Kauneimaks peetakse aga Reimsi katedraali selle rikkalike skulptuuride tõttu. Samuti on katedraalid hämmastavalt suured (pikihoone pikkus üle 100 m, kesklöövi kõrgus üle 40 m). Beauvais' katedraali puhul üritati püstitada kesklöövi kõrgusrekordit 54 m, kuid see ebaõnnestus, võlvid varisesid kokku ja taastati uuesti 47 m kõrgustena. Lõpuks suudeti kirikust valmis ehitada ainult koor. Sama katedraal on tuntud veel teisegi äpardunud rekordiürituse poolest - kirikule üritati ehitada 155 m kõrgune torn, mis aga samuti kokku kukkus. Inglismaal arenes edukalt nii majandus- kui ka kultuurielu. Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12.sajandi lõpul levis Põhja Prantsusmaalt Inglismaale gootika, olles seetõttu esialgu tegevasti mõjustatud prantsuse eeskujudest
Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali. 4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid ka selle laiali. 5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt Enamlaste tegevus: kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed suleti Eestit nähti Venemaa osana 1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist III Iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruar 1918
Viklitele toetuv kuppel 9 LÄÄNE EUROOPA Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Ilmekaks näiteks on 5. sajandil Ravennasse ehitatud Theoderichi mausoleum. Selle massiivse kahekordse hoone alumise osa moodustab ümarkaarsete sügavate niššidega liigendatud kümnetahukas. Ülemist silindrilist osa liigendavad petiknišid ja kroonib ühest monoliidist väljatahutud nukkidega kuppel. Karolingide ajal kujunes välja kloostri põhiskeem, mis koosnes kirikust, kloostriõue ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...
Katekismuse õpetamine kirikus põimus palvetamise ja laulmisega. Tollase kirikukorralduse järgi tähendas see katekismuse kooris lugemist ja päheõppimist, jumalateenistuse järel selle ülekontrollimist. Usutõdede levitamisel pidi kirikuõpetaja olema agar ja järjekindel ning ergutama koguduse liikmeid õppima nii kirikus kui kodus. Tähelepanu hakati pöörama kodusele kasvatusele ja vanemate osale laste õpetamisel. Vanematel tuli kohe kirikust tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist
piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament
· Humanism renessanssliku maailmavaate keskmeks oli humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesetes hakati enam hindama isiklikke omadusi, varem hinnati päritolu. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostas end edukalt ja iseseisvalt. Tähtsaks muutus isikuvabadus. · Reformatsioon reformatsioon e. usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil. Selle tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla 2) vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada
1) Inkvisitsiooni tugevdamine. Väärõpetuse välja juurimine ja teisiti mõtlejate hävitamine. 2) 1540 aastal loodi Jesuiitide ordu ,,Elada vaesuses ja vallalisena" Mõjud Võimalik sai abielluda. Võimalus lugeda pühakirja. Haridus taseme tõus. Kommetest sai mõtestatum tegevus. Algus tõlke ja trükipraktikale. Tekkis uus denomitatsioone mõtlemiselu. oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Reformatsioon ehk usupuhandusliikumine. Eelduse reformatsiooniks kujunesid keskaja lõpul. Lääne euroopa riikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Reformatsioon algataja oli Martin Luther(1483-1546), kelle tähelepanu koondus biibli tekstidele, miskeskendusid inimese ja Jumala suhtele.
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
võib mõista kui kokkuvõtet Mad.maade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. 2.5.2. Tridenti kirikukogu nõuded kirikumuus.le Põhja-Itaalia linnas Trentos toimus aastatel 1545-1563 pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu, mille kokkukutsumise põhjuseks oli reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust. Viidi sisse olulisi muudatusi liturgias ja tehti ettekirjutusi ka kirikumuus.le. Ühe põhjusena mõjutatult ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregooriuse laulu reformimist, mille tulemuseks oli gregooriuse laulu tunduv lihtsustamine peamiselt kaunistuste lühendamise ja kaotamise teel. Laulureform lõpetati 1614 a, mil ilmus uuendatud meloodiate täiendatud kogu "Edito Medicea". Vaidluste kõige äärmuslikumas faasis
Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk, Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese labidatäie mulda kaevas vundamendisüvendist praost Gustav Johannes Beermann, tol ajal Kadrina kirikus pastor. Kiriku nurgakivi pühitsemisel pidas jutluse ka Beermann. Selles mainis ta tunnustavalt Pauluse koguduse soovi, et kirikut hakatakse nimetama Pauluse Vabaduse kirikuks. "See, et meil on vabadus, oleme tänuvõlglased kõigeväelisele Jumalale, kes meie vabariigi rajas ja kaitses
kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300
ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. 13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli vabalinnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu
hulgaliselt vaevu välja paistvaid, kuid äärmiselt keerukaid detaile. Koos lühikeseks lõigatud juustega tulid ka loorid, mis katsid pealae ja olid juustesse pärjaga kinnitatud. Üldiselt oli loor pikk, vahel isegi väga pikk. 17 Peigmehe riietus erilisi muudatusi selle aja jooksul läbi ei teinud, maainimestel oli see ehk pisut vähem uhke kui linnarahval. Pulmapidu Peoga alustati kohe pärast kirikust kojujõudmist. Maal oli rohkem ruumi suurte pidude korraldada ja nii on kogu 20.sajandi vältel püüdnud ka linnainimesed suuremaid pulmi maal pidada. Linna pulmapeod olid sel ajal tavaliselt väiksemad koosviibimised, mida peeti vaid ühel õhtul, erandiks siinjuures olid üliõpilaste ja vilistlaste pulmad, mida peeti konvendis, kus oli ruumi nii poelaudade kui tantsu tarvis. Maal kestsid pulmad seevastu kaks kuni kolm päeva.
vallutuse, kolonisatsiooni, kaubanduse kui ristiusustamisega tema võimuses olevates piiskopkondades. Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend. Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt
- Kristlus roomaaegses ühiskonnas: piir umbes aastas 700, kui frangid ühendavad Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300 - Kristlik-Õhtumaise korra jagunemine: u 1300, lähtub mõtteloolisest aspektist, tekkis kontseptuaalne paljusus. Iseloomustab ka maailmamisjoni algus. - Maailmakirik masside ajastul: 1750-… Iseloomustab haaret, mille kristlik kirik viimase perioodi jooksul saavutab. Euroopakesksest kirikust saab ülemaailmne suurus. Otto Brunneri jaotus: - Arhailine ajastu: …-12. saj - Vana-Euroopa ajastu: 12.-19. sajandi algus (lähtub sots.ajaloost, milline oli Euroopa ühiskondade sotsiaalne korraldus). - Industriaalne ajastu Carl Andresen: - Esimene periood: u aasta 700. - Teine periood: 700-1300, kiriku kasvamine germaanlikus ruumis, teiselt poolt pöörab tähelepanu bütsantslikule vaimulaadile (k.a slaavimaailmas).
ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones. · Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja Eesti suurim. Tüübilt oli see
Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud.
Taavil ei olnud nnestunud üle mere pgeneda ja kuna talv oli tulemas, püüdis ta vimalikult vaikselt elada, et kevadel uuesti üritama hakata. Tal oli õnnestunud muuta ennast Karl Heidakuks, kes polnud kunagi ühtegi organisatsiooni kuulunud, ka tegi ta läbi Punaarmeesse värbamise komisjoni ja pääses sellest. Selmaga hakkas ta järjest paremini läbi saama. Jõululaupäeval läks Taavi kirikusse, kui ta sealt ära tuli, vangistati mned kirikust väljunud inimesed, kuigi usk ja kirikus käimine pidi jälle vabatahtlik olema (varem oli keelatud). Hakkas Selma juurde htusöögile minema ja avastas tee peal eestlase, kes oli täiesti paljaks röövitud, ainult katki rebitud maikasärk oli seljas, isegi püksid olid ära vetud. Viis mehe Selma juurde, andsid koos Selmaga talle seal süüa ja juua ning panid ta magama. Taavi aga püüdis ette kujutada, mida võiks Ilme Rootsis teha, kuid sai hoopis nägemuse, kus Ilme vangis oli.
Allegooria - mõistupilt; abstraktne mõiste piltlikul kujul, näiteks surm vikatimehena Eklektitsism - mitmesuguste vaadete, stiilide või teooriate mehhaaniline ühendamine; stiilide segu Natüürmort - (nature morte pr k-s surnud loodus); kunstiteos, mis kujutab mitmesuguseid esemeid, nagu lilli, puuvilju, jahisaaki jne; vastavalt üles seatud grupina Kalvinism - üks protestantismi liike, saanud nime Calvini järgi; Protestantism - reformatsiooni tulemusena 16. sajandil katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude (luterlus, kalvinism) ühine nimetus Mariin - ranna või sadamavaateid kujutav maal Ratsionalism - mõistuslik, mõistuspärane, põhjendatud Heroline maastik - fantaasiamaastik, mille esiplaanil mõned inimfiguurid
Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism tuli kasutusele 15.-16
Võlv ja transeptid konstrueeriti 1259.- 1260. aastal. 1339. aastal plaaniti teist suurt lisaehitustööd. Uus lööv ja risti vahekäik oleksid kiriku struktuuri enam kui kahekordistanud. Ehituse, mida alustati Giovanni d'Agostino käe all, kes on rohkem tuntud skulptorina, katkestas 1348 aasta ,,must surm"- katk. Algsed vead olid siis juba avastatud ning laiendustöid peale katkulainet enam ei jätkatud. Välimised seinad, mis on sellest laiendamisest alles jäänud, on nähtavad kirikust lõuna pool. Löövi põrand aga on nüüdseks kujunenud parkimisplatiks ja muuseumiks. Hoolimata laiendustööde poolelijätmisest tõestavad need Siena auahneid plaane, võimsust ja suuri kunstilisi saavutusi. Orvieto toomkirik (Duomo) on suurim Itaalia romaanigooti katedraal. Ehitamisega alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Kiriku püstitamise ajendiks sai nn Bolsena ime, kus ühe Bolsena kiriku pühitsetud armulaualeivast olevat verd immitsenud
Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda- Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. 9 Apostel Paulus ja ristiusk Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ajalugu lk 2-9 3.Majandus lk 10-11 4. Loodus lk 11-12 5. Pildid lk 13-15 6. Allikad lk 16 Sissejuhatus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa en...
on rõõmus, et isand saatan on jälle tema majas. Saatan palub nõial teha jooki, mis teeb Fausti kolmkümmend aastat nooremaks. Faust pannakse seisma pärdikute ringi keskele, nõib aga pomiseb midagi raamatust. Nõid valad jooki karikasse. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge leek. Nõid laseb Fausti tingist välja ja hüvastijätkuks soovib talle õnne. Mefistofeles ja Faust lahkuvad tänavale. Tänav Faust ja saatan näevad Margaretat, kui ta tuli kirikust välja. Kui Margareta läheb mööda, palub Faust olla kauni preili saatjaks. Margareta ütleb, et ta ei ole ei preili ega ilus nind kiskudes end lahti, läheb minema. Faust palub Mefistofelest teda aidatam et ta saaks juba täna olle selle neiuga. Faust annab Mefistofelesele kingitust, mida ta peab Margaretale edasi andma. Mefistotelese arust Faust kiirustad, kuid Faust ütleb saatanale, et kui ta ei saa juba täna öösel tüdruku juurde, Mefistoteles võib kohe minna oma rada. Õhtu
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus
suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. 1 päev 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.
aastal otsustas paavst Clemens V minna elama Avignoni linna Prantsusmaal, kus tundus elu olevat turvalisem. Järgmised üheksa paavsti, kes olid samuti tegelikult prantslased, jätkasid Avignonis elamist, kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma. PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis nauturaalmajandus.
Paavstidele toimus see vaimulike asjadesse sekkumisena piiskoppide üle peas võim olema paavstil mitte keisril, ilmalik ja vaimulik võim lahku!. Kui tuli paavst Gregorius VII ja keisriks oli Heinrich IV. Paavst tahtis kogu võimu, tuginedes Constantinus kirjale järelikult peaksid keisrid paavstile alluma. Keisrid ei tahtnud seda kuulda. Heinrich teatas, et Gregorius paavstina on kehtetu. Gregorius teatas, et Heinrich polegi keiser (tal oli ju see ,,õigus"), tagandas ametist, heitis kirikust välja, teatas etkõik ta alamad on vabastatud muutust lindpriiks, ei saanud sakramente (hingeõnnistust njetu). Oli ka feodaale, kes astusid Heinrichile meeleldi vastu. Kuna ikkagi tahtis enda keisristaatust tagasi, siis läks paavsti juurde tegusid kahetsema. Paavst andestas, sai oma valitsejapositsiooni tagasi. Selgus saabus aastal 1122, kui sõlmiti Wormsi konkordaat (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel)
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenist...
missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike liikmetena. On ju kõik teised sakramendid ja kiriku apostellikud teenimisametid seotud armulauaga ja sellele suunatud. Nagu on sõnastatud Dogmaatilises konstitutsioonis kirikust, on armulaud "kristliku elu läte ja kõrgeim tipp". See on märk meie ühendusest Pühima Kolmainsusega ja selle ühenduse alus ning samuti Jumala rahva ühtsuse allikas. Armulaud, Jumala armastuse ülev saladus, ühendab meid Kristuse ohvrisurmaga ristil, kiituse- ja tänuohvriga Issandale. Selle imepärase kingituse läbi valab Issand oma päästvaid arme oma ihu - kiriku liikmetele."1 Ära on toodud ka tsitaadid pühakutelt. Näiteks on paavst püha Pius X öelnud, et püha
sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega segamini ajada. Põhiliste kristlike suundade, ehk rooma katiku ja õigeusu kiriku piltide kujutamise viis erineb, kuid teemad on ühesugused. Alates sünnist kuni surmani, kõik sündmused Ristija Johannese elust, kujutavad nii katoliku kirik kui ka õigeusu kirik. Protestantlik usk erineb rooma katoliiklikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Seega ei asetata protestantlikus kirikus Ristija Johannest Maarja kõrvale. Neitsi Maarja protestantlikus kirikus polegi pühak. Ta oli reaalne inimene, nagu Ristija Johannes. Ta oli Jeesuse ema, kuid ta suri nagu ka kõik teised inimesed. Peale seda, et ta oli Jeesuse ema, ei erinenud ta millegi poolest 24 F.Büttner, A
tules Saatana juures. 15. Suur kirikulõhe mis see oli, millal toimus, miks toimus. Millised kirikud selle tagajärjel tekkisid, kuidas need teineteisest erinesid. Konstantinoopoli Patriarh Rooma paavst pidas ennast kõigi kristlaste peaks. Konstantinoopoli piiskop ehk patriarh pidas ennast Konstantinoopoli peapiiskopiks. Problemaatilised erinevused olid ka usuküsimustes. Erinevuste tõttu usuküsimustes viskasid vastastikku teineteist Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kirikust välja aastal 1054. Sellest arenes välja kaks suunda katoliku kirik läänes ning õigeusu kirik idas. Idakirik : 1) Peeti tähtsaks ikoone. 2) Püha Vaim lähtub Isast(Jumalast). 3) Ei kehtinud vaimulike abielukeeld. 4) Patriarh ei saavutanud kunagi sõltumatust ilmalikult võimust. Läänekirik : 1) Ikoonid olid välistatud vastuolus Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst
Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell – kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism – tuli kasutusele 15
Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a. - kulmineerus 2 kiriku vaheline tüli, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Ketserlus - ketetserite ehk inimeste, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega karistamine. Aquino Thomas keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Tema tuntumad teosed on ,,Summa Theologiae" ja ,,Summa contra gentiles". Põhiliselt käsitleb ta oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda.
Huumori tabamine näitab keele valdamist ja see on esimene asi, mis kaob, kui inimene ei suuda end väljendada. Huumor on keele kõrgem aste. Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon. Kas olete täheldanud, et kirjasõna ja teksti valdamise oskus on logisema hakanud? Väga! Väga on. Nad ei pea ju koolis peaaegu midagi lugema. Kooli kohustuslik kirjandus on... ...umbes kaks peatükki «Jumalaema kirikust Pariisis» ja peatükk mõnest teisest teosest. Nad ei pea teksti tervikuna läbi mõtlema ja haarama. Ja seda on tunda, kui läheb asjade üle arutlemiseks. Ega arutlemisoskust kusagilt mujalt kui kirjandusest saa. Me võime ju arutada praktilisi asju, kuidas parki koristada või liiklust korraldada, aga sealt ei teki midagi sellist, mis hakkab hinge avardama ja mille tõttu hing kasvab. Kui kirjandust ei loe, siis hing lihtsalt ei kasva.
Ottode Reichskirche. Keiser läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid muutuvad riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, täielik immuntieet (vabahärrast kirikufoogtil ka kohtuvõim), mille eest peavad piiskopod tasuma koormisi (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust saab Saksamaa ühtsuse tagaja. Tühjaks jäänud kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii lääni tulud. Ottode Reichskirche oli investituuritüli põhjuseks. Ottode renessanss tugevama keskvõimuga keisrid (kolm Ottot) üritasid taastada antiigiaegset kunsti ja kultuuri. Uuenduste periood nii maaharimises, toitumises (oa, läätsede ja herne kasvatamise algus) kui ka kaubanduses. 3Ottot-taastadaantiigikunstikultuuri-maaharimine-toit-kaubandus
tiitliks sai peapiiskop. Temast kujunes kirikule ligi paariks aastakümneks võimekas esikarjane, kelle ajal luteri kirik posit- sioneerus nõukogude ühiskonda. 194S. aastal julgeolekuorganite agendiks värvatud Kiiviti juhtimisel suutis kirik luua rahvusvahelisi kontakte, kui peapiiskop 1955. aastal pääses esimest korda välismaale (Soome ja Inglismaale) ning 1960. aastate alguses sai Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust Kirikute Maailmanõukogu ning Luterliku Maailmaliidu liige. Nõukogude Liidu ususeadused jõustusid ka Nõukogude Eestis ja kirikuelu jälgis Ministrite Nõukogu juures asuv usuasjade volinik. Kommunistlik partei tegi aktiivset kirikuvastast kampaaniat, tugevdades ateistlikku kasvatustööd ja püüdes krisdikke pühi ning riitusi asendada ilmalike pidustuste ja sündmustega. Kirik aga pidas jumalateenistusel meeles riiklikke tähtpäevi, isegi Stalini 70.
Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus a. 313 Constantinose tolerantsusedikt b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kiriku õiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast.
Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega. · Ketser - "usust taganeja", inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust · Inkvisitsioon katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu. (ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega) Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon · Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. · Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad.
Taani kuningas Knut ja Norra kuningas Olaf aitasid ristiusku levitada. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. VanaVeneriigis võetakse vastu ristiusk ehk 928. ehk siis C M. L XXX. VIII vürst Vladimiri poolt Bütsantsist, seega on kiriku hierarhia ja tõekspidamised pärit Bütsantsi ehk Ida-Rooma ehk Ida-Katoliku kirikust. Suurbritannia rahvaste kujunemine 2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid. Inglismaa muutub 1 saj pKr Rooma provintsiks. Piirialadele rajatakse võimsad kindlistused. Pärast Rooma riigi langemist unustatakse Roomna kultuur. Risitiusuga ollakse tutvutud aga see ka ununeb. 5,6 saj rändavad sisse anglid, saksid, ja jüütid. Nad saavad domineerima. Enamus kelte assimileerub anglide ja saksidega ja keldid jäävad püsima Iirimaale. 7 saj on kujunenud hulgaliselt väikseid
Taani päritolu viikingid tegutsesid aktiivsemalt Lääne-Euroopa mandril ning Inglismaal. Aastal 1013 vallutas Taani kuningas Svend Harkhabe Inglismaa, tema poeg Knud Suur oli nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningas. Alates kuningas Gorm Vanast on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine. Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik. Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus. Uusaeg
Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaalne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Riigivõim oli sõltumatu kirikust. Ka Inglismaal on lühikest aega absolutism. Mõlemad on tugevad riigid. Mõlemas toimusid kuulsad revolutsioonid, mille tagajärjel võeti vastu ,,Bill of rights"(1689) Inglismaal ja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"(1789) Prantsusmaal. Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel?
Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut. Muudeti liturgiat, nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. 8. Nimeta kaks renessansiaja kuulsamat heliloojat. Orlandus Lassus ja Josquin Desprez 9. Barokk. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa
enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992). Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon. Neljandal perioodil on tunnetatud nõukoguliku taaga raskust, ühekorraga püütakse vaadata tulevikku ja minevikku, eestiaegsete traditsioonide elustamiskatsed põimuvad pornovideotega, valitseb kultuuriline segadus, milles on suur osa kultuuritusel ja moraalitusel. Tuge otsitakse skautlusest, astroloogiast, transtsendentaalsest meditatsioonist, kirikust. (Vahtre 1992). 3 4 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT 1940. aastail hävis suur osa Eesti kodudest, mille asukad kas küüditati või olid sunnitud põgenema. Traditsioonilise ja sõjaeelseil kümnendeil oli järk-järgult moderniseerunud elukeskkonna lõhkusid kolhoosikorra kehtestamine, sundmigratsioon ja sõjatraumad. Kodu mõiste ahenes- maal varasemast talust maja ja väikese õueni,
Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt). Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid
Tema ja paavsti legaat Lorenzo Campeggio asusid seda juhtima, samas kui Henry esines ise tühistamist pooldava juristina ning Katariina selle vastasena. Protsessi lõpptulemusel ei tohtinuks olla kahtlust, sest Katariina pooldajate hulk oli kuninga ja Wosley mõjutamisel vähenenud. Aasta lõpuks saabus aga Londonisse paavsti otsus jätkata protsessi Roomas. Maruvihane Henry kaotas kannatuse, otsustades asja ise lahendada, valides katoliku kirikust lahkulöömise tee. Oma koha kaotas ka kuninga senine suurim usaldusalune Wolsey, kelle asemele ajapikku tõusis mõõdukat luterlust pooldav Thomas Cromwell. Henry VIII pidas katoliku kiriku rüpest lahkumist siiski küllaltki problemaatiliseks, sest enamik Euroopa riike olid toona veel katoliiklikud ning järsk eemaldumine Roomast oleks võinud kaasa tuua diplomaatilise isolatsiooni. Seetõttu võttis sidemete lõplik katkestamine
“ („Dina raamat“ lk 75) Jacob soovis Dinaga abielluda, kuna oli tema ilust lummatud. Dina oli alles 15, kui ta leeritati ning abiellus. Tavaliselt küsiti leerilastelt ka valemeid ja/või lasti neil oma vanemate tulusid kokku liita. Alles pärast leeris käimist võidi abielluda. Tänapäeval saab abielu registreerida ka ilma leerita, kuid kui on soov kirikus abielluda, tuleb leer siiski läbi teha. Leeri pikkus oleneb kirikust, kus seda tehakse. Enamasti kestab see 2-3 kuud. „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.“ („Dina raamat“ lk 76) Targad inimesed oskavad end kaitsta. Nad saavad aru, kui on valesti käitunud ning see võib neile kahjulikuks osutuda, ja lõpetavad oma taolise teguviisi. Rumal aga ei taipa ära, kust läheb piir ja võib seetõttu suurde jamasse sattuda. Peatükis, mille alguses on see lause, abielluvad Jacob ja Dina
Mõne nädala elab Esmeralda kirikus, kuni ühel öösel püüab Frollo teda vägistada. Quasimodo päästab ta uuesti. Seejärel annab Frollo Esmeraldale valida: kas neiu saab tema omaks või Frollo annab ta sõdurite kätte. Esmeralda keeldub uuesti. Frollo korraldab mustlaste rünnaku kiriku vastu ja kui kuningas Louis saadab sõdurid korralagedust maha suruma, toimetab neiu kirikust välja rahulikumasse kohta. Järgmisel päeval annab ta Esmeralda sõduritele üle ja neiu hukatakse. Kui Quasimodo saab teada, et Frollo saatis Esmeralda surma, lükkab ta tolle Jumalaema kiriku katuselt alla. Ise läheb ta hauakambrisse neiu surnukeha juurde, põimib end tema ümber ja sureb samuti.
augustil Ferdinand I-le koopia saadeti. Keisri vastusest mustandile selgub, et Ferdinand luges sellest siiski välja täieliku polüfoonia keelu võimalikkust: ,,Kui eesmärgiks on polüfoonia täielik eemaldamine kirikutest, siis seda me heaks ei kiida, sest peame muusikat jumalikuks kingituseks, mis sageli inimeste hingi kõrgendatud andumuseni sütitab eriti nende omi, kes muusikakunstis vilunud on või selle vastu innukat huvi üles näitavad. Ja seda (kingitust) ei tohi mingil juhul kirikust välja ajada." Keisri kaitsepositsioon muusika osas teenis talle mõnedes ringkondades välja tiitli ,,kirikumuusika päästja". Isegi kui Ferdinand oli mõjukaim isik, kes muusika kaitseks välja astus, siis ühel inimesel oleks olnud raske selles protsessis ainsana esile tõusta. Pietro Sforza Pallavicino 17. sajandil avaldatud nõukogu ajaloost lähtub, et keisri nõudmised muusika osas ühtisid mitmete teiste arvamusega, mida oli kuulutatud juba enne tema kirjaliku vastuse saabumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
