"Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). 3. Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). 4. Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas
,,Keskaja inimene" Keskaja iminene sõltus väga palju kirikust. Kõiki teod olid, kas jumala meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud, või paganlikud ehk kiriku vastased. Inimesed, kes olid teisiti mõltejadneid kutsuti ketseriteks, tänapäeval dissidentideks. Ning nad tavaliselt hukati. Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene oli kiriku suur austaja. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide
Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu,
viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks.
laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."1 1 Selle 1919. aastal valminud kolmeosalise söemaali keskosa, mis kujutab kirikust noorikuga kojusõitvat talumeest ja tema ette ähvardava müürina kerkivaid kalmuneide, on haruldaselt õnnestunud, tulvil dünaamikat ja dramatismi. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsust... hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teema
Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks Itaalia barokk ja Põhja-Saksamaal rokokoo. Ludwigsburgi residents Tänapäeval suurim kahjustamata säilinud barokkloss Saksamaal asub Ludwigsburgis, mis ehitati Württembergi hertsogi Eberhard Ludwigi residentsiks 1704 kuni 1733. Lossi sisemuses, luksuslikud banketisaalid ja eluruumid kajastavad kolme erineva perioodi stiile. Alates barokiajastu trepikodadest, tualettidest, peenest lossi kirikust ja jahipaviljonist oma imelise krohvitud marmoriga. Noor hertsog Carl Eugen muutis hiljem sisekujundust oma maitse järele kui uus ajastu andis teed kergemale rokokoo stiilile. Seejärel moderniseeriti mitmed lossi ruumid klassikalise ja prantsuse ampiiristiilis kujundusega esimese Württembergi kuninga Friedrich I poolt. Originaalsed barokkstiilis aiad muudeti osaliselt Inglise maastikukujundusega - range sümmeetria ja maaliliselt istutatud taimede kombinatsioon on tänapäevalgi väga
1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väi...
inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" elab Pariisis perekond, kelle majaperemees Orgon on alguses väga naiivne. Ta usub, et kirikust koju toodud vaene mees Tartuffe on õilis ja aus ning toob ta perele vaid õnne. Ta soosib Tartuffe'i ja peab teda enda eeskujuks. Majaperemees ei hooli oma perekonnaliikmete hoiatustest ja Cleante sõnadest, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ning ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Kui aga ilmsiks saab tõde, et Tartuffe on petis ja varas, muudab Orgon koheselt oma käitumist ja soovib talle kätte maksta. Inimesed ei suuda
viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti pilli ilmselt unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka
Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse. Kui rüütel oli täielikus lahingvarustuses, astus ta kirikust välja. Tema ette juhiti paraadratsu. Rüütel pidi ilma ühegi komistuseta, kergelt ratsu selga hüppama ja linna peaväljakul auringi tegema, kus rahvas teda tervitas. Oli ju ka linnaelanikkond endale uue tugeva kaitsja saanud, vähemalt nii usuti. Vahel sidus uuele rüütlile pühitsemisel suled või salli kiivri külge valitseja abikaasa isiklikult. See oli eriti suur au. Igal juhul oli vastpühitsetud rüütel sel päeval kõigi, eriti daamide tähelepanu keskpunktis
27. Toomkapiitel- kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. 28. Kanoonik- toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. 29. Reformatsioon- usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku 30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele 31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad 32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 33. Vakuraamat-raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. 34
Orlandus Lassus Tal on üle 2000 teose. omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Kuidas on reformatsiooniga seotud Martin Luther? Millised olid tema taotlused? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai reformatsioon ning, kes on oluliselt mõjutanud teiste traditsioonide õpetusi. Martin Lutheri eesmärgiks oli säilitada oma liturgias katoliku missa põhiosad ja osaliselt jäi see rahvakeelseks. Ta eesmärk polnud lahkulöömine Rooma kirikust. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata. Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. sajandil Euroopa muusikakultuuris? Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus hakkas muusikakultuuris alates 16.sajandist suurenema.Haritud inimeste kodudes oli kunstmuusika harrastamine enesestmõistetav tava. Taanduma hakkas see tava umbes 20.sajandil.
Niguliste Kunstimuuseumi jõudes panime garderoobi ära joped ja kotid ning läksime giidi juhatusel edasi. Jagunesime taas kord kaheks grupiks. Giid tutvustas meile erinevaid väljapanekuid ja rääkis lisaks kiriku ajaloost. Me nägime Niguliste kiriku peaaltarit, mille sees on giidi sõnul 40 miljoni USA dollari väärtuses pühakute kujukesi. Saime käia ka kiriku oreli juures ning kõrgelt rõdult alla vaadata, sealt sai korraliku ülevaate peaaegu kogu kirikust. Nägime ka kõige tuntumat teost, milleks peetakse Bernt Notke töökojast pärinevat surmatantsu-maali. 15. sajandi lõpul valminud teosest on tänaseni alles 7, 5 meetri pikkune algustükk. Maal kujutab endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Ringkäik Niguliste Kunstimuuseumis lõppes umbes kell 13.45. Pärast seda mindi tagasi bussi juurde ning suunduti kooli. Kooli juures tagasi olime me enam-vähem kella keheks.
segadusega, keda palutakse oma kodukülast mõelda kartograafilistes terminites. Me peaksime märkima, et kui külamehel palutakse esmakordselt joonistada või lugeda oma kodukoha kaarti, siis osalt ajab teda segadusse just see, et tal tuleb seda teha täiesti üldiste, kartograafiliste terminite abil s.t terminite abil, mida kasutatakse ka kõikide teiste kohtade kirjeldamiseks. Seal, kus ta tavaliselt mõtleb oma kodust, oma kirikust ja oma raudteejaamast isiklikes terminites, peab ta nüüd mõtlema neile impersonaalsetes, neutraalsetes terminites. Tema jaoks on ta küla erinev igast teisest, olles ta enese elu keskpunkt; kuid kaart on neutraalne, ei tee vahet tema küla ja kõigi teiste vahel. See esitab neid kõiki ühtede ja samade punktide, kontuuride ja värvide erinevate kombinatsioo-[1838]nide abil. Kõik nende vahemaad, kompassi suunad ja
Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. Kiriku elu ja korraldus Kristliku elu keskmeks oli algusest peale jumalateenistus. Selle juured ulatuvad tagasi nii sünagoogi jumalateenistuseni kui ka Jeesuse seatud õhtusöömaaega. Jumalateenistuse kava ja kord oli algul üsna vahelduv, edasise arengu käigus aga kujunesid välja ühtsed vormid. Kesksed olid pühakirja lugemine ja armulaud, mida kutsuti ka tänusöömaajaks. Esialgu tulid usklikud kokku kodudes, kuid koguduste kasvades sellest eenam ei piisanud
oliver cormwell-"looda jumala peale,aga hoia püssiroht kuiv"maa aadlik,kuulus puritaanide juurde, suri ootamatult 1685a,sõdurid olid varustatud ja maksti neile.jamesII-1685-1688püüdis taastada absolutlistliku korda ning katoliku usku,andis usuvabadust katoliiklastele ja puritaanidele. Ketserid- ristiusust taganenud inimene. Indulgents-patulunastuskiri. Reformatsioon-usupuhastus ehk katoliku kiriku puhastamine luksusest ja õpetuse lihtsustamine. Protestandid-reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas. Presbüterlane-kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenott- kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal.
elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr *teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul *hakati kutsuma musica reservata tavainimene ei saanud aru, tõrjuti kirikust välja *15.saj. võeti motett kirikusse tagasi Kölni Franco klassikalise ajastu helilooja pani aluse kaasaegsele noodilugemissüsteemile(solmisatsioonisüsteemile) loobus neumadest iga noot tähistab ühte konkreetset heli iga noot ja paus saab endale kindla väärtuse Muusikateooria keskajal arutleti muusika sügavama olemuse üle seostati teadusega ja teoloogiaga koolisüsteemis muusika kõrgeim teadus
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks
kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades. Tüli kasvas nii suureks, et 1054. aastal lõppes kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Selle tulemusena eraldus Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest. Kirikus hakati läbi viima erinevaid reforme. Muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud avaldusid kõige rohkem investituuritülis. Põhiküsimus oli, et kellele kuulub
(tarkadesse), kes omasid erilist väge, ja vanu tavasid. oma jumalatesse. Tekkisid mitmesugused 16. sajandil toimus Eestis reformatsioon, kodu- või majahaldjad. Kõigi nendega tuli mis leidis kiiresti palju poolehoidjaid, alati hästi läbi saada ning sellejaoks loodi sest sellel polnud, erinevalt katoliku neile ohvripaigad hiied, üksikud puud, kirikust, nii palju kohustusi. allikad, kivid. 12. sajandil muinasaja lõpul hakati levitama ristiusku. Majandus Kuna algselt polnud miski väga arenenud, Olulisimaks majandusharuks oli ikka siis peamisteks tegevusaladeks olid põllumajandus, sellega tegelesid kalapüük, küttimine ja korilus, sellest põhimõtteliselt kõik väljaspool linna
sõber. o Pruutneitsi oli traditsioonide kohaselt kümme, kandsid sarnaseid riideid nagu pruutki. o Et segadusse ajada halbu vaime. Isamehed o Isamehi võib olla vastavalt soovile. o Kunagi toimubsidki pulmades pruudiröövid, pruudil silma peal hoidma on jäänud nad tänapäevani. Riisi viskamine o Riisi visatakse peale laulatuse lõppu, kui noorpaar väljub laulatuskohast. o Pidevat tooma endaga pruudi viljakust. Tuvid o Lastakse kirikust väljudes lahti. Dekoreerivad pulmakaunistusi. o Sümbliseerivad rahu ja uut elu ka abielu kontekstis. o Kui tuvi näha pülmapäeval tähendab see, et hea kodu on kindlustatud. o Toovad õnne. Pulma kingitused o Traditsioon on välja arendatud vanast traditsioonist kinkida puuvilju, mis pidavat viljakust tooma. Lilled pulmas o Nagu teisedki dekoratsioone valitakse erilise hoolega ka lilli. o Igal lillel on oma sümboolika. Pulmatort
teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele.
väga konservatiivsena. Palestrinat tuntakse eelkõige tema missade põhjal. Peaaegu kogu Palestrina muusika on vaimulik- säilinud 104 missat, üle 400 moteti. K: Palestrina Paavst Marcelluse missa - vähese tekstiga (K: Kyrie) osad polüfoonilised, püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut
Ristvõlv moodustub kahest risti asetatud silindevõlvist. transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. 8. Nimeta tuntumaid romaani stiilis kirikuid! Cluny klooster, Püha Markuse kirik Veneetsias. 9.Mis on kampaniil? Nimeta kampaniil, mida hakati ehitama 1173.aastal, mis on sellele kampaniilile iseloomulikku? Mida teadustati selle kampaniili kohta 2008.aastal? Kampaniil (itaalia keeles campanile) on peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast campana('kirikukell'). Siis hakati ehitama Pisa torni. Tornile on iseloomulik, et seda taheti ehitada küll otse, ent see vajus viltu. 2008. aastal teadustati, et see ei olegi maailma kõige viltusem torn, selle tiitli sai hoopis Hollandis Bedumi linnas asuv Walfriduse torn. 10. Nimeta 1 romaani stiilis kirik Lääne-Eestis? Kus see asub? Millal ehitati? Mis on sellele kirikule iseloomulikku?
Meie keel on meie ajalugu Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul, arvatavasti mitme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Algselt eksisteerisidki erinevad murderühmad, milleks olid põhja- ja lõuna- eesti murded. Sageli seostatakse keelt riigi ja rahva ajalooga, aga seda täiesti põhjusega, sest keel on ju rahvuse üks esmaseid tunnuseid. On olemas erinevaid rahvussümboleid, kuid keel on üks kindel joon, mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanra...
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine Olemasolevate tuntud ilmalike laulude
Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus. Kirikliku mõjutusvahendina kasutati kirikust väljaheitmist e kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse, aga tüli lahendamise abil läks saadik patriarhiga tülli. See oli nn suur kirikulõhe
Sellest järeldades arenes hoogsalt ka haridus, mis arendas omakorda kõiki eluvaldkondi. Reformatsioonidega oli peamiselt seotud Martin Luther, kes algselt tõlkis Uue Testamendi saksa keelde, tänu millele ilmus 1534.aastal saksa keeles kogu Piibel. Tagajärjeks oli see, et rahva hirm jumala ees asendus armuga ja paremate aegade lootusega. Kunsti valdkonna muutus seisnes selles, et tänu kiriku mõjuvõimu nõrgenemisele julgeti kujutada alasti inimest, kuid lähtuti ikkagi kirikust, hakati hindama inimese ilu, väärikust. Lähtuti rohkem inimeste meeltest, kirgedest ja emotsioonidest. Kuulsaim renessanssiaja kunstnik oli Leonardo Da Vinci, kes peale kunsti tegeles ka veel matemaatikaga, aritmeetikaga, leiutamisega, anatoomiaga, ja paljude muude tegevusaladega. Tema kohta võib öelda, et ta oli renessanssiaja geenius. Minu arust on tema imestusväärsemaid kunstiteosed ,,Püha Söömaaeg", ,,Mona Lisa" ning tema enda autoportree.
teatud laulutüübid kindlas järjekorras. Matusetalituse juures leidub samuti iseärasusi - kadunu koduse ärasaatmise korraldavad külanaised. Lauldakse ja palvetatakse kirikuslaavi keeles. Vanasti itketi isuri keeles. Kirikust tuuakse õnnistatud liiva, mis pannakse puusärki kaasa või visatakse hauda. Lahkunule pandi vasakusse kätte taskurätik, paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
pöördepunktiks. Sellest ajast alates üritas ta nende sõnade järgi edasi elada. Tänu sellele elu suhtumisele sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse, kus ta aastaid ka orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. 4 HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda. Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal. Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto
Bütsantsi kunst. Tsentraalehitis- kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel. Hagia Sophia kirik- Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik, ehitatud 6. saj lõpul. •Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti •See on omapärane tsentraalkirik •Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mošeeks. Bütsantsi mosaiik- Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud
(ristimine, armulaud) 3. Patud saad andeks ainult usu kaudu. 4. Usuteenistused emakeeles. 5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja. 6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud. 7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine. 8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud. 5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas 1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle kui katoliku kirikust lahti luau ja alustada reformatsiooniga. Kuningas nim. Riigipeaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid. Reformatsiooni ajend Saksamaal Pattude kustutamine raha eest.
Skraa- Koonduti tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Tsunft- Kaupmeeste ühing. Gild- Käsitööliste ühing. Linnafoogt- Maaisanda esindaja rae juures. Bürgermeister- On rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Raad- Ehk magistraat on linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Missa- On läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus. Reformatsioon-oli 16sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldasid nn reformeeritud harud. Pildirüüste- on reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid. Bernt Notke teos ,,Surmatants" ütleb seda, et vahet ei ole, kes sa oled, sured niikuinii.
Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Sealt edasi liikudes Jõuame Viljandi Jaani kiriku juurde, umbes kella 15.00 paiku_Lähme ka Jaani kirikusse sisse_umbes kell 15.30 tuleme kirikust välja ning liigume edasi: 7.Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirikule eelnes väike kirik, mille kooriruumi kaarjas osa on nüüdseks renoveeritud ja nähtav kiriku alatariruumi all krüptis. Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466 1472. Esimene jumalateenistus peeti peale 40-aastast vaheaega jõululaupäeval 1991.a. Rahvast tulvil kirikus kuulati jutlust, rõõmupisarad silmis. Pärast seda, kui Viljandi Jaani kirik nõukogude võimude poolt 1952
Reformatsiooni edenedes sai Lutherist Liivimaa usupuhastajate jaoks tähtsaim autoriteet Reformatsiooni tagajärjel röövimis- ja lõhkumisakt lihtrahva [ja ka kaupmehed ja kaubasellid] poolt (1524. a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon
kuulub pühapiltide, viiruki ja vee kasutamine, hingepalved ning palved siitilmast lahkunud pühakutele. Kirikusse sisenedes katoliiklased põlvitavad või kummardavad altari ees. Privaatseks palvetamiseks on kirikutes Maarja kabel, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Samuti on kirikus pihitoolid, kus preestrid kuulavad pihtijaid. PROTESTANTLUS Laiemas mõttes hõlmab protestantlus neid kirikuid, mis otsustasid reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust lahku lüüa. 15-16 sajandil oli kõigis Euroopa eluvaldkondades tunda murrangut. Reformaatoritele ei meeldinud olukord, kus kirikuid kasutati luksuse, rikkuse saavutamiseks ning kiriklikud ametid andsid mõningaid eelistusi. Nad olid seisukohal, et usk pidi muutuma taas isikukesksemaks ning tuleb tagasi pöörduda kristluse algallikate juurde. Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse lunastavasse ristisurma ning Jumala armust
- Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit - Provints jaguneb kihelkondadeks, milles on piiskopi pääratud preester/pastor/presbüter - Kihelkondadest koosnev ühendus on praost. - Hierhia on vajalik probleemide lahendamiseks · Kirikukogu ehk sinod - 2 korda aastas käijakse koos, et arutada probleeme - Õigus teha igasuguseid otsuseid · Kloostrid - Algselt elati eraldi ja eemal kirikust ja erakud hakkasid kokku tulema. Nad pidid olema vaesed, elama puhast elu ja pidid olema kuulekad. - Kui hakkasid tekkima kloostrid, siis pidid olema kuulekad abtile (meessoost kloostrijuhataja, munk) ja abtissile (naissoost kloostrijuhataja, nunn) - Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga, - Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid. - Kloostrite juures olid ka haiged ja hoolitseti vaeste eest
valdkonnas panid inimesi nendele kaasa elama. Tekkis maailmapilt, mille keskmes olid inimese arengu teooria. Ka ülikoolid ja seminarid hülgasid piiblipärase kristliku maailmavaate. Teadusringkondades levis hoogsalt ateism ning kristlikke teadusmehi nendes jäi järjest vähemaks. Mina leian, et selline oli asjade loomulik käik. See, mis teaduse arengus toimus oli inimeste jaoks enneolematu, samas lootustandev. Nad tahtsid uskuda seda, mis neile pidevalt ette söödeti ja kaugenesid nii kirikust, lootes aina uusi avastusi, mis võiksid ka nende elu kergemaks muuta. Uued teadussaavutused aitasid ka inimestel iseennast paremini mõistma hakata. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest
Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika
ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sant' Apollinare in Sama kiriku Kesklöövi seinamaale Classe kirik Ravennas sisevaade
Igal kirikulon oma patriarh. ladina keelne kohalikud keeled Tsölibaat-abielukeeld abielu lubatud .munkadel keelatud. 7sakramenti jagati armu armulaud.on ka 7 sakramenti. 3-ainsus 3-ainsus puudub.Isa roll on suurem. Terve käega risti ette lõõmine 3 sõrmega löömikne. Erinevad ristid Hapendatud või hapenemata leib?????? 16.saj. 1517.- katolikust kirikust eraldub protestantlik kirik. P Kirikupea puudub Ei tunnistata sakramente,dogmaks on Piibel. Inimese õnn on enda kätes. Puudub maaaldus,kiri on lihtne.
moslem islamiusuline märter usuliste veendumuste pärast kannatanu müsteerium keskaegne Piibli-aineline näidend ortodoksi kirik õigeusu kirik paast usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine paavst roomakatoliku kiriku pea pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu protestantism reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude koondnimetus puritaan range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal reformatsioon usupuhastusliikumine XVI sajandil renessanss antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus riigipäev valitseva seisuse otsustusorgan teoloog usuteadlane teotöö talupoja töökohustus mõisa heaks
emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks
kel olid sõjalised kaaskondlased. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku 1527.aastal Riigipäev, mis võttis vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendid. Otsustati, et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Kohtumõistmisõigus säilis piiskoppidel ainult vaimulike asjades. Vaimulike ülalpidamisest ülejäävad rahad pidi kirik loovutama riigile, kloostrid jäeti alles, kuid nende maad sekulariseeriti. Rooma katoliku kirikust lahtilöömiseks osutasid sätted, et piiskoppe ei kinnita ametisse Rooma, vaid kuningas, ja et paavstile ei maksta makse. Munkadele pandi kerjamiskeeld. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536.aastal, kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks oli kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja protestantliku vaimulaadi kujunemine. Mindi üle rootsikeelsele jumalateenistusele. Vastureformatsioon ja reformatsiooni võit Tootsis 16
Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik. Paavst ütles aga Henry VIII'le ära. Viimaks viis see konflikt kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. Reformatsioon Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust. Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele
Samuti oli uskumus, et kui seda päeva ei tähistatud, pidid igasugused hädad ja õnnetused inimesi tülitama. Toidutraditsiooniks oli leiva tegemine ja joodi maarjapuna. 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) Rukkimaarjapäeva ehk külvimaarjapäeva tähistatakse 15.augustil. Kirikukalendris on see Neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev. See on sammuti rukkikülvi lõpuaeg. Nimetatud püha on alguse saanud viiendal või kuuendal sajandil kirikust. Samuti on teada, et kuuendal sajandil, keiser Mauriciuse ajal, oli see päev ametlik püha. Maarja surma kohta puuduvad täpsed andmed, ent Jumalaema surmapaigaks peetakse Jeruusalemmat. Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses ning vanad eestlased pidasid sel päeval tööpüha. Õigeusu aladel toimus sel päeval kirikutes ja kloostrites juures õnnistamine ja vee pühitsemine. Heinategu pidi lõppenud olema. Samuti käidi kirikus või külastati tuttavaid
Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei või vaidlustada 1076. oli tüli väga hull, Gregorius 7. vallandas piiskopid, nemad ei tahtnud alluda, hull sagimine oli, rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
