Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemis...
Kui noorusaastail rändas Bach väga palju ringi, siis peale 33 eluaastat jäi ta suhteliselt paikseks. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus temast sai vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Vürst oli suur muusikasõber, kes mängis ka ise sageli õukonnakapellis viiulit ning ta hindas Bachi kõrgelt. Muuhulgas kirjutas Bach Köthenis kuus Brandenburgi kontserti. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. Kolmandal detsembril 1721. aastal abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 20-aastane. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest kuus jäi ellu. Peale 6 aastat Köthenis suundus Bach Leipzigi, sest Leipzigi Toomkiriku kantor suri ja keegi teine ei
Kas Ivan pidas selle kõne, mida kirjeldused talle omistavad, pole päris kindel. Kui ta seda tegi, siis olid tema mõtteavaldused osav segu ähvardustest ja meelitustest. Ühelt poolt meenutas ta kirikumeestele Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end kahetsevaks patuseks. Sajapealise kirikukogu otsused olid segu alalhoidlikkusest ja uuendustest. Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud. Üks otsus kohustas õigeusklikke mehi Õnnistegija eeskujul habet kandma, teine keelas süüa verivorsti. Vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine mõisteti hukka. Kiriku maaomand ja maksusoodustused kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi. Kriis ja edaspidised reformid:
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564)
10.sajandil tehti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu neumasid eri kõrgustele,kasutades selleks noodijooni.(algselt oli neid 2, hiljem kuni 10) 11. sajandil leiutas Guido Arezzost kompaktse joonesüsteemi ,helikõrgusi tähistavad nii jooned kui joontevahed-see süsteem on siiani kasutusel. Lk.3 II ÜHEHÄÄLSE KIRIKUMUUSIKA EDASINE ARENG 1.Zanrid: troop ja sekvents 9.-12.sajandil, ajal mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingu meetod troop-traditsiooniliste tekstide vaba laienemine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes (Galleni klooster Sveitsis)
Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane kirikulaul. Muusika 17. sajandi eesti linnades Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi lauliskoraale terve kogudus. Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid
KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kooliharidus jõudis pärast vallutust. Eestii aladel sarnased koolid Lääne-Euroopaga 1)toomkool - vaimulikuks saamise ettevalmistamine. seal oli ka kohalike linnakodanike lapsi, kes ei saa vaimulikeks. 2)kloostrikool - Ordu liikmeks saamise ettevalmistamine. Õpiti 7 vabakunsti: 1)retoorika - kõnekunst 2)aritmeetika 3)grammatika - ladina keel 4)dialektika - väitlemine usuteemal 5)muusika - kirikumuusika 6)astronoomia - õpetati ebamääraseid teadmisi maast ja tema inimestest, õpiti tundma ka kirikukalendrit(kas pühad liiguvad või mitte jne) 7) geomeetria Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud vaja, et inimesed liiga targaks saaksid. Tekkisid ka linnakooolid Ülikooliharidust ei olnud võimalik eesti aladelt saada, seda omandati mujalt: Saksamaa
Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Lassuse elust: ·juba 12-aastasena võeti Sitsiilia asekuninga Ferrante Gonzoga teenistusse ·21-aastasena sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister ·kirjutanud ligikaudu 2000 teost ·omaaegne Euroopa imetletuim ja enimtrükitud muusik ·ühendas loomingus Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned. Hilisrenessansi kirikumuusika Gregooriuse laulu ja luteri koraali võrdlus Katoliku kirikus Luteri kirikus ·gregooriuse koraal ·luteri koraal ·ladinakeelne ·rahvakeelne ·laulavad vaimulikud ·laulab kogudus koos kooriga ·rohkete kaunistustega (melismidega) ·ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole ·ühehäälne ·mitmehäälne
põhimõttega. 15 Olgu sellega, kuidas on, kuid kuradid ja sellesarnased koletised on pikitud kenasti paljudesse kohtadesse, eriti aga leidub igasuguseid põrgulisi pisikeste detailidena, mida esmapilgul ei näegi. Samas on ka nö olulisemaid, kõigile nähtavaid, kuradikujutusi. Üks eriti huvitav kurat on minu meelest Duomo vastas olevas Battistero ristimiskabeli laes. Seda märkasin ma suhteliselt juhuslikult, minnes jõulukontserdile ja väga irooniliselt pühaliku kirikumuusika saatel lage uurides vaataski ta mulle sealt vastu. Miskipärast köitis just tema mind, õgides parasjagu üht patust silmad punased peas. Firenze baptisteerium on teadaolevalt vanim ehitis linnas, mida esimest korda mainiti juba 897. aastal. Mosaiik aga on valminud palju hiljem, 13. sajandi esimesel poolel, Veneetsia käsitööliste käe all (tõenäoliselt ka Cimabue nende hulgas), mis on aimatav ka tonaalsuse kaudu. Baptisteerium ja selle laemosaiik on väga olulised ka kirjandusloos
Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal, vaid oluliseks muutus inimesekeskne elutunnetus. Ilmalik muusika oli mõeldud seltskondlikuks koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ja õukona kutselised lauljad. Tänu nooditrüki tehnika leiutamisele 15.-nda ja 16.-nda sajandi vahetusel hakkas kiiresti levima mitmehäälne laulukultuur. Avati muusikakoole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537.-ndal aastal Napolis. Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub nüüd professionaalne ilmalik muusika. Kiriku kõval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Renessanss oli polüfoonilise muusika ajastu. Renessanssi ajastul toimus vokaal ja instrumentaal muusika eraldumine. Tuntumad pillid: 1. Lauto (kitarri eelkäia) 2. Klavessiin (klaveri eelkäia) 3. Klavikord (sünteka eelkäja) 4. Viola da braccio (viola eelkäija) 5. Viola da gamba (tsello eelkäja) 6
lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane kirikulaul. [4] 4. Muusika ja muusikaline haridus 17.-19.sajandini Eestis Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. [4] Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis
nimed, käsitlus konsonantsidest ja dissonantsidest jne. Samas varakristlased püüdsid oma muusikaga Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikust ning eriti Vanas-Roomas kõikvõimalike meelelahutuslike üritustega seotud lärmakast muusikast teadlikult erineda. Seoses sellega 10 keelatakse pillide kasutamine kristlaste teenistustel I at. vaimulik kirikumuusika on valdavalt puhas vokaalmuusika. Vana-Kreeka muusika üldiselt: 1-häälne, improviseeritud, rütm tulenes teksti rütmist, koos tantsu ja pillimänguga. VANA IISRAEL Ainus vanadest kultuurrahvastest, kellel oli üks Jumal. Käsitlus enestest kui valitud rahvast, kellel on Jumalaga leping. Vana Testament (VT) Iisraeli ajalugu, usku, kombeid, seadusi puudutavate andmete peamine allikas. Sajandite jooksul kirjutatud, järk-järgult kokku seatud heebreakeelsete tekstide kogum.
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
aastaks. Riigi toel säilitas kiriklik traditsioon Idas tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandijooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstideja lauludega. Neid oli hulganisti ainuüksi Itaalias, kus paljudel suurematel linnadel oli oma liturgia, aga veelgi enam oli neid kogu Lääne-Euroopas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u 340- 397), kelle määratut autoriteeti näitab seegi, et ta valiti 374. aastal Lääne-Rooma riigi tähtsaima linna Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse Ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. K-indlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani.
William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit,...
Tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini. Madalmaade koolkond Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
· Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 · Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 · Tartu Ülikooli audoktor, 1998 · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 · Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 · Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 · Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 · Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 · Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 · Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 · Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy. · Balti Tähe autasu (Sankt-Peterburg, Venemaa), 2007 · Léonie Sonningi Muusikapreemia (Taani), 2008
klaverisonaate. Tema klaver kõlab alati jõuliselt, mahlakalt, massiivselt. Tema loomingus ei puudu ka lüürilisus. Näiteks klaverikontsert nr 2. Olemas ka sümfooniline muusika: · 3 sümfooniat; · ,,Rapsoodia Paganini teemale"; · 3 ooperit; · Soololaulud kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja" PÕHJAMAADE ROMANTISM Norra: Edvard Grieg (1843-1907) Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik. Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12- aastaselt hakkas ise komponeerima.
Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased. Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika. Vennastekoguduse laulud panid aluse hilisemale koorilaulukultuurile Eestis ja olid üheks hilisemate laulupidude eelduseks. Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini? Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks. Hakati tõlkima koraale ning neid saadeti oreliga. Enne koraalide tõlkimist olid repertuaaris ladinakeelsed Euroopa keskaegsed vaimulikud laulud. Liikuma hakkasid vennastekogudused, kes pööras tähelepanu muusikale.
4. Kultuur 4.1 Saksamaa muusika ja Heliloojad Saksamaal on olnud palju kuulsaid heliloojaid kuulsamad on nt: Joseph Haydn, Ludwig Wan Beethoven, Johan Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Georg Friedrich Händel, Johannes Brahms (oli ka pianist). Ainuüksi Saksamaal korraldatakse igal aastal palju rahvuslikule muusikapärandile pühendatud festivale. Varasel keskajal kuulis muusikat ainult ülikute klooostrites ja paleedes. Kirikumuusika aluseks olid gregooriuse laulud, mida hakati 6.sajandil viljelema paavst Gregorius I korraldusel. Olulist osa keskaja lossimuusikas mängisid rändmuusikud ehk minnesingerid, kes esitasid lauto saatel armastuslaule. 14. sajandil tekkisid gildide eeskujul meisterlauljate lauluvennaskonnad. 4.2 Toidud Saksamaa toiduainete valik on võrdlemisi meie võimalustega taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude
vanaemal laste jaoks aega. Linnalaste haridus olenes vanemate positsioonist, ent üldjuhul kujunes sellest eelkõige ametiõppimine. Keerulisema käsitöömeistriks saadi vaid pikkade õpipoisi- ja selliaastate järel, kusjuures viimastega võis seostuda ringirändamine. Kirikutes lauldi gregooriuse koraale, mis tundusid eestlastele väga uudsetena. XIV sajandist peale hakati kasutama kirikuis orelit, mis pidi muljet avaldama. Eestlased võtsid omaks torupilli. Peale kirikumuusika levis Eestisse ka ilmalik lihtrahvamuusika, mida kandsid palgalised linnamuusikud ja läbirändavad moosekandid. Varrastel kudumine on Eestis tuntud juba 14. sajandil. See oskus pärineb idamaadest ja pole võimatu, et kudumise tõi Baltimaadesse Saksa ordu. 3. Reformatsiooni mõju eestlase haridusele Reformatsioon e. usupuhastus algas 1517. aastal Saksamaal, mille ajendiks oli Martin Lutheri ülesastumine Wittenbergis oma 95 teesiga. 16
P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000
Valimistulemus peegeldab ka valitsuse ja parlamendi koosseisus. Seega valib valitsuse parlament mitte valitseja. 17. sajand barokkajastu 17. sajand on prantsuse kultuuri kõrgaeg. Sajand on ka kuninga tippvõimu ajastu. Vastureformatsioon tõi toretseva elustiili ning esinduslikkuse. Erandiks on hollandi olustikumaal. Saab alguse prantsuse pargistiil. Kirjanduses domineerib draama (Corneille, Moliere, Racine). Muusikas domineerib protestantlik kirikumuusika (Bach, Händel). Samas on raske talupoegkonna elu, mida raskendab kliima. Majanduses on valitsev riigi poolt juhitud merkantilism. Riigi heaoluks muutus väärismetallide hulk. Väärismetallid läksid luksuskaupade tootmiseks, mida eksporditi jõudsalt. Import takistati kõrgete tollidega. Levinud oli põhimõte, üks riik, üks religioon. Seega kiusatakse taga usuvähemusi. Hakkavad arenema loodusteadused (nn teadusrevolutsioon). Kiiremini
paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ja sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuusika. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku ,,Salmi spezzati" 1550. aastast. Sajandi lõpupoole kasutati kolme-, nelja- ja isegi enamkoorilisi koosseise. Lõpuks polnud haruldased ka koguni 20-häälsed kompositsioonid. Veneetsia koolkond järgis ka Madalmaade polüfooniastiili. Veneetsia kirikumuusika omapära on ka pillide rohke kasutamine. Koori tugevndamiseks kasutati enamasti orelit ja teisi pille, tromboone, tsinke, vioolasid. Willaerti õpilane Andrea Gabrieli. Viljaks helilooja. Ja tema vennapoeg Giovanni Gabrieli. Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja. Õppis ise (Lassuse juures) Lutheri Koraal - Protestantlik koraal ehk luterikoraal või luteri koraal on kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses protestantliku liturgia kujunemisega pärast 1517. aastat eesmärgiga saavutada
Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism. Baroki ehituskunstis oli oluline tervikansamblite loomine (Versailles'), geomeetriline prantsuse park, reeglipärane linnaplaan. Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika. Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli aktiivse kaubandusbilanssi saavutamine: hinnaliste luksuskaupade väljaveo soodustamine ja
Margherita oivalist Viinist toodud klaverit kasutada, mida Giuseppa ka hoolsasti tegi. Tublide pianistivõimetega neitsi ja tulevase helilooja klaveriduetid kõlasid ühingu kontsertidel õige sageli, ühiselt veedetud ajast ja harjutustundidest aga sai alguse tihe sõprus mis pikapeale sügavaks vastastikuseks kiindumuseks kujunes. Busseto-perioodist pärinevad ka Verdi esimesed kompositsioonikatsetused. Enamikus olid need puhkpillimarsid ja -tantsud ning kirikumuusika, ent leidus ka avamänge ja sooloinstrumentidele (flöödile, klarnetile, fagotile ja metsasarvele) kirjutatud lugusid. Tema parimaks helitööks neilt päevilt peetakse itaalia kirjaniku-patrioodi Vittorio Alfieri sõnadele loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema orelimängule, dirigeerimisele ja helitööde esitamisele elati meelsasti kaasa. Poja menu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
