Elu mõte Elu mõte on mitmeti mõistetav mõiste või sõna. Iga inimese elu mõte, on tema enda teha ja tema enda arusaam sellest mõistest. Elu mõte on sama mis elu ise, seda seepärast, et ega inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab väga palju. Minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii nagu ta on mulle kättesaadav ja nii nagu saatus ja juhus seda kujundavad. Suuresti saan ka seda ise kujundada ja iga hinna eest seda ka paremuse poole püüan sättida. Elada tuleb nii nagu saab ja nii nagu on võimalik, siis jõuab ka elus kaugele, kui sa aga sellest loobud, siis kaob sul elu ise ära ja ei näe oma elul mõtet. Seda muidugi ei tohiks juhtuda, aga paraku juhtub seda siin ilmas tihti. Elu mõte tähendab mingit eesmärki, mille oled omale seadnud, et mille järgi sa elad ja mille nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täit...
Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine so...
Prügireostus, kui keskkonnaprobleem Massiline turismindus võõratesse riikidesse ning ülerahvastatus on toonud maailma suure mure. Probleemiks on prügireostus, mida tekitab liigne rahvaarv. Palju rohkem on hakatud mõtlema sellele, kuhu kogu prügi mahutada. Metsa alla ega tänavatele midagi visata ei tohi, kuna see saastab pika aja peale meie õhku. Mõelda vaid, kui kõik seenelised, marjulised ning niisama puhkajad oma asjad puudevahele jätaks. See oleks katastroof. Siiski, paljud inimesed ei hooli oma ja teiste tervisest ning teevad seda jätavad oma mustuse teistele korjata. On tehtud ka igasugu koristuspäevi, kus kutsutakse kõik huvilised kokku ning hakatakse vabatahtlikult oma maad kõigest võimalikust mustusest puhastama. Need kokkutulijad on väga head inimesed. Nad aitavad kokkuvõttes meid kõiki. Kõiki kes tolles riigis elavad. ,,Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni juulis 2007 avald...
Salajased kasvatajad tegelased :peategelane viie aastane Michelle , kes elab koos oma tädi Bertaga , peale seda kui ta vanemad 2 aastat tagasi jõhkralt mõrvati . mõrvareid pole veel tuvastatud . Michelle lasteaia kasvatajad Yanne ja Marie . Kahtlustatavad mõrvarid maffiaboss Jonny ning tema parem käsi Tody . Michelle vanemate mõrva ning loos toimuvate kuritegusi uuriv detektiiv Barker ja politseinik Mathias , kes vahistab kurjategijad. Väikene Michelle elab koos oma tädi Bertaga peale vanemate traagilist surma Tallinnas , Mustamäe linnaosas . Neil on tänu Berta heale tööle ning Michelle vanemate pärandusele väga head elamistingimused . Uurijad , ning politseinikud pole kahe aastaga suutnud välja selgitada kes mõrvas Michelle vanemad , ning miks . kuriteo paigal oli vaid räsitud välimusega kalts , uhiuus juuksehari ning tühi paber , mis olid arvatavasti kukkunud välja mõrvarite taskust . ...
Minu Eesti Inimese kodumaa on kindlasti üks väga tähtis osa tema elust. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. Tihti süüdistame me oma halvas olukorras just oma ja nõuame temalt abi, aga kas tõesti peab riik kõiki aitama? See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Inglise keeles on selle kohta üks väga hea mõiste- freeloader, ehk siis inimene, kes elab teiste, või siis oma kodumaa kulul. Tekib küsimus, et miks aidatakse selliseid inimesi, aga samas võivad mõned, kellel abi väga palju rohkem tarvis, üldse ilma abita jääda. Liikudes edasi abivajajate juurest abipakkujate juurde tuleb tõdeda, et meie riik ei ole üldsegi halval järjel ja on me...
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen võõras olukorras suhteliselt passiivne tüüp,mul on ennast raske kohe teistele avada eriti ,kui neid on palju ja mina olen üksi.See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundid...
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võiv...
Kirjand, arcgis, cvkeskus 160 sõna Peale selle ka internetis suhtluskeskkondades on peamiseks keeleks inglise keel ning seal ka kasutatakse väga palju slängi. Inglise keele kasutust leidub ka hulgaliselt online-mängudes, kus veedetakse olulise aja oma päevast. Minu kogemuste järgi mõjutavad need eesti keele kasutust kõige negatiivsemalt. Nendes mängudes on palju inglisekeelseid termineid, mida suheldes ei viitsita eesti keelde neid tõlkida ning seetõttu tekivad sellised laused nagu „Kuidas sa selle golden pickaxe’i minecraftis said? Millest sa neid craftisid?“ Peale online-mängude avaldavad sarnast mõju ka näiteks inglisekeelsed sarjad, kuid mitte nii hullusti. Nendest faktidest saab järeldada, et tänapäeva noorte tohutu internetis veedetud aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele v...
Vangilaager Mäletan, kui meid korjati kokku ja viidi kusagile Valge Mere äärde Molotovskis asunud laagrisse. Teadsin juba ette, et mingi aeg midagi sellist juhtub ja meid kusagile viiakse aga põgeneda selle eest ei olnud ju kusagile. Meid oli palju, nii mehi kui naisi, ka noored tüdrukud ja poisid võeti kaasa. Väga hull elu oli seal laagris noortel Vene tüdrukutel, keda mõnitati, kiusati ja rakendati rasketesse töödesse, hoolimata nende vanusest ja suutlikusest rasket tööd teha. Meesvangid, nende hulgas ka meie, noored lennuväepoisid, olime nende jaoks kui ''tundetud loomad'', keda võidi peksta, mõnitada, sõimata ja kohelda äärmiselt toorelt igal võimalikul juhul. Meid kasutati peamiselt tervistkahjustavatel ja rasketes kliimatingimustes tehtavatel välitöödel. Tööpäeva pikkused olid enamasti 10-12 tundi. Kuna sõja järel oli Venemaal suur toidupuudus, siis süüa sai väga vähe, 2 korda päevas, homm...
Ristisõdu oli kaheksa ja need toimusid 10961291 aastatel. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni- läänemaailm, islamimaailm ja Büstsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Nagu iga sõda tõid ka ristisõjad muudatusi. Mis muudatusi tõid ristisõjad? Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüüt...
Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema, mis erialal tahetakse suurena tööd teha. Gümnaasiumi minnes ei pea olema oma tuleviku suhtes veel väga kindel, mistõttu oleks see inimesele, kes ei suuda veel tuleviku üle otsustada võimetekohasem . Pärast põhikooli peaks inimene olema piisavalt küps, et valida endale huvide ja võimete kohane õpitee. Põhikooli on lõpetaja ees väga palju võimalusi ja on vaja teha tähtis otsus, kus edasi õppida. Valiku tegemise teeb raskeks tõsiasi, et sellest sõltub suur osa tuleviku elust. Tavaliselt minnakse peale põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse. Mõlemal variandil on omad head ja halvad küljed, kuid kumb neist on mõttekam? Gümnaasium annab lisaaega mõtlemiseks ja valikute tegemiseks. Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema,...
Happesademed Olemus - Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelise...
Eeskujud õpetavad Inimese käitumist ja iseloomu mõjutavad eelkõige eekujud, kelleks on kõik inimesed, kellega noores eas kokku puututakse. Kõige rohkem mõjutavad sind ema ja isa. Nende käitumine ja suhtumine sinuga mõjutab sind palju. Nad õpetavad alati häid kombeid ja käitumist ja ütlevad alati, et tuleb korralikult käituda ja mitte teha igasugu lollusi. Isegi kui on õpetatud vanemate poolt, et ei või mingeid asju teha, vahest ikkagi tehakse seda. Eeskujudeks on ka muidugi paljud teised, aga kõige ligemal peale ema ja isa on vanavanemad ehk vanaema ja vanaisa. Nemad õpetavad mind olema veel korralikum ja paremini käituv inimene. Nad õpetavad ka muidugi selliseid tegevusi, mida vanemad ei õpeta. Vanemad ja vanavanemad on eeskujuks kõige nooremas eas. Nooremas eas on ka muidugi veel teisigi eeskujusid, näiteks vanemate õed ja vennad, enda õed ja vennad ja ka sõbrad, kes...
Mein Haus Ich wohne im Haus in Kose. Mein Haus liegt ziemlich günstig und es ist sehr ruhig. Die Verkehrsverbindungen von Kose nach Tallinn sind sehr gut. Mein Haus hat zwei Geschosse, einen Dachboden und einen Keller. Es hat noch eine Terrasse, eine Garage und großen Garten. Mein Haus hat sieben Zimmer (drei Schlafzimmer, zwei Wohnzimmer, zwei Arbeitszimmer) und sechs Räume (eine Küche, eine Sauna, zwei Flure und zwei Toiletten). Mein Schlafzimmer ist im Erdgeschoß. In meinem Schlafzimmer gibt es ein Bett, eine Couch, einen Schreibtisch, einen Stuhl, zwei Kleiderschränke, ein Regal und einen Teppiche. Am Fenster steht mein Schreibtisch. Meine Möbel sind ziemlich neu, aber mein Schreibtisch ist alt. Ich finde ihr zu groß, aber ich mag mein Fensterbrett. Auf dem Fensterbrett kann ich sitzen. Mein Raum hat zwei rote und zwei helle Wände. Wir haben zwei Wohnzimmer. Das erst...
Koolivägivald Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed, ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Kuskil 10 aastat tagasi oli koolivägivald vähelevinud. Nüüd tänapäeval kannavad lapsed koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema minnakse väga tühjade asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka vaimselt endast nõrgemaid. Tihti peale on nii, et klassis on keegi tugevam klassi liider ja ta valib kellegi nõrga ja ässitab enda sõbrad talle kallale ja seda lihtsalt lõbu pärast. Või siis on teatud kamp, kes tunnevad end üleolevatena ja teistest parematena. Näiteks tean ma üht lugu kus tuli sõbra klassi uus laps ning ta ei meeldinud klassi liiderkambale ja seepeale hakkasid nad teda sõimama ja peksma kuna ta näis neile nõrk. Loomulikult hakkab ka ülejäänud klass kohe järgi tegema ja kui tahakski ohvri kaitseks välja astuda siis ei julge seda teh...
Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
Inimloomuse keerulisus Inimesi on maailmas väga palju erinevaid, nii välimuselt kui ka iseloomult. Kuid mitte kõik ei saa sündides kaasa olemust, mis tingimata jääb terveks eluks. Kuid mis siis muudab meid? Nimelt võib inimene totaalselt muutuda ka oma eluaja jooksul ning selleks ei ole vaja paljut. Lihtsalt juhtub midagi sedavõrd uskumatut või traagilist, mis jätavad organismi armid, peale mida on muutused paratamatud. Goethe raamatust „Faust“ tooksin näiteks välja selle, kus Faust, kes oli väärt teadlane, muutus oluliselt tänu jumalale Mefistofeles. Teose alguses oli Faust väärt teadlane, kes avastas eluvee ning sellega aitas päästa inimesi. Kuid lõpu poole oli tema ju põhjustajaks kahe inimese surmas, Gretheni elu rikkumises ja praktiliselt ka omaenda lapse surmas. Oleks ta käitunud teisiti, oleks kõik läinud ilmselt mööda teist rada. Faust, kes algselt ei tahtnud vastu võtta Mefistofelese pakkumist muutis oma otsust raamatuvältel...
Elu pisiasjad Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks. Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist. Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile. Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega, samal ajal kui kõik rikkad, kuulsad inimesed käisid oma füüsilisi võimeid arendama...
,,Eeskujud õpetavad" Eeskujud on isikud, kelle saavutused või mõtted inimestele korda lähevad. Nad võivad innustada võõraid inimesi nii, et nad ise ei teagi ning igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju. Kõige rohkem mõjutavad meid just meie perekond ja lähedased kellega me puutume kokku pea igapäev. Eeskujudest lähtudes me saame aru, mida me tegelikult tahame oma elus saavutada ja kuhu tahame jõuda, sest just nemad annavad meile jõudu, tõukeid ning mõjutavad meie valikuid. Tuntumad ja paljudele eeskujuks on staarid. Üks levinuim arvamus on see, et staarid elavad luksuslikult, laristavad oma raha kus tahavad ja kuhu ning neile on tähtis meedia tähelepanu ning paljud nende fännid soovivad olla nende moodi, nad tahavad samamoodi luksuslikult elada ning lubada endale kõike, selleks nad näiteks võtavad krediidilaenu, sms laene ning laristavad seda, kuidas hing ihkab ning ei mõtle sellele,...
Probleeme, mida lahatakse tänapäeva noorte kirjanduses, on palju. Suurtemateks ja üldlevinumateks probleemideks on üksildus, mis väljendub näiteks koolikiusamises, narkootikumid ja kõiksugu armastuse ja armumisega kaasnevad konfliktid. Kõige üldlevinumaks probleemiks noorte kirjanduse juures on üksildus. Seda on kujutatud erinevatel viisidel. Näiteks raamatus ,,Nullpunkt" tuleneb see sellest et vahetatakse kooli ja alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass" on täiesti tavaline ja ühiskonnale suureks probleemiks saanud vägivaldne koolikiusamine. Kindlasti on neid raamatuid veel, kus tuuakse välja erinevaid olukordi mis viivad teismelise üksilduse piirini. Raamatud, kus tegeletakse probleemidega, mida toovad kaasa narkootikumid, näiteks ,,Hanejaht", on kindlasti vägivalda. Ma arvan, et pole ühtegi noorsooromaani narkootikumide teemalist, kus ei oleks vägivalda. Nii on see ka päriselus....
Sõnakunsti mõju Sõnakunstil on palju positiivseid külgi, näiteks see võib aidata inimesel ennast ja ümbrust paremini mõista, mis käsitleb ühiskondlikke probleeme ning annab edasi teadmisi ja oskusi. Raamatud aitavad meil ühelt poolt reaalsusest välja lülitada, “elada kellegi teise elu“ ja teiselt poolt samastuda tegelastega ja leida oma muredele lahendusi. Kuidas aitab kirjandus meil toime tulla reaalsusega? Kirjanduse kaudu saab inimene maailmast teise pildi, mis võib muuta tema arvamust ja seisukohti. Viivi Luige romaan “Ajaloo ilu” annab edasi kuidas oli elada totalitaarses riigis, aga oma teoses kritiseerib ta pigem probleeme, mis võivad tekkida igas ühiskonnas. Juureldes põhjuste üle miks võib ühiskond inimesele vaenulikuks muutuda, leiab ta, et põhjused peituvad hoopis inimeses endas. Hea raamat peaks pakkuma elamiseks tuge - aitama näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja...
Kellele rajaksin ausamba? Ausammas ehk monument, mis on püstitatud kellelegi austuse avaldamiseks. Sellise ülistuse väärilisteks ei saa kõik inimesed, vaid üksikud, kes on millegi väga erilisega silma paistnud ja inimestele meelde jäänud. Need rajatakse tavaliselt nende kodumaale, lubades austusväärsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. K...
Keelteoskus on rikkus Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on raske otsustada, mis on inimese jaoks rikkus. Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks se...
Olen osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi ek...
Kodukirjand Minu kolm soovi Lapsena lugedes muinasjuttu kuldkalakesest ja mõeldes kolme soovi peale, leidsin enda arvates suurepärase lahenduse, kuidas ise sel puhul käituda. Nimelt oleks minu esimeseks sooviks olnud soovida võlukepp, mis täidaks kõik minu soovid. Kas tõesti tundus siis juba kolm soovi liiga vähe olevat või oli see lihtsalt lapselik kavalus, seda on praegu raske öelda. Ilmselt ka vana kaluri tobedad soovid ja lõpuks tühjade kätega jäämine oli üheks põhjuseks. Kuid kas ka tegelikult kolmest soovist piisab kogu eluks ja kas nende soovide täitumisel peaks õnnelikuks saama kogu maailm või mina, need ei olegi nii kerged küsimused, kui esmapilgul tundub. Missivalimistel kuuleme kandidaatidelt tihtipeale üllast soovi, et rahu valitseks kogu maailmas. Pole kahtlustki, et sõdade lõppemine teeks kogu inimkonna õnnelikumaks. Kuid siinkohal peame mõ...
My Ideal House My ideal house would be a modern detached or semi-detached one. I don't know which of them yet because both points have their advantages and disadvantages. For example, detached house is great for privacy, but could become a little lonely on your own, whereas semi-detached house will offer you an opportunity to be friends with your neighbor. However, you never know who they might be they might throw dance parties in their house or be annoying in some other way. For the location, I would prefer residential area it would be nice and peaceful there. In addition to this, civilization and neighbors are close in case I needed them. My ideal house would be a spacious one. I would like three or four bedrooms, if that would be possible. One of them would be master bedroom, another one would be for guests and the remaining one or two would be nurseries. I would also want my house to have...
Sõprus ja sõbrad Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võima...
Oma saart otsides Kas olete kunagi mõelnud, et missugune peaks olema teie ideaalne saar, saar mida täidab kõik teile vajalik ja kõik mis teie jaoks oluline on? Kas teil on aimu, kui kaugel te oma rännakuga olete või kas teate kus on siht? Inimesed on aastatuhandeid otsinud enda jaoks seda õiget kohta ja püüdnud jõuda sinna kuhu ihkavad, kuid kohale jõudmisega võib tekkida raskusi ning teekond võib sootuks pooleli jääda. Me teekonnad on erinevad ja me otsime erinevaid saari kuid kas inimene tegelikult jõuab kunagi sinna, kus ta rahuldub kõigega ning kus saab rahus väita, et see ongi minu saar? Me sünnime siia maailma ning juba enne meie esimest hingetõmmet on otsingud ning pikk ja raske tee täiusliku saareni alanud. Me justkui alustame elu valge paberilehena, mis aja möödudes kattub üha pikema joonega, joonega mis võib olla sirge või käänuline, mustvalge või värviline, paks või peenike, aga mis ei ka...
Eestimaa tänavalapsed Igas riigis elab mingi osa lastest tänaval.Mõnes riigis rohkem,mõnes vähem.Ka Eestis on tänaval elavad lapsed probleemiks.Kuidas üldse satuvad lapsed tänavale? Kõik algab eelkõige vanematest ja nende kasvatusest.Kõige rohkem on lapsed tänaval sellepärast,et nende vanemad joovad või tarvitavad muid mõnuaineid.Vane- mad ei suuda lihtsalt sellise elu kõrvalt veel lapsi kasvatada.Lastel ei ole süüa,riideid,ja pesemis võimalust,kui vanemad joovad kogu raha maha.Lapsed hakkavad ringi hulkuma,leiavad erinevaid sõpru tänavatelt.Hakkavad nendega suitsetama,narkootikume proovima ja muutuvad samasugusteks nagu nende vanemad.Lapsed arvavad,et miks kodus olla,kui tänaval on peaaegu sama elu ja võibolla isegi parem,sest nende kõrval on samasugused lapsed nagu nad ise. Teine põhjus,miks lapsed tänavatele satuvad on vanemate kaotus.Kui vanemad surma saavad näiteks mõne õnnetuse tagajärjel...
Meedia mu elutoas Meedial on väga pikk ajalugu, mille alguseks võib tinglikult pidada 15. sajandi keskpaika, kui Johann Gutenberg leiutas trükipressi. See muutis teabe edastamise inimmassidele tunduvalt lihtsamaks, kuna enam ei olnud vajalik iga raamatut käsitsi valmistada. Sellest ajast on meedia roll ühiskonnas aeglaselt kasvanud kuni 20. sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid. Informatsiooni edastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine on positiivsed näited, samas kui hoiakute ja väärtushinnangute kujundamise ning reklaami abil mõtlemisviisi ja tarbimisharjumuste mõjutamise kasulikkus on küsitav. Tihti soodustab meedia avaliku arvamusega kaasa minemist ja ei julgusta eriti iseseisv...
Vagabundlik Toomas Nipernaadi A.Gailiti teoses Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elas August Gailiti teoses Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab, süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, heatahtlikult, et mitte uskuda siira olemu...
Giovanni Bocaccio- ,,Dekameron" Bocaccio jättis mulle hea mulje, just sellega, et oli inimene, kes püüdis välja tuuua tõde, mida oli tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja muidugi oli te...
Eestluse elujõu allikad Austatud Eesti president ja kirjanik Lennart-Georg Meri on öelnud teoses ,,Eesti rahva elulood" eessõnas: ,,Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus!" Eestlased on sitke rahvas. Me oleme üle elanud varem mainitud küüditamise, mitmed sõjad, pärisorjuse ja riigireetmise. Eesti rahvas on võitjad. Me oleme võidelnud endale iseseisvuse, oma riigi, keele ja kultuuri. Iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Selleks oli vaja kõvasti tahtejõudu ja vapraid mehi ning isegi poisse, kes olid valmis kasvõi koolipingist sõtta minema. Täpselt nii oli Vabadussõjas, mida Eesti Vabariigi väed pidasid oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede vastu. Elmo Nüganen on lavastanud sellest väga meeliköitva filmi ,,Nimed marmortahvlil", mi...
Armastus 9.klass Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline, mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastuses peitub nii jõudu kui ka nõrkust. See on inimese tunne, mida pole võimalik seletada ainult ühest vaatenurgast, sest iga inimene tunneb seda erinevalt ning väljendab seda tunnet erimoodi. On inimesi, kes usuvad armastuse jõudu ehk et armastus annab jõudu ja energiat. Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua ...
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse...
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodu...
Eestlased ajaloo risttules Juba aastatuhandeid on eestlased olnud ajaloo risttules. Eestist on läbi käinud mitmed suured sõjad ja eesti on sattunud korduvalt suurte riikide mahhinatsioonide ohvriks. Ometi on väike eesti rahvas ajaloo risttules kogenud ka helgemaid hetki. Millised hetked on eestlaste ajaloo risttules olnud kõige raskemad ja otsustavamad? Esimene suurem sõda tuli eestasltel pidada juba 13.sajandil. Sellel ajal algas Neljas ristisõda, mille käigus hõivati ka eesti alad. Kuigi võideldi vapralt ja kaotused olid suured mõlemal poolel, ei olnud väikesel rahval mingit võimalust vastu saada kümnetele tuhandetele rüütlitele, kes tule ja mõõgaga oma vallutusretke sooritasid. Peale eestlaste alistamist 1228.aastal, algas pikk ja pime orjaaeg. Esimene suurem sõda läks Liivimaa kroonikasse kirja, kui ristirüütlite hiilgav võit Läänemere paganate üle. Eestlased ei ole mitte üksnes pid...
Eestluse elujõu allikad Eestluse elujõu allikaid võib otsida sajandite tagant. Eestlane oli ja on oma loomult loodusrahvas, kes on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri väikerahvana nii pikka aega. See on imekspandav ja tekitab, minus kui eestlases, uhkust. Kui palju meie maad on alistatud ja sunnitud alluma võõrvõimu tahtele, oleme me püsima jäänud. Jõudu meile on andnud meie loodus - pühad hiiesalud, palved põldudele ja sügav kummardus merele. Eestlasi tuntaksekui töökat, uhket ja visa hingega rahvust. Üks oluline sündmus, mille tõttu saame me hetkel üldse rääkida eestlusest ja selle säilimisest, oli kindlasti Eesti Vabadussõda. 28. novembril 1918. aastal haarasid noored koolipoisid relvad, ja läksid vapralt vastu vaenlastele ja võitlesid oma isamaa eest. Mis saab olla vapram tegu? Seda ette kujutades, teeb sama välja, kui mõelda, et näiteks minu enda klassivennad, kes on enam vähem sama vanad...
Hiiumaa and Saaremaa Hiiumaa is the second biggest island belonging to Estonia. Its largest town is kärdla. Hiiumaa arose from the water about 455 million years ago as a result of a meteorite impact. It is one of the oldest islands in the world. Around the island there are more than 200 islands and islets that have just risen from the water. Hiiumaa is a very beautiful place with kind and friendly people. The landscape on one end of the island is completely different from the landscape the other. In many languages the island is called ,,Day island". The best known sight on Hiiumaa is the Kõpu lighthouse. It's located on the Kõpu peninsula. It is the oldest lighthouse in the Baltics and the second or third oldest lighthouse in the world that has had the light continuously burning. The other big island that belongs to Estonia is Saaremaa. Saaremaa is approximately as big as Tenerife in Spain. The ...
Mina ise Mina olen 16. aastane Pärnu poiss Mikk.Olen üsna sõbralik, vähemalt nii mulle endale tundub. Elan koos ema,õe ja vanaemaga.Õde on minust 2 aastat vanem.Vahel kakleme, nagu õed-vennad ikka,kui üldiselt saame hästi läbi. Viimaselajal ei näegi perekonda nii palju kui varem, sest olen koolis enamus ajast, seetõttu on suhted perekonnaga ka paranenud.Sõpru on mul palju koolis ja väljaspool kooli , kellega mulle meeldib palju aega veeta. Enamus ajast olengi koos sõpradega.Koos mängime näiteks piljardit või käime mootorratastega sõitmas, mis meile väga meeldib.Mootorratastega olen tegelenud väikesest peale.Püüan sõita nii palju kui võimalik nii suvel kui ka talvel, et oma oskuseid parandada ja heaks sõitjaks saada.Mitte et ma praegu ei oleks, kuid veelgi paremaks.Mulle lihtsalt meeldib suvel nendega sõita mudastel radadel ja neid ise parandada, kui midagi peaks juhtuma.Talvel ootan jääradu,et sealgi saaksi...
Minu kool Ma käin Viira koolis.See on väike kool, mis asub Tori Jõesuus.See on 9 klassiline kool, kus on üldiselt vähe õpilasi. Ma valisin selle kooli endale, sest Viira kooli õppekava sobis mulle just kõige paremini. Seal on ka toredad kaasõpilased,õpetajad ja koolitöötajad, kes teevad koolielu huvitavaks. Õpetajatele on tähtis õpilaste areng ja nad teevad väga hästi oma tööd.Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased on toredad ja nendega on hea tundidest üle jäävat vabaaega sisustada.Tänu neile lähevad koolipäevad ruttu.Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00. Poole kolmeni kestavad ja seejärel on vaba aeg. Vaba aega sisustame väljas käies, saalis palli mängides või filme vaadates . 18.00 on õhtusöök millejärel on jälle vaba aeg ja viimane aeg õppimiseks, nin...
Oma vitsad peksavad Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramisekorral muudaks kõikke halba, Kahjuks ehitavad inimesed sildade asemel seinu. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enesega tegeledes ja ennast muutes, ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me määrame ise oma õnne? Mõtlema hakates on ju elu liiga lühike ja tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb. Tihti ma mõtlen õhtuti, et ei viitsi eelolevaks tööks õppida, et saab, mis saab. Aga kui see halb hinne ikka järgmisel päeval käes on, siis enesetunne pole just kõige parem. Näiteks käisin ma umbes 4 aasta võrkpallitrennis, mulle meeldis see spordiala väga. Järsku paari aasta eest ma lihtsalt otsustasin pooleli jätta. Nüüdseks on see võistkond Eesti meistr...
Mina ja enesekasvatus Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada, sest kui tegelda millegagi milles ei olda parim või teha ei osata, ei jõuda tulemusteni. Minu tugevad küljed on sportlikkus, ausus, tarkus, usaldusväärsus. Üritan alati ükskõik mis olukorras hakkama saada. Minu nõrkused on see et ma teen koguaeg asju il...
Olemise talumatu kergus Tähtis ei ole eksisteerimine vaid vaimse oleku eelistamine füüsilisele. Inimesele on antud võime mõelda, areneda, luua loogilisi seoseid- kõik selleks, et muuta oma elu lihtsamaks. Mõtlemisega peab kaasnema realiseerimine, et tuua olematu tegelikkusesse. Ilma sihita, tulemuslikkuseta ja sõnaõiguseta on inimelu väärtuseta- see on tunne, mis on arvatavasti vallanud enamikke sõjaroimade kannatanuid. Nende mõttelaadi iseloomustab nõrkus, kergemeelsus ja järeleandlikkus. Kas tänapäeva ühiskond kasvatab kergeid inimesi, või selleks saadakse? Kas elu ilma sihita, on elamist väärt? See on mõte, mille üle juurdles Faust kogu oma elu jooksul. Ta oli hingelt filosoof, kes oli pettunud oma eksistentsis, kuna tal oli nii vähe inimkonnale pakkuda. Raske on võrrelda seda seisukohta tänapäeva esimese maailmaga, sest on riigijuhid, kelle ülesandena elanike elujärje parandamine puu...
Oleme muutuste kiirteel 21. sajand on endaga kaasa toonud palju uut ja huvitavat. Viimaste aastatega on ühiskonnas toimunud palju muudatusi. Kõik protsessid liiguvad kiiremini kui kunagi varem. Iga muutus toob endaga kaasa nii head kui halba. Millised eluvaldkonnad on muutunud eriti kiiresti? Elutempo kiirenemises mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Kahekümne aastaga oleme astunud sammu tehnikamaailma, kus igal pool näeme masinaid. Arvutisüsteemide abil on võimalik teha kiiremini teha vajalikke töid, sest tegevused toimuvad automatiseeritult. EMT statistika põhjal on 71% ostetud telefonidest nutitelefonid. Isegi väikeste laste jaoks on telefon vajalikuks muutunud. Tehnika areng ja levik on pannud meidki kiiremini mõtlema ja tegutsema, sest korraga toimetame mitmel pool. Tehnoloogilised lahendused teevad meie elu lihtsamaks ja kiiremaks. Koos tehnikaseadmete kiire levikuga on suurenenud ka...
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost ...
Surm. See on kõigest sõna. Ometigi kõik kardavad seda. Kas poleks lihtsalt kergem unustada ja elada, kuni see hetk on käes. Me ju kõik sureme. Keegi varem, keegi hiljem. Surm puudutab meid kõiki, kuid mõned lihtsalt lepivad sellega, mõned aga mitte. Nagu näiteks mina. Daniel oli minu jaoks kõik. Mu pere, mu parim sõber, mu kaitsja. Kellegil polnud Örensbergis nii head venda. Daniel oli alati mulle eeskujuks. Ka siis, kui vanemad otsustasid põgeneda Austraaliasse ja jätsid meid saatuse hoolde. Daniel läks kohe peale seda tööle, et minu õpingud kinni maksta. Korteri ja elektri eest me maksma ei pidanud. Vanemad olid väga suure ettemaksu teinud. Daniel oli alati rääkinud, et kui ma lõpetan 9. klassi, müüme korteri maha ja lähme mööda maailma reisima. See oli olnud mu unistus, mille täitumiseni oli jäänud vaid pool aastat, kui Daniel ei tulnud üks öö koju. See oli väga ebatavaline. Ta oli alati helistanud, kui ei kavatsenud koju tulla. Ma n...
Õnne valem Inimesed püüdlevad enda elus üldise heaolu poole. Mõned peavad selles tähtsamaks raha, mõned perekonda, mõned näiteks haritust. Mida on inimesele tegelikult õnneks vaja? Elades 21. sajandil keerleb igapäevaelu pealt vaadates materiaalse ümber. Televisiooni, Interneti ja raadio kaudu reklaamitakse aina uuemaid kaupu, ahvatletakse ostma uhkeid autosid ja kutsutakse eksootilistele välismaareisidele. Poodides tõstetakse hindu, kui tegelikkuses inimeste ostuvõimekus majandussurutisest tingitud tööpuuduse ja palkade langetamise tõttu väheneb. Sellises olukorras peaksime õnnelikud olema, kui enda ja pere eest suudame ilma võlgade/laenudeta hoolt kanda. Kuid tüüpiline eestlane ihaldab ikka Hummeri uut mudelit(millega ise küll vaevalt kodust poodi ja tagasi sõidab), et lihtsalt ,,naabrist parem" olla. Ja sellistest asjadest ilma olemine teeb siis inimese kadedaks. Ma arvan küll, et mõni...
Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu. Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi, külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
