Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kirikuriigi" - 64 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud

Sidemed üksteise vahel ei olnud nii suured, ning oli probleeme venelastega. Vana-Liivima piiride kujunemine 1186-Üksküla rajamine, piiskop Meinhard, algas rahumeelne ristiusu levitamine 1198-Üksküla piiskop Berthold tõi kohale esimese ristisõdjate väe, algas vägivaldne pealesurumine Eesti ja Läti aladel 1199-Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemine, Liivimaa ristisõda sai suure hoo sisse, ja ta tahtis rajada kirikuriigi Liivimaale 1201-albert alustas Riia linna ehitamist, viis Riia piiskopkonna keskuseks 1202-asutati eliitväeosa Mõõgavendade ordu, nad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks 1206-1207 algas latgalide ristimine, liivlased ja sengalid suures osas ristiti 1208-ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu, jõudsid eesti pinnale, ründasid sakala ja ugalat, latgalid osalesid eesti ala sõja käikudel, RISTISÕDIJAD jõudsid eestisse...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Frangi riik ja selle valitsejad

Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

 Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj  732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas.  Bagdadi kalifaadi kujunemine.  756 – Kirikuriigi kujunemine Kesk-Itaalias (kuni 1870). 9.saj  843 – Frangi riigi lagunemine Verduni leppe järel; feodaalse killustatuse algus. 10.s  Bagdadi kalifaadi lagunemine. aj  Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu.  998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s  Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel....

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

sajandi II pooleni killustatud. Erinevad väikeriigid olid Hispaania, Austria ja Prantsusmaa mõju all. Itaalia ühendati rahvusriigiks 2 etapis ­ 1861.a. ja lõplikult 1870.a. Ühendamist juhtis Sardiinia (Piemonte) kuningriik, selle vabameelsete vaadetega kuningas Vittorio Emanuele ja peaminister Camillo Benso Cavour. Olulist rolli mängisid vabadusvõitleja Giuseppe Garibaldi juhitud väeüksused. Kõige keerukam oli Kirikuriigi ühendamine, sest paavsti toetas Prantsusmaa. 1870.a. pärast Prantsusmaa lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas vallutasid Itaalia väed Rooma, mis kuulutati Itaalia pealinnaks. 19 Paavsti ilmalik võim jäi kehtima üksnes Vatikani territooriumil. Paavst kuulutas end Vatikani vangiks ja keeldus osalemast Itaalia avalikus elus. Alles 1929.a. Lateraani kokkulepetega reguleeriti Vatikani ja Itaalia riigi suhted....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Itaalia referaat.

1922. aastal tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. VATIKAN Vatikan on Roomas asuv linnriik. Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia. Moodustati tänasel kujul Rooma paavsti ja Itaalia valitsuse vaheliste Lateraani kokkulepetega 1929. aastal. Vatikan on katoliikliku kiriku keskus. Kirikuriigi pea on paavst. Vatikani Linnriik Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Vatikani Linn on linnriik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo konspekt Euroopa kohta

aastal toimus avalik tülli minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine. 3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea. Kuuria- paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks. Legaat- paavsti volitatud esindaja. Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile. Konklaav- Protseduur, mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti. III Peapiiskop, piiskop...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ajalugu keskaeg

496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

- 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714­768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752 - 756 lasi paavstil end kroonida; vastu sai paavst osa langobardide maast -> Kirikuriigi sünd (vt. õpikust lk. 75) Karl suure keisririik- Karl Suur (742/768/800-814) · sõjaliselt äärmiselt edukas: liitis Frangi riigiga Saksamaa · (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad · // Karl Suure impeerium 1,2 mln km2, 15-18 mln elanikku · 800 lasi paavstil end kroonida keisriks · valitsemine: o ühtne administratsioon; seadusandlus, raha, maksusüsteem o samas puudus sisemine ühtsus ja kindel keskus...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Kasvatus eri kultuurides

Pastoraat näitab eeskuju, kuidas tuleb elada ja käituda- pastoriproua rõhutab halastust ning pastorist saab hingekarjane ja Õpetaja. 6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama. Kui vastuolud olid juba nii teravad,et paavstlus oli hukkumise äärel, algasid uuendusprotsessid ka kirikuriigi enese sees, esialgu paavsti vastu-seisul, hiljem tema toetusel. Jesuiitide haridus toetus kolmele alustalale: planeeritus, kohanemisoskus ja hoolikalt valitud õpperaamatud. Kooli organiseerimine oli täpselt ette kirjutatud ja iga ametiisiku ülesanded selgelt määratletud. Jesuiitide koolides töötasid klassid kaks ja pool tundi hommikul ja kaks tundi õhtul. Nädalas oli üks vaba päev. Koolipäeva rutiin ei erinenud palju tänapäeva kooli omast. Suurt...

Pedagoogika
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Valmistumine ajaloo KT: keskaeg, bütsants

Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Uusaja konspekt

Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...

10 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Miks puhkes Liivimaa ristisõda?

Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast?  Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis rajada liivimaal kirikuriigi , mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. 3. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada?  Sest mõlematelt tuli osa inimesi kiirelt sakslastele üle, sest sakslased lubasid kaitset naaberriikide eest. 4. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel?  Ümera lahingu võiduga said eestlased kõvasti eneseusku juurde...

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keskaeg

Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Pippin Lühike ­ (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus keskaega

Preestril oli koguduse kirik. Paavstil oli vaimulik võim, kuid teatud territooriumil omas ta ka ilmalikku võimu ­ Kirikuriik, Kesk-Itaalia aladel. Kirikuriik tekkis, kui Pippin Lühike aitas paavstidest vabaneda langobardidest ning andis teatud alad paavstile. Kirikuriik tekkis aastal 756. See eksisteeris aastani 1870. Hiljem, 1923 loodi konkreetselt Vatikani riik. Seoses Kirikuriigi tekkega on seotud pettus ­ paavstid pidasid vajalikuks kinnitada ilmalikku võimu, selleks väideti, et Rooma piiskopile andis need alad juba Constantinus Suur 4.saj. 8.saj koostati paavsti kantseleis Constantinuse võlts kinkeürik ­ kui Constantinus viis oma väe itta, jättis ta läänepoolsed alad kirikule. Karl Suur (8-9. sajand) seadustas kombe, et 1/10 sissetulekust tuleb anda kirikule, millest kujunes välja kirikukümnis....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks

*Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras. *Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi , mis kestis aastatel 754-1870. *Karl Suur oli “roomlaste keiser” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise. *843...

Keskaeg
85 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Varakeskaegne Euroopa

KARL MARTELL •Merovingide võimukas paleeülem •Pippin Lühikese isa •Kristluse kaitsja 732. aastal tõkestas ta moslemitest araablaste sissetungi ja tõrjus nad hiljem minema. Ta tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. PIPPIN LÜHIKE •Karl Martelli poeg •Frangi riigi kuningas •Karolingide dünastia algataja 751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile. Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis talle valitseda Kirikuriigi . V 843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi riik (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse kuningriik Ida-Frangi riik (kuningas Ludvig Sakslane) --> Saksa-Rooma keisririik Keskriik --> Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik...

Ajalugu
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun