tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on stroofid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud Värss - luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis kafiloloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper TARTU TOOMEMÄE VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Juhendaja Pille Kessel Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on...
Seda levitati kogu Rooma riigis. 3) Caesar koostas põhjaliku Rooma riigi kaardi. Kogu riik kaardistati. 4) Väga oluline on, et Caesar viis läbi kalendrireformi. See tähendas üleminekut päikesekalendrile, aastas 365 päeva, iga 4 aasta tagant oli 1 lisapäevaga aasta. Caesari kalender oli kasutusel enam kui 1500 aastat ja täna tuntakse seda nn vana kalendri ehk Juliuse kalendri nimetuse all. 5) Caesar oli osav kirjamees. 44. aastal Caesar mõrvati. Tema tapjateks olid mõned Senati liikmed. Aastail 44-30 eKr koondus Roomas võim kahe mehe kätte Caesari sõber Marcus Antonius ja Caesari kasupoeg Octavianus. Üsna pea puhkes nende vahel järjekordne kodusõda, mille 30. a eKr võitis Octavianus. Just temast saigi Rooma esimene keiser nime all Augustus (valitses aastail 30 eKr 14 p Kr) Nii algas Rooma riigi ajaloos uus etapp KEISRIRIIGI AEG. NB
Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni. Friedrich Robert Faehlmann 31.12.1798 22.04 .1850 Tartu oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845
Haridus levis laialdaselt. Kujunes eesti akadeemiline haritlaskond. Kõrgkultuuri ja teaduse keel oli saksa ja vene, kuna eesti keel polnud veel saanud kultuurkeeleks. Raskele venestussurvele vaatamata eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi osales rahvusliku liikumise üritustes. Kasvanud oli eestlaste majandus, jõukus ja kultuuritase. See kõik valmistas ette uut ühiskondlikku tõusu sajandite vahetusel. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) - Eesti kirjamees ja arst. Peamiselt tema õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. Oli Eesti eepose mõtte algatajaid, visandas suure osa ,,Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Eesti kirjamees ja arst. ÕES-i palvel jätkas ta tööd Faehlmanni loodud ,,Kalevipojaga". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumine aja vaimuelu. Jakob Hurt (1839-1907) Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning
Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop · Bengt Gottfried Forselius - eesti kooli- ja kirjamees, õpilaste abiga rajas rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Ä- täht · Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 1559 1562 jaKuramaa hertsog 15621587. · Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, · Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas1570 1577.
finnide-soomlaste-vendide-liivlaste ja neid alistanud germaanlaste-slaavlaste vahel. See oli ka Euroopa vanima tsivilisatsiooni, mis ulatus Briti saartelt kuni Volga jõeni, lõplik kaotus ristiusu maadele. Selles sõjas hävitati Taarausk, ehk Maausk, mida nüüd mõned huvigrupid edutult püüavad elustada, teadmata tegelikke Taarausu põhimõtteid, milleks olid: ausus, vägivallat Nimelt sel aastal kirjutab Rooma kirjamees ja konsul Publius Cornelius Tacitus teose De origine et situ Germanorum (mis hiljem sai tuntuks Germania nime all) mille eelviimases peatükis kirjeldab ta hõimurühma, kes jäid germaanide ja fennide vahele ja kes kandsid nime aestii( Lill 1998: 3). Need hõimud lokaliseerusid alates Visla jõest kirdesse ja põhja, aladele, mida asustasid preislased, leedulased ja lätlased. Seda asjaolu on kasutatud läbi aegade vastuargumendina väitele, nagu oleksid aestii eestlaste eellased ja seega
Suuna liidriks oli Jakob Hurt Arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Esimene üldlaulupidu · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid · Pealtvaatajaid: u 15 000 Kultuuritegelased · Faehlmann (17981850) oli Eesti kirjamees ja arst · Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts · Ettekannetes kaitses talurahvast. · Eesti eepose mõtte algatajaid. · Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed.". · Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas. · Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. · Jannsen asutas esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe
saj. Eestis? Pietsim ja Hernhuutlus (keelustatakse 1743) 14. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine, mis kutsus üles näitama võrdsust, vendlust ja koostööd inimeste vahel. 15. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid, kuna need olid õpetliku ja praktilise sisuga Eestlaste jaoks. 16. August Wilhelm Hupel – Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ‘’Lühike õpetus’’ väljaandja. Johan von Michelson – Esimene teadaolev Eestlasest kindral 17. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? Loodi valla- ja kihelkonnakohtud Õigus vallasvarale Pärandamisõigus Talupojad vabastati pärisorjusest 18. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima
tundide viisi lobiseda, melanhoolik väljendab oma mõtteid vaikselt ning flegmaatik vaikib ja kogub end ning lausub lõpuks vaid mõne sõna (Niiberg, 2011). Rolli mängib ka rahvus. Kui näen tänavapildis kõrvuti venelasi ja eestlasi, on just venelased need, kes bussi oodates lakkamata üksteisega räägivad, samal ajal kui vanadest sõpradest eestlased kõrvuti vaikuses istuvad. See võib olla kõigest rahvuslik iseärasus, kuid see võib tekitada ka probleeme. Portugali kirjamees João Lopes Marques (2010) näiteks ei nõustu meie „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ vanasõnaga. Ta on öelnud: „Võin ju nõustuda, et see on ilus poeetiline pildike. Kahju ainult, et see ka Eesti ühiskonna suurimaid probleeme varjab: ma räägin üleüldisest suhtlusvaegusest. Inimestevahelisest ja sotsiaalsest suhtlusest.“ Niiberg (2011) arvab: „Eestlaste vaikuse talumine on pigem individualismi väljendus. Eestlane ei taha, et tema üksiolemist häiritaks
mägedelle" on muutunud rahvalikeks lauludeks. Enda kogutud rahvaluulet avaldas Veske antoloogias ,,Eesti rahwalaulud"; kirjutas rahvaluule kohta ka mitu püsiväärtusega uurimust. Eestindanud saksa, vene, soome, ungari jmt rahva luulet. (Veske, Mihkel, 2000) Võimeka keelteoskajana tõlkis Veske mõned laulud rootsi ja taani keelest, isegi üks iiri naljatlev rahvalaul on vabalt tõlgitud. Mihkel Veske on eesti rahvusliku liikumise ajajärgul tüüpiline haritlane, ühiskonnategelane ja kirjamees. Suuri raskusi ületades suutis ta omandada filoloogilise erihariduse ja temast kujunes meie esimene tähelepandav some-ugri keelte ning eesti murrete uurija, kes oma töös rakendas võrdlev-ajaloolist meetodit (Mälk, 1963, lk 176-178) Läbielatud raskused ja kestev ülepingutus murdsid enneaegselt Veske tervise ja ta suri südamerabandusse 16. mail 1890 Kaasanis. Tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tartu ülikooli 4 kalmistule. 1899
-Firenze ajaloolane ja poliitik, kes analüüsis riigikordi ja andis nõu itaalia valitsejatele. Makjavellism on halvustav nimetus poliitikale, mis on riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv. Meie Vilgiga oleme vastu,eesmärk ei pruugi olla kõigi arvates suur ja üllas ning kõik peab jääma mõistlikuse piiridesse. Näiteks Hitler arvas, et natsionaalsotsialism on kõigile hea. Thomas Moore 1478-1535 poliitik, filosoof ja kirjamees Mõiste tuleneb Moore'i teosest ''Utoopia'', kus ta tahtis luua ideaalset ühiskonda. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Renessansiaegne teater 16. sajandi alguses Keskused: Inglismaa,Hispaania,Itaalia Commedia dell' arte -Itaaliast välja kujunenud teatritegemiseviis ampluaateater- näitlejatel kindlad rollid,teatud tupaaz,skemaatiline stsenaarium,improvisatsioon. levinumad tegelased- Pantalone,Columbina,Arlecchino
Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 lan...
Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris tähtis sisu, roomas vorm, 2)roomlastel au sees hipodroomisõit ja võitlused, kreekas sport 3)roomas metseenid kultuuritoetajad, kreekas mitte 4)roomlased oskasid ehitada kaari ja võlve 5)roomlastel teatris ka naised 6) kreekas oli teatris koor Päritolu Kus kasutati orjade tööd
Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform – 365 päeva. Kreeka ja rooma kultuuride erinevused: 1)kreeka teatris tähtis sisu, roomas vorm, 2)roomlastel au sees hipodroomisõit ja võitlused, kreekas sport 3)roomas metseenid – kultuuritoetajad, kreekas mitte 4)roomlased oskasid ehitada kaari ja võlve 5)roomlastel teatris ka naised 6) kreekas oli teatris koor Päritolu Kus kasutati orjade tööd
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb
teada, et mees varjas end kohtu eest. b) „Suur testament“ keskendub üldiselt inimestele ja nende puudustele ning voorustele. Käsitletakse ka sel ajal inimeste elus tähtsat rolli mänginud kirikule ja usule ning kuidas see inimesi muudab. Teoses keskendutakse erinevatele inimtüüpidele. Villon elas 15. sajandi keskpaigas, mil keskaegne mõttelaad hääbus ja humanism pead tõstis, mistõttu suutis uuenduslike vaadetega oma ajast ees olnud kirjamees näha iganenud ajastu vigu. c) Villon kujutab oma luules pordumaja elanikke ja külastajaid, joodikuid, kelme ja röövleid, ehk kõiki neid, keda ta ka enda kuritegeliku tausta tõttu kohtab. Nemad pälvivad üldjoontes autori empaatia, näiteks „Tänuballaadis“ tänabki autor konkreetselt neid inimesi. Hukka mõistetakse korralikke ristiinimesi ja reetureid. See väljendub Villoni sõnakasutuses ja üldmuljes, mis neist inimestest jääb.
Avaldati arvamust, et värvikolmiku sümmeetria ei sobi uue riigi sümboliks, kuna meenutab värvide järjestuselt Serbia, Vene ja Saksa trikoloori. Taheti paigutatada lipuvärvid samasuguse šablooni järgi, nagu need olid tollastel Põhjamaadel ja Soomel. Eesti rahval jätkus jaksu käia omapead ning teha nii, nagu näis loomulikum ja oli saanud tavaks, mitte võtta eeskujuks mõne teise riigi rahvussümbolite kujundust. Eriti ägedalt seisid lipu muutmisele vastu kirjamees Karl August Hindrey ja Eesti Vabadussõja kangelane, kontradmiral Johan Pitka. Vana lipu säilitamise poolt olid kõik Vabadussõjas sõdinud, sest sinimustvalge lipu all võideldes kaotasid paljud oma elu. Seoses Eesti vägivaldse annekteerimisega Nõukogude Liidu poolt, kõrvaldatakse esimest korda, 1940. aasta 21. juunil, Pika Hermanni tornist Tallinnas sinimustvalge lipp ja asendatakse punasega. Sõjaõnne pöördudes, kolm aastat hiljem, langetatakse meie lipp pikaks ajaks lõplikult ning
Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud.
hooldusest. See tõi kaasa konflikte kirikuõpetajatega ja rahvusliku liikumise tegelaste kaugenemise Sakalast. 1881. aastal valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti kirjameeste Seltsi presidendiks.Ta pani alguse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele, andis väa mitmeid sellealaseid teoseid. Tema kooliõpilaste jaoks kirjutatud teosed mõjutasid palju pedagoogika arengut. Friedrich Robert Faelhmann(1798 Ao mõis - 1850 Tartu) Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst.Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Faehlmann õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1840-50 oi ta selle esimees.Oma ettekannetes kaitses Faehlmanntalurahvast
köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti
Kuid nende vahel tekkisid tõsised lahkehelid ja 1880. aastal suundus Hurt elama Peterburgi. Seal ta organiseeris Peterburi eestlaste kooli- ja seltsitegevust, et tõsta rahva haridustaset ja arendada kokkukuuluvustunnet. Hurt töötas Peterburis 1901. aastani eesti Jaani koguduse pastorina. Neil aastatel pühendas ta oma elu teadusele. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Kuna ta oli ka andekas kirjamees propageeris ta uut kirjaviisi. Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas palju erinevaid uurimusi ning lisaks sellele ka hulgaliselt artikleid. Hurt oli tegev F. J. Wiedemanni "Eesti-Saksa Sõnaraamatu" koostamisel ning andis ka välja selle parandatud trüki. Tal oli suur mõju Eesti Üliõpilaste Seltsis ja ta pühitses Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai hiljem Eesti ametlik riigilipp. Pärast Eestisse tagasitulekut jäi ta pensionile
Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse. Andekas kirjamees oli saanud avaldamiskeelu, tema näidendid võeti teatrite repertuaarist maha ja rangete piirangute tõttu polnud võimalik avaldada viimast romaani "Meister ja Margarita". Rahuldamata jäi ka palve emigreeruda välismaale. Selline olukord tekitas Bulgakovis surutud ja kinniseotud tunde ning vastumeelsuse kehtiva reziimi suhtes. Seetõttu omistas ta oma Kuradile ühiskonnaelu ärritavaimad jooned: julmuse, enesekesksuse ja ebakindluse tuleviku suhtes
Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei 5 kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1904 ilmus Junan Liivi ,,Kirjatööde kogu", mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest". Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust
Tallinna regulaarse teatritegevuse ja saksa teatri rajaja 3. 17831813 elas aeg-ajalt Eestis. 4. Tema osavõtul asutati 1784 Tallinnas Revaler Liebhaber-Theater. 5. Kirjutanud üle 200 näidendi (peamiselt ajaviitetükid), luuletusi, romaane ja mälestusi. Viimastes meenutab ka Eesti olusid. Näidend ,,Isalik ootus" (1789) sisaldab eestikeelseid dialooge ja laule. Slaid 13 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 1. saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees 2. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. 3. Oli aastast 1713 Jüri ja aastast 1740 Kose pastor, aastast 1742 Ida- Harjumaa pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. 4. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. Slaid 14 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 5. Koostas keelekäsiraamatu , mille toimetas 1732 Halles trükki Eberhard Gutsleff noorem
sümbol: avatus ka inimsuhetes (võrdluseks: keskaegne kirik oli suletud) 2. Olulised inimesed Itaalia renessansi häll oli Firenze, suurel määral tänu “renessansi ristiisadele”, Medicide perekonnale, kes valitses linnas; kunstigurmaanid Lorenzo di Piero de' Medici ehk Lorenzo il Magnifico e Lorenzo Tore - Firenze tuntuim valitseja, pankur ja kultuurimetseen; 1449-1492; peetakse õitsengu tippajaks; erinevalt eelkäijatest oli mitte ainult toetaja, vaid ka ise viljakas kirjamees Tema ajal tegutsesid Botticelli, da Vinci, Michelangelo Leonardo da Vinci (1452-1519) - mitmekülgne geenius (teadlane, leiutaja, anatoom, üks parimatest maalikunstnikutest, skulptor, arhitekt, muusik, kirjanik jne…), innovatiivne (konstrueeris nt. helikopteri, kalkulaatori jne Religioosne maal “Püha õhtusöömaaeg” Autoportree “Mona Lisa” Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Apostlite
sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" jagati lugejatele tasuta, selle tiraaz oli 10000 eksemplari. 10. 1782.a ilmub Fr. W. Willmanni ,,Juttud ja Teggud..." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel
Suheldi omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. · 1884 pühitseti Otepää kirkus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp. PARROTT-Tartu ülikooli esimene rektor. CIMZE-Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Korraldas Liivimaal õpetajate konverentse. BAER-oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. FHAEHLMANN- oli eesti kirjamees ja arst. Õpetatud Eesti Selts. KREUTZWALD- oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849. JANNSEN- Sündis Vändras, tütar Lydia Koidula, Perno Postimees, Eesti Postimees, Laulu-ja mäguselts Vanemuine, Esimene Üldlaulupidu, Eesti Põllumeeste selts, ajakiri ,,eesti põllumees",
H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor. Suri katku. Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel, nelja-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. A. TH. HELLE (1683 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor. Ida-Harju praostkonna praost. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. B. G. FORSELIUS (1660 1688) Harju-Madise pastori poeg, juristi haridusega, hakkas Eestisse naastes Aru kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. Organiseeris rahvakoolmeistrite seminari. Esimese eestikeelese aabitsa koostaja. Eesti kirjakeele lihtsustaja, eestipärastes nimesid. M. LUTHER (1483 1546) saksa kristlik teoloog ja augustiini munk
kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus „Perno Postimees”, mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud.
tervist kosutada. Arstid saatsid Tammsaare aga Musta mere äärde eestlaste külasse Krasnaja Poljanasse. Sealt tagasi tulles tehakse mehele raske maooperatsioon. Tänu selle edukusele kolib mees 1918.aastal taas Tallinna ja 2 aastat hiljem abiellub Käthe Veltmanniga. Nendevaheline suhe on „Tõde ja õiguse“ neljanda osa Indreku ja Karini prototüübiks. Nii nagu teoseski, ajas suhte karidele naisepoolne mittemõistmine. Olenemata tema viletsast isiklikust elust, oli ta väga viljakas kirjamees. Nimelt on Tammsaare ainus kirjanik Eestis, kellele on püstitatud eluajal ausammas. Irooniline on aga see, et mees ise ei soovinud tähelepanu. Ka oma matustele ei soovinud Tammsaare lilli ega pägi, vaid et raha annetataks Noorte Kirjanike Seltsile. Mees suri 1.märtsil 1940.a. oma kirjutuslaua taga tööd tehes. I periood Tammsaare pidas seda oma parimaks perioodiks. Esimesed katsetused ajakirjanduses olid „Ärakadunud poeg“ ja „Kilgivere Kustas“. Esimene
küllaldaselt ka lühivormilisi loomismüüte (mõistatuste, vanasõnade, kõnekäändude vms kujul). Loomismüüdid võivad eksisteerida nii suulises pärimuses kui ka kirjalikult fikseerituna. Paljude religioonide pühakirjad, eeposed jmt sisaldavad loomismüüte. Loomismüüdi järgi võib loomine toimuda väga erinevalt. Friedrich Robert Faehlmannist Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 1817 1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse
Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
Cimze Läti pedagoog ja muusik. Läks kultuuriajalikku eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari juhtimisega. Masing Eesti pastor ja keelemees. Tõi eesti kirjakeelde õ-tähe. Tema toimetamisel ilmus Marahwa Näddalaleht. Parrot Ülikooli esimene rektor. Tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Thor Helle Saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. 15. Aastaarvud: 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine 1866 - Võeti vastu vallaseadus 1869 - Üldlaulupidu 1849 - Kaotati pärisorjus Liivimaal 1866 - Kaotati pärisorjus Eestimaal 16. Mõisted: kodukariõigus mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. kadakasakslus - pietism usuvool, mille esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning
Keivin Teraspoiss Jüri Parijõgi Autorist: Noorsookirjaniku ja pedagoogina tuntud Jüri Parijõgi (aastani 1935 Parinbach, Parinbak) sündis Siberi (Liiva) külas Kunda Malla vallas Virumaal 2. septembril (vana kalendri järgi 21. augustil) 1892. Õpinguid alustas tulevane kirjamees ja pedagoog 1902. aastal Kunda vallakoolis. Edasi viis koolitee Rakvere linnakooli, kus ta õppis aastatel 1905 kuni 1909. Aastased pedagoogilised kursused sama õppeasutuse juures lõpetas 1910. aastal. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ta eksternina Tartus 1929. aastal, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas haris end aastatel 1929 kuni 1931. Kooliõpetaja ametisse sai Jüri Parijõgi 1910. aastal Kunda vallakoolis Rakvere lähedal.
Ka autoportreedest on kõige toredam lehvivate juustega Don Quijotet meenutav «Autoportree valgel». Õige: don Quijotet Allikas: Postimees 08/17 Reegel: Väikese algustähega kirjutatakse ümberütlevad nimetused ehk metafoorid, mida nimedeks ei loeta. 1. „Historia” puhul oli tegu esimese nii laiahaardelise püüdega minevikusündmusi kirja panna, nimetas Rooma kirjamees Cicero Herodotost Ajaloo Isaks. Õige: ajaloo isaks Allikas: Delfi 07/11 2. „Kui kõik läheb nii,“ arvab Interneti isa Vint Cerf, “ei pruugi kaugel olla päev, kus võid saada e-kirja Jupiteri ümber tiirlevalt kuult Europalt.“ Õige: interneti isa Allikas: Postimees 06/01 Reegel: Väikese algustähega kirjutatakse isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused
Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Pastor Masing oli hea keeletundja. Ta valdas saksa, eesti, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning sai aru veel 4-5 keelest. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. Ta tõi eesti tähestikku Õ-tähe. Johann Heinrich Rosenplänter Johann Heinrich Rosenplänter oli baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 18131832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Rosenplänter sündis Valmieras postijaamapidaja pojana. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Töötas kirikuõpetajana Toris ja 1809. aastast kuni surmani Pärnu Eliisabeti koguduses. Rosenplänter hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju
ja on sihiks võtnud kogu Alagaësia alistamise. Eragon ränfab haldjate riiki Ellesmérasse, et võlukunstis ja mõõgavõitluses, Ratsanikule elutähtsates oskustes, veelgi vilunumaks saada. Ent kaos ja reetmine varitsevad igal sammul ja Eragon pole kindel, keda ta võib usaldada. Samal ajal peab tema nõbu Roran koduses Carvahallis oma lahingut lahingut, mis asetab nii tema kui Eragoni veel suuremasse ohtu. J.J.R. TOLKIEN - John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. PHILIP PULLMAN Teosed: ,,Kuldne kompass" ,,Vaigust kiiker" Kasutatud kirjandus Internetis: www.google.com www.apollo.ee www.raamatukoi.ee Infot sain Eesti Lastekirjanduse Keskusest
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
kanalid 1877a. Ta oli itaalia astronoom. Itaalia keeles nimetas ta neid canali, mis väljendab looduslike ja kunstilisi veekogusi, kuid tema oli kindel, et need kanalid on looduslikud. Tema poolt oli koostatud ka Marsi kanalite kaart. (Lisa 1) G. V. Schiaparelli ei olnud esimene, kes avastas Marsil kanalid. Eelnevalt on neid ka nähtud, kuid mitte sellises koguses. Kõige rohkem avastusi tega ameerika astronoom Percival Lowell (1855 1916). Ta elas pikka aega Jaapanis ja oli edukas äri- ja kirjamees. Flagstaffi Arizona osariigis oli tema poolt rajatud observatoorium, mille peamine ülesanne oli planeetide uurimine. Juba peale ühe aasta uuringuid jõudis ta järeldusele, et kanalid on loodud kellegi poolt. (Lisa 2) Eugene Michael Antoniadi (1870 - 1944) tegevus oli väga tähtis. 1893. aastal Flammarioni assistendina, arvas ta, et kanalid on olemas. (Lisa 3) Süvenenud uurimuse tagajärjel pidi ta oma arvamust muutma. 1903a. Koostas ta kaks Marsi kaarti, mis olid erinevad
Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust.
1997. a valmisid koolimaja uued ruumid ja kool kolis 1908. a valminud majast välja. Pidevalt tegutsev lasteaed on Väike-Maarjas 1951. aastast. Lasteaia üks rühm on Kiltsis. Kultuurilugu Rahvuslik ärkamine Väike-Maarja mail toimus 19. sajandi viimasel veerandil. 1873. a avatud kihelkonnakool kujunes siinses kultuuriloos pöörettekitavaks, sest tänu koolile sattusid siia kirjamees Peeter Koit, kirjandusloolane, kooliõpikute autor Mihkel Kampmaa, muusikategelane Samuel Lindpere, luuletaja Jakob Tamm, koolitegelane Enn Murdmaa ja hilisem botaanikaprofessor Jaan Port. Assamalla vallakoolis tegutses koorilauluentusiast Johan Elken. 1870-ndatel aastatel rajati kihelkonna koolmeistrite meeskoor, kes käis ka teisel üldlaulupeol 1879. a Asutati segakoor, 1880
Kolmas sõjakroonika on ordumeistri, hilisema Kuramaa hertsogi Kepleri nõuniku ja sekretäri Salomon Henningi töö.See on huvitav eelkõige diplomaatia ajaloo seisukohalt, sõjasündmused on võrreldes teiste kaasaegsete kroonikatega vähetähtsal kohal. Henning keskendus oma isandale Keplerile, tema tegevusele sõja ajal ja läbirääkimistele Poolaga. Koos Henrich von Tiesenhauseni ja veidi hilisemal ajal Rootsi alal tegutsenud Brandisega oli ta oma aja kõige produktiivsem kirjamees. Katri Raik. Eesti – ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16.sajandi II poolel ja 17.sajandi alul. Ajalooline Ajakiri. 2001. 4, lk.16 2. Liivi sõja ajend - Tartu maks. 16. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopa idapiiri taga esile tõusma Vene riik, mis tollele ajale kohaselt ei põlanud oma territooriumi laiendamisel ära kavalat diplomaatiat ja ka reaalset relvade täristamist. Tänaseks on teada, et idanaabri käitumises pole viimase viiesaja
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
poliitilisi muutuseid, eestlastele suuremate õiguste andmist, majndusliku olukorra parandamist. Usuvaenulik. 19. Teised rahvusliku liikumise juhid kõrgajal - Koidula, Köler jt. Koidula Jannseni tütar. Luuletaja, kirjanik, 19. sajandi Eesti seltsielu üks aktiivsemaid ja haritumaid tegelasi, Eesti teatri rajaja Köler Esimene eestlasest akadeemilise haridusega kunstnik, Peterburi õukonnakunstnik, juhtis rahvuslikku liikumist Venemaa pealinnast Jaan Jung Kirjamees ja ajaloolane, esimesed arheoloogilised kaevamised, esimesed tõsiseltvõetavad raamatud Eesti ajaloost 20. Olulisimad rahvuslikud organisatsioonid ärkamisajal. ÕES 1838 rajatud Eesti haritlasi koondav selts EKS 1872 Hurda poolt rajatud kirjanikke koondav selts Aleksandrikooli liikumine Eestikeelse keskkooli jaoks raha kogumine Põllumeeste seltsid Talupoegade majandusliku rikkuse tõstmine Üliõpilaste selts 1870 rajatud, koondas üliõpilasi Tartus
Hiljem õppis jah tartus juba. Kultuuriloos teatakse Petsi tänu eestikeelsetele luuletustele. Tema sünnipäeval 14. märts on emakeelepäev. * Ülikool taasavati 1802. Varsti sai see tuntuks ka juba mujal maailmas. Tartu Ülikool oli 19. sajandil tähtsaim baltisaksa vaimuilma mõjutaja eesti- ja liivimaal. Üks nimekamaid ülikooli kasvandikke oli nt Karl Ernst von Baer. *Estofiilid- muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Mõjukamad olid kirikuõpetajad. Nt ka arst ja kirjamees Friedrich Robert Faehlmann. Aga ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. *Talurahvakoolide võrgu uuendamine oli alanud juba pärisorjuse kaotamisest, aga domineeris ikka koduõpetus. Kooli läksid need lapsed, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Kihelkonna pastor kontrollis koolitööd ja koduõpetust. Sajandi teisel poolel aga tekkisid muutused. Kohustuslikus vallakoolis õppisid 10-13 aastased lapsed kolm talve. Kool töötas liitklassi põhimõttel
õppijateks olid saksalsed ja rootslased, vähesel määral ka soomlased Õpetajate seminar (1684-1688 Piiskopimõisas) 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis 1684 rajas Bengt Gottfries Foreseliuse Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari Bengt Gottfried Forselius- kooli- ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja Õppima asusid peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistreid ja köstrid Õpiaeg oli 2 aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Tähtis oli: a) sorav lugemine b) usuõpetus ja kirikulaul c)õpiti ka raamatukõitmist
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R
Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit (Loomine, Koit ja Hämarik, Vanemuise laul jt) Johann Köler- (1826-1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
