STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses on defineeritud, siis peavad ka teised oleme seda käänates- pöörates, mingil muul moel muutes, sisult samad. Kõige otsesem juriidiline seos on antud punktis olevatel sõnadel näiteks perekonnaseaduses paragrahvidega, mis käsitlevad abielu lõppemise korda. 5
Halb elukeskkond: PõhjaAafrika, Siberialad, Polaaralad. Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks: Linnalistes asulates paiknev elanikkond rahvastik tihedalt paigutatud.Tegeletakse teenindavate või tootvate majandusharudega. Maaasulates paiknev elanikkond asustus kõrge, tegeletakse primaarstete majandusharudega. Maaasulad on nt. küla, talu, rantso, mõis, auul. Etnilised protsessid maailmas Rahvus inimeste rühm, kellel on ühine kirjakeel, kultuur ning põhiasualad. Rahvas ühe riigi territooriumil elavad inimesed, kellel säilivad erinevused nii kultuuris kui ka traditsioonides. Piirkonna rahvastiku kujunemisel on kaasa aidanud usk ja religioonid. Etniliste protsesside kulg geograafiliselt Euroopas on välja kujunenud klassikalised rahvused, need on aga suhteliselt väikesed. PAmeerikas ühtset rahvust pole kujunenud, nende rahvastik on ühtne segu.Salliv rahvus.
· 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni. · Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik; vaidlused, kuidas selleni jõuda. · Diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. · Diskussioon arendas keeleuurimist Keelesugulus: · Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu · Eesti keele uurimise ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest · Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed: 1) murretest, 2) soome keelest, 3) sõnade ja
(3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 10 . Nimetage olulisi saavutusi haridusest Eestis 18.-19.sajandist (3p) a) 1880. a. Saavutati täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. b) Hakati välja andma Perno Postimeest- esimest püsiva eesti ajakirjanduse ajalehte. c) Võidule pääses ühtne kirjakeel. 2 Ajalugu 3
Monument Pärnus Rüütli tänaval http://entsyklopeedia.ee/meedia/p%C3%A4rnu3/parnumaa_parnu_johann_voldemar_jannsen_skulptuur http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm Perno postimees Pero Postimees ehk Näddalileht Esimene eesti keelne ajaleht Alustas ilmumist 17.06.1857 Pärnus. Friedrich Wilhelm Borm Rahva harimine, uhkuse kasvatamine Omanimi "eestlane" Häälduspärane kirjakeel Ajalehe ilmumine kui ärkamis aja algus http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2019&layer=115&lang=est#2019 "Postipapa" Väga loetav ja mõjukas leht. 1862.a. 2262 tellijat 1885.a. ostis lehe Karl August Hermann Perno postimees > Postimees http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/EHA_Ajalooarhiiv/Kuu_arhiva al/2007/Postimees_150/postimees_1.jpg Esimene üldlaulpidu
Nagu maridelgi, oli udmurtide ristimise kõrghetk 18. sajandi algus, ent ristimine jäi pigem formaalseks ning animistlikud uskumused elasid edasi. Kui maridel tekkis oma kirjakeel ja haritlaskond 19. sajandil, siis sellel ajal olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas ning kusjuures vaid 8% udmurtidest kuulutas end avalikult oma traditsioonilise usu kandjaiks, suur osa ülejäänuist oli seda aga varjatult. 20. sajandi algul sündis lõpuks udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur. Kui maride piirkonnast ei saanud suurt tööstuspiirkonda ning enamik marisid säilitasid oma keele ning põliselanikkond säilis, siis jäid udmurdid oma põlisel asualal tugevalt vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnadest seda eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. (ERM, Eesti Rahvamuuseum, 2002) Seega on ajalooliselt maride keel ja kultuur paremini ja rohkem muutumatuna
Nimetatud keelevariandil on mitme sajandi pikkune kujunemislugu ning kindel roll ühiskonnas. Vastavalt sellele rollile on välja kujunenud ning paika pandud teatud tunnused, mis toetavad selle keelevariandi eesmärki. 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis Asjaajamiskeel on eesti kirjakeele üks väga suur ja oluline osa ning tähistab kirjakeele kindlat käibevaldkonda. Asjaajamiskeelele laienevad ühelt poolt normitud kirjakeele ning teisalt oskuskeele põhimõtted. Kirjakeel on keelekuju, mis kuulub kogu eesti rahvusele ning mida on teadlikult ja sihipäraselt arendatud. Kirjakeelt kasutatakse haridusasutustes, ametlikus suhtluses ning seda keelt kasutavad ka teabevahendid. (Kull 2000: 11) Kuigi eesti keele üksikuid sõnu võis leida juba XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest, siis kõige vanem ja pikem sidus tekst on pärit XVI sajandist. Tegemist on Kullamaalt pärit käsikirjaga, kus on toodud katoliku kiriku kolme
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28
5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud elu sealt edasi. Caesar ja Cicero tegid oma variandi ladina keelest. Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10. saj. pKr keskaeg, kirjakeel oli olemas, kuid vähesed mõistsid ,,puhast" ladina keelt. Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed. Calendae kalendid = iga kuu esimene päev. (5. märts neljas päev pärast I kalendi) Loevad aega Rooma linnarajamisest (753 ekr)
puutöömeistri Christian Ackermanni teoseid. Kokkuvõtteks võib väita, et Rootsi ajal oli üpriski suur mõju ka arhitektuurile ning kunstile Eesti- ning Liivimaa aladel. Leian, et väide "Vana hea Rootsi aeg" ei pruugi just väga paika pidada. See aeg oli Eesti rahvale väga raske: pidi töötama mõisa ning mõisniku heaks; talupojad pärisorjastati, toimusid suured näljahädad ning katk. Samas ei saa alahinnata Rootsi aja tähtsust Eesti kultuurile. Just sellest ajast pärineb meie kirjakeel ning haridus. Iga vallutaja toob kindlasti midagi halba, kuid halb ei pruugi jääda ilma heata.
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine
näiteks sõna "kuskil" polekski justkui enam kohamäärus vaid tähendab mõistet "umbes". samamoodi on ka sõnaga "mingi", näiteks :"Saame kokku mingi kell kaks.". Selliste sõnade nimekiri on lõputu. Eesti on murrete suhtes rikas, on kaks suurt murrete rühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Murded teevad eesti keele mitmekesisemaks. Usutakse, et põhjaeesti murrete alusel ja lõuneesti murrete toel on kujunenud tänapäeva eesti kirjakeel. Kahjuks on murded hakanud järjest rohkem ära kaduma ning inimesed räägivad neid vähem. Õppigem ja pruukigem keeli, kuid hoidkem need lahus. Pole vaja poetada eestikeelse kõne sisse võõrkeelseid sõnu või väljendeid, kui eestikeeles on olemas sõnad, mis tähendavad neid samu mõisteid. Samuti võiks kirjakeeles säilida normipärasus ja puhtus. Väidetavasti kuulub eesti keel tänapäeval saja arenenuma keele hulka maailmas. Eesti keel on ilus ning varjundirikas
saavutamiseks. Venemaal valitses üldine sõjatüdimus, keiser loobus troonist ning selle tagajärjel sai võimalikuks Vene Vabariik. Soodsaid tingimusi oskasid väga hästi ära kasutada meie riigi ametnikud. I Maailmasõja eel ning käigus kujunesid välja majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, ühtlane kirjakeel samuti ka kirjaoskuse tase , mi soli tollal väga kõrge rahvastiku seas. Meil oli ka oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris erinevate seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, et suurendada rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust. Pärast Venemaa oktoobrirevolutsiooni tekkis Eestisse kaksikvõim. Olemas olid Maanõukogu ja Maavalitsus, tehti ettevalmistusi Eesti Asutava Kogu valimiseks, kelle teha jäid ka
Miks kujunes 19.sajand Eestlaste jaoks murranguks? 19. sajandit võib pidada murranguks Eesti ajaloos väga mitmetel põhjustel. Selle saja aastaga sai orjastatud ning mahasurutud Eesti talurahvast täieõiguslik, arenenud keele ning kultuuriga väikerahvas, kes oli lõpuks suuteline seisma oma poliitika, rahvuse ja õiguste püsimajäämise eest. Usun, et kõige suuremaks mõjutajaks oli hariduse areng, sest just see aitas tõestada nii rahvale kui ka arenenud Lääne-Euroopale, et eesti keel jääb püsima kui kõrgelt arenenud kirjakeel. Üheks märgiks võib lugeda 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli, mille juurde kuuluvas Professorite Instituudis õpetati välja õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Hakati looma ning levitama eesitkeelset ilmalikku kirjandust nagu juba 1806. aastal ilmuma hakanud Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Tänu sellele paranes kirja- ja lugemisoskus ka talupoegade hulgas. Ühtse kirj...
10. Franz Ferdinand: 1914. Aastal korraldati atentaat troonipärijale Franzile Serbia terroriistide poolt. 11. Woodrow Wilson: Oli Ameerika Ühendriikide 28 president. 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast Esimest maailmasõda. 12. Eesti Vabariigi välja kuulutamise eeldused, Päästekomitee, iseseisvusmanifest, sündmused, mis aitasid kaasa EV sünnile. Eeldused: tööstuse areng, hakati looma erakondi, ühtlustus kirjakeel. Päästekomitee: 1918 loodus Eesti riigivõimuorgan. Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Päts oli päästekomitee liige. Iseseisvusmanifest: Dokument, millega 1918. a veebruaris kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik. Sündmused: Erakondade kujunemine, Vene sõjaväe nõrkus, Impeeriumi lagunemine. 13. Vabadussõda- aeg, osapooled, põhjused, kuidas muutus sõda eestlaste jaoks, nimeta põhjuseid, mis tõid pöörde eestlaste kasuks
Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . Tänu estofiilidele oli tekkinud ka ühtne eesti kirjakeel. Eestluse ajaloos ei ole ühtki teist aastasada, mis oleks olnud kultuurilise arengu mõttes nii oluline. 1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva
Karjalaste ajalugu Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valg...
Praegu aga naudin hoopis ajaloolise sisuga või mõnel ajaloolisel sündmusel põhinevaid raamatuid. Eriti huvitavad mind raamatud, mis on seotud Eesti ja eestlaste ajalooga nagu näiteks ,, Nimed marmortahvlil''. Tänu neile raamatutele olen saanud teada, kuidas elasid minu esivanemad, kuidas võideldi meie riigi eest ja olen õppinud hindama neid inimesi, kes meie vabaduse eest on andnud oma tervise ja elu ning tunnen, et tänu raamatutele on noorus olnud palju täisväärtuslikum ning mu kirjakeel ja kõnekeel on arenenumad, kui oleks ilma raamatuteta. Hoolimata sellest, et noored ei soovi eriti raamatuid lugeda, peaks nii nende vanemat kui ka õpetajad innustama ja soovitama neil lugeda, sest need, kes raamatuid ei loe, jäävad ilma paljustki. Raamatud arendavad inimeses mitmeid omadusi, sealjuures kirjaoskust ja fantaasiat, ning selle aja, mis me raamatutele kingime, saame kuhjaga tagasi raamatutest saadava hea emotsiooni ja teadmistega.
probleem. Tänapäeva noored kasutavad kõnekeeles aina enam inglise keelseid väljendeid ning mõned neist jäävadki kõnekeeles kasutusse, neid muudetakse ainult eesti keelele omasemaks. Näiteks kui küsida mõnelt tavaliselt eesti noorelt, kuidas tõlkida sõna perfect eesti keelde, siis olen kindel, et vastuseks oleks perfektne kuigi peaks ütlema täiuslik. Mida rohkem kasutatakse kõnekeeles võõrkeelseid väljendeid, seda suurem on risk, et kirjakeel hakkab ka muutuma selle sarnaseks. Arvan, et see probleem on väga suur, sellepärast et eesti keele kõnelejaid on päris vähe ja kui keel hakkab segunema võõrkeeltega, siis on oht keele hääbumiseks. Ma leian, et keele korrektset kasutust peaks järgima üsna rangelt, kuna kui inimesed rikuvad reegleid erinevalt. Reeglite rikkumine võib see põhjustada selle, et tekivad vaidlused korrektse keele kasutuse üle ja võib juhtuda, et mingil hetkel mõistavad inimesed üksteist
Vägivalla vastu. Karl Martell Võitis araablasi Poitiersi lahingus, pani aluse feodaalsüsteemile. Karl Suure isa. Saali õigus Chlodovech pani selle kirja. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat. Hiina põlluharimise iseärasused Riisi kasvatatakse täielikult vee all.? Aarjalaste 3 uuendust Indias Aarjalaste keelest arenes India klassikaline kirjakeel sanskriti keel. Kastikord ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Veedad olid hindude usu aluseks.
Eesti iseseisvumine Iseseisvumise eeldused · Rahvusvahelised: · I MS · Variseb kokku senine poliit. süsteem · Impeeriumite lagunemine · Eeskujud (Poola, Soome) Eeldused · Venemaal: · Tsaari loobumine võimust · Bresti rahuläbirääkimised · Võimuvaakum · Sõjaväe nõrkus Eeldused · Eestis-a) kultuurilised eeldused · Ühtlustunud kirjakeel · Eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse levik · Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine · Rahvusliku eneseteadvuse kasv · Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine
odavad. Luterlus küll hävitas osa kirikute kultuuridest aga tänu luterlusele ei tehtud enam nii hullult kodanike taskuid kergemaks . Kirjanduses juubeldas katoliiklus oma pirakate ja väljapaistvate raamatukogudega, aga enamus raamatuid olid ladina keeles , seega ei saanud linnakodanik nendest tuhkagi aru. Luterluses tehti raamatuid aga kodanikele arusaadavas keeles, mis tõi kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta. Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel. See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas.
kohe ära, milles sinu töö seisnes ja mida teada said. g) Vaata üle vormistus, viitamine. Kindlasti peab olema erinevatest allikatest saadud andmed viidatud. Artikkel, raamat (Näiteks: (Padar, 2002) kasutatud kirjandusse paned täpsemad andmed). Interneti allikad, kus töö autorit ei ole, võid viidata lingina (https://et.wikipedia.org/wiki/Kanaliha) kui on kindel pealkiri internetiallikal siis selle pealkiti ja aasta. h) Kindlasti vaata üle kirjakeel igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna; · kasuta ühesugust ajavormi; · väldi liigseid kordusi; · ära kasuta liiga pikki lauseid; · kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid. Näiteid keelekasutuseks · Käesolevas töös vaadeldakse ... · Loovtöö esimeses osas antakse ülevaade ... LISA OMA TÖÖSSE KA LOOVTÖÖ ETAPID (lühidalt, ajaliselt) toodud ära loovtöö korralduses.
aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat. Teine suurem uurimiskeskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus uuritakse eelkõige piiblitõlke ajalugu. Eesti keele säilimine ja areng sõltub aga eelkõige sellest, milline on eestlaste emakeeleoskus, hoiak emakeele suhtes ning keele maine.
kasutus: tule täna meia, ma tule oome teia `tule täna meile, ma tulen homme teile'. Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale. 3.3 Keskmurre Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest sellel baseerub eesti kirjakeel. Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde pääsenud. Näiteks pikkade täishäälikute diftonginemine: tüma moa, suured soapad koa, edasi ei soa ega soa või Jüri tuas luastude pial mauli muas, süeb küpse kualikast. 3.4 Idamurre 5 Endisel Põhja-Tartumaal kõneldav idamurre, keskusega Kodaveres, on sillaks
rahvusteatri 43.a saksakeelne ilmunud luulekogud- Töötas isa looja. Eesti tütarlastekool. ,,Waino-Lilled" ja abilisena ,,Perno kirjanduse Tartu Ülikool ,,Emmajöe Öpik". Postimehes". kõige koduõpetaja. Looming sündis kui Suri vähki. tuntumate eesti kirjakeel oli isamaaluulet alles uste autor. kujunemisjärgus. August (1855- Kasvas üles Jutustused. Esimene Oli mõnda aega Tähtsamad Kitzberg 1927) Penujal raamatuna ilmunud ajaleht teosed 72.a koolmeistrist venna teos ,,Maimu"
Me oleme ju näinud tervete rahvaste kadumist suure Venemaa avarustesse. See andis meile jõudu 20 rahuaasta jooksul üles ehitada demokraatlik ühiskonnakorraldus ning kasvatada üles põlvkond, kes 50 okupatsiooniaasta jooksul suutis säilitada vaba Eestit oma südameis ja mõtetes. Ilma nende 20 aastata poleks me ilmselt täna vabad. Seega kujundlikult öeldes enne oli Vabadussõda, seejärel vabadus. Iseseisvumise eeldusteks olid kultuurilised eeldused (ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti), majanduslikud eeldused (talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks, algas tööstuse areng), sisepoliitilised eeldused (hakati looma erakondi, esile kerkisid esstlastest poliitikud) ja ka välispoliitilised eeldused (Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüsaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks) Sammas peaks olema Vabadussõja monument ja ühtlasi kujutama ka vabaduse ideed. Tuleks
Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal 2)2 mln-Osav inimene -luust ja kivist tööriistad 3)1,5 mln Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t. Tänapäeva tark inimene-pikk,vaimne töö, kirjakeel Rassid: sarnaste tunnustega ja ajaloolise taustaga inimrühmad 1)Europiidid(kõige vähem)-hele kuni pruun nahk, kitsas nina ja huuled, juuksed sirged ja lainelised, keskmine kasv, Euroopa,P.-Ameerika 2)Negriidid-tume kuni must, krässus juuksed, lai nina, paksud huuled, pruunid silmad,pikad 3)Mongoliidid-kollakas-punakas nahk, pilukad, lai nina, lühikesed, tumedad sirged juuksed Europiidid->Eestlased->Läänebalti (piklik nägu, heledam, pikem, jalalaba kitsas) ja Idabalti
lauluõpetaja, itaalia ja prantsuse keele konsultant ja mitu välismaist ballettmeistrit. 8. Suurim takistus rahvuskirjanduse arengule oli väljakujunemata kirjanduskeel. Venemaal oli aga suur vahe kirjanike keele ja rahvahulgas kõneldu vahel. Puudus grammatika- ja ortograafiareeglistik ning paljude abstraktsete sõnade määratlus. Probleem seisis selles, et vene keeles puudus sõnavara, mis oli vajalik mõtete ja tunnete väljendamiseks. Tuli luua kirjakeel, mis lähtuks ühiskonnas kasutusel olevast kõnekeelest. 9. 10. Mili Balakirev- matemaatik Aleksandr Borodin- meditsiinikeemik Modest Mussorgski- sõjaväeohvitser Nikolai Rimski-Korsakov- Mereväeohvitser Cesar Cui- sõjaväeinsener 11. Artur Kapp Artur Lemba Cyrillius Kreek Ruudolf Tobias Miina Härma 12. realismitaotlus Pöörata tähelepanu olid ooperile, programmilisele orkestrimuusikale ja soololaulule
1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19. sajandi lõpuks oli lõunaeesti keel kirjakeelena praktiliselt hääbunud. 7. Kirikukirjanduse osatähtsus seisneb peamiselt selles, et kujunes välja eesti kirjakeel. tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur 8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr
Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põlvkond. · Kõige rohkem kasutatavaim saami keel on põhjasaami keel. Seda keelt kasutab emakeelena umbes 20 000 inimest. Põhjasaami keele ajalugu ja olukord tänapäeval · 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiat. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. · Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel. Click icon to add p ic ture Saami perekond eelmise
Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15. 17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. HANDI KEEL Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni
Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Keel: Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad. Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam kummagi kõnelejatele mitte. 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides, samuti on saami keel kasutusel õpetuskeelena. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome,
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald)
Eestis elab üsna rohkelt muukeelset rahvast, kes on eesti keelele suureks ohuks. Nad ei omanda eesti keelt korrektselt ja see tõttu tekib palju kummalisi väljendid, millel pole loogilist seletust. See probleem ei ole ainult muulastel, vaid see on ka meie grammatikat väga palju nõrgendanud. Eriti on kirjakeelt mõjutanud arvutites kasutuselolev suhtluskeel. See on väga tugevasti segunenud inglise keelega ja seetõttu kannatab meie kirjakeel. Sõnu ei kirjutata tervelt välja, neid lühendatakse või asendatakse mõne slängsõnaga ja seetõttu on väga raske mõningate kirjutatud tekste. Varem pealesunnitud vene keel ei suutnud eesti keelt laastata, nüüd teeb laastamistöö ära inglise keel ja teeme seda täiesti vabatahtlikult. Eesti keelt on sajandite jooksul palju diskrimineeritud, kuid meie keel on sellele visalt vastu pidanud. Saksa
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt...
Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas.52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Rahvaarv Maride üldarv on 604 000 inimest.Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest
1874 sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar (suri 29 juulil 1878). 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965. Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Teosed ja looming Koidula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kuntslikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletustes väljenduv ehe isiklik tunne. Ühtekokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust. Temalt eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino-lilled" ja ,,Emmajöe Öpik" sisaldavad neist ainult väikest osa. Mõlemad raamatud on ilma autorinimeta. ,,Vainulilled" (1866) Sellest raamatust on pärit näiteks ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas..."),
Kuidas sai võimalikuks Eesti omariikluse saavutamine? Igal riigil ja rahvusel on rääkida oma lugu ja nii ka meil. Oma ajaloo jooksul oleme olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid ühtlane kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, samuti kirjaoskuse tase, mis tollal oli rahvastikus koguni 97%-il. Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste kihid.
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine
Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks kirjavaraks muutus ilmalik kirjandus, populaarsed olid kalendrid. Pärnus ilmus "Perno Postimees". Võidule pääses ühtne kirjakeel ning koostati uus eesti keele grammatika. Estofiilide (baltisakslastest eestihuviliste) hulka kuulusid esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann). Loodi Õpetatud Eesti Selts ning Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Talurahvale kehtestati kohustuslik kooliskäimine.
Johannes Voldemar Veski taaselustas vähekasutatud liiteid: -mu (elamu, valamu), -ur (haldur, võnkur), -el (tundel, hoidel) (Hallop 2013) Tänu Johannes Voldemar Veski suurele tööle on loodud oskussõnaraamatuid ja õigekeelsussõnaraamatuid, mis on eesti keelele andnud kõrge taseme. Kõige silmapaistvamaks Veski loodud teoseks peetakse õigekeelsusesõnaraamatut. Kasutatud kirjandus Hallop, M (2013). Eesti kirjakeel 20. Sajand -... Kirjakeele ühtlustumine. Kasutatud 09.04.2017 keelkirjandus.weebly.com/uploads/1/3/9/7/13971317/11ptk_kirjakeele_yhtlustumine.pptx Mägiste, J (1943). Johannes Voldemar Veski 70-aastane, Postimees. Kasutatud 09.04.2017 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19430627.2.40 Tartu Ülikooli Muuseumi kodulehekülg. Kasutatud 09.04.2017 http://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski Trikkel, I (1960). Meie silmapaistvad inimesed. Johannes Voldemar Veski
Puuduvad ajapiirangud, kiire väljendamise abil on võimalik muuta enda mõeldu sõnastust ja mastaapsust. Sotsiaalmeedia kasutamine võib näida algselt väga mugava ja mitte midagi halba tõotavana, kuid ka sotsiaalvõrgustikul on mitmeid miinuseid. Negatiivne mõju ei avaldu niivõrd kiiresti kui positiivne. Omavahel rääkimine toimub kiiresti ja hõlbsalt, kuid kui seda teha pidevalt kasutades internetislängi jääb kirjakeel ajapikku mõistuses tagaplaanile. Sellist mõju on juba tänapäeval võimalik märgata, mitmed noored kasutavad umbkeelseid väljendeid mitte ainult internetiavarustes vaid ka reaalses elus. Suhtlusportaalidest uus ning huvitav keelekasutus hakkab kergesti külge ning võib pideva kasutuse tagajärjel tekitada suhtlus- ning arutlusprobleeme. Ajatakistuse puudumine, võimalus mõte rahulikult ja aeglaselt kirja panna on nii pluss- kui ka samal ajal miinuspooleks veebis suhtlemisel
Eesti iseseisvumise eeldused 1) Kultuurilised eeldused: · Kirjakeele ühtlustumine. Eesti oli seni jagatud kahe kubermangu vahel Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang, mis nüüd ühtseks ühendati. Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti
ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli saksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (15581583), Rootsi-Poola sõjad (16001629), Vene-Rootsi sõda (16561661) ja Põhjasõda (17001721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Tartu ülikool ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
sulanduda ülemkihi hulka. · Orjad olid teisejärgulised. (kasutati töödel, suurematel ehitustel ja sõjaväes.) Arhitektuur Minu hinnang Tähtsamad faktid, mõist · Templitel: massiivne peavärav, · Arhitektuur on neil võimad (nt. Hieroglüfid hieroglyphoi püh paiknes otsaküljel, sammas Püramiidid) märgid. · Kirjakeel on üliraske. Vaarao tähistas algselt paleed, h käigust ümritsetud siseõu, mille · Hierarhiline ühiskond on liiga hakkasid egiptlased kuningaid taga paiknes sammas saal. vaaraodeks nimetama. Omakorda väiksemad ruumid, karm. Uue riigi pea jumal Amon-Ra kus hoiti jumalakujusid
Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard. · Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mida eristab teistest keeltest 3 erinevat häälikupikkusastet (välted). · Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded.
) eespoolsemad. See seletab ka alumise esipunkti erinevat tähistust siin ja muukeelsetes käsitlustes viimaste "a" jääb oma loomult keskvokaalide eesmisele piirile. Tõelist kardinaali tähistame æ-ga (eesti keeles vastab sellele ä). Peentrükis [æ], [:], [] skeemil märgivad vastavate inglise häälikute asukohti, [a] iseloomustab prantsuse ja saksa lühikest -d. Näiteid eri keelte vokaalisüsteemidest. Araabia kirjakeel 2 kõrgusastet, 3 foneemi: i u a Hispaania kirjakeel 3 kõrgusastet, 5 foneemi (maailma keeltes väga levinud kombinatsioon): i u e o a Itaalia kirjakeel 4 kõrgusastet, 7 foneemi:
saientoloogia, uuspaganluse, nn "primitiivsete" kultuuride usundite, vanade kreeklaste ja roomlaste ning paljude teiste religioonide põhimõtted, samas kui kristlus meile igati arusaadav on. Meie seisukohad maailmas ja ühiskonnas toimuvast, eetilised ja ka pereelu ning meeste-naiste omavahelisi suhteid puudutavad tõekspidamised ning kirjutamata reeglid on seotud meie ajaloolise religioosse taustaga. Riigikeel ja kirjakeel. Esimesed eestikeelsed trükised olid piiblitõlked ning tegelikult sai eesti kirjakeel alguse hoopis lõunaeestikeelsena, kuna 1686 tõlgiti "Wastne Testament" tervikuna just sellesse keelde. Seega muutus domineerivaks nimelt Lõuna-Eestis räägitav keel. Ent olukord muutus 1739. aastal, kui ilmus trükist kolm aastat varem Anton Thor Helle poolt tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel. Sestpeale kaotas lõuna-eesti keel oma tähtsuse jumalasõna oli ju põhja-eesti keeles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
