välja mõtlema ja rakendama. Siiani pole vägivalda koolis ja selle ümbruses vähemaks jäänud. Pigem tekib seda juurde ning vägivaldsed teod muutuvad jõhkramateks. Kõige enam on vägivalda põhikooli õpilaste seas, sest siis ei ole välja kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Vägivalda tundvad noorukid jäävad eemale ja on tõrjutud. Samas langeb ka nende enesehinnang. Kahjuks olen näinud, et neil õpilastel läheb sellest välja tulemiseks mitu-mitu aastat. Sageli on kõige parem, kui nad saavad keskkonna vahetust. Näiteks lähevad mujale edasi õppima. Paljud perekonnad ei teagi, et nende võsuke kannatab koolivägivalla all. Laps kardab enda valu tunnistada ning sellega ei oska ka lapsevane...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Mis on media? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me...
Virtuaalsed inimsuhted. Kirjand Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Kumbagi ei saa teisest kõrgemale tõsta, kuna oma tähtsuselt on nad meile samasugused. Me sõltume neist võrdselt. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb
Seisame elu teelahkmel Elus on palju hetki, kui seisame teelahkmel ning oleme sunnitud tegema valikuid, mis mõjutavad lähedalt meid ja meie tuttavaid. Vahel eksitakse oma valikutega, vahel mitte. Õnnelikud on need, kes ei eksi, aga enamasti tuleb kordki elus kahetsed varem vastu võetud otsust. Mis on teelahe? Teelahe on valikud, mille ees seisame. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks valikud muutuvad. Paljudel kooli lõpetanutel on ees raske valik: mida ja kuhu õppima minna? Minul endal seisab ees sama valik pärast keskkooli. Ma soovin õppida lasteaiakasvatajaks, aga ei oska otsustada, kus. Olen mõelnud mitmele koolile:Tallinna Pedagoogilisele Seminarile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Valgamaa Kutseõppekeskusele. Valikute tegemisel pean nõu sugulastega ning kaalun valikute häid ja halbu külgi. Töökoha kaotus peaneb inimesed keerulise valiku ette. Juuli lõpu seisuga oli Eestis 75 195 töötu- rohkem kui ku...
Virtuaalmaailm ja reaalsus Elame kõik kiire elutempoga ja iga päev toob meile uut infot, nii negatiivset kui positiivset. Igaüks meist loeb ajalehti, sirvib ajakirju, vaatab televiisorit ja kuulab raadiot. Arvuti on muutunud lahutamatuks töövahendiks ning tihti ka ainukeseks ,,sõbraks". Kas virtuaalmaailm võib muutuda reaalsuseks? Kas reaalsus ongi virtuaalmaailmas? Iga inimene tahab olla täiuslik. Kuid täiuslikke inimesi pole olemas. Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellekski teiseks: ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga distsiplineerivad ja aitavad noore inimese eneseotsingutele kaasa. Viimasel ajal on kogu maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui...
Mina peres vanema, noorema või keskmise lapsena Olles peres ainus laps, mõeldakse tihti selle peale, kuidas oleks elu, kui kõik oleks hoopis teisiti. Ei mõelda aga sellele, et just see mängib suurt rolli, milline perekonnas ollakse- kas kõige vanem, noorem või hoopis keskmine, eriti kui vanusevahed on suured, kuid elatakse veel ühes maas. Kuidas see mõjub lapse psüühikale, või kas üldse on sellele tähelepanu vaja pöörata? Mina olen perekonnas noorim laps, omades vaid suuremat õde, kuid olen kindel, et just tema mõjutas minu lapsepõlve kõige rohkem. Alati kui mõni pahandus oli ja süüdlaseks oli minu õde, oskas ta alati süü minu kaela ajada, tehes seda nii osavalt, et isegi mina jäin seda uskuma. Seepärast arvangi, et noorim laps on olla üsna raske, kuna vanemad õed/vennad kasutavad ära olukorra, et väiksem on nõrgem ja kaitsetum. Eriti kui ärakasutajateks on õed, olles ise vanematele hea laps, ei arvata kunagi, et tüta...
ÕNNE LEIDMINE Õnn, see on vist miski, mida iga inimene otsib arvatavasti kogu oma elu. See on midagi, mille kestvus on lühiajaline, midagi, mida me ei saa katsuda ega osta, vaid ainult tunnetada. Seda ei saa näha ega maitsta, seda ei saa ka inimestele peale suruda. Mis see siis on, see iga inimese unistus õnn? Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on osad inimesed õnnelikumad kui teised. Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Mis siis ikkagi on hea elu ja mida on inimesel vaja selleks, et olla õnnelik on selleks nauding, tunnustus, rikkus, hea tervis? Tegelikkuses on ikkagi nii, et inimeste jaoks tähendab hea elu erinevaid asju. Mõnele on esmatähtis maine varandus ja mammona, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Ehk teisisõnu, head elu ei...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu 021M Inimesed lasevad mõjutada ennast sellest mis räägitakse meediast. Kahjuks meedias ei räägita alati nagu on ja lisatakse jutule natukene vürtsi, et lugu tunduks huvitavam. Inimesed võtavad, aga kõike tõsiselt ja elavad kõigele nii kaasa, et lasevad ennast sellel juhtida ja mõjutada. Meedia kaudu saab mõjutada inimesi ostma selliseid asju mida nad ei ostaks kui näeks seda lihtsalt poes. Meedias ilustatakse ja näidatakse toodete häid külgi, aga vigu ei näidata. Räägitakse, et kõik on soodne ja mida kõike veel tasuta kaasa saab, aga tegelt on kõik need asjad sinna hinna sisse ära paigutatud. Minu arvatses ei tasuks osta kõike mida pakutakse meedia kaudu inimestele. On suur võimalus, et saad sealt petta ja hiljem tagastada pole võimalik. Tuleks osta kõik vajalik ikka poest kus saab kvaliteetseid asju. Meedi...
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas k...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Rohelisest eluviisist kõnelejaid leiame tänapäeval aina rohkem. Seda soovitatakse järgida, et hoida loodust. Mõned firmad kasutavad seda väga paljudes reklaamikampaaniates kui head põhjust, miks osta antud toodet. Eluviisist mitte kinni pidades ähvardatakse planeedi reostuse ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda vajame? Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik. See on tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise. Selle üle kuidas ja mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei tasuks minna äärmusteni, ning iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tundma hakata. Lõppude lõpuks kahjustame me kõik...
Kuidas ühiskond on enda kanda võtnud perekonna ülesanded Kumb on olulisem tänapäeva lapsele Eestis, kas kool või kodu? Kust saab laps olulisema kasvatuse? Kodus on laps sündinud ja sellest saati on talle hakatud õpetama eluks vajalikke kombeid ning oskusi, näiteks kuidas toitu süüa, vett juua, tualetis käia, kõndida, rääkida just selliseid toiminguid, mida me kõik tänapäeval teeme ja peame täiesti elementaarseks. Noorukitele on see kõik juba muidugi hästi selge. Kuid mida enam käib õpilane koolis, seda enam hakkab kodu tähtsus vähenema tema silmis. Tarkust saab ta juba koolist ning ei pea enam kodust saadud õpetusi vajalikuks. Koolis hakkab õpilane omandama tähtsaid tarkusi nagu arvutamine, õigekeelsus, tööõpetust, samas lihvitakse ka olemasolevaid oskusi nagu lugemine ja kirjutamine. Samuti õpetatakse lapsi ka korralikult käituma, vanematele inimestele aupaklikkust näitama. Kool on koht, kus püütakse lapsest kas...
Loodust uue vastu ei vaheta Looduse reostamine võib tuua tõsiseid tagajärgi. Loodus on osa meist kõigist ja vajalik meie olemasolule, seega peame seda hoidma austama ning selle eest hoolt kandma. Räägitakse isegi, et kui niimoodi edasi meie looduskeskkonda igatpidi reostada, võib see peagi muutuda üpriski elukõlbmatuks või siis isegi võimatuks. Looduse olemasolu on eluks vajalik, kuidu kui kaua see piisavalt heas olukorras püsib, et elu maal saaks toimida? Aja jooksul on ka igasugused inimesed juba ammustel aegadel ennustanud erinevateks aastateks maailma lõppu, kas siis suure plahvatuse, osoonikihi hävimise toidupuuduse, sõja või muu ülemaailmse probleemi tõttu. Maiad näiteks, ennustasid maailma purunemist juba kahetuhandeteistkümnendaks aastaks tohutu maavärina pärast, mis purustab maakera täielikult. Siiani pole küll mingit märku küll olnud sellest, et midagi väga katastroofilist oleks läheda...
Elus peab oskama nii võita kui kaotada. Tihiti mõtleme, et tahaks olla jälle väike laps. Väikestel lastel ei ole muresid ja nad ei pea langetama raskeid otsuseid. Suuremad inimesed peavad lahendama probleeme ja tänu nendele probleemidele tulevad tagajärjed, kas kaotus või võit. Kellel on natukenegi eluaastaid turjal teab, et kõike elus ei saa. Üks selline nähtus on unistus. Igal inimesel on oma unistused. Unistuste poole tuleb püüelda. Ikka tahetakse, et unistused täituksid kuid võib tekkida ka tagasilööke. Kõige rohkem võidab inimene siis, kui ta oskab oma kaotustest ja tegudest järeldusi teha ja õppida nendest. On tuntud ka ütlus: Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. Lapsena olles, kui kaotasime olime väga kurvad võis juhtuda, et me hakkasime isegi nutma. Me ei osanud kaotada. Samas, kui me midagi võitsime siis elasime selle välja hüpates ja karates ning vahel parastasime teisi. Me ei olnud õp...
Film kui elu peegel Filme on toodetud juba sajandeid. On olemas erineva zanriga teoseid nagu näiteks draama, kömooda ja põnevik, kuid alaliike on teisigi. Kõikidel filmidel peaks olema oma sisu ning mõte, mida püütakse vaatajale edasi anda. Ma arvan, et iga linateose idee on võetud elust enesest ning võib öelda, et film on justkui elu peegel. Ka Eduard Vilde teose põhjal tehtud filmis ''Mäeküla piimamees'' on mitmeid ühiskonnas levinud probleeme ning käitumismalle.69 Läbi aegade on teada tõde, et inimene ihkab ikka seda, mida tal endal ei ole ning ei osata hinnata olemasolevaid väärtusi. ''Mäeküla piimamees'' on film, kus on selline käitumine vägagi äratuntav. Teoses soovib talunik Tõnu Prillup omale suuremat ja uhkemat piimatalu, sest ta arvas, et see toob talle samamoodi tulu sisse nagu eelmisele piimamhele. Tõnu oli kindel, et piimameheks saades tuleb tema hoovile õnn ning parem elu, mida ta...
Raha-kas õnnetus või õnnistus? Vanasti ei olnud raha, inimesed vahetasid omavahel kaupasid, et saada endale meelepäraseid asju. Peale raha kasutuselevõttu muutus lisaks maksmisvõimalustele midagi ka inimeste peas. Raha järgi hakati inimesi lahterdama rikasteks ja vaesteks, inimesi hakati hindama tema raha järgi, mitte enam tema iseloomu järgi. Paljude arust peitub rahas õnn, kuid kas see on ka tegelikult nii? 54 Ei ole mingi saladus, et noored naised abielluvad vanade meestega vaid raha pärast. Need ilusad tüdrukud ei mõista, kuidas nad lasevad elul raisku minna, olles koos inimesega, keda tegelikult ei armastata ning kellelt ta tahetakse ainult raha saada. Tulevased rikkurite abikaasad usuvad, et nad on midagi võitnud ning justkui teistele ära teinud, sest nemad arvavad, et uus teemantsõrmus või kasukas ongi kõik, mida õnnelikuks eluks tarvis läheb. Nad mõistavad alles liiga hilja, et teg...
Traditsioonide tähtsus Traditsioonid aitavad rahval püsima jääda: nendes on rahva kultuur ning kui me austame ja järgime neid, püsime ka ise. Traditsioonid peidavad endas vaimsust, kõlblust ja tarkust. Peeter Põld on tõdenud, et eestlaste häda ongi traditsioonide puudus, mis annaksid rahvale stabiilsuse. Mis on muutunud või jäänud samaks meie tavades ja kommetes? Öölaulupeo tähtsus on Eesti kultuuripildis aastaaastalt langenud. Rahvas käib kuulamas kui täiesti tavalist kontserti, mis on just viimastel aastatel suurt tõestust leidnud. 2011. aastal aset leidnud öölaulupidu, Vabaduse laul, küttis üles kirgi väga paljude eestlaste südametes. Inimeste hämminguks puudus kontserdil tuntud isamaalaulikud Tõnis Mägi ja Ivo Linna ning lisaks sellele oli kavas mitmeid ja mitmeid inglise keelseid laule ja väljamaa artiste. Tõnis Mägi on öelnud oma 2008. aasta intervjuus, et 20 aasta tagust öölaulupeo tunnet...
Kuidas ohjeldada netikommentaatoreid? Kuidas oleks võimalik ohjeldada netikommentaatoreid? See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 K...
Eesti keele säilitamine Viimastel aastatel on olnud eesti keel ja selle hetkeolukord ajakirjanduses väga tähtis teema, mille üle arutletakse ikka ja jälle, kuid kunagi ei osata võtta kindlat seisukohta. Mõnede inimeste jaoks on väga tähtis, et eesti keel säiliks sellisena nagu see oli kümneid tagasi ning nende jaoks on tõsiseks probleemiks eesti keele segunemine teiste keeltega, eriti inglise keelega. Teiste meelest ei ole aga võõrsõnade kasutamine mingi probleem. Kellel siis lõpuks on õigus? Tänapäeva 10-20 aastaste käest ei saagi ju nõuda, et nad räägiksid samamoodi nagu nende vanemad või vanavanemad. Ajal kui nemad olid noored olid nende prioriteedid hoopis teised kui tänapäeva noortel. Neil ei olnud võimalust käia õhtuti, peale koolipäeva kinos ja kaubanduskestustes või lihtsalt tundide kaupa televiisori või arvuti ees istuda. Seetõttu ei ole ka nende keelekasutuses nii palju võõr- ja la...
Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asu...
Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti Eestimaad on valitsenud läbi sajandite mitmed riigid. Igal riigil on omad tavad ja kombed, millest kujunevad välja traditsioonid. Samuti kanduvad traditsioonid edasi ka teistesse riikidesse. Eestimaale on toodud tänu võõrvõimule palju uusi traditsioone, mis pole seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest. Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.? Traditsioonid kaovad minu arvates seepärast, et noored ei teagi nende olemasolus...
Meedia ja eetika Meedia ja eetika peaksid käima käsikäes. Igal pool olgu siis see kas kodus, koolis, jahis või meedias on oma eetilised tõekspidamised. Eetika see on miski mis on inimestele loomulik ning eetilisi tõekspidamisi ei ole üles kirjutatud. Missugused on meedia eetilised tõekspidamise? Eetika on iga inimese jaoks erinev ning nii on see ka meedias. Näiteks kui 2 ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli. Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet, televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised. Kui ajakirjanik avaldab artikli, siis võime näha kuidas inimesed hakkavad seda artiklit kommenteerima. Siin saame ka rääkida mis on eetiline ja mis on ebaeet...
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Elu ilma internetita ei kujutaks keegi meist ette. Virtuaalmaailm muutub igapäevaga järjest olulisemaks. Me saame tahtmise korral veebis suhelda sõprade ja sugulastega ning võime teha erinevaid valjalikke toiminguid. Internet on isegi nii oluliseks muutunud, et tihti võime kuulda, kuidas nende inimesete kohta, kes ei kasuta aktiivselt interneti, öeldakse nagu elaks ta teises tsivilisatsioonis,kus ei teata, mis maailmas sünnib. Nii nagu päriselus on ka internetis omad plussid ja miinused. Kuidas mõjutavad suhtlusportaalid inimestevahelisi suhteid ? Virtuaalmaailmas on väga palju erinevaid võimalusi. Kuna internet on tänapäeval väga lihtsalt kättesaadav ja ei ole nii aeganõudev kui kirja kirjutamine või helistamine, siis üha enam inimesi veedavad seal palju aega. Varem mängisid lapsed liivakastis ning ajasid mööda hoovi üksteist taga, kuid nüüd pole neil viitsimist isegi...
Viele Esten wohnen zu teuer Ich denke Esten wohnen zu teuer auch. Viele in Estland träumen von einem Privathaus. Da sind die Wohnkosten zu hoch, man könnte viel Geld sparen. Wenn man statt eines Hauses in eine kleinere Wohnung einzieht. Viele Esten hat einem Privathaus und dass ist sehr teuer aber leben ins Wohnung ist auch zu teuer. Leben ins Privathaus ist sogar billiger aber das Leben ins Wohnung. In Privathaus du nicht habe Wohnungmiete, und dass ist sehr teuer. In Wochnung, du muss kostet verschidene Mieten zum Beispiel Wassermiete, Strommiete, Wohnungmiete, Kaltmiete... Viele Esten geben deine Geld um viele inhaltslos Sahen aus. Sie kaufe viele Kleidungen, was Sie vielleicht nicht tragen. In dem Letzte Seit Benzin ist sehr teuer Jede Wohne dass mehr streigen. Dass machen eure Leben in Estland zu teuer auch, wenn wir habe so viele Kosten. Wenn Euro kommt in Estland, über...
zizzle Kodune käitumismall kui kõige alus. Inimesi on erinevaid, nii on ka erinev nende arusaam elust. Paljustki oleneb milline on olnud nende keskkond kus nad on kasvanud ja milline on olnud nende kasvatus ning kes või mis on olnud neile eeskujuks. Juba varajasest east omandab inimene endale tõekspidamised ning maailmavaated. On asju mis on olulised, ning asju mida ei peeta olulisteks või on vähem tähtsamad. Kodune kasvatus paneb sellele aluse ning väljaspool kodu omandatakse seda aina juurde. Omandatakse käitumismall. Omandatakse suhtumine teistesse inimestesse, inimestesse nende endi kõrval. Iga inimene võiks kordki oma elus teha ühe heateo, aidata teist abi vajavat inimest. See ei pea olema just ilm tingimata olema rahaline või materiaalne abi, vaid ka emotsionaalsel tasandil. Tihti unustame kui väga vajab teine inimene tuge siis kui tema silmis on pisarad ning puudus ,,õlast, mille najal nutta". Tal...
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
Elu on kui joonistamine ilma kustukummita Me joonistame ja kujundame oma elu terve see aeg kui üritame püsida kõrgel ja pürgida veel kõrgemale. Meie elus on palju märkimisväärset ning ka selliseid hetki või asju mida me siiralt kahetseme ja ei taha seda korrata. Kuid miks ei võiks olla nii, et me saaksime oma metsa läinud joonistuse kustutada ja uuesti joonistada? Inimesed teevad vigu, mida nad pärast kahetsevad. On palju asju mida ka mina tahaksid tagasi võtta ehk ära kustutada oma ime ilusa pildi pealt, mille olen oma 17-aastage joonistanud. Kustutada ära pahad mälesutesed, kellegi surmad, õnnetused ja paljud muud kurvad ning ebameeldivad asjad, kuid ei saa. Ma ei saa hakkama sellega, et kustutan midagi ära. Ma võin proovida seda kustutada oma mälust aga uuesti joonistada ma seda ei saa. Aga mulle sobib, et mul on asju mille üle rõõmustada ja ka asjad mille üle ma kahetsust tunnen. Paljud inimesed kindlasti soo...
Millest räägib H.Ibsen näidendis ,,Nukumaja" Kristiina Moosel 11.B H.Ibseni näidend ,,Nukumaja" räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma. Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas. Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer, oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema ,,Nukk", kellega ta mängib siis kui tuju o...
Maailm terrorismi küüsis Mis on terrorism? Füüsiliste- või vaimsete kahjustuste tekitamine, surma põhjustamine või vara hõivamine, rikkumine või hävitamine, sõja, rahvusvaheliste konflikti de provotseerimine poliitilistel või usulistel eesmärkidel on terrorism. Siiski on terrorism mitmeti mõistetav ja raske on sellele ühist definitsooni leida. Maailm on hullumas. Tulistamised koolides, maailmakaubanduskeskuste hävitamine, ühe perekonna üheksa liikme tapmine Iraagis, pea otsast nüsimine USAs, surmaga lõppenud tulistamine Norra kooliparklas need on vaid mõned näited terrorismist mille küüsis maailm on. 2001. aasta 11. septembril lendasid World Trade Centeri kaksiktornidesse sisse kaks reisilennukit, mis olid kaaperdatud Al-Qaida enesetaputerroristide poolt. 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku ligi kolm tuhat inimest. Paljud jäid kadunuks ning nemadki arvatakse olevat surnud. See vapustas ...
,, Elu eesmärk on enesearendamine " (O.Wilde) Enesearendamine on tänapäeval oluline teema, mille üle paljud noored ja ka vanad pead murravad. Noorte põhilised probleemid on: Millistele hinnetele peab õppima koolis? Kas pärast põhikooli minna kutsekooli või gümnaasiumisse? Ning mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist? Vanemad inimesed peavadend kursis hoidma areneva ühiskonna ja kaasaja muutuvate maailmavaadetega. Juba varajasest east hakkab pihta elutempo, mis aastatega muutub üha kiiremaks ja pingelisemaks. Me ei leia endale aega olla perega koos ja lähisuhted kaugenevad. Olulisemaks on saanud karjäär, töökoht ja raha. Ühiskond areneb kogu aeg edasi ning peame suutma arenguga sammu pidada. Mida aeg edasi seda lühemaks muutub lapsepõlv. Võsukestele ei anta aega mängimiseks ja maailma avastamiseks, kuna nad pannakse juba varakult huviringidesse ja eelkooli. Tänapäeval oleks meile nagu sisse kodeeri...
Rikas elu, vaene elu Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest iga päev. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi. Nende nägemused elust ja eesmärgid selle jooksul on ka igalühel individuaalsed. Millist elu võib pidada rikkaks ja millist elu vaeseks? Tihti jaotatakse inimesed vaesteks ja rikasteks materiaalsete vahede põhjal-mida rohkem on vara, seda rikkam. Kuid kas rikas elu põhinebki vaid rahal ja esemetel? Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Väga suur osa inimkonnast teeb oma igapäevatööd lihtsalt selleks, et ära elada ja ei väärtusta piisavalt oma eluaega, ega seda, mis maailmal...
,,Maailma lõpus" kui lugu ohtlikust ja tapvast armastusest Friedebert Tuglas kirjutas 1915. aastal novelli ,,Maailma lõpus". See räägib mehest, kes on merehädalisena sattunud hiiglaste saarele. Tema eest hoolitsetakse ilma, et mees seda paluks. Hiiglaste vastutulelikkus on ilma igasuguse omakasupüüdluseta imetlusväärne. Eneselegi ootamatult armub mees hiigelneitsisse, kes koob ta enda võrku nii, et nende vahel lõõmav kirg muutub tasapidi mehe jaoks vangistavaks ning hakkab hävitama kogu tema olemust. Ainsa pääseteena näeb mees tappa teda ängistav hiigelneitsi ning põgeneda. Kuid kas põgenemine kõige ohtliku ja hirmuäratavana näiva eest on ainus viis end päästa? Pole uudis, et igaüks peab oma eluteel võitlema mõne probleemiga., olgu see siis hiiglaslik või vaevu tajutav. Vedanud on inimestel, kel on õnnestunud neist suure kaarega mööduda. Kuid enamikul raskustest pääsemine nii lihtne pole. Näiteks võib tuua praegu Eestis ...
,,Sündmused muudavad inimest"(Alexandre Dumas) Tänapäeva inimene, homo sapiens sapiens, on välja arenenud paljude aastatuhandete jooksul. Läbi aegade on toimunud palju sõdasid, kriise ning muid inimkonna ühtlast tegevust halvanud sündmusi. Kuigi meie kodumaa, Eesti, on veel lapsekingades, on ta oma geograafilisele asukohale ning piirinaabrite poliitikale osa saanud suurtest, maailma mastaabiga probleemidest. Kuidas on maailmas toimunud sündmused mõjutanud Eestit ja siinseid inimesi aja armutul möödumisel? Kuni 19. sajandini olime me igapäevaselt lihtne maarahvas, meil puudus nimi ja ka rahvus. Pärast aastasadu kestnud iket ilmusid esimeses eestikeelses ajalehes Johann Voldemar Jannseni kuldsed sõnad: ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Seda publikatsiooni võib lugeda üheks oluliseimaks sündmuseks eestluse ajaloos. Üheaegselt esimese dokumenteeritud ajalehega, saime me endale nime eestlane. Hoolimata kohalikest elanik...
Tolerants ja nulltolerants Maailmas on tolerantsi ja nulltolerantsi, ehk siis sallivus ja mittesallivus. Osades riikides püütakse kurjategijaid võimalikult karmilt karistada, kuid teistes riikides jällegi pakutakse ravi ja psühholoogilist abi. Näiteks Tais kasutatakse narkomaanide ja narkodiilerite vastu võitlemiseks väga karme meetmeid ja nende vastu on nulltolerants. Mina sellist asja ei poolda, rohkem aitaks narkomaanide ravimine, kuid karmil karistusel on ka mõned head küljed. Nad on ise endale sellise tee valinud ja selle eest peaks neid karistama, eriti diilereid, kes selle kõige taga on. Kuid karistamine ei pruugi alati aidata, käivad, istuvad oma aja vanglas ära ja tulevad tagasi ja tegelevad narkootikumidega edasi. Narkomaane tuleks ravida, nagu tehakse näiteks Rootsis ja Taanis. Minu arvates on väga õige neid aidata, sest siis nad saavad aru, et see pole mingi elu ja püüavad enda ...
Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma? Juba päris väikesest peale olen näinud elu enda ümber, aga pole õigupoolest teadvustanud selle tähtsust. Nüüd tundub, nagu iga hetkega muutuks see järjest olulisemaks. Võib-olla olen suureks saanud. Üsna tähtsaks muutub inimeste elus teadus ning selle väärtustamine kõigil elualadel. Oleme jõudnud teelahkmele, kus on vaja teada, kas teadlased ja insenerid tõepoolest suudavad maailma päästa. Teaduse areng jääb aasta tuhandete taha, kui sai alguse kogu meie maailma jaoks vajalikud teadmised. Kõige suuremaks võib teaduse arengut pidada aga keskajal, kui Nikolai Kopernik avastas, et maailmaruum on heliotsentriline, aga ka sellest oleks vähe olnud. Järgnevaks suurmeheks võib lugeda inglise teadlast Isaac Newtonit. Ta töötas välja kõige üldisemad mehhaanika seadused, milleta me tänapäeval elu ettegi ei kujutaks. Ka tänapäeval sirgub tublisid ja noori insenere, kes on...
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest...
Heategu läbi minu silmade Iga hetk tehakse maailmas midagi head, kuid heategusi ei mõisteta alati ühtemoodi. Ühe inimeste poolt tehtud heategu ei pruugi alati viia positiivsete tulemusteni. Minu arvates peaksime me esmajärjekorras püüdma head teha oma lähedastele, luues neile ja endale mõnus keskonna. Alati peaks püüdma mõista erinevad olukordi ja kuulama ära, sest asjad ei pruugi alati pinnapealsed olla. Igapäevane naeratus ja hea tuju on heategu ümbrisevatele inimestele. Minnes sõiduteel üle zebra, võiksime alati lahkelt naeratada või viibata neile juhtidele kes ilma pikemalt mõtlemata meid üle tee lasevad, nii on endal ja juhil tuju hea. Isegi kui pole hea päev olnud, peaks püüdma viisakas jääda poemüüjate ja teiste teenindajate vastu. Seda ei mõisteta tavaliselt kohe heateona, kuid pikemas perspektiivis me hindame sellised heategusi. Heateoks saab lugeda ka vanemate kasvatuse. Vanematelt ja t...
o Elu on võitlus Prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau on öelnud: ,, Elu pole puhkus, vaid tegutsemine. ,, Edu saavutamiseks ja eluga toime tulekuks tuleb pingutada ning nii mõningi kord selle nimel võidelda. Elu algab sünniga ning lõppeb surmaga. Kõige selle vahele jääv: minevik, see mis on juba olnud; olevik, kus me oleme praegu; ning tulevik, mis ootab meid veel ees. Elu on hästi elatud, kui pärast kõike tehtut- olgu see siis halb või hea, saame öelda, et see oli seda väärt. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Raamatus sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja kalduvad õigelt teelt kõrvale. Jumala arvates on nad loomult head, kuid igaüks võib vigu teha ja see on mõistetav. Faust andis järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tuua tema ellu põnevust ja ...
Inimese elu on tema enese nägu Üle kogu maailma on nii palju määrusi ja seadusi, mida ilmselt kunagi ei jõua kokku lugeda ja mis piiritlevad inimse võimalusi ja õigusi. Tegelikult aga teame me kõik, et oleme siia ilma sündinud võrdsetena ja leidub asju ning tegevusi, mida seadus ei saa määratleda. Siia ilma sündides ei saa keegi meist ise valida oma sugu, vanemaid, rahvust, võimeid. Igaüks ise on eraldi indiviid, kellel võivad olla omad plussid ja miinused ja kelle sarnast teist kogu maailmas leiduda ei saa. Kuna me sündides endale sobivat elu valida ei saa, siis eluaja jooksul on kõigil võimalus end täiendada ning arendada, juhul kui peame seda ise vajalikuks. Tahtejõuga pole miski võimatu, kuid oluline on meeles pidada, et me kõik oleme eraldi isiksused ja ainulaadsed. Kogu maailma inimkonnas meist igaüks moodustab oma plusside ning miinustega eraldi isiksuse kellesarnast teist ei ole....
Röövli südametunnistus Pesen hambad, seejärel kausis pesen jalgu, samal ajal tuletades meelde kõiki tänase päeva sündmusi. Tänane päev on eriline mitte vaid minu jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks, sest täna läks kaduma kurikuulus Leonardo da Vinci maal Mona Lisa. Louvre'i turvameetmed ei takistanud mind selle röövimisel, sest olen üks Louvre'I töötajatest, kes kandis sellel külalistevabal päeval samasugust ülikonda nagu kõik teisedgi, ei paistnud kellegi seast välja ega olnud eriline. Nende mõtetega liikusin voodi poole ja korraks vaatasin kella, mis näitas kolmveerand kümmet. Heitsin voodisse pikali, puurisin korraks oma pilguga kohvrit, mis sisaldas varastatud maali, kustutasin küünlaleegi ning uinusin. Seisan ühe naise ees, kes tundub mulle väga tuttav. Tagapool mängib muusika, vasakul minust on molbert, mille taha ma kahjuks ei näe ja paremal laiub suur tumepruun sein. Ma ei oska midagi teha, naine,...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interne...
,,Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea." (Sokrates) Väikestel lastel on periood, kus nad kasutavad sõna ,,miks" rohkem kui muid sõnu. Neid huvitab ümbritsev ning selle põhjused. Mitte alati ei oska vanemad küsimustele vastata, sest laste teadmishimu on sedavõrd suur. Kooli minnes suunatakse lapsed teele, mis viib neid tarkuseni. Kuid kas pärast kooli lõppu tunnevad need inimesed tegelikult, et nad on targad? Kui palju saateid ja filme on tänapäeval tehtud, mille teemaks on universum ja selle saladused ning kui palju tuhandeid aastaid on teadlased nende küsimuste üle pead vaevanud, et leida vastused aja ja ruumi eksisteerimisele, kuid mõistnud, et üks inimelu ja mõistus on selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et...
PUHAS MÕTE PUHAS LOODUS Selleks, et loodus oleks ilus ja puhas peab eelkõige ise palju vaeva nägema. Loodus peaks olema sama puhas kui on sinu kodu. Tuleb elada säästlikult, ning mitte liiga palju tarbida. Väga hea moodus loodust korras hoida on taaskasutada asju ehk saata nad rohelisse ringi. Kõigile inimestele meeldib olla puhtas kodus, aga miks siis ei võiks ka loodust puhtana hoida, kui inimestele meeldib puhtas looduses elada. Selleks, et loodus oleks puhas, peab mõtlema ja elama ökoloogselt. See tähendab, et tuleb ära hoida põhjus, mitte hiljem likvideerida oma tagajärgi. Üks peamisi tegureid, mis loodust saastab on ületarbimine. Inimesed peaksid mõtlema, kui palju nad tarbivad ja kas on võimalik kuidagi mingi ebavajaliku asja tarbimist vähendada. Inimestel peaks olema mõtestatud tarbimine, mis tähendab, et inimene peaks tarbima, et elada, mitte elada, et tarbida. On ka teisi võimalusi oma...
Elu ja armastus Eestlane on alati elanud sissepoole, keskendunud rohkem tegudele, kui ehitanud õhulosse. Nüüdsel ajal aga avaldavad internetiportaalides üksteisele armastust 12- aastased lapsed ning lähemalt uurides selgub, et see pole neil kaugeltki esimene "armastus"! Väljendit "ma armastan sind" öeldakse juba paarinädalase või isegi paaripäevase tutvuse järel. Mis siis on see armastus, mille poole püüeldakse ning mida nii väga otsitakse? Minu emakeele õpetaja ütles kord, et liigne lähedus tapab armastuse. Need sõnad jäid mul peas kumisema ning terve päev mõtlesin selle lause üle. Üks minu endagi suhe oli lõppenud selle vea tõttu, kuid põhjusest sain aru alles liiga hilja. Suhtes on tähtis eemalolek, sest paraku mõlemapoolsed suured tunded lämmatavad teineteist, kui ei ole mingisugust vabadust. Sama lugu juhtus ka Tammsaare romaanis "Elu ja armastus" Irma ja Rudolfi vahel. Irma jaoks ...
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee n...
Ühiskonna arengu võti on haridus Haridus on teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridusel on tähtis koht ühiskonnas. Ilma hariduseta ei saa inimene ennast arendada, mis on inimese elu eesmärgiks ja kõige olulisemaks ühiskonna toimimise eelduseks. Rahvas peab saab oma võimetele ja huvidele ning ühiskonna vajadustele vastava hariduse, et keegi ei jääks ilma võimetekohase hariduseta. Haritud inimene arendab ühiskonda. Inimene omandab endale hariduse kaudu teadmisi, oskusi ja vilumusi. Seega tahab ta ka omantatud tarkust rakendada ning elus kindlasti kaugele jõuda, mis arendab ühiskonda edasi. Kuid elus kaugele jõudmiseks ning ühiskonna arendamiseks tuleks aga rohkem õppida. Nagu öeldakse, mida rohkem õppida seda parema töökoha saad. Tõsi, tänapäeval pole ilma kõrghariduseta enam midagi teha, sest nüüdisaegne tö...
Edukuse valem Sõna ,,edukus" võib mõista väga erinevalt. Esimene mõte, mis paljudele kohe pähe tuleb on materiaalsus. Kas pole see mitte tavaline arusaam edukusest? Niisiis, kui inimesel on palju raha, kas ta on kohe edukas? Mina arvan, et kui inimene on rikas, siis ei pruugi see vähimalgi määral tähendada seda, et ta on edukas. Kuid mida mõista siis edukuse all? Eks ühest seletust edukusele anda ei saagi. Mina arvan, et igale inimesele tähendab edukus nende suurimate soovide ning ihalduste täitumist. Mina eeldan, et kui inimene ütleb, et ta on edukas, siis mõtleb ta eelkõige seda, et on õnnelik, eluga rahul ning hindab kõiki oma saavutusi. Viimasel ajal on väga palju kuulda kuulsustest, kellel on raha küll hulgaliselt, kuid kes ei oska sellega midagi tarka ette võtta. Näiteks võib tuua kas või kõmulise Lindsay Lohani. Tal oli edukas karjäär, kuid ei osanud teenitud rahaga midagi ette võtta n...
Meil kõigil on küllalt jõudu, et taluda teise õnnetusi Jagatud mure on poole kergem. Jagades oma õnnetuse koormat parima sõbraga, tundub õnnetus poole kergem ja lahedus lihtsam tulema. Ka iga pere hoiab kokku, kui on rasked probleemid või õigemini, et rasked ajad võivad peresid just lähedamaks muuta. Lehesgi kirjutas kuidas Evelin Ilves rõõmustas selle üle, et masul on tegelikult ka toredam pool, issid kõik töötud ja veedavad aega rohkem lastega. Mõnes mõttes küll, mehed istuvad ju niisama kodus, ja raha ka pole, et kuskile minna. Eks siis suurest igavusest minnaksegi nt suusatama või ehitatakse lumememme koos oma lastega. Sammuti aitamise poole pealt on meil kõigil jõudu, et abistada abivajajaid. Näiteks kui juhtub mõni õnnetus, tuleb aidata nii palju kui võimalik. Meil Eestisgi on aidatud palju abivajajaid. Meedia vahendusel on näidatud kuidas mõnel õnnetul perel on maja maha põlenud ja siis saadava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
