riskijulguse puudust unistuste teostamiseks.) Suurimad lahingud võitleme iseendaga. Strateegilisel planeerimisel ei ole mõtet, kui sa tegevuskava ellu ei vii.Ei ole lihtne teha seda,mida kavatsesid, kui leidub nii palju kõrvale juhtivaid asju, mida võib ühtlasi olla palju hõlpsam teostada. Aga sa pead tegema seda, mida õigeks pead. Esseist ja mõtleja Albert E.N. Gray:,,Edukal inimesel on harjumus teha asju, mida hädavaresed teha ei armasta. 19.saj kirjamees Thomas Henry Huxley : ,,Võib-olla väärtuslikem tulemus, mille võib anda ükskõik, milline haridus, on oskus panna ennast tegema asju, mida tuleb teha siis, kui neid teha tuleb, meeldigu see või mitte."Selles seisnebki enesedistsipliin ja julgus asjade tegemises, mida me peame tegema, isegi kui meile ei meeldi. Nende asjade edasilükkamises, mida teha on lihtne, ja nende asjade esikohale seadmises, mille tegemine on aus ja õige. Muidugi võib olla paindlik
Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Johann Gottfried Herder (1744-1803) aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises. Tormi ja tungi ei saagi pidada väga isoleeritult ainult Saksa liikumiseks, mis on seotud sentimentalismiga. Saksamaa oludes on oluline Prantsuse revolutsiooni vastukaja, eelnähtused, järellainetus. Kriitika ratsionaalse maailmapildi vastu
Tuglaski äge ühiskondlik võitleja. Huvitav on vaadelda kõrgelt haritud nooreestlaste ja lihtsaks peetud Juhan Liivi vahet. Nooreestlased olid küllalt haritud, et märgata ja mõista J. Liivi erakordseid andeid ja panust Eesti vaimuelus. Juhan Liiv, kes võis küll olla haige, aga kindlasti mitte ei olnud lihtsameelne. Juhan Liiv oli esimene, kes unistas Eesti riigist. Kui aeg edasi läks, ühines selle mõttega kõrgesti õpetatud kirjamees Friedebert Tuglas, kes selgelt välja ütles: "Meil peab olema õigus täielikuks kultuuriliseks enesemääramiseks, mis on võimalik vaid poliitilise enesemääramise teel". Seepärast on eesti kirjandus ja Eesti kirjanikud Eestile määratu suure tähtsusega, lisaks sellele, mida nad vaimuväärtusena on loonud. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli
Reformide tõttu toimusid muutused ka inimeste psühholoogilistes hoiakutes. Uudsus oli tähtis. Seda, mis oli enne, loeti tagurlikuks ja halvaks. Algas uue riigi ajalugu. 18. saj algus oli Vm ajaloos kultuuriliselt plahvatuslik. Vm kuulutas ennast kui Euroopa riiki. Teine suund oli kultuuri ilmalikustamine. Idee oli jõuda kiiresti teiste Euroopa riikidega ühele tasemele. Vm oli Peetri arvates maha jäänud ja pidi jõudma teistele järele. Peeter oli ise väga hea kirjamees. Kõik, mida kirjutati, pidi olema praktiline. 1702/03 hakkas Peeter I välja andma ajalehte. Peeter kirjutas sinna väga palju ise. Sellega seoses tehti ka tähestkulist reformi. Tähestikku tuli lihtsustada. Toimusid ka suured muudatused vene keeles. Keskajal kirjutati kirikuslaavi keeles, aga mitte vene keeles. Peeter tahtis eristada kiriku- ja ilmalikke tekste. Hakati kirjutama kõnekeeles. Tasapisi hakkas välja kujunema vene ilmalik kirjakeel.
Inimkeha hävis tuhakihi all, kuid tuhka jäi inimesekujuline tühimik. Kui need leiti, lasti sinna kips sisse ja saadi skulptuurid sellest, kuidas inimesed olid surnud. Kokku on Pompeis avastatud umbes 2000 inimese jäänused. Üldse oli seal arvatavasti üle 10k elaniku. Ka neid inimesi, kes põgenesid Pompeist, tabas vulkaanipurse. Enamasti said nad pihta kividega, mis vulkaanist lendasid. 24. august 79. aastal oli Pompeis üks kirjamees, kes jälgis väga tähelepanelikult, mis toimus ja millal. Ta kirjeldas seda oma õepojale, kes pani selle hiljem kõik kirja. Keegi Tacitus kirjutas selle ümber ja see on tänapäevani säilinud. Selle alusel on üritatud kirja panna kogu sündmustiku käiku. Kõik algas 24august umbes kella ühe ajal, oli tugev mürin. Tõenäoliselt ei osand keegi selle mürina tähendust teada. Siis kerkis Vesuuvist 32km kõrgune tuhapilv. Tuhka tuli maha umbes 15cm tunnis. Kogu linn
taaselustamist kevadise pajuokstega urbimise ja talviste jõuluaegsete pähklitraditsioonide kombed. PUUDE OKKAD JA LEHED Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Okaspuude okastel koos okstega on talurahva seas olnud kõige enam kasutust talvise loomasöödana. Siiski oli selline loomasööt viimane võimalus, kui hein, lehisevihad ja muu varutud sööt oli otsas. Kadaka oksad koos okastega olid talu majapidamises tuntud desinfitseerivaks vahendiks. Nimekas balti-saksa kirjamees Johann Wilhelm Ludwig von Luce kirjeldas seda 1823. aastal järgmiselt. "Eestlased tarvitavad kadakat parfüümina, võtavad ühte kätte küünla või põleva puutüki, teise kadakaoksa, süütavad selle ja kustutavad vehkides taas ära, ja nende tuba on kohe läbisuitsutatud. Veisetaudide puhul suitsutatakse sel viisil ka lehmalautasid" (Luce,1823). Talurahva komme neljapäeviti kadakaokaste suitsuga ruume suitsutada oli eestlastele tõesti iseloomulik
härjad ja isegi eeslid on enamasti suuremat kasvu ja tugevama kehaehitusega, 14 Selles ebatavalisena mõjuvas väites lähtub Rousseau antiikautoritest, kes (näiteks Hesiodos oma Töödes ja päevades) muistsest kuldajastust rääkides kirjeldasid just nõnda toonaste õnnelike inimeste valuta ja vaevata surma. Tlk 15 Podaleirios jaMachaon--arst-jumalAsklepiose pojad, Trooja sõja kangelased, kes oskasid ravida. Tlk. 16 Aulus Cornelius Celsus -- Vana-Rooma kirjamees, kes I sajandil eKr andis oma entsüklopeedilises teoses Kunstid parima ülevaate antiikmeditsiinist. Tlk. 9 Jean-Jacques Rousseau jõulisemad, vastupidavamad ja julgemad kui nende kodustatud suguvennad. Viimased kaotavad kodustamise tagajärjel poole neist eelistest ning näib, et kõik meie katsed koduloomi hästi toita ja ravida üksnes kahjustavad neid. Nii on ka inimese endaga:
Teised õed muutusid kadedaks ja meelitasid ta sohu, komistas laukasse ja lõikas pea otsast, kui kuritöö väljatuli, siis ajas mees kõik minema. Nõnda on nende 12 järeltulijaid nimeatatud muda-, metsa, kesa- ,pae jne junlasteks. Kui midagi teistmoodi oli,oli seda kohe näha. Miks Ugala on Viljandis?- Ugala teatri sündimise päevakv võib lugeda 5 jaan 1920. Nime Ugala kui viitele kahele iidsele Eesti maakonnale Ugandile ja Sakala, soovitas asutatavale teatrile kirjamees F. Kulhbarsi. Nime kohta tuli kriitikat: Ugal ju tähendab lollikest, ogarat inimest kelle mõistus alati selge ei ole. Kuhlbars sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas, ehk seetõttu sai nimeks Ugala. Kokkuvõte- etnonüümid on osa meie keelest, kultuurist ja ajaloost, mis väärivad kasutamist ja arendamist. Etnonüüme on rohkem Lõuna-Eestis ja saartel. Tänapäeval võime ka linnades näha samalaadesid nimemoodustusprintsiipe
Pigem näidati Uld-le seda mis oli, n-ö pühaäevapoolt. Polnud lihtsalt midagi paremat näidata. Ivani valitsusaeg edukas seostatakse Vm ajaloos ,,Valitud raadaga/nõukoguga" , mõistetakse tsaarile lähedaste isikute ringi kes talle nõu andsid. Metropoliit Makari, vürst Kurbski, pabt(?) Adasev ja ... . Kas see oli üldse olemas? Valitute ringi sõnastus. 29 Silmapaistev kirjamees Kurbski , ka Ivan G ise. Kirjutas ka Ivanile avalikke kirju, millele Ivan vastas. Kirjutas vaimulikke teoseid. ,,Moskva suurvürsti ajalugu" . Kurbski seisukohad ajaloo kirjutust tugevalt mõjutanud, ka kirj hästi tehtud (veenvad). Silvester saadeti vangistusse, suri u 1566.a Adasev saadeti Tartusse vangistusse, kogu suguvõsa hukati. See valitud raada periood oluline. Kutsut kokku I Maakogu ( ) seisuslik nõukogu tsaari otsuste heakskiitmiseks. 1555(65)
mis on läbitav ainuüksi ühes suunas tuleviku poole , või on tal ka tagasi pöörduvaid harusid, mis võivad välja viia peatee mõnda varajasemasse punkti? 19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica"
aastal. Hariduse kaudu saksastumine lõppes alles rahvusliku ärkamisaja tingimustes. (Algharidus oli saadaval eesti keeles aga kõrgharidus oli ainult saksa/vene keeles). Kristjan Jaak Peterson- Väga andekas, õppis mitmetes koolides. Erand, kes ise ennast teadvustas end kui eestlast. Friedrich Robert Faehlmann oli oluline estofiil, kes rajas estofiilide seltsi. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts: Eestlane, sündinud Järvamaal. Tuntud kui arst ja kirjamees. Tartus hinnatud ja väljapaistev arst. Tartu Ülikooli lektor, rajas estofiilide seltsi. Asutati Õpetatud Eesti Selts 1838. aastal. Kogu seltsi tegevus käis saksa keeles, kuid eesmärk oli eesti ajaloo ja kultuuri uurimine. Õpetatud Eesti seltsis, Faehlmann muu hulgas käis välja mõte rahvus eepose kohta. Tegi väga palju eeltööd rahvus eepose kohta. Ta ei uskunud, et eesti rahval on tulevikku, usuvahetuse tõttu.
liin, mis on läbitav ainuüksi ühes suunas tuleviku poole , või on tal ka tagasi pöörduvaid harusid, mis võivad välja viia peatee mõnda varajasemasse punkti? 19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica"
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
n�gid Messiase s�ndi ette ennustanud t�hte. Nad peatusid Jeruusalemmas, et k�sida teed Petlemma poole, kuhu m�rgid neid suunasid. Viide tarkadele kui kuningatele sisaldub Laulude salmides 72:10 � 11: �(10) Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu! (11) Ja teda kummardavad k�ik kuningad�. Tarkade kui kuningate kummardamise kontseptsiooni tekkimist m�jutas teistest enam varakristlik kirjamees Tertullianus (u 155 � 230). Mitte ainult igas vanuses inimesed � raugad, k�psed mehed v�i poisikesed ei tulnud Kristust kummardama, vaid ka kogu maailma kuningad. Selline l�henemine Kristuse s�nnile oli Euroopa kirikukunstis populaarne, kuna kinnitas taevaliku v�imu ehk kiriku �leolekut maisest monarhiast. Antud maali keskne kompositsioon, kus esiplaanil on majesteetlikud, rahulikule maalir�tmile allutatud figuurid, r�hutab kujutatud s�ndmuse s�gavat vaimset t�hendust
kaasvõitlejad panid hiljem Kanadas Halifaxi kalmistul asuvale sümboolsele hauale tänumeelse mälestuskivi järgmise tekstiga: “Ta täitis oma kohustust kõhklematult kuni viimase hetkeni. Ta ei lahkunud oma postilt ka siis, kui kõik tundus olevat juba määratud hukkumisele. Ta oli usaldusväärne. Ta oli hea meremees. Mis teeb siis ühest hea meremehe , teisest aga mitte? Selle teema on põhjalikult formuleerinud igavesse küsimusse saarlasest merendusajaloolane ja kirjamees Bruno Pao:Aastad on möödunud. On söödud silku ja leiba ning nähtud merd ja meremehi. Ometi pole kaasmaalaste peale mõeldes päriselt selge, kuidas mõnest saab meremees ja teisest ei saa. Kui palju kutset on sündides kaasa antud, paljukest lühike elu jõuab õpetada? Elu on näidanud, et mitte igaühest ei saa ka õppides meremeest, rääkimata siis veel heaks meremeheks saamisest. Meremeheks ei pruugi saad sugugi ka iga saarlane ja samas võib
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
paralleelselt kodusõda. Jakobiinide Klubi. Sai rahvalt kõige suurema toetuse. Kolmanda seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ja Danton. Radikaalid. Zirondiinid. Nemad olid ikka vähe mõõdukamad ja kes kohe pärast kuninga kukutamist pääsesid võimule. Nende jaoks oli kuninga kukutamisega revolutsioon lõppenud ja pidi algama riigi ülesehitamise aeg. Nende liider oli Brissot. Ta oli osav kirjamees ja üritas populismiga enda poole tõmmata rahvast. Rahvapäästekomitee ja Danton. Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse
[16] Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid
J. Petersonist ja tema oodidest. Kristjan Jaak Petersoni vaimsest pärandist peale võime hakati lugema eesti rahvusliku kirjanduse algust. Peaaegu terveks sajandiks oli see pärand puutumatult seisma jäänud. Alles 20. Aastasaja künnisel tõid nooreestlased tema tööd lugejate ette. G. Suits on kirjutanud: „Heledalt loitis hämaras tema elutuli, loitis ja kustus. Siis jäi jälle kõik kauaks ajaks pimedaks. Sest ei olnud need ajad vabaduse ja luule pühatule ajad.“ Kes oli see erandlik kirjamees? Kr. J. Peterson oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks musta mulgi kuube kandis. Kirjutades eesti keeles, uskus ta selle tulevikku. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, võib-olla praegugi veel ei mõista me täielikult selle sisusügavust. Tema isa Kikka Jaak oli pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Pärisorjusest vabanenuna oli ta Riiga rännanud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle asunud.
et poleks enam riidlemas papid ja poliidigamehed. Aga kust tulevad kirjamehed? Kust mujalt kui koolist, ja mida suurem kool, seda suuremad kirjamehed sealt tulevad. Nõnda siis ütlesingi Maurusele: asuta kool, asuta eesti kool, et saaks eesti kirjamehi. Tost pole ühti, ütlesin ma, kui nad pole just nii suured ja kuulsad nagu mõni venelane või sakslane, sest milleks peab eesti kirjamees kohe sama kuulus olema, nagu venelane või sakslane! Aitab sellestki, kui ta on õige eesti kirjamees nagu Jannsen või Koidula, kes juba surnud, sest õiged eesti kirjamehed on kõik surnud. Aga mul pole ju raha, -- vastas mulle Maurus tol korral Kirjameeste seltsis. Kirjameeste koolitamine nõuab palju raha, ütles ta. Mina patsutasin talle siis õlale, otse sealsamas, teiste ees, patsutasin ja ütlesin, et küllap seda ka veel ilmas leidub, küll juba raha leidub, kui aga oleks inimene ja isamaa-poeg, kes asutab õige kirjameeste kooli, et kaoksid need alalised Kirjameeste seltsi riiud
madalamal astmel, nt ministrina, jätkata. Anastass Mikojan küll kõneles sellest, et vb on mõistlik H- le mingi amet ka jätta, aga sellega teised polnud absoluutselt nõus. H-le oli pensionile minek karm elumuutus. Ta oli väga aktiivse eluhoiakuga, nüüd sunnitud lahkumine pani teda hoopis teise olukorda. See ei mõjunud talle psühholoogiliselt väga hästi. Leidis siiski ühe tegevuse, mis ta päevi aitas sisustada- mälestuste kirja panek. Kuna H ise polnud eriline kirjamees, kirjutati tema jutt kõnelemise peale üles. Materjal osaliselt 60ndate II poolel sattus ka Läände, need avaldati inglise keeles ning neist sai väga populaarne raamat. Mälestused on vaieldamatult väga oluliseks ajalooallikaks, aga kriitiline meel nende kasutamisel on väga vajalik, paljud olulised momendid, mida H oma vaatepunktist käsitleb, pole mingil moel dokumentidega kooskõlas. H ilustas enda tegevust, rõhutas enda olulisust ka 1953 sündmuste puhul jne. Tõsiselt vaenas ka Beriat
juhtivate sotsialistidega öelnud, et vabadussõjalastele tuleb päitsed pähe panna ja seda tuleb teha Laidoneri abil. Mati Krahh viitab ka läbirääkimistele Pätsiga, kus ta olevat rääkinud vajadusest vabadussõjalasi taltsutada. Küll aga võib arvata, et see oli liiga varajane aeg. Asunike Koondise peasekretär Ilmar Raamot on meenutanud oma mälestustes, et veel veebruaris kritiseeris Päts tugevalt Laidoneri. Tuntud kirjamees Märt Raud on väitnud, et riigipöörde plaan sündis alles 12. märtsil - Päts saanud teada, et vabadussõjalased organiseerivad ise riigipööret - ilmselge mõttetus, sest selleks ajaks riigipööre juba käis. Küllap tuleks uskuda Eduard Laamani, kes on väitnud, et Pätsi ja Laidoneri vestlus vabadussõjalaste kõrvaldamisest kuskil veebruaris. Kindlasti ei olnud riigipöörde plaanid väga varased, ammugi ei koostatud neid 12. märtsil. Ettevalmistusid võisid kesta maksimaalselt kuu
jaatuseks. Kristjan Jaak Petersoni vaimsest pärandist peale võime hakati lugema eesti rahvusliku kirjanduse algust. Peaaegu terveks sajandiks oli see pärand puutumatult seisma jäänud. Alles 20. Aastasaja künnisel tõid nooreestlased tema tööd lugejate ette. G. Suits on kirjutanud: ,,Heledalt loitis hämaras tema elutuli, loitis ja kustus. Siis jäi jälle kõik kauaks ajaks pimedaks. Sest ei olnud need ajad vabaduse ja luule pühatule ajad." Kes oli see erandlik kirjamees? Kr. J. Peterson oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks musta mulgi kuube kandis. Kirjutades eesti keeles, uskus ta selle tulevikku. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, võib-olla praegugi veel ei mõista me täielikult selle sisusügavust. Tema isa Kikka Jaak oli pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Pärisorjusest vabanenuna oli ta Riiga rännanud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle asunud.
kujunes maa keskkihtide seas lugev ja arutlev publik. Külaharitlaskond innustas raamatuid lugema, kirjameeste looming oli rahvale arusaadav. Ärkamisaegne kirjasõna toonitas, et eestlane pole enam ori. Vaba indiviidi õigust ja kohustust nähti ka omaalgatuslikus sekkumises avalikku ellu "rahva kasu" ja "isamaa" nimel. Kõik ajalehed organiseerisid endile maal ja linnas korrespondentide võrke, kelleks enamasti olid maakoolmeistrid. Sageli kirjutas sama kirjamees mitmele ajalehele. Kirjutamine muutus massiliseks. Haritud inimesi usuti võitvat ebaõigluse ja ebavõrdsuse ning kujundada ühiskond ümber. Samaaegselt toimus pööre baltisaksa avalikus arvamuses konservatiivsuse e alalhoidlikkuse suunas. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Loengu materjalid: Anu Pallas Taustaks väike võrdlus lähinaabrite ideedega: Soomes tekkis arutelu ajakirjanduse ülesannetest juba 1840. aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
