üks ja seesama. Koolisüsteemist tuleb kõrvaldada formaalne tuupimine ja juba maast madalast teha selgeks lihtsad põhimõtted, et äratada lastes huvi väga erinevate alade vastu ja siis lähevad tööle inimesed, kes oskavad ka oma tervise eest hoolitseda. Kuid kuidas siis, kokkuvõttes, kõiki neid ohte ennetada? Siin ühte ja lihtsat lahendust ei ole. Vanasti luges moraali võibolla kirikuõpetaja, kuid täna ju Eesti rahvas ei ole niivõrd usklik ja ei allu niiöelda massimanipulatsioonile. Me tahame veenduda kõiges ise, oma tõekspidamiste järgi. Kodu, kool ja riik peavad suuremaid resursse pöörama just noorele inimesele, sest vanade inimeste kaotatud tervise peale raha raiskamine, noh, on vajalik, aga hädavajalik on see, et me saame ennetada, et meie noorte inimeste tervis ei läheks käest ära. Tervishoid on suurim kokkuhoiu võimalus, aga arstiabi on juba väga kallis lõbu
· Lauldi: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rööm" · Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. ...
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina ...
suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. Allikad: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Karl_Marx http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Karl_Marx Konspekt Nietche Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849. aastal suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.1866. aastal siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse
keelt. Aastatel 18191820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele (vähem kui Riias), korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi, loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. 3 Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu.
Paljuski on see saanud võimalikuks tänu Rudolf Schmuulipoolt Rootsis Växjö piiskopkonnas algatatud korjandustele ning Rootsi firma "Skanska" ja samuti mitme Muhu saare mehe tööle. Lääneseinal olev kirikukella varikatus on lisatud 1993.a. Restaureerimine toimus T. Parmaksoni projekti järgi. Vastkorrastatud kiriku taaspühitsemine leidis aset 22. mail 1994. a. 2008. aasta sügisel süüdati Muhu kiriku abihoone, mille tõttu hävisid paarkümmend kirikupinki ja 17. sajandist pärit kirikuõpetaja riidekapp. Muhu Katariina kiriku välisarhitetuuri iseloomustab stiilirangus ja proportsioonide monumentaalsus ning vaieldamatu on kiriku arhitektuuriline omapära teiste Eesti keskaegsete kirikute seas. Kiriku ühelöövilisele ja kahe kõrge kuplitaolise domikaalvõlviga pikihoonele (koguduse ruum) liitub idas sellest tunduvalt kitsam ja madalam ristvõlviga kooriruum. Kiriku peauks on lääneseinas ja külguks eeskoja ning omapärase väikese raidportaaliga lõunaseinas.
-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid 19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli kaubanduse sõlmpunktiks, rahvaarva oli piisavalt suur ning Narva oli geograafiliselt soodsas kohas 20. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti? Too näiteid ja selgita.- 20.Et saaks Rootsi võim juurduda. Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist;parandati kirikuõpetaja haridustaset; üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule(emakeelne jumalateenistus, talupoegade kaasamine kirikutöösse); korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega 21. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest?-Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et iga inimene saab õndskas tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga inimene piiblit lugema 22. Anna hinnang B.G
On tegelenud ka arhitektuuri kui ka mööblikujunudusega. Eestis: Ammende Villa Pärnus, Draamateater Tallinnas, Õnnepalee Tallinnas. 11. Mis ühendas postimpressioniste? Puudub kindel suund. Saanud innustust impressionismist ja seejärel viinud sisse muudatusi. Tähtis objekt, mida nad kujutavad. Segamata värvid ja lühikesed pintslilöögid. Tööd reljeefsed. Oluline sõnum ja emotsionaalsus. 12. Vincent van Gogh (elu ja looming). Hollandlane. Sündis kirikuõpetaja peres, noorem vend. Arvas et hakkab tegelema misjonitööga. Umbes 20. aastaselt siirdub Hollandi äärealadele, kus hakkab tegema misjonitööd. Hakkas maalima, tahtis edasi anda emotsionaalsust. Esimesed tööd masendavad . Loobub misjonitööst ja õpib kunsti, aga akadeemiline haridus puudub. Hiljem läheb vennale appi. Perekonda ta ei loonud. Proovib rõõmsamalt maalida. Väga hea värvitunnetus. (Tool- varjud värvilised- sinakad rohekad). Tahtis teise kunstnikuga luua kogudust
Isaac Newtoni sünd enneaegsena, sai talle probleemiks terveks eluks: tema füüsiline ja vaimne tervis oli nõrgestatud. Esialgu ei arvatudki, et ta elama võib jääda. Tema suuruse kohta öeldi lausa, et ta võiks ära mahtuda ,,veerandpotti". Tema isa suri kolm kuud enne Isaaci sündi. Kui Isaac oli kolmeaastane, abiellus tema ema jõuka vanema kirikuõpetajaga teisest külast ning läks sinna ka elama, jättes oma 3-aastase poja vanaema juurde maha. Pärast kaheksat aastat, suri kirikuõpetaja ning Isaaci ema naases tagasi, võttes kaasa 3 väikest last.(3) Joonis 1. Isaac Newton (1) 3 Olles lapsena üsna nõrguke, oli Newton sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Newton ei veetnud oma aega tavaliste laste mängudega, vaid leiutas oma isiklikud lõbustused, milles juba siis avaldus tema geniaalsus. On olnud väiteid, kus on kirjas nagu poleks Newton olnud varaküps
Venemaast, huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Pastor Masing oli hea keeletundja. Ta valdas saksa, eesti, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning sai aru veel 4-5 keelest. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. Ta tõi eesti tähestikku Õ-tähe. Johann Heinrich Rosenplänter Johann Heinrich Rosenplänter oli baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 18131832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Rosenplänter sündis Valmieras postijaamapidaja pojana. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Töötas kirikuõpetajana Toris ja 1809. aastast kuni surmani Pärnu Eliisabeti koguduses.
ning omandiõiguste kitsendamine Vakuraamatud talude ja nende koormiste nimistud, kuhu on märgitud mõisate kaupa kõigi talude suurus ning koormiste ehk maksude nimekiri Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt politseilisi ülesandeid täitma määratud aadlikud Manufaktuurid tööjaotusega käsitööettevõtted, kus töötavad palgatöölised Suur nälg teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis, 1695-1697 Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga Köster kirikuõpetaja abiline Piiblikonverents nõupidamine, mille Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku piibi eestikeelse tõlge ettevalmistamiseks Vana kirjaviis Johan Hornungi poolt kirja pandud põhjaeesti õigekirja reeglid Dispuudid mõttevahetused, avalikud vaidlused ülikoolis Bastion kaitseehitus, kindluse kaitsetorn Vöörmunder kiriku eestseisja Kindralsuperintendant luteri usu kiriku teatud ringkonna vaimulik juht (vastab piiskopile)
hulga teadmamehi. Siiani pole ükski neist suutnud peret aidata. «On ainult öelnud, et vanainimesest siia jäänud halb energia on siirdunud lapselapsesse. Kui pojatütar oli spordilaagris, oli tõepoolest vaiksem. Nüüdseks on teada, et kummitus on ikkagi surnud vanainimene. Kui temalt testimise käigus suunavaid küsimusi päriti, vastas kõik tema andmetele,» lisab perenaine. Evi tahtnud viimases hädas koguni kutsuda kirikuõpetaja kummitust peletama, kuid ei söanda jumalasulast oma koju paluda. «Saab ka veel tassiga vastu pead! Mis sa siis teed». Naine ütleb, et tal on süda siiski rahulikum - kirikuõpetaja lubas pere eest palvetada. 4 Anomaalsete nähtuste uurija Igor Volke ütleb, et tegu on klassikalise poltergeistiga. «Surnud inimene, kes polnud rahul, kuidas temaga käituti. Tema hing proovib endast märku
mõisaid ja kunsti seal) Ratsionalism ehk valgustusaeg 18. saj 2. pool ● Levis tänu saksamaal õppinud baltisaksa haritlastele, kes hiljem baltikumis tööd leidsid, sest siin oli vaja arste jms ● Ideed: ○ tahtsid rahvast harida ja anda kasulikke nõuandeid (uuendused põllutöödes, uued põllukultuurid jms) ○ kritsiseerisid pärisorjust ● Tuntumad ratsionalistid: ○ G. Eisen ■ Kirikuõpetaja ■ Õhutas kasvatama viljapuid ja vaktsineerima rõugete vastu ○ Hupel ■ Kirikuõpetaja ■ Kirjuts baltikumist ülevaateid ajaloost ja geograafias ■ Hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja 1766. a “Lühike õpetus”, kus ta andis rahvale kasulikke nõuandeid Lugemisvara ● 18. saj hakati välja andma kalendrit ● 1739. a Piibel
Peagi viidi varastatud kraam Jaani juurest minema. Samas ütles ta neile, et need siia rohkem ei tuleks, ehk siis, kui Jaan uue elukoha leiab. Sest sellel saunal hoitavat silma peal ja juba jutud vallas käivatki. Pärast seda ei nähtud Kaarlit ega Jukut enam tükk aega. Mikk ja Mann jäid haigeks, peagi ka Liisu ja Kai. Liisu suri. Mikk ja Mann paranesid, aga ema rohtudeks oli ikka veel raha vaja. Jaan hakkas Kaarlit taga igatsema, sest ta oli väga hädas. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle pika loengu ja tundis ennast solvatuna. Samuti tundis Jaan ennast halvasti. Kirikuõpetaja nõudis ülejäänut kuutkümend kopikat pühapäevaks oma koju. Jaan istus ema haigevoodi juures ja oli ka ise kui tõbine. Ta unistas suuretst rahadest ja samuti mõtles ta ka Anni peale. Paari päeva pärast ema haigus taandus. Ka Jaan sai terve mõistuse tagasi.
Loomulikult tegeleti ka väga aktiivselt õigeusu levitamisega. EESTI ÜHISKOND VENESTUSAJAL Eestis jagunesid kohalikud kahte leeri: venestuse pooldajad ja vastased. Kuulsaim pooldaja oli Ado Grenzstein, kes oma ajalehes "Olevik" püüdis rahvale venestusepoliitikat seletada. Väga tuliselt võitles venestuse vastu Karl August Hermann, kes toimetas "Postimeest". Ta püüdis oma artiklitega üleval hoida eestimeelsust. Eestluse poolt võitleja oli veel Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman. 1883. aastal alustas Tartus tööd Hugu Treffneri Eragümnaasium, mis oli tähtsaks hüppelavaks Tartu Ülikooli püüdlevatele Eesti noormeestele. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1888. aastal kuulutas Jakob Hurt välja Eesti rahvaluule kogumise. EESTI ÜHISKONDLIK-POLIITILINE ELU 20. SAJANDI ALGUSES UUS SAJAND 20. sajandi alguse Eesti oli hoopis midagi muud kui sajand varem. Nüüd oli talupojad
Koduteel nägi ta popsi kena tütart ja otsustas tolle ära võtta. Pops polnud nii vaimustusest sellest ideest kui tütar. Teel kirikusse vaatles Kuppelvaar esimene kord lähemalt enda kõrval istujat. Oli tundmus nagu oleks ta kõrval midagi vääruslikku ja kallist. Ta tahtis lausuda midagi lahket, ei osanud, andis siis hobusele piitsa ja ütles:" Vaata, et sa vankrist maha ei kuku, tee on nii auklik!" See oli küll kõige lahkem lause Peetrus Kuppelvaare suust terve novelli jooksul. Kuid kirikuõpetaja protesteeris abielu vastu. Isegi Peetruse ülestunnistused, et eelmised naised viidi tallu kui tööloomad, aga selle tahab endale ikka päris naiseks ei mõjunud kirikuõpetajale. Ja Peetrus ja Minna pidid tühjalt ära minema. Tagasiteel peatas Peetrus hobuse, palus naisel oodata ja läks kirikusse ja lausus seal:"Issand Jumal, hoia seda popsi tütart ning ära lase tal ära surra või kuidagi teisiti raisku minna!" Rohkem ta midagi öelda ei osanud, arvates, et on
Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev vaevalt kunagi mõõdukas. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. 3 ELULUGU Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema koos oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis Nietzsche läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Nietzsche elu- ja
Carl Robert elas noorpõlves Tormas ja alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt. Kes pidas kohalikus Torma kihelkonna koolis koolmeistri ametit. Peale kihelkonna kooli läks ta õppima Valga Cimze seminarile, kus ta õppis aastatel 1856 - 1859. Cimze seminar oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa ja köstrite seminar. Sealt on hariduse saanud peale Carl Robert Jakobsoni veel Aleksander Kunileid ja Andres Erlemann. Seminari õppetöö kestis kolm aastat ja sinna sisse saamiseks oli vaja kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonna kooli lõputunnistust. Seminaril käis õppetöö saksa keeles ja olulised ained olid muusika ja pedagoogika. Carl Robert lõpetas Cimze seminari 1859.-ndal aastal. Need aastad seal koolis avaldasid suurt mõju Jakobsoni vaadete kujunemisele. 2 Jakobsoni tööaastad Carl Robert Jakobsoni isa suri 1859.-ndal aastal. Peale isa surma töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma kihelkonna kooli
· üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud.
teadlikkuse, täiuslikkus enda olles, tarkust või osaduses Jumalaga või loomine . Platon 's allegooria Cave , mis ilmub raamat VII Vabariik , on kirjeldatud sellise sõidu, nagu ka kirjutistes Teresa Avila . Vedas ja Upanisaadidest kirjeldada ka selliseid tee transformatsiooni. Sellistes valdkondades teele kaasa võib sisaldada meditatsioon , palve ja mõtisklemist pühad tekstid ; eetiline areng; [8] : 33 ja mingi vaimne edastamine, mõnikord kirikuõpetaja. Vaimsus seab eesmärgiks nii sisemise kasvu ja välistöötlemise ilmingud selle kasvu. Armastus ja / või kaastunde kirjeldatakse tihti alustalaks vaimsele arengule. [8] [11] Spirituaalsus Kuna sõnal Spirituaalsus on nõnda palju erinevaid tähendusi, siis ei saa kunagi kõike kaasata, kahjuks jääb alati midagi välja. Mõistet spirituaalsus on väga laialdaselt kasutatud, kuna see on inimeste maailma pildis nõnda kaua eksisteerinud. Tuhandete aastatega on välja kujunenud väga palju
,,kristlikult sõbralt", kellelt sõnastikuosagi, ent sisaldavad ometi palju rikkalikumat materjali kui Vestringi käsikirja sõnaartiklitest leida, mistõttu on oletatud, et Thor Helle kas lisas neile oma kogutud materjali või kasutas lisaks Vestringi käsikirjale veel kellegi materjale. Raamatu lõppu on keeleharjutustena paigutatud dialoogid, mis püüavad võimalikult täpselt kajastada eesti rahvakeelt, neist viimane (dialoog kirikuõpetaja ja surmamõistetu vahel) pärineb Eberhard Gutsleffilt, esimesed kolm teistelt pastoritelt, kelle hulgas E. Gutsleffi sõnastuse põhjal tuleb näha ka Thor Hellet. Seega on 1732. aastal ilmunud ,,Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" tegelikult kollektiivne töö, millest Thor Helle on ise koostanud mahuliselt üsna väikese osa, kuid mida ta on toimetanud oma keeleliste arusaamiste kohaselt ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest
aasta sügiseni. PEREKOND 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepaneku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel. Neid laulatas 6 Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (19001903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (19031907); omandas võimlemisõpetaja kutse Soomes (1907); töötas Tartu ENKSi TG võimlemis- ja algkooliõpetajana (19071944). Peeter ja Helmi Põllu perekonda sündis 11 last. Haritlaste seas linnas kohtas nii lasterikkaid peresid harva
meelelahutuseks. Juba 14. sajandist alates oli Lääne- Euroopas levinud juhuluule, s.o pühendusluuletused pulmade, ristsete, matuste, ametisse pühitsemise, raamatute ilmumise jm oluliste sündmuste puhul. Algul olid need vaid ladina-või saksakeelsed. Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, ilmus trükist 1637. aastal. Selle autor oli sakslane, antiikkeelte professor ja kirikuõpetaja Reiner Brockmann, kellelt pärineb veel mitu eestikeelset, aga ka ladina-, kreeka- ja saksakeelseid luuletusi. Eesti kirjanduse kulgu juhuluule suuremat ei mõjutanud, sest see ei jõudnud maarahvani, vaid jäi võõramaalastest kitsa ring harrastuseks. Esimene eestlase loodud luuletus on 1708. aastast pärinev kaebelaul ,,Oh! ma waene Tardo Liin"2. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor
Adam ja Peeter Peterson, Jaan Adamson, Märt Jakobson). Nn Peterburi patriootide ehk rahvasõprade (J. Köler, Aleksander Jürjev, Philipp Karell, Friedrich Dankmann) toetusel õnnestus talupoegade saatkonnal 1864 keiser Aleksander II-le üle anda suur märgukiri, milles taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene 6 haridusministeeriumile ning seda, et kirikuõpetaja valiks kogudus. Suur rahvuslik ettevõtmine oli eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (seda nimetati Eesti talurahva vabastaja keiser Aleksander I auks Eesti Aleksandrikooliks) rajamise katse. Eesti Aleksandrikooli jaoks raha korjamise komiteedest (neid oli 146) kujunes ülemaaline organisatsioon, mille eesotsas oli peakomitee (1870–84, president Jakob Hurt), mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja
Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, etTartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistingshausen. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja Woldemar Grohmann, endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster Assmuth, sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi.
Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse
Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees". Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J
Markiile ei mahu pähe mõte, et tema tütar, kellest ta tahtis hertsoginnat teha, abielluks mingi väikese Julien Soreliga, puusepa pojaga. See nimi on kummitanud Julieni läbi terve raamatu. Markii teeb tast oma tütre au päästmiseks Julien Sorel de la Vernaye, on isegi peaegu nõus neid laskma abielluda, kui kõik rikub ära kiri proua de Rénalilt (hiljem, kui Julien vanglas on, tuleb välja, et kirja kirjutas tegelikult üks kirikuõpetaja kelle juures pr Renal pihil käis ja proua kirjutas ainult kirikuõpetaja sunnil selle ümber). Selles teeb naine Julieni maatasa kirub ta merkantiilsust ja silmakirjalikkust, kuidas tal on kombeks võrgutada pahaaimamatuid naisi oma kasude huvides, jne. See kaotab kõik võimalused. Julien sõidab kodulinna ja tulistab kirikus kaks korda proua de Rénali, esimene kord mööda ja teine kord pihta.
mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Naljandid Naljandites käsitletakse elu huumoriga. Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni (Näiteks laiskus ja ihnus), ameteid (näiteks kirikuõpetaja ja kubjas) ja igapäevaelu nähtusi. Naljandid on jutustavad tekstid, mis põhinevad karakteri-, sõna- või olukorrakoomikal. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust- puänti. Naljandid väljendavad ühiskondlike arusaamu ja kriitikat. Näiteks: Tark poiss "Poiss mis su isa teeb?" "Keerab maal kasukat pahupidi." "Kuidas nii?" imestab härra. "küll on rumal härra, mis seal imestada! Minu isa künnab maad."
P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, Rajati Professorite Instituut (professorid Venemaa Ülikoolidele), Ülikooli hoone arhitekt J.W.Krause Kirjasõna: kalendrid 1806. aastal ,,Tartu maa Rahwa Nädalaleht" 1821-1823, 1825 O.W. Masing ,,Marahwa Näddala-Leht" 1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika võttes aluseks Põhja-Eesti kirjakeele nn uus kirjaviis Rahvuslik kirjandus: K.J.Peterson I rahvuslik poeet, F.R.Faehlmann kogumise algataja, F.Rkreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" koostaja 1. Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis? Luteri usk ei olnud enam riigi usk Baltimaal, oli keskvalitsuse poolt lubayud usulahk. 2. Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne? 3
ristipäeval oksa ega lille murda. · Põllumaa raadamiseks ja heinamaalt võsa raiumiseks oli sobiv sügissuve kõige kuumem aeg karusepäeva paiku. · Saunvihtade valmistamiseks olid eelisajad, eriti arvestati kuu faasi, et vihad oleksid pehmemad ja ihu ei hakkaks pärast saunas käiku sügelema. Käsitöö. · Koduse käsitöö tegemine kuulus majanduskalendri talvepoole. Sügisene piiritähis oli mihklipäev. · Puhkepäevad olid neljapäev , kirikuõpetaja mõjul ka pühapäev. Range koduse töö keeld neljapäeviti hingedeajal. · Vokid pandi jõuluajaks ja ka muudeks tähtpäevadeks koguni peitu. · Ketrustööde lõpetamise tähtpäevaks oli küünlapäev (2. veebruar). · Paasumaajrapäevaks pidid olema kangad kootud ja hangel pleekimas. KIRIKUPÜHAD RAHVAKALENDRIS. · Kirilike tähtpäevade arv, mille tundmise või tähistamise kohta Eestis teateid on, ulatub sajani.
A. H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Jürka tuli Maa peale, sest ta tahtis õndsaks saada. Ta tahtis ka, et tema lapsed (kaksikud) oleksid hingekirjas. Ta lootis, et tema lapsed saavad õndsaks kui neil on hing. 2. Kui Jürka vanasse Põrgupõhja tallu kolis, oli tal naine nimega Lisete. Lisetel ja Jürkal siis lapsi ei olnud, kuna nad poleks neid ülal pidada jõudnud. Kõrvalt vaadates tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja nii tuli tema tallu Juula. Varsti oli näha, et Juula jääb päev-päevalt üha unisemaks. Ta ei saanud süüa, sest tal hakkas koguaeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase ning ta rääkis sellest Jür...
Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3. veebruar 1925 Düsseldorfs. Ta oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Gebhardt sündis Järva-Jaani kirikuõpetaja Ferdinand Theodor von Gebhardti pojana ning Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, Ida-Preisimaalt pärit Johann Bernhard von Gebhardti pojapojana. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1855 1857 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud:
„igaveseks ajaks“ Lisamaterjal Liivi sõja kohta. 1.Liivi sõja allikad. Tunneme kolme jutustust Liivi sõjast. Esimese ja ühtlasi värvikaima ning tänaseni tuntuima kirjelduse esitas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, väidetavalt esimene eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow.Tema sündmuste keskmes oli kodulinn Tallinn ja selle juhtumised, töös oli kirikuõpetaja moraliseerivat tooni ja poolehoidu linnas kanda kinnitanud rootslastele. Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Ta koostas tõsise faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61.Tema sümpaatia kuulus sellele osale ordust, kes lootis Saksamaa abile. Ordumeister Kepleri mõistis ta viimase Poola-orientatsiooni pärast hukka.
7. Philipp Karell eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9. Jakob Hurt Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi tegemisel. Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja. 10. Carl Robert Jakobson temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja. 1868 aastal pidas ta Vanemuise seltsis oma esimese isamakõne ,, Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Asutas ajalehe Sakala. JNE... 11. Sergei Sahhovskoi Marurahvuslasest kuberner, kes hakkas venestamis poliitikat ellu viima Eestimaal. 12. Villem Reiman Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Tema edendas
Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3. veebruar 1925 Düsseldorfs. Ta oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Gebhardt sündis Järva-Jaani kirikuõpetaja Ferdinand Theodor von Gebhardti pojana ning Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, Ida-Preisimaalt pärit Johann Bernhard von Gebhardti pojapojana. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1855 1857 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873
kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla
Kirikuõpetajad olid ka hariduse edendajad, tegelesid (just eestikeelse) kirjanduse välja andmisega. Kui katoliiklus oli suhtunud muinasusundisse suht tolerantselt, siis luterlus vaenulikult, samuti ka luteri kiriku sees tekkinud vooludesse. 1642 Pühajõe mäss (tänapäeval Võhandu jõgi), sellele jõele oli ehitatud vesiveski, samal ajal tabas Urvaste piirkonda ikaldus, selle põhjuseks, et püha jõgi oli rüvetatud, sest oli kinni pandud tammiga. Talupojad hävitasid tammi ja veski. Kirikuõpetaja ei saanud seda aktsepteerida, talupoegi karistati. RA kirikuelu iseloomustavad ka nõiaprotsessid, toimus eriti agar nõidade jälitamine. LM kirikujuht Samson pidas 9 jutlust nõidadest millised na on, kuidas kindlaks teha (veeproov). Haridus Üks, mis kättesaadav kõrgmatele seisutele ja teine talurahvale. Kõrgharidus ülikooli rajamine oli üks osa Rootsi riigivõimu poliitikast Liivimaal, see oli selle võimu kindlustamiseks
külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest 3 jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema
Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas
kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla
Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa r...
Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine kirikuõpetaja Johan Kõpp (Laiusel 1908-1923), kes andis 1937.a. välja monumentaalteose "Laiuse kihelkonna ajalugu". Kiriku ümber asub nägus park põlispärnaga, mille olevat istutanud Rootsi kuningas Karl XII.
Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva vabastajale. Jakob Hurt rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870. aastal tuli vläja seisukohaga "eestlased peavad vaimult suureks saama ". Otepää kirikuõpetaja Carl Robert Jakobson lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana. Läks Peterburi. Tegi kaastööd postimehega, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Asutas ajalehe Sakala. Nõudis eestlastele poliitika õigust. Eepos; Faehlmann tegi eeltööd ning alustas, Kretuzwald viis asja lõpule. Eepose nimi on Kalevipoeg. Tegelane, kellessse on koondatud kogu rahva iseloomujooned ja taotlused Venestusaeg. Reimani ja Hermanni tegevus;
algatajatest. Oli I üldlaulupeo korraldamise vastu. Tõi C.R.Jakobsoni Rahvusliku liikumise juurde. . 8. Aleksander II (1856-1881)Talle seati eriti suuri lootusi, sest tema oli see keiser, kes vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorraldusekehtestamine1866.aastal. Tema järgi sai nime ka Eest Aleksandrikool. 1881.a. tapeti keiser. 9. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Õppis kirikuõpetaja Karl Köstri juures, 19-aastasena oskas saksa keeles lugeda ja kirjutada, mängis klaverit ja orelit. Temast sai Vändra kiriku köster. · Ettevõtmised: 1) Oma ajaleht 1857 "Perno Postimees"-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele(11.) 2) Eesti rahva eluolu edendamine- kõik mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega 3) Virgutas eestlasi talusid ostma
Püsima jäid rüütelkonna ja aadli omavalitsus. Rootsi aja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Linnaelanikest enamus sakslased ning eestlased. Kirikuelus erilisi muutusi polnud. Venemaal õigeusk, Eestis, Lätis luterlus. Asjaajamiskeel saksa keel. Suur osa rootsi aegsetest seadustest jäi kehtima. mõiste Balti erikord - Eesti ja Liivimaa eriõigused peale põhjasõda, Vene koosseisus. Eestikeelne piibel ilmus esimest korda 1739. Selle tõlkis kirikuõpetaja Anton-Thor Helle Vennastekoguduse liikumine, positiivsed ning negatiivsed tagajärjed vennastekoguduse liikumine - 18. sajandil eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. ( hernhuutlus ) positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
