Puudujate uste taga ei käinud küll sotsiaaltöötajad, vaid vanemad pidid maksma mõned kopikad trahvi kui koolipoiss päeva puudus. Kihelkonnakooli astumiseks ei olnud nõue see, et sa oled käinud eelnevalt külakoolis vaid hinnati taibukust ja lugemisoskust. Eesmärk oli külakoolis saadud teadmiste täiendamine ja eriti õpilaste ettevalmistamine tulevasele maaelule ja põllumajandusele. Kui õpetustase sõltus koolmeistri võimetest, siis õppeained pani paika kirikuõpetaja. Enamasti täiendas kihelkonnakool külakoolist saadud lugemisoskust kirjutamisoskuse ja rehkendamisega. Hiljem aga tulid juurde ained, mis laiendasid õpilase kui tulevase põllumehe silmaringi. Koolis sai õppida nüüd ka ajalugu, geograafiat ja loodusteadust koos füüsikaga, mis aitasid kindlasti kaasa hiljem talurahva elujärje parandamisele eks see ka aadlite eesmärk oli, kui kihelkonnakoole looma hakati. Praktilisi teadmisi said õpilased viljapuuaedadest,
Bengt Gottfried Forselius Lõi õpetajateseminari ja oli seal õpetajaks. Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keelse grammatika. Usuõpetuse käsiraamatu Johann Hornung Ladinakeelse grammatika avaldas, tuntakse kui vana kirjaviis Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes asutas Tartu Ülikooli August Wilhelm Hupel Andis välja esimese ajakirja August von Kotzebue Asutas esimese teatritrupi Tallinnas Anton Thor Helle kirikuõpetaja, kes tegi esimese tervikliku piibli põhjaeesti keeles Mõisted: Kuramaa hertsogiriik Riik Daugava jõest lõuna pool Üleväina-Liivimaa Riik põhja pool Daugava jõest Liivimaa kubermang - Selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Maapäev Rüütelkonna kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga kolme aasta tagant. Maanõunike kolleegium Maaapäeval valitud maanõunikest koosnev kogu
Unenägude surmaended on järgmised. Igapäevased tööd: maakündmine, kraavikaevamine, viljalõikus, uute hoonete ehitus, toa- ja pesupesemine, lehmalüpsmine, puu raiumine või kandmine. Hääled: unes kellegi hüüdmine või kõnetamine. Eesti rahvausundi järgi ei tohtinud unes hüüdmisele vastata. Surnu ja sant. Levinud uskumus, et kui surnu annab unenägijale midagi, siis see on hea märk, ja vastupidi. Unes nähtud võõrast peetakse halvaks endeks. Kristlikud motiivid: kirikuõpetaja unes tähendab surma. Ingel unes ei tähenda head. Inimese ihuliikmed: juuste lõikamine ja hamba murdumine tähendavad surma. Peakatte kaotamine unes tähendab leina. 4.1 Koer Koduloomadest ongi koeraga seotud suurim hulk surmaendeid. Loomade alalhoiuinstinkt kätkeb surmahirmu. Usuti, et koer tunneb ette oma peremehe surma juba siis, kui kaaskondlased seda veel ei aima, ja reageerib inimese surmahetkele. Tal olevat võime näha ringihulkuvat isikustatud
Estofiilide ideede ja algatuste tähtsusest Referaat Koostas: X Juhendas: õp X Tallinn 2010 Sissejuhatus 1730. aastail jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine. Nende toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõuste ka eestlastel, põhiliselt eesti kõster-koolmeistritel. Nad tegelesid elulugude,päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele seinini niisuguses ulatuses kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekitamiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva ...
- Taani kuningas. Kehtestab feodaalkorra eestis. tõi läänikorra eestisse. tema sõjavägi koosnes vasallidest. jüriöö ülestõus tekkis sellepärast, et erik andis maad vasallidele. Usuliste teadmiste tase talupoegade seas. - kahvausund: ristiusk+muinasusund+pühakud, paganlikud kombed ja pühapaigad; põletamatused 13.s kaovad. 15 s kristlikud nimed, 16.s nimetatakse talupoegi veel VASTRISTITUTEKS. Katsed vaimulikkonna haridustaseme tõstmiseks. - Johannes IV Kievel- kirikuõpetaja, üritab muuta preestrite haritust. + eesti keel. teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis. - Hariduse tase oli madal, sest ei olnud häid koole ja puudus õpetajaid. Raha ei olnud õppimiseks, rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud. Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust.
(tlk August Sang ja Mati Sirkel)" Kas see on autori vihje sellele, et kohtukantseleid on meis kõigis endis? Et me kõik kanname vähemal või rohkemal määral süüd? Kuid milles oli süüdi Josef K.? Kas ta oli liiga tundetu või ülbe? Kas tal olid elus valed väärtused? Kuid milline kohus saaks hinnata, millised väärtused on õiged, millised valed? Süü tundmise ja omamise küsimusega tegeleb autor ka romaani hilisemas stseenis, mis leiab aset toomkirikus. Kirikuõpetaja räägib K-le allegoorilise loo mehest, kes näeb terve elu vaeva selleks, et kohtuda seadusega (jutt ,,Seaduse ees" (1915)), kuid see ei osutu kunagi võimalikuks. Kirikuõpetaja ja K. ei suuda lugu küll lõplikult lahti mõtestada. K hingele jääb küsimus: ,,Kuidas saab inimene üldse süüdi olla? Me kõik oleme ju inimesed, üks niisama hästi kui iga teine. (tlk August Sang ja Mati Sirkel)" Kafka põimib koomilise ja traagilise, näitamaks, mida võib üks kohtuprotsess inimesega teha.
Positiivne: Rahvas religioonile lähemal, ristiusustamise lõpuleviimine, talupoegade sõnavabadus koguduses, ind kirjutamisoskuse omandamiseks. Negatiivne; Hävitati ohvrikohti, seksuaalsuse lõpp, uhkete asjade hävitamine, vastuhakud. Ratsionalism: Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja Saksa haritlastele, kes Baltikumi tööle tulid. Ideed: rahvast on tarvis harida ja anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti pärisorjust. Põltsamaa kirikuõpetaja A.W.Hupel esindajaks. 1766.a hakkas välja anda esimest eestikeelset ajakirja "Lühike Õpetus" Lugemisvara: 1720.a eestikeelne kalender, vanim säilinud 1732.a valminud "Eesti Ma Rahwa Kalender" Kalendris kuupäevad oluliste sündmuste järgi Piibel - 1739.a eestikeelne piibel, A.T.Helle poolt välja antud Arhitektuur: Taludes peamine rehetare, XVII.saj lõpp taredele aknad. Linnades valitsev stiil barokk XVII.saj tuntuim ehitis Kadrioru loss koos pargiga.
kuldõunapuud või kuldsetest õuntest. Itaalia muinasjutus näiteks kasvab õuna sees seemnest tüdruk. Läti keelest tõlgitud ,,Muinasjutt kuldõunapuust" on kirja pandud 1914 ja kirja pannud Karlis Skalbe (1879-1945), eesti keeles ilmunus 1981 läti muinasjuttude kogumikuna ,,Muinasjutte" Lugu on õunaseemnest. Võõrasemast vaevatud tütar kasvas kord oavõrsega taevasse, kust pärisema hing andis talle Päikeseaia seemne, millest kasvas kuldne õunapuu. Johann Matthias Eisen, 1857-1934, kirikuõpetaja ja vanavara koguja on kirjutanud tõlkest kohandatud eesti muinasjutu ,,Pärandus," oma teoses ,,Talupojad kuningate väimeesteks" (1908, 1920). Jutt on imeseemnetest. Süzee esineb peamiselt iseseisvalt, üksikjuhtudel liitub juhutüüpidega ,,Läbitantsitud pastlad," ,,Tüli imeseemnete pärast" ja ,,Imeõunad." Süzee on rahvusvahelise levikuga (Eesti imemuinasjutud 1:2 : 2014 : 658-659). Eisenilt on ka teine õunateemaline lugu ,,Kõige parem kingitus," mis ilmus eesti
Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi ...
hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees, kes kandis kaabut ja tumedat pikemat sorti mantlit. See mees meenutas mulle oma koheva ja lokkis soenguga ja põskhabemega Aleksandr Puskinit. Kehaehitus oli tal tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei pööranud sellele erilist tähelepanu, ehk jälle mingi võõras, kes sattus siiakanti lihtsalt uudistama
Väravate kohal need jõuväljad katkevad. Tsõõri läbivad veel mitmed põigitised jõuväljad. Lisaks sellele on igal puul oma jõuväli. Tammetsõõr ja Ilmamägi koos seda ümbritsevate allikatega sarnanevad sugulasrahvaste, eriti udmurtide pühakohtadega. Udmurtias ohverdatakse veel tänapäevalgi sellistes kohtades hanesid või lambaid. Meil meenutavad seda kohanimed Utike küla ja tiigi nimi Anikse lump. Rahvapärimuste koguja ja uurija XX sajandi algusest kirikuõpetaja M. J Eisen on tõdenud, et eestlastel on kolm püha kohta saun, hiis ja kirik. Kirikud rajati sageli hea jõuväljaga muistsetele hiiekohtadele. Sauna põline asukoht on Anikse lombi kaldal. Vana kombe kohaselt tohtis hiide siseneda vaid puhtalt, peale saunas käimist. Ei tohtinud alkoholi tarvitada, suitsetada ega kõvasti kõnelda. Verijärve maastikukaitseala Asukoht: Kose, Võru vald Koduleht: www.tsolk.ee
Kiriku siseosa ei mõjunud suurena, kuid laia kooripealse tõttu oli küllalt hea mahutavusega: kokku 800 istekohta, kuid vajadusel mahutas see aga ligi 2000 inimest. Kooripealsele viivate treppide all olid sissepääsud soklikorrusele. Selle sakraalosas, altari all, asus kaheksanurkne ruum, mis oli surnukabel. Ilmselt olid keldris ka keskkütteahi ja kirikuteenri korter. Kiriku kõrval oli koguduse maja, milles olid kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, samas majas asusid ka eesti kool ja vaeste varjupaik. 3 MURDEPUNKT 1930. aastal käskis Leningradi kohalik omavalitsus Lensovet jumalateenistused lõpetada ja maja ümber ehitada selle mõttega, et see ei meenutaks enam kuskilt otsast, et tegemist oleks olnud kirikuga. Fassaadile tekkis mittekiriklik poolringikujuline juurdeehitus. Ehitati vahelaed ning hoone muudeti nelja kordseks. Maha võeti ka kaunis kirikutorn. Pea 70 aastat olid majas
populaarseks. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Ta võttis kõikidest üritustest osa. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jannsen korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo, mis toimus 1869. aastal Tartus. Seal oli eestlaseid üle kogu maa. Kasvatas kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt(1838-1907) Jakob Hurt oli Otepää kirikuõpetaja, kes oli kõikide rahvuslike ettevõtmiste eesotsas 1870. aastatel. 1872. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eelkõige kooliõpikud. Esimeseks presidendiks seltsil oli Jakob Hurt. Ta kogus ja avaldas eesti rahvaluulet. Asustati eestikeelne kreiskool Aleksander I auks, nimeks Aleksandrikool. Annetuste jaoks korraldati nn. tuluõhtuid(näitemängud, kontsertid, näitused). Korraldati komiteede suurkoosolekuid
Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas? Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11
Vironia korporatsiooni asutanud eestlased valisid oma värvideks selle värvikolmiku, aga asendasid Hugo Treffner soovitusel rohelise valgega, mis pidi sümboliseerima rahva püüdlemist valguse poole. Läks paar aastat mööda ning 1883. aastal kuulutati Eesti Üliõpilaste Selts sinimustvalge hoidjaks ning aasta hiljem õmbles Tartu Ülikooli eesti keele lektori Karl August Hermanni naine Paula lipu valmis. Lippu ei õnnistatud Tartus, kuna kardeti baltisakslaste provokatsioone, aga Otepää kirikuõpetaja Burchard Sperrlingki ettepanekul tehti seda Otepääl. Lipp õnnistati 4. juuni õhtul kui kogu Eesti lipuna ja selllest ajast peale levis ta üle maa. Eesti rahvas võttis lipu väga kiiresti omaks, kuna nende värvidega tekkis inimestel side. Nüüd, kui eestlastel oli kujunemas tugev rahvussümbol, mille kaudu näidata ennast iseseisva kultuurilooga rahvana, ei tähendanud see siiski seda, et igal pool hakati demonstratiivset lippu lehvitama ja nõudma suuremat enesemääramisõigust
20. sajandi maailmakirjanduse teos 1. Teose pealkiri Teose pealkiri on „Katk“. 2. Teose autor Teose autor on Albert Camus. 3. Tegevusaeg ja -koht/kohad Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel. 4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux, Jean Tarrou, kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert, kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux. Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma reportaaži jaoks andmeid araablaste sanitaarse olukorra kohta. Raamatus kirjeldati teda kui lühikest, laiaõlgset, tahtekindla näoga ja arukate silmadega meest. Linna tabas aga katk ning Rambert oli karantiini tõttu sunnitud linna jääma. Raamatu esimeses pooles igatseb Rambert väga oma kodumaale jäänud naist ning üritab algul ametlikult ja pärast illegaalselt linnast lahkuda
30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad
raad kaotab oma senise tähtsuse (keskaja lõpu tunnus) rae roll lõplikult kaob hiljem tsunftikord likvideeritakse Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast igaveseks kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa pastoraad on kirikuõpetaja mõis, talupojad võisid ta heaks töötada 1721 restitutsioonikomisjonid vene võim annab valdused tagasi 1739 Roseni deklaratsioon üks talupoeg kaebas mõisahärra peale, väites, et tema õigusi on rikutud algatati uurimine talupoegade ja mõisnike suhetest ja õigustest eesti talupojad pärisorjad ilma õigusteta talupoeg koos varaga kuulub mõisnikule koormised ja ihunuhtlus vastavalt mõisniku tahtele vastupanu: pagemine talupojad põgenesid
Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased
Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu. Manufaktuurid Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused Johan Skytte Asus Gustav II Adolfi käsul Liivimaad rootsistama, oli olnud tema õpetaja ja Uppsala kooli kantsler, tema eestvedamisel
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha kulunud, linad on plekilised ja määrdunud, toolid on vigased, põrandad täis lohke. Lühidalt seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas. Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õ...
kujundab maailmapilti 3) vahendab, edastab ja propageerib kultuuriväärtusi, 4) sisustab vaba aega . Ajakirjandus Eestis Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896.
Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Kadri sai iga aasta uue lapse. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel
Sellises olukorras võttis Hurt vastu Jannseni pakkumise asuda ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Oma ajalookäsitluse avaldamine pealkirja all ,, Pildid isamaa sündinud asjust." tekitas saksa ringkondades valju nurinat ning Jannsen oli sunnitud Hurda ajalehe juurest tagandama. Nõnda sattus Jakob Hurt ühte leeri ärkamisaja radikaalseima tegelase Carl Robert Jakobsoniga ,kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus . 1872.aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle , mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit . Siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituse eesotsas. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteis sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleristu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Selline kooli pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei
usuteaduskonnas, kus teda pilgati tema maameheliku riietuse pärast. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina(usuteadlasena). Peale seda saavutas ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. Tal oli harjumus energiliselt töötada, ta ei sallinud venitamist. 1864a kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Jakob Hurt astus Eesti avalikkuse ette 30aastaselt avakõnega esimesel eesti üldlaulupeol Tartus 1869. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks elu lõpuni.
mis annab 2400 krooni toetust. Kui kõik see on tehtud, võib asuda matust korraldama. Matusebüroo korraldab lähedaste eest kõik vajalikud asjad ära, aga bürood tegutsevad vaid linnades, maal tuleb ühendust võtta linnas asuva bürooga või siis teha kõik ise ära. Teiseks tuleb otsustada, kas soovitakse ilmalikku või kiriklikku matust. Kiriklikku matust korraldatakse üldiselt vaid koguduse liikmetele, ristitutele ja leeritatutele, leinatalituse viib läbi kirikuõpetaja. 40 protsenti Eesti matustest on kiriklikud. Ilmalikku matusetalitust võib korraldada kabelid, kodus või haual, leinatalituse viib läbi matusekorraldaja. Kolmandaks tuleb valida välja sobiv kirst või urn, hauakivi, leinakõneleja, sobivad lilled, muusika ja menüü. Kirstuhinnad algavad 1200 kroonist, urnihinnad 280 kroonist. Alguses võib haual olla ka esmane hauaplaat, hiljem jõuab selle välja vahetada, kui on leitud midagi sobivamat
õpetajatest. 9. Mida kujutas endast pietistlik liikumine? Püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas ( konservatismi vastu), lähendsaid luteri usku rahvale. 10. Mida kujutas endast vennastekogude liikumine? Protestantlik liikumine, nende kaudu jõudsid pietsitlikud ideed rahvani. Aitas kaasa ristusustamise lõpetamisele. 11. Kes olid: G..Merkel- kirjutas raamatu talurahva armetust olukorrast Liivimaal A.T.Helle- Jüri kirikuõpetaja, tema toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal. A..Hupel- Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast erinevates kogumikes. Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos P. Wildega andis P.maal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus.
vaga suur eelis.Tegemis toli suure sõjaväega, kohalikud polnud valmis kaitsma, venelai teati kui väga julma rahvust. 5.KES OLI HERTSOG MAGNUS? MIS ROLLI TA LIIVI SÕJAS MÄNGIS? Taani kuningas, hiljem Liivmaa kuningas. 1570. aastatel alustas ta vene vägedega Tallinna esimest piiramist. 6.MILLINE SAATUS TABAS KOHALIKKU LIIVI ORDUT? Liivi orduga oli ühel pool, see löödi puruks. 7.KUIDAS OLI LIIVI SÕJA SEISUKOHAST OLULINE BALTHASAR RUSSOW? Ametilt oli ta Tallinnas kirikuõpetaja, väidetavalt eesti päritolu. Ta oli ka kroonik, kes pani kirja Liivi sõja käiku. 8.KES OLID MÕISAMEHED? Endised ordu- ja piiskoppide sõdalased, je sotsisid endale uut teenistust uue valitseja juures. Palgasõdurid. 9.MIKS OLI VENEMAA SÕJAST MÕNDA AEGA EEMAL? Venemaa oli mõnda aega eemal, kuna miskit muud tuli vahele. Kodusõda. Võimuvõitlus riigi sees. Ivan Julm tegeles oma võmu kindlustamisega Venemaal. Venelastel polnud aega muuga tegeleda. 10
nad pidasid tähtsaks kõlblust, alandlikkust ja sotsaiaalset võrdsust. Nad hakkasid rajama raamutukogusid, koore, orkeistreid ja sellega andsid eeskuju talupoegadele. Nende tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule hävitasid vanu ohvrikohti, torupille, ehteid Ratsionalism · 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus". · 18,saj kultuuri keskus oli Riias. Tallinna vaimuelu keskus oli Akadeemiline Gümnaasium. Esimese teatri truppi asutas August Kotzebue. Rahva haridus
Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Algas põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille järel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased
18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid.Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja
Seda fakti mainitakse ka Nurtu kooli asutamise juures, kus on mainitud, et Nurtu kooli asutas Vana-Vigala mõisaproua. Kuis need lood tegelikult olid, on raske nii pika aja taha kindlaks teha. Tekib kuri kahtlus, kas pole siin tahetud näidata mõisaprouade igati abivalmis suhtumist maarahva elu parandamiseks. Mine tea. Nurtu kohta on kohaliku rahva seas säilinud mälestused, mis kinnitavad, et siin aitasid kooli asutamise mõtet tolleaegse Vigala kirikuõpetaja Carl Eduard Harteni juures kinnistada, kus mõned erksamad Nurtu taluperemehed, kes olid kirikuõpetaja lugupidamise võitnud ja osalesid koguduse elus. C. Ed. Harteni kaudu kandus mõte edasi ka mõisaomanikuni ja nagu dokumendid näitavad, ongi koolitööga 1842. aastal Nurtus algust tehtud. 1842. aasta sügisel on külakubjas käinud külad, mis kuulusid valla piirkonda, pere perelt läbi ja teinud teatavaks, et lastel 9-13 aasta vanuses tuleb kooli minna
kergelt head karjääri, otsustas Hurt jääda täielikult ustavaks oma rahvusele. Ta pidas kõige olulisemaks raha vaimuvara, rahvaluulet ja rahva ajalugu. (S.Õispuu 1992) Ta oli ülikooli usuteaduskonna üliõpilane(õpik). Ta oli tuntud kõnemees ning kirikuõpetaja. Tal olid väga head suhted Jannseniga, kuid sealjuures suured lahkhelid C.R.Jakobsoniga. (M. Laur jt. 2005) Hurt pidas kõige tähtsamaks ühiskonnas rahva vaimu ja keele ning hariduse arendamist, milles ei puudunud ka religiooni tähtsus, kuid Jakobson kritiseeris oma ajalehes "Sakala" kirikut. Jakobsoni jaoks oli tähtis majandusliku pöörde saavutamine ning vaimuelu muudatused. Selletõttu tekkisidki nende vahel lahkhelid.(S.Õispuu 1992)
Kohe leiutas Jaan, et nad tapsid kesiku ja sealt liha tuligi. Peagi viidi varastatud kraam Jaani juurest minema. Samas ütles ta neile, et need siia rohkem ei tuleks, ehk siis, kui Jaan uue elukoha leiab, sest saunast pidid nad välja kolima Andrese käsul. Mikk ja Mann jäid haigeks, peagi ka Liisu ja Kai. Liisu ei toibunudki, vaid suri. Mikk ja Mann paranesid, aga ema rohtudeks oli ikka veel raha vaja. Jaan hakkas Kaarlit taga igatsema, sest häda ajab härja kaevu. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna. Samuti tundis Jaan ennast halvasti. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur
aastat. Pärast seda kui Rücker oli jäänud ilma Liivimaa Üldkasulikult ja Ökonoomiliselt Ühingult taotletud pensionist, töötas ta mõned aastad Valga mõõdu- ja revisjonikomisjoni alluvuses, kuniks seal viidi läbi reorganiseerimine ning juhtkond vahetus ja Rücker kaotas töö 1855. Viimastel aastatel töötas ta seal peaaegu pimedana. Liivimaa spetsiaalkaardi lõpetamise järel 1843. aastal, kolis ta elama mõisasse, mis asus Kolga-Jaanis kirikuõpetaja lesemaal ning „mõisakese“ nimeks oli Wittwenbesitz Carolinenhof. Tema teistkordsele taotlusele saada pensionit, anti ka riigikassast eitav vastus, kuna käimas oli Krimmi sõda ning Rückeri jaoks ei leitud taas tarvilikke summasid. Peale töökoha kaotamist Valga mõõdu ja revisjonikomisjonis, jäi ta viimaseid eluaastaid veetma Kolga-Jaani kirikumõisasse, kus ta suri 1856. aastal 31.mail. Kogu Rückeri tegevus ja tema kohta leiduvad napid teated iseloomustavad teda
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütr...
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · ta...
(hernhuutlaste)Vennaste liikumine-1730. Usuvagadus, alandlikkus, sotsaalne võrdsus, kõlblus, vendlus. Andis tõuke koorilaulu,puhkpillimuusika levikuks. *3)Teoloogiline ratsionalism(18saj keskel)-jutlused õpetlikeks.nt Hupel, Torma pastor J.G.Eisen propageeris puuviljakasvatust, andis välja esimest eestikeelset ajakirja"Lühike õpetus"*4)Valgustus18saj IIp nt Herder(1764-69 töötas Riia toomkoolis )-Eesti rahvaluule tutvustamine Euroopas Rahvaharidus ja kirjasõna *Anton T Helle-Jüri kirikuõpetaja, Tõlkis Terve Piibli Põhja-Eesti keelde, ilmus 1739
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu" Kirjaoskuse areng 3 Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus, sest ideid pidi saama ette lugeda ning vajadusel ka kirja panna. Eredamaks sündmuseks Põhjasõja järel oli eestikeelse piibli ilmumine vennastekoguduste abiga.Selle toimetas trükki Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti murdes. Hiljem sai põhjaeesti murre eesti kirjakeele aluseks. Maal ja linnades asutati kirikukoole, et rahvas saaks lugema õppida. Kirikukirjandusel, eriti piiblil, oli suur tähtsus kirjaoskuse rahva hulka levimisel, sest pärisorjuse ajal kasutati lugema õppimiseks just kirikuraamatuid. Paljud eestlaste suurkujud on pärit hernhuutlust austanud perekondadest. Näiteks Hurt, Kreutzwald, Jakobson, Tõnisson jt.
1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas) Isikud: Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Karl IX- 1604
Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et
Maria Theresia-valitses austriat 40 aastat, viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud austria valduste parem valitsemine Anton Thor Helle-eestikeelse Piibli tölkija Joshep II-maria theresia poeg, keiser, läks kauemale valgustaja ideede teostamisel, Kaotas pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga Katariina II- valitses 1762-1796, uus valitseja venemaal, Hupel eesti ala valgustajatest oli nimekaim, kirikuõpetaja, kirjutas mitu raamatut, andis välja esimese eestekeelse ajalehe Garlieb Merkel-teose ,,lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja löpul" autor Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja Galileo-leiutas välja parema mudeli teleskoobil, kui hollandis, andekas itaalia teadlane, Newton-inglise teadlane, töötas välja õpetused mis muutsid oluliselt senist maailmapilti, oli hea
1. a) Taani valdus b) Tartu piiskopkond c) Liivi ordu alad d) Saare-Lääne piiskopkond 2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised: kümnis, hinnus, kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö. 3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima. 4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega. Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased s...
levis eelkõige haritud teoloogide seas levis lihtrahva hulgas ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes ei ühiskonna hädade põhjuseks on ühelt poolt ela kõlbelist elu talupoegade vajakajäämised kõlbluses, aga ka sotsiaalne ebavõrdsus jumalateenistused toimusid kirikutes, neid viis moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid läbi kirikuõpetaja lageda taeva all, või ehitati palvamaja. Jumalateenistusi viis läbi koha peal valitud jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida. liikumine oli vaid usulise suunitlusega mitmes paigas väljus liikumine usulistest
säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad
kohta - Andres tunnistas Marile, et oli ise see, kes viis naabrimehe oma rukkisse, ka rääkis ta neiule, et Juss oli see, kes teda tol ööl jalga pussitas - Andres tahtis, et Mari ikka tema perenaiseks hakkas ja et nad koos lapsed üles kasvataks, Mari lastest saaks ka perelapsed, Andres võttis neiu sülle ja viis tagakambrisse - Mari käis järgmisel pühapäeval Jussi haual ja luges 3 issameiet ning sai siis veidi rahu - Lõpuks otsustas Andresega õpetaja juurde minna (abielluda) XXII - kirikuõpetaja noomis Andrest ja Mari, et nad on patused, mees joob ja laaberdab kõrtsis, naine aga lesk, kes enne abielu juba maganud uuega - Lõpuks õpetaja andis armu ja lasi neil siiski abielluda, kuna oli tulemas laps ja kirikuõpetaja et tahtnud et laps peaks kannatama vanemate pattude pärast - Andres ja Mari mõtlesid, et kuidas kirikuõpetaja nii hästi nende elust teab, tuli välja, et latataraks oli olnud saunaeit, kes kirikumõisas klatsimas käis
ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati
Postimees". See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannsen viibis paljudel ühisüritustel ja tema suureks abiks oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. JAKOB HURT Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
