Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kirikuriigi" - 64 õppematerjali

thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

saj alagas mauri vägede taandumine. Kujunes välja rajamaa - kord ühe, kord teise poole käes olev ala. 15. saj keskel said hispaanlased muhamedlastel viimase linna võtmed ja maurid olid välja aetud. Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega. Avastati ammuununenud minevikuteadmisi, hinnaks oli terve tsivilisatsiooni purustamine. 7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi kohta ka lk 27); kreeka katoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine 1054.a. (lk 18, 81); kuidas saavutasid paavstid suurima võimu ­ missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim (lk 80-82); mis on paavstide nn Avignoni vangipõli, kuidas tekkis, kuidas lahenes (lk 86-87); kes on ketser (lk 83), mis on inkvisitsioon (lk 84); Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

saj keskel eKr Perioodi Kogu Gallia Islamiusuliste sündmused Caesari vallutus lõpetas vallutamine. võitmine lõpetas frankide Ristiusu Poitiers' iseseisvuse. vallutus. vastuvõtmine. lahingus 732. Saali õiguse a. koostamine. Kirikuriigi Riigi tekkimine ­ jagunemine 3 756. a. võitis Chlodovechi Pippin poja vahel ja Langobarde võimuvõitlus. (germaani...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bütsants

Paavstiriik: Eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi samuti oli ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi . Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst oli kuninga alluv. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia kuningas Berengar II. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid, nii et see ulatus üle Kesk-Itaalia...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kasvatus eri kultuurides

6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama. Kui vastuolud olid juba nii teravad,et paavstlus oli hukkumise äärel, algasid uuendusprotsessid ka kirikuriigi enese sees, esialgu paavsti vastu-seisul, hiljem tema toetusel. Jesuiitide haridus toetus kolmele alustalale: planeeritus, kohanemisoskus ja hoolikalt valitud õpperaamatud. Kooli organiseerimine oli täpselt ette kirjutatud ja iga ametiisiku ülesanded selgelt määratletud. Jesuiitide koolides töötasid klassid kaks ja pool tundi hommikul ja kaks tundi õhtul. Nädalas oli üks vaba päev. Koolipäeva rutiin ei erinenud palju tänapäeva kooli omast. Suurt...

Sissejuhatus...
305 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

2) Pippin Lühike ­ Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg ja rahvasteränne

a ­ ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirik varakeskajal (ida ja lääne)

Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaeg

Seati sisse päritav kuningavõim (enne said krooni silmapaistvamad väepealikud). Kirjutati seadustekogu ,,Saali õigus" (esimene germaanlaste kirjalik seadustekogu). Merovingid (5-8. sajandil). Riik jaotati Chlodovechi poegade vahel, tänu millele riigi ühtsus kannatas. Sel ajal kohalike ülikute ­ hertsogite ­ võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga ­ paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala ­ Rooma ja Ravenna ümbruse ­ kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused ·...

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamine, keskaeg

Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi. Justinianus I-Bütsantsi keiser, kelle valitsusajal oli Bütsantsi õitsenguaeg, tema valitsusaja algul toimus Nika mäss, kuid tänu Justinianuse ja tema naise Theodora kindlameelsusele õnnestus see maha suruda ning riiki edukalt reformima hakata. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi...

Ajalugu
144 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada; Frangi riigi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd Pippin Lühikese ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega; sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin frankide kuningaks; Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil Karli pojajpojad jagasid riigi pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Katoliiklus

Inkvisisioon alustas oma hereetikuvastast tegevust, eriti sihikindlalt töötati Piibliseltside vastu ja katoliiklikes riikides keelustati kõik rahvuskeelsed Piibli tõlked. Pius VII sõnul oli see võitlus vaimse katkuga, mis oli hävitamas usu aluseid. Riigisekretär Consalvi osav diplomaatia Viinis tõi katoliku kirikule 1815. Aastal tagasi peaaegu kogu selle varasema kirikuriigi . Oli sündinud ultramontanism ja ultramontanistlik mõtteviis, mille järgi ei suuda mitte keegi Euroopas tagada seaduslikkust ja autoriteeti sellisel tasemel, nagu paavst. Püha alianss, kiriku ja riigi, trooni ja altari liit teostus Venemaal, Saksa väikeriikides ja Austrias. Sellele alliansile andsid oma õnnistuse ka järgmised paavstid Pius VIII (1829-1830) ja Gregorius XVI (1831-1846). Inglismaal tühistati 1828. Aastal Test Act , millega varem oli võetud...

Ühiskonnaõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule. Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ”Vulgata”. 17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI 962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla, et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. Paavst kui...

Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaja periodiseerimine

c) Vallutajad tahtsid maad. · tähtsamad lahingud: a) otepää linnuse vallutamine 1208 b) ümera lahing 1210. Eestlased võitsid. Sakala vanem lembit c) madisepäeva lahing 1217 suurim kaotus d) tartu ja saaremaa vallutamine 1227 · isikud: a) Meinhard-piiskop, tõi liivimaale ristiusu, esimene liivimaa piiskopp. b) Albert-rajas kirikuriigi .pühendas kogu maa neitsi maarjale, riia linna rajamine, läänistas maid, mõõgavnedade ordu. c) Lembitu-sakala vanem d) Kaupo-liivlaste vanem, hukkus madisepäeva lahingus Mõõgavendade ordu: ristisõdijate vägi oluline sest alustati nende algatusel eestlaste ristiusustamist vägivaldsel teel. Liivimaa kroonika: esimene, alikas milles on kirjeldatud eesti vabadusvõitlust. Eestlaste allajäämispõhjused: · Subjektiivsed põhj...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur rahvasteränne, feodaalkorra kujunemine, Frangi riik, Vana-Kreeka riik, Büstants, suured maadeavastused

Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end 752 ja paavst kroonis ta 756. 741 ­ 756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kaheks majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel, kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieloku toetuse., Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liitis Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning madalmaad...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja konspekt

3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476. Romuluse kukutamine – Lääne-Rooma lakkas olemast. Asemele tekkis Frangi kuningriik 486. Frangid vallutasid Galliast suure osa: Tekkis Frangi riik...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kristlaskond. Ida ja Lääne kirik

381.aastal oli Konstantinoopoli kiriku kogu otsustanud, et Konstantinoopoli patriarh on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi järel teine. Sellele otsusele toetudes ei antud Idas hiljem järele Rooma paavsti poolt nõutud ülevõimule. Üheksandal sajandil lisandus võitlusele poliitiline kaastegur: Ida-Roomale ehk Bütsantsile tekkis Läänes vastukaaluks võimas Frangi riik, mis hakkas konkureerima Bütsantiga. Paavst sõlmis Frangi kuningatega liidu ja sai Kirikuriigi . Aastal 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Lääne-Rooma keisriks. Need sündmused pingestasid suhteid Lääne-Rooma ja Bütsantsi vahel. IX sajandi keskpaigas leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest. Vastuseks sellele kuulutas Rooma paavst patriarhi ebakompetentseks ja pani ta kirikuvande alla. Nagu mitmed hilisemadki lahkhelid see lahendati ning kristlaste ühtsustunne püsis tugevana veel umbes 400 aastat...

Kultuurilugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun