kirikuriigiga muudab nad kindlasti kogemuse võrra erilisemateks. «Iga katoliku kiriku kardinal, peapiiskop ja piiskop annab paavstile truudusevande, milles on ka järgmised sõnad: «Väärusulisi, kirikust lahkulööjaid ja meie isandale (paavstile) või tema eespool nimetatud järglastele vastuhakkajaid kiusan ma taga kõigest väest ja töötan nende vastu.» 398 Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks, kes on ilmeksimatu ametlikes seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku ning on Vatikani linnriigi pea. Katoliku Kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
patukustutuskirjasid ei tohi enam müüa 56. Kes oli Martin Luther? – saksa teoloog ja munk, kellest sai alguse reformatsioon 57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? – tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? – Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? – kirikupea Rooma paavst 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? – püha armuand, ristimise sakrament ja abielu 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? – kristlased: sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda oma jüngritega. Annab mõista, et nende hulgas on äraandja e Juudas ja ennustab, et Peetrus salgab ta. Ta muudab veini ja leiva oma vereks ja ihuks Usuapostlik kirik: ühendus ja lepitus jumalaga. Armulaua leib on 3 punase täpiga, mis sümboliseerib Jeesuse haavasid.
esines väga nappides riietes ja kelle elukommete kohta võib ka küsimärke panna. Lasi ehitada hagiasoofia, tema ajal koostati tsiviilseaduste kogu Carpus juris Civilis, mis põhines Rooma õigusel. Välispoliitikas oli eesmärgiks Rooma keisririigi võimsuse taastamine, vallutati Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania põhjaosa ja Vahemere osad. Tema surma järel riigi territoorium hakkas vähenema. Usuelu oli korraldatud järgmiselt:1)Konstantinoopoli patriarh oli kõrgeim kirikupea, kes allus keisrile. Metropoliidid olid suurtemate piirkondade vaimulikud kirikujuhid, kes nimetasid ametisse patriarhi, kuid otsustasmisõigus oli keisril. Hakkas sügavnema lõhe Lääne ja Ida kiriku vahel, põhjuseks oli lihtsalt kumb oli tähtsam, kas paavst või patriarh, aga väljendiks oli püha kolmansuse(isa- poeg ja pühavaaimu nimel)tõlgendamine.Patriarh väitis, et pühavaim lähtus vaid isast e. Jumalast, paavst aga ka pojast(kristusest). Tulemuseks oli 1054a
Ristisõjad tõid Bütsantsile kahju.14.saj tugevnes Väike- Aasias Türgi riik. Riigi korraldus: Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja.Senat võis keisrile ainult nõu anda.Lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikel rongkäikudel.Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Vahel tuli ette ka õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh.Keisrile allusid mitmed riigelu valdkondi korraldavad ametkonnad.Bütsantsi sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee.Maa jagati teemadeks, kus juhtivatele väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui tsiviilvõim.Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda harides end ära elatama. Linn,käsi. kaup
(Peetrus rajas esimese kristliku kiriku Roomas 1.sajandil pKr.(Wilkinson,P. 2009:104)). Paavsti ametlikke seisukohti usu või moraaliküsimustes võetakse kui kohustusi ning teda peetakse eksimatuks.(Partridge,C.2006:324) Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma Kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Kardinalide ülesandeks on veel pärast paavsti surma valida uus kirikupea ehk uus paavst. Hierarhiliselt on Rooma katolik kirik toodud järgmisel joonisel Erinevalt õigeusklikest usuvad katoliiklased, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Samuti usutakse puhastustule jõudu, kus patused hinged heastavad oma patte enne taevasse pääsemist. Veel austab katolik usk Jumala ema Maarjat ning talle omistatakse mitte hingelist, vaid kehalist taevasse minekut (tegemist on legendiga, kus kolm päeva pärast Maarja surma oli tema keha hauast kadunud).
Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendi ja nõudis ametieksameid kollegiumi soovijatelt. Piiras siidriide ja vääriskividega kauplemist. Riik kontrollis kuna toimusid langused ja et osad kaubad liiga odavaks ei läheks. 9. Mis hämmastas kaasaegseid Konsatantinoopoli külastades? Kommunaalteenuste mitmekesisus: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimlad ja ülikool. 10. Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast? Konstantinoopoli patriarh. Tal puudus sõltumatus ilmalikust võimust, osa riigiaparaadist ja keiser delegeeris. 11. Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes? 1054.a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12
17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest, sisseveo piiramisest tollimaksude abil · Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule · Absolutistlik riigikord ei suutnud ennast täielikult maksma panna üheski riigis seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni.
Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada. Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks. Pilet nr.8 1. Vaimuelu Rootsi ajal 17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss. Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaadavus oli tehtud lihtsaks. Rootsi oli üks tekkinud rahvusriike, kus asjaajamine toimus vastava riigi keeles. Rootsi oli jäik luterlik maa. Monarh oli ka kirikupea. Teiste uskude vastu oldi riigis sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule. Tallinn oli suur luterlik keskus. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus. Kirikuõpetajal pidi olema kirikuharidus ja ta pidi rääkima eesti keeles. Kirjatarbekust jagasid köstrid. 1684 loodi Forseliuse eestvedamisel seminar. Seal valmistati ette koolmeistreid ja köstreid. Levima hakkas kodusõpetamine. Avaldati eestikeelseid raamatuid (Uus Testament). 1632 avati Tartu Ülikool. 2
seisukohalt oli valitsuse ülesanne omandi kaitse. James Harrington (1611-1677) Ta juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi. Tema põhiseisukoht: omand loob võimu. Ideaalse vabariigi pildi esitas ta romaanis ,,Okeaania vabariik", mis on kirjutatud reisikirjelduse vormis. Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand ja et masside vaoshoidmiseks on vaja riigiohje. Kirik ja riik 17.saj. 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. Oma kirikupea ametisse seadmisega taheti rohutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, kuid ühtlasti ka toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valdustes elav rahvastik. Kirik püüdis ilmaliku võimu survele vastu seista. Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Kloostrid moodustasid omaette osa, kusjuures mõned neist olid väga rikkad. Ntks Troitse-Sergi
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka t...
Varakeskajal oli kristlus pemiselt linnareligioon. Maaelanikke puudustas ristiusk esmalt vähe. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku kui organisatsiooni aluseks oid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Kogu kristlik maailm jagati piiskopkondadeks. Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavstid pidasid end esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglaseks. Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite. Keskajal usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Euroopas aga kloostrite massiline rajamine 5-6 sajandil. Kloostrid olid tähtsad usu,
Eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete äärtega voodit. Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse – Kalevipoja säng. Pilet nr. 11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Vene ajal: luterikirik Põhjasõja järel- jäi vaimuelu kandjaks ka peale sõda. RASKUSED: kogudused jäid ilma õpetajatest, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene võim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikus kadus. Rootsi ajal: kirki oli riigiaparaadiks, monarh oli ühtlasi kirikupea. Rootsi võim aga oli teiste uskude suhtes sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti keele arengule, kuid Eesti kaotas oma keskaegsed sidemeid kaugema Lääne-ja- Lõuna-Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel. Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks. Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb välja tugevaks luterlikuks keskuseks. Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus, kes pidid jutlsutama eesi keeles. 2. Asva kultuur.
Nälg kestis kuskil 2-3 aastat. Tuli jälle külm talv, kus nõrgaks jäänud inimesed surid, üritati süüa korjuseid, õlgi, kuid sellest ei piisanud. Nälga suri umbes 70000 inimest. Rootsi aja kultuur: Kindlustus lõplikult pärisorjus. Rahvuse mõiste asju ei aetud enam ladina keeles vaid riigikeeles. Rootsi oli luterlik protestantlik riik. Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama
· Feodaalide korraldatud ristiretked tõid pugem kahju · 1204. Aastal vallutasid frangi feodaalid Konstantinoopoli · 1261. A taastas Bütsantsi keiser oma võimu, kuid mitte riigo varasema hiilguse · 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid bütsantsi riigile lõpu Riigikorraldus · Keiser- piiramatu võimuga valitseja · Senat- nõuandev funktsioon · Hipodroomi parteid · Keiser määras ise oma järeltulija; uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh · Ametkonnad- korraldasid riigielu valdkondi, allusid keisrile · Bütsantsi sõjavägi- palgaarmee · Maa jagadi sõjaväeringkondades teemadeks, mida juhtis strateeg · Põhiline osa armees oli stratiootidel · Talupoegadel olid suured maksud, langesid võlgadesse, Bütsantsi allakäigu põhjus Käsitöö, kaubandus, linnaelu · Konstantinoopolil oli palju olulisi kaubandussidemeid
Pidžinkeel – segakeel, mis on tekkinud suhtlemisvahendina erinevate keelerühmade regulaarsel kokkupuutel, tihti ärilistel/kaubanduslikel eesmärkidel. See laenab osi mõlema poole keeltest. Samas tekivad pidžinkeeled ka koloniaalses kontekstis. Keel on tavaliselt lihtsa grammatilise struktuuriga. reformatsioon – Reformatsioon ehk usupuhastus. Martin Luther väitis, et katoliiklus on ummikusse jooksnud ning samuti, et varasema süsteemi asemel, kus inimese ja jumala vahendajaks oli kirikupea, pidi iga inimene ise jumalani jõudma. See tõi kaasa suure laine, kus piiblit tõlgiti erinevatesse keeltesse ning inimesed hakkasid seda ise lugema, seega see tõi ka kaasa laialdasema kirjaoskuse. rootsi laen eesti keeles – Rootsi kalamehed paiknesid eestis juba 13. sajandil. Kuna alamsaksa ja rootsi keel on sarnased, siis on raske eristada täpselt kumma keele laenuga on tegu. Rootsi laenud on suuresti merendussõnavara aga ka muu loodus+ riided ja peresuhted. nt
17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas, välja arvatud Hollandis, Šveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal. Absolutistlikes riikides oli monarh (kuningas, keiser, suurhertsog jne) valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ning tihti ka kirikupea. Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom ...
Keisri hommikusele vastuvõtule olid kohustatud ilmuma kõik tähtsamad võimukandjad. Vaid mõnel lubati väljendada oma arvamust, ülejäänud pidid olema alati ja kõiges valitsejaga nõus. Ainult kõige auväärsemad ülikud tohtisid keisri juuresolekul istuda ja seda õigust peeti eriliseks privileegiks. Bütsantsis oli õigeusu kirik suures osas allutatud basileusele. Keiser käsutas kiriku suuri varasid ja nimetas ametisse kõrgvaimulikke. Keiser oli ühteaegu kõrgem kirikupea, peamine ristiusu kaitsja, ainus seaduseandja ja sõjaväe ülemjuhataja, nõnda ei kehtinud keisri suhtes ka seadused. Keisril olid siiski ka omad piirangud. Ta pidi arvestama tavade ja traditsioonidega ja tal ei olnud voli oma tahtmise järgi linnast lahkuda. Uuenduste elluviimistee vastu oli kirik ja tihti võis see lõppeda keisri troonilt kukutamisega. Keisrinna oli tähtis osa Bütsantsi poliitilises elus, tal oli oma varandus ja õukond
välja). Antud sündmust nimetatakse suureks kirikulõheks, mille käigus kujunes välja kaks sõltumatut üksteise vastu vaenulikult meelestatud kristlikku kirikut – katoliku (roomakatoliku) kirik Euroopa lääne- ja keskosas ning õigeusu (kreekakatoliku) kirik Bütsantsis ja Venemaal. Katoliku kirik Õigeusu kirik Rooma paavst Kirikupea Konstantinoopoli patriarh Tegevuses suhteliselt Sõltuvus riigist Sõltus Bütsantsi keisrist sõltumatu või iseseisev Ladina keel Kirikukeel Kreeka ja kirikuslaavi keel Abielutus (tsölibaat) Nõuded preestrile Võisid abielluda enne preestriks pühitsemist
värvi kaarikuid toetati. Parteide konfliktid olid konfliktid ühiskonnakihtide vahel. Keisrivõim ei olnud siiski kindel, pidi arvestama sõjaväemässude, õukonna vandenõude, rahva meeleoludega. Mitmed keisrid kukutati võimult, kas tapeti, aeti pagulusse või vigastati. o Võim ei olnud verega päritav, keiser määras endale asemiku, kes oli eluajal tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Võimu hakati vere läbi pärandama 11 sajandil, riigi languse ajal. o Riiki korraldas keisri valitud aristokraatlik ametkond. Bütsants 'i sõjavägi oli alates 7 sajandist jaotatud strateegide juhitud teemadeks ehk ringkondadeks. Sõjaväe põhiline osa oli maakaitsevägi ehk stratioodid, kellele anti maatükk millega end elatada ja relvastada. TALUOPOJAD
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. · materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned riigielanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala.
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed
Nad võtsid üle õigeusu, slaavitähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik. Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia. - Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid, karolingid, karolingide renesanss, Verduni kokkulepe
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed
osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000
osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka pähkleid ja pipart 1000
veetse kella, et demonstreerida, et uueks suurvürsti elupaigaks saab olla ainult Moskva. Nüüd oli Moskva saavutanud ühe suure võidu. Ivan Kalita ajal muutusi, annab välja mitmesuguseid seaduseid, mis piiravad teatud määral teiste vürstide tegemisi. Keelab pidada otsesuhteid naaberriikide valitsejatega. Näidata, et Moskva tähtsaim ja sealt peaks käima välispoliitika. Ivan Kalita toob metropoliidi Moskvasse, Vene kirikupea enne Kiievis, seejärel meelitab Vladimirisse ja alates 1325 oli Ivan pidevalt meelitanud metropoliiti Moskvasse.Lõpuks jäigi Moskvasse, see üpriski tähendusrikas. Venelased küllaltki usklikud seepärast linn, kus elas kirikupea, omas erilist kaalu. Moskval nüüd eriline tähendus. Ivan I tahtis Moskvast teha uut püha linna. Palju kirikuid teha. Algul Bütsantsist ehitusmeistrid, pärast läänest. Ivan I valitsusajal oli Moskva
maadest. Absolutism Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Mandri-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal. Abs. riigikorra toeks sai alaline sõjavägi. Majanduses toetus abs.riigivõim merkantilismile. Riiklikult juhtid majandus, tsentraliseeritud valitsusaparaat, alaline sõjavägi, rangelt kontrollitud rahvuskirik. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Louis XIII aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku generaalstaate. Asevalitsejaks Richeleu. Kõrgaadli võimu piiramine. Riigis saavutatakse usuline ühtsus, hugenottide eelisseisundi
7.-9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad 11. saj vallutasid türklased Väike Aasia Bütsantsile jäid ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar 1204 ristisõjad oldi teel vallutama Jeruusalemm, kuid tee peal vallutati Konstantinoopol 1453 kukutati viimane keiser Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik: 1054 kirikulõhe valitsev on kreeka keel. kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. usukeskus on Konsantinoopol eraldus tänu Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisule Lääne-Euroopa katoliilkusest, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri Bütsantsi kultuuri tähtsus: oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel, Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust mungad kirjutasid raamatuid ümber raamatukogud
Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt sellelemillist kaarikuvõistkonda toetati. Parteide omavahelised kokkupõrked kajastasid ühtlasi konflikte eri ühiskonnakihtide vahel. Keiser pidi rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati võimult , kas tapeti või aet ipagendusse. Suurt roll imängis ihukaitsevägi.Pikka aega ei olnud Bütsantsi keisrivõm päritav. Keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Seda tähistati võimu pärinemist Kristluselt. Keisrile alusid rigielu korraldavad ametkonnad. Neis kehtis kindel hierarhia ja tõus ametiredelil võttis palju aega. Kõrgemad ametnikud määras keiser enamasti aristrokraatide hulgast. Hea haridusega madalamatel meestel õnnestus ka teha karjäärui riigiametnikuna. c) Justinianus I Keiser Justinnianuse valitsusajal püüti Rooma impeeriumi muistset hiilgust taastada.Ühendas veelkord keisririigi, kui534 purustas
Igaühega oli erinev leping. 4. Nende erinev rikkuse ja tsivilisatsiooni tase. Ajalugu Page 22 Bütsants 25. november 2009. a. 11:07 Keiser (basileus)- piiramatu võim. Keiser kristuse asemik maa peal, sõjaväe kõrgem juhe, riigi plem kohtunik ja ülim seadusandja. Armee senat ja rahvas nim keisri ametisse. Rahvas jagunes hipodrooomiparteidesse vastavalt toetatud meeskonnale. Keiser valis järeltulija. Kirikupea kroonis. Allusid ametkonnad. Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee. Jagati ringkondadeks. Juhtivad väepealikud olid strateegid. Neil oli sõjaline ja tsiviilvõim. Põhiosa stratioodid, maakaitseväelased. Olulisim oli ratsavägi. Kirik keisri võimu all. Konstantinoopoli patriarhi vlaisid ametlikult vaimiulikud rahvas ja metropoliidid. Viimane sõna keisril
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
Bütsants Tekkis 395. aastal Rooma riigi lagunedes. Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat kuld või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus
Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi. Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee. Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud. Reformatsioon
Meinhard määras kokkutulekupäeva, et rahvale nende lubadust meelde tuletada, kuid ka sellest ei peetud kinni. Meinhard reisis siis Eestimaale, et sealsete kaupmeestega tagasi Ojamaale minna. Liivlased pidasid plaani piiskop tappa, kuid Toreida liivlaste juht Anno teatas sellest vaimlikule ja too oli sunnitud Liivimaale Ükskülla tagasi pöörduma. Meinhard saatis salaja oma saadiku, vend Teoderici Turaidast. Ta pääses läbi pettuse, nagu läheks haiget külastama, paavsti juurde. Katoliku kirikupea otsuse kohaselt tuli liivlasi ja lätlasi sundida vabatahtlikult vastuvõetud usust kinni pidama. Nii kuulutaski paavst ristisõja, lubades pattude andekssaamist kõigile, kes Kristuse vastu võtavad ja lähevad "esikkirikut uuesti ellu äratama". Vana piiskop Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist. Enne surma kutsus ta kokku kõik Turaida ja Liivimaa vanemad, küsides neilt, kas nad tahavad pärast tema surma ilma piiskopita jääda. Liivlased ei tahtnud. 14. augustil 1196. a
3) Materiaalsed ressursid- Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. 4) Riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja
3) Materiaalsed ressursid- Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. 4) Riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem – keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja
XI sajand, praktiliselt kogu Väike-Aasia, türklased-seldzukid 4. XV sajand, Balkani poolsaare järelejäänud alad, türklased Bütsantsi kultuuri tähtsus: Bütsantsis säilitati antiikkultuuri (eeskätt Kreeka). Seal näiteks kirjutati antiikautorite teoseid ümber ja tänu sellele on need mõned teosed üldse meieni jõudnud. Need antiikteosed aitasid välja kujuneda renessanssil. Bütsantsi juhtis keiser, kellel oli piiramatu võim. Tema määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu ja sinna kuulusid riigi mõned elanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Konstantinoopol oli keskaegne metropol: · India ja Hiina linnade kõrval ainus keskaja linn, kus oli üle 100 000 elaniku · Seal oli olemas kanalisatsioon, erinevate osakondadega haiglad, tuletõrje, politsei, kaubatänav. Ikoonid ehk pühapildid on omased õigeusu kirikule.
üht, kuid elasid teist ja veel ka kiriku rikkus ning kallis ülalpidamine. * Kirikus ja kultuuris toimunud muutused: lubati abielluda kõigil, jumalateenistus hakkas toimuma inimeste oma keeles, kloostrid suleti, kirik muutus sisemuselt lihtsamaks, indulgentside müük lõpetati, 7'st sakramendist alles vaid 2 (ristimine ja armualud), piibli tõlkimine rahvuskeelde, tekkis haridus; poliitikas ja majandused toimunud muutused: riik võttis kirikud üle, riigipea oli ka kirikupea, paavsti võim vähenes või lausa kadus, töö tegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seatud elueesmärgiks. * 1540. aastal katoliku kirik hakkas reformatsioonile vastupealetungi (kus feodaalide võim kehtis, seal saatis neid edu) * Vastureformatsiooni keskuseks oli Hispaania. * Vastureformatsioon puudutas ka Katoliku kiriku reformi: nt inimene ei tohi olla kirikus korraga rohkem kui ühes ametis ning pidi koguaeg olema oma kiriku juures; kaotati ja
See tõstab aga ka läänekiriku autoriteeti, samas jääb alles terve hulk kirikuid, mis seda dogmat ei aktsepteeri (Halkedonieelsed/monofüsiitlikud kirikud nt Kopti kirik). Gelasius I (492-296). On nn „kahe mõõga teooria“ väljaarendaja. Väga teenekas liturg. Symmachus (498-514). Tema ajal formuleeritakse põhimõte, et paavsti üle ei saa ükski inimene kohut mõista (avaldatakse 502. aastal). Samal aastal hakatakse Rooma piiskopi asemel kirikupead nimetama paavstiks. Esimene Rooma kirikupea, kes hakkab jagama peapiiskoppidele palliume. Justinianuse kirikupoliitika Rooma üle. Room kui au-primaat (alates 536). Keiser Justinianuse ajal peetakse edukaid lahinguid idagootidega. Poliitilistel põhjustel hakkab keiser oma asevalitsejate kaudu valitsema mitte ainult ilmalikult Itaalia üle vaid ka vaimulikult paavstluse üle. Justinianuse jaoks on paavstid samavõrra autoriteedid kui kirikute patriarhid – ei erista üht positsiooni teistest
Antarktikas asuvad Bouvet' ja Peeter I saared ning nõudlusala Kuninganna Maudi maa. Pindala on 323 758km2 ning pealinn on üle 800 000 elanikuga Oslo. Norra on jagatud 19 maakonnaks; riigikeeleks on norra keel ning rahaühikuks norra kroon. Norra on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mille pea on päritava võimuga kuningas või kuninganna. Monarhil on põhiliselt esindusfunktsiooni (kuigi ta saab ka seadustele veto panna või neid heaks kiita, ta on relvajõudude ülemjuhataja, Norra kirikupea, nimetab valitsuse ja vastutab maksude kogumise eest). Seadusandlik organ on 169 kohaga parlament. Täidesaatev võim kuulub Riiginõukogule. Kehtib 1814.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. 98% rahvastikust moodustavad etniliselt norralased. Vähemusrahvustest on Norra põhjaosas elavad saamid, norrasoomlased kveenid, taanlased ja rootslased. Umbes 89% norralastest on luterlased ja Aasiast sisserännanud on toonud sinna ka budismi ja islami.
· esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat · majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest · kuningas toetus ka rahvuskirikule · absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid, parllamen, cortes,
Pärast Ivan Julma surma võimule poeg Fjodor(1584-159..), viimane valitsenud Rjurikovits Vm troonil. Peeti nõrgamõistuslikuks, oli väga vaga. Elu keskendunud vaimulikule elule, hingeõnnistusele jms. Tegu oli heasüdamliku, armastusväärse, nõrga tervisega inimeseks. Ta valitsemisaega Vm jaoks edukas. 1585.a sõda Rootsiga, võideti tagasi Ingerimaa ja osa Karjalast. 1589.a seati sisse Moskva patriarhaat, Vene õigeusukirik seati ka juriidiliselt autonoomseks (Vene kirikupea sellest ajast Moskvas). I Moskva patriarh Iiob. Tsaari asemel valitses ta naise vend, Boriss Godunov (1552-1605). Suguvõsa ammu Moskva aristokraatiasse kasvanud (tatari päritolu). Fjodoril kaua polnud lapsi, õukond kaalus naise väljavahetamist. Irina Godunova sünnitas tütre, kes suri väikelapsena. Uude valgusesse poolvend Dmitri (sünd 1582), kirikliku õiguse järgi ebaseaduslik. Dmitri elas ise Ublitsi tsaaripalees, Volga ääres väike linn
perioodil. Ka Skandinaavias kehtestus absolutism kontinentaal-Euroopast nõrgemal kujul. Mõistagi ei kujunenud absolutistlikku riigikorda Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Absolutistlik riigikord seadis valitseja taas riigi keskpunkti. ,,Riik see olen mina!" (L'Etat c'est moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi (miles perpetuus), mis jättis relvajõudude käsutusõiguse vaid monarhile. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis
Kalendrite juurest ei jäänud enam kaugele ajakirjadel, lätikeelsete ajakirjade ilmumine. Jällegi läti- ja eestikeelsed esimesed ajakirjad pärinevad samast allikast. Esimene 1766 „Lähike Õpetus“ Eestis. Samast „Lühikesest Õpetusest“ sai saatuse tahtel ka esimene lätikeelne ajakiri. Latweeschu Ahrste. Eesti keeles 41, lätlaste oma 25. Aga sama asi, lihtalt tõlgitud. Märkimist väärib ka tõlkija – Jakob Lange – Liivimaa kõrgem luteri kirikupea, kes on samuti liigitatud letofiilide hulka, tundis huvi läti rahva ja läti keele vastu, tõlkis läti keelde ka hulgaliselt kiriklikke tekste. 19. sajandi alguseks jõudis järjekord ajakirjade juurest lätikeelsete ajalehtede juurde, kõige esimesena hakkas 1822?. aastal Miitavis ilmuma Läti leht e Latweeschu Awises. 1832? Läti Inimeste Sõber – tõid ära ka teateid laiast maailmast. Leitlans. Päritolult pärisorise talupoja poeg, aga oli lõpetanud kihelkonnakooli, töötas kaua aega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
