Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Glinkal välja oma stiil
Muusikafondi aastapreemiaga ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinnaga, samuti sai ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali peapreemia. Koostöö Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis, Miserere, Benedictus, Stabat mater, Song of the Cherubim, Agnus dei, Benedicamus. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2004.
barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga. Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus
Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused. Võib arvata, et varakristlik vaimulik laul oli üsna sarnane juutide ohvriteenistuste lauludega. Pillid keelati varakristlikus muusikas sootuks ja idakristluses kehtib see keeld tänase päevani. Lääne kirikumuusikat võib näha eraldi muusikaharuna alates 4. sajandist. Mitme sajandi vältel eksisteeris Lääne-Euroopas suur hulk erinevaid liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u.340-397). Milanos on säilinud lääne kirikumuusika ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Keskaeg Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk
Keskaeg 5.saj-13.saj Kristlus oli eluvaadete keskpunktis , rahvaste ränne , algus- missa aeg , kirkik juhtis kõike , inimesed olid usklikud. Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat Kristlus legaliseeriti 313. a Rooma katolikkirik- lääne kikirikumuusika sümboolne keskus Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika.
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Karolina Joanurm BAROKK Referaat ajaloos Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Mina, valisin selle teema, kuna mulle meeldib kunst ja eriti see kuidas barokki kirjeldatakse kui "ebatavaline" oma hooga,tunnete,kirega ning isegui ülepaisustustega ja liialdusega, aga pakub ikka vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõ...
The Marriage of Figaro (1786) Don Giovanni (1787) Cosi fan tutte (1790) La Clemenza di Tito (1791) The Magic Flute (1791) Requiem (1791) Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate jm. LOOMING: Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli ja mille lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Siiski oli Mozart eelkõige ooperihelilooja, kuigi tema ooperi looming langeb kokku Gluck'I ooperireformide toimumise ajaga need teda eriti ei mõjutanud tema ooperites oli esiplaanil muusika, libreto pidi seda vaid toetama. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Mozarti esimene Viini ooper oli "Haaremirööv" (1782) mis oli ühtlasi esimene tuntuim singspiel. Libreto oli saksakeelne ja sisuks armastus
koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal kuni XII sajandini kohustuslik hääl, teised komponeeriti juurde. Kasutatakse diatoonilise helirea 2.5. astmelt üles ehitatud laade, neid nimetati VanaKreeka ja VäikeAasia maakondade järgi (dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia). Neid noodistatakse siiamaani neljale noodijoonele, nagu seda tegi XI sajandil Guido Arezzost. Ulatus ei ole suur, noodijooned
*" . Kg!(ahk!srarIdusjlaltrtimald*s Hin{elil nautidsvaba muusiku eluorganisti, vtlLidi;a,liavestinistija lapellmehtrina Saksamaali.d hdaliasfa rci'ispalluning ; tii mdiuLaidsdpruia soosiiaid nii muusikute kui ka kr6onitudpeadeseas --^tal Hindeiolipohimdtteline vastand BachileTema loomingus pr"trJdub kirikumuUsika ningtemaanneavanes peamiselt ooperis,midaBachilldseei kirjutanudTaoli maail- maGavatudambitsioonilas Jabil.)oia,kessaavutas peagitjleeuroopalisetuntuse' Peamiseosa elust t{ 7I2-}59) veelisHendel I ondoni5 mi'lofluremd loomift on kao{sapidiInglise muulikakultuuri lahutamatu osa l719 saite- uline tegevus
Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia).Kujunes välja uus kõlaideaal tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad (varem kvart, kvint ja oktaav), mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks.Muusika oli rohkem tekstiga seotud (rütm hakkab lähtuma sõna rütmist ja muusika püüab emotsionaalselt edasi anda tekstis toimuvat).Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia.Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga.Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon. Kaanoni laulmisest kujunes välja omalaadne intellektuaalne mäng, kus tuletamise reeglid anti mõistatusena.Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. Tänu nooditrüki tehnika leiutamisele on temalt säilinud
osade arv) Teos on grandioosse esituskoosseisuga: siin on kolm koori, viis solisti, suur orkester ja orel. Oratoorium jaotub viieks pildiks ja 38 numbriks. Kasutatud on wagnerlikku juhtmotiivide süsteemi. Helikeelelt ja karakteritelt on teos Tobiasele iseloomulikult äärmiselt mitmekesine. Siin on kõrvuti tormistiihia ja taevalik rahu, prassing, viha ja halastus, kõik edasi antud eredate muusikaliste kujunditega. - Mida soovis helilooja teosega saavutada/öelda? Ta nägi oma ülesannet kirikumuusika sisulises avardamises ning väljendusvahendite rikastamises kaasaegse helikeele võimalustega. - Millal kanti viimati Eestis tervikuna ette? 12.09.15 14. Mart Saar - kellena tegutses? (väh 2 tegevusala) Helilooja, organist ja pedagoog - millistel erialadel õppis ja kus? Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, kompositisioon - mida tegi koolivaheaegadel? Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. - kuidas kasutas rahvaviisi oma loomingus
klavessiinisüidi. Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli Saksa helilooja ja organist. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastass fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempereeritud häälestust Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Märkimisväärne on Johann Sebastian Bachi looming kirikumuusika valdkonnas. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst", kooriteosed: Johannese passioon, Matteuse passioon ja Missa h-moll.
Ars Nova ajajärgule pani aluse Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale. Chanson - lihvitud vormiga, prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul Guillaume de Machaut (Ars Nova helilooja) - I tervik missatsükkel “Notre - Dame’i Missa” UUED ŽANRID 15. JA 16. SAJ 15. saj tõusis esile kirikumuusika (missad, kiriklikud motetid ja hümnid) Kõige esinduslikumaks žanriks kujunes missa ordinaarium Kujunes leinamissa e reekviem Motetis kadus mitmehäälsus Motett žanr muutus taas ka vaimulikuks Väga populaarseks muutus ilmalik polüfooniline laul (selle lihtsaim vorm oli kaanon) Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (hiilgeaeg 16. saj) Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris.
koraaliprelüüd, koraalifantaasia (orelile, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) kantaat (vokaalinstrumentaalteos, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) Katoliiklik kirik ja selle muusika Rooma koolkond (vastureformatsioon), Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiili rajaja). Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 15451563 Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine, katoliku kiriku probleemide arutamine, sealhulgas kirikumuusika probleemide arutamine: 1häälse kirikulaulu edu protestantlikus kirikus katoliku kiriku muusika süüdistamine liigses keerukuses ja tekstidest mittearusaamises katoliku kiriku muusika süüdistamine ilmalikkuses (ilmalik laul missa alusena) vajalikud on reformid, gregooriuse laulu (1häälse laulmise) tähtsuse taastamine gregooriuse laulu lihtsustamine reform teostus aastaks 1614, mil ilmus Editio Medicea gregooriuse laulu uuendatud
haiged lapsed Ristija Johannes juudi prohvet. Ristis Jordani jões oma sugulase Jeesuse. Hukati: pea raiuti otsast 36. a. Atribuut rist, lammas, kaamlivärvi rüü. Patroon: hästi palju kohti. Hieronymos Tõlkis esimese piibli. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning sellest lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Atribuut lõvi, raamat, kirjutamisvahendid, kardinalimüts Pühak: raamatukoguhoidjad, tõlkijad Ambrosius kirikumuusika sünd. 4. saj mõjukaim vaimulik. 374 valiti Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Atribuut mesilastaru, laps, piits, luud. Patroon: mesinikud, mesilased, küünlategijad, koduloomad, õppimine, Itaalia, õpilased benedictus nursiast 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12). Mungad üritasid teda mürgitada peekriga. Ta palvetas selle kohal, see läks katki. Siis leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid Puruks
sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel ansamblisüidid ning elu lõpus Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst". Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu. Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika, varasel perioodil eriti Dietrich Buxtehude eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach Leipzigis. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja. Lisaks neile kirjutas ta veel ilmalikke kantaate, millest säilinud on 20. Need on loodud pidulike sündmuste tähistamiseks (näiteks kantaat "Tönet, ihr Pauken! Erschallet, Trompeten!" BWV 214 on kirjutatud Saksi kuurvürstinna
Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi ja concerto grosso looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Arcangelo Corelli- Trio Sonatas - http://www.youtube.com/watch?v=1lJii9SmYQk · Arcangelo Corelli Complete Opus - http://www.youtube.com/watch?v=2yqb4O3ICII INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile
aastal väikese kapelli juht. 1761-1790 kapellmeister 3 loominguperioodid Eszterhazy õukonnas. London ja Viin (1791-1809)6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamine, palju kontserte Londonis. Isiklik elu Muusika doktori kraad. Abielus, lapsi polnud. Vokaalmuusika Ooper „Apteeker,“ „Kuu Maailm,“ „Armida.“ Oratoorium „Tobia (žanrid ja näited) Tagasitulek,“Loomine.“ Vokaalne kirikumuusika Instrumentaalmuusika 104 sümfooniat „Hommik,“ „Keskpäev,“ „Õhtu,“ (žanrid ja näited) Lahkumissümfoonia.“ 70 keelpillikvartetti „Päikesekvartetid,“ „Vene kvartetid.“ Uuendused muusikas a) Sümfoonia 3-4 osa moodustasid tsükli b) sümfooniast sai tõsine kontsertteos c) kujuneb sonaat-allegro vorm d) sümfoonia koosseis
Ja seda kõike ühe aasta jooksul! Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine teda ainult segab. Ta tunnistas sõbrale:Muidugi kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse. Tuntud on ka 8. sümfoonia (Lõpetamata sümfoonia). · Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusika Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele . Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria".
valla ka teistes Euroopa maades. Händeli tuntust seletab ka asjaolu, et 1713. a. lõppenud Inglise-Prantsuse sõja tähistamiseks telliti teos mitteinglasest Händelilt, teos sai nime "Te Deum" (vanast vaimulikust hümnist tulenev piduliku iseloomuga ja ülistava sisuga vokaalteos koorile, orkestrile ja solistidele). Kuninganna Anna poolehoiu saavutas Händel aga tema sünnipäevaks kirjutatud vokaalteosega ,,Ood rahule". Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Teatri korduvad pankrotid laostasid ka Händeli
kui suur repertuaar Itaalia muusikas muutus kättesaadavaks Weimari kohtus,kus orkester oli pöördepunkt. Alates sellest hetkest, ta näib olevat sulandunud oma stiili Itaalia "Dramatic avades, selge meloodiline kontuurid, teravad piirjooned nende alusjoontest , rütmiline ülevaatlikkus ja selgemalt liigendatud kavade ümbersuunamist.Bachi ilmselt siiras, isiklik suhe kristliku Jumala luterliku traditsiooni ja suure nõudlusega religioosse muusikasse oma korda paratamatult asetatud kirikumuusika keskmes on tema repertuaar; täpsemalt luterliku Koraali hümni meloodia, peamine muusikaline osa Luterlik teenust, oli aluseks suure osa oma toodangust. Ta investeeris Urkukoraali juba standardsete luteri vorme selgemalt, tihedalt integreeritud arhitektuurile, milles intervallic mustrid ja meloodiline piirjooned häälestamiseks olid tüüpiliselt käsitletakse tihe, Kontrapunkti võre vastu suhteliselt aeglaselt liikuma, üldised avaldused häälestada.
Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks
KESKAEG ...on väga pikk aeg antiigi ja renessansi vahel. Nimetus anti reness. ajastul, kui imetleti antiiki ja seda, mis ant. ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis sti...
Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.Seoses moteti rütmipildi keerukamaks muutumisega lõi muusikateoreetik Kölni Franco 13. sajandil uue notatsioonisüsteemi. Iga noot ja paus sai kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted. Kogu keskajal kirjutati väga palju missasid ja reekvieme, vaimulikud muusikaetendused olid liturgiline draama ja müsteerium. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusika. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse viisi valitakse, sõltub lahkunu soovist, mida tema on avaldanud elu ajal või lähedaste vabal soovil. Matused on kahte sorti on tuhastamis- matused ja on kirstumatus. Põhjendus
Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima. Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, t...
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
10 oop-tuntumad: “ Jevgeni Onegin”, “Padaemand”, “luikede Järv”, “Pähklipureja”. Loomingu aluseks on linnaromanss, mille tõttu tekkis konfl V. Rühma liikmetega. 15. Mussorgski maailmavaade ja esteetilised tõekspidamised ning nende kajastumine tema loomingus. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. 16. Õigeuskliku Venemaa kirikumuusika eripära Lääne –Euroopa muusikaga võrreldes (oktavistid). Kust tuli Venemaale õigeusk? Miks on Moskvat kutsutud ka „Kolmandaks Roomaks“ ( võrdluses nt. „Drittes Reich“ ) Vene õigeusk ei uuri nii palju mineviku, mistõttu pole laulud minevikuga väga seotud. Oktavistide lauluhääl on uskumatult madal, täis mehelikkust ja elujõudu. Vene kirikumuusikal on sügvad bassid, eelistatult oktavistid. Moskvat kutsuti Kolmandaks Roomaks, sest 1472.a
Mai: Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival, Pärnu Rahvusvaheline, Koorifestival, Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline muusikafestival Narvas, Türi Kevadfestival Juuni: Suure -Jaani Muusikapäevad Juuli: Haapsalu Vanamuusikafestival, Muhu Tulevikumuusika Festival "JUU JÄÄB", Viljandi Vanamuusika Festival, Pärnu Ooperipäevad, Hiiumaa Kammermuusikapäevad, Festival "Seitsme linna muusika", Pärnu David Oistrahhi Festival, Rapla Kirikumuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad, Haapsalu Keelpillimuusikafestival "Viiulimängud". August: Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, Kuressaare Kammermuusika Päevad, Birgitta Festival, Võru Vaskpillipäevad, Tallinna Kammermuusika Festival. September: Maarjalaulude Festival Narvas; Õigeusu Vaimuliku Muusika Festival CREDO, Viljandi Kitarrifestival, Festival TriaLogos, Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestival. Oktoober: Tartu Vanamuusika Festival
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis ...
heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond. Muusika jagati: kirikumuusika, teatrimuusika, kammermuusika (kodune muusika; kõik, mis ei kuulu kahte esimesse). Romantism tuleneb prantsuskeelsest sõnast ja tähistas romaani, luuletust. 1 ROMANTISM Kujunes Saksa kirjanduses 18.s. lõpul. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. · KONTSERDIELU Tekib avalik kontsertelu. 19. saj. hakkab tarvitama sõna kontsertmuusika
partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel ansamblisüidid ning elu lõpus Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst". Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu. Kantaadid Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika, varasel perioodil eriti Dietrich Buxtehude eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach Leipzigis. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja.[36] Lisaks neile kirjutas ta veel ilmalikke kantaate, millest säilinud on 20. Need on loodud pidulike sündmuste tähistamiseks (näiteks kantaat "Tönet, ihr Pauken! Erschallet, Trompeten!" BWV 214 on kirjutatud Saksi kuurvürstinna ja Poola kuninganna sünnipäevaks) või
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil. Suhtlemiskeel: kunst...
Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa). Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Concerto grosso – kontserdi erivorm, kus barokktriole lisatakse suurem ansambel, mis ühineb väiksemaga lõikude kaupa, täiendades seda kõlaliselt.
Inge Org R.Põldmäe "Esimene Eesti üldlaulupidu" Valisin lugemiseks pealkirjas toodud monograafilise uurimuse ja olen väga rõõmus, et just selle raamatu valisin. See on teaduslik ajalooline kirjutis, mis pigem kõlab nagu populaarteaduslik või kultuurilooline raamat. Lugeda väga kerge, samas püsib kõik ajalooliste faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud. Raamat algab eesti koorilaulu ja orkestrimuusika algete otsimise ja väljatoomisega. Milline areng eelnes laulupeole? Koorilaulu ristiisaks on vennastekogudused ehk täpsemalt hernhuutlik liikumin...
J.S. BACH & G.F. HÄNDEL Heili Õiesaar 11B Johann Sebastian Bach Lapsepõlve ja õpingu aastad Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Sündis 21.märts, Eisenachis. Bachi isa ja kõik onud olid proffesionaalsed muusikud. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Ohrdrufi. Lapsepõlv Ohrdruf (16951700) Johann Christoph võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Lapsepõlv Lüneburg (17001702) Bach enam tasuta haridust lütseumis. Ohrdurfi lütseumi kantor soovitas tal minna kloostrisse, andes selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani häälele sai Bach ...
kõik koos koori, solistide ja instrumentalistidega selgeks harjutama. Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaviiri", (I osa 1722 ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine. Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi
meloodiaelemente. d) Guido Arezzost - oli keskaegne muusikateoreetik. Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks. e) Leonius ja Perotinus – Leoninus - kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid ja Perotinus - 3- ja 4-häälsed organumid f) organum - esimesed kahehäälsed laulud keskajal i) motett - algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. j) Rüütlimuusika - olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud. k) keskaegsed helilaadid - Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid. g) Pillid - Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult
sai 1770. aasta paiku tõsine ja mitmekihiliselt läbi komponeeritud kammermuusikateos. Kvartettides eksperimenteeris Haydn kõige julgemalt ning leidis seal väljenduse ja vormi uusi võtteid, mis hiljem kandusid ka sümfooniatesse. Vokaalmuusika Kuigi instrumentaalteoste suure hulga põhjal võib Haydnit pidada peamiselt instrumentaalmuusika loojaks, pole vokaalmuusika tema loomingus sugugi vähetähtis. Haydn on 24 ooperi, suure hulga vokaalse kirikumuusika ja ka mitme oratooriumi autor. Enamik tema oopereid valmis Esterháza ooperimaja jaoks, kus need autori juhatusel ka ette kanti. Suurem osa neist meisterlikest ja vaimukaist teostest on kirjutanud itaalia koomilise ooperi (opera buffa) stiilis. Haydn lõi ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Tema kirikumuusikale on ette heidetud liigset rõõmsameelsust, helilooja ise on aga
Klassitsismiajastu Wolfgang Amadeus Mozart Referaat 10B 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Klassitsismiajastu muusika.........................................................................................................3 Wolfgang Amadeus Mozart........................................................................................................4 ,,Võluflööt"..................................................................................................................................6 Kokkuvõte..........................................................................................................................
transkriptsiooni ja parafraasi. Vaatamata orkestraalsusele, maksimaalse emotsionaalsuse taotlusele ja tehnilistele raskustele on Liszti klaverikäsitlus ratsionaalne ja väga pianistlik. Juba noorukina tundis Liszt huvi usuküsimuste vastu. Ajajooksul tekkis tõsine vajadus pühenduda religioonile. 1865.a. pühitsetigi Liszt Roomas Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Põhiteosed klaverile: * Etüüdid * "Palverännakuaastad" (3- osaline programmiline klaveripalade kogumik). * Sonaat, mis kujutab endast uut tüüpi üheosalist sonaati mitmeosalisuse tunnustega. * Kaks klaverikontserti, 3 Mephisto valssi , 19 ungari rapsoodiat, Petrarca sonetid.
1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide". Henri Du Mont (1610-1684) barokliku kirikumuusika looja Marc-Antonie Charpentier (1634-1704) Jaques Champion de Chambonnieres (1601-1672) Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne"
Varased lihtsa mitmehäälsuse tüübid olid burdoon, parafoonia ja heterofoonia. Lihtsaima polüfoonia vormi, pideva põhitooni ehk burdoonhääle peale lauldud meloodiat, esineb enamikus Euroopa rahvamuusikatraditsioonides ja paljudes Aasia kultuurides, mis viitab sellele, et see võib pärineda juba ammustest aegadest. Esimesi kahehäälseid laule nimetati organum'ideks. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest
Köthen (alates 1717) Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti Anna Magdalenaga. Leipzig (1723 - 1750) Bachi surma ajal - 28. juulil 1750 oli tema 20-st lapsest elus seitse. Bachi elutöö otseseid jätkajaid kirikumuusika alal neist ei saanud rohkem vast vanimast pojast Wilhelm Friedemannist, kes läks Halle kiriku organistiks. Philipp Emanuel pühendus klahvipille ja kammermuusikale, samuti Johann Christoph Friedrich. Lapsed siirdusid laiali. Noorim tütar Regina Susanna suri 1808. aastal Lesk Anna Magdalena suri hooldekodus 1760. aastal. Looming Bachi tundmiseks ei piisa veel, kui teate, et ta suri 1750 a. Leibzigis, et ta oli kaks korda abielus ja et tal oli 21 last. Bachi
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalik...
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
,,Taaveti psalmid", Lõi avamängu ouverture (aeglanekiireaeglane). ooper "Daphne" ,,Cadmus ja ,,Hermione", Valetin Meder (16491719) ,,Alkestis", ,,Roland", "Armide" ooper ,,Kindlameelne Argenina" Henri Du Mont (16101684) Johan Sebastian Bach barokliku kirikumuusika looja Georg Friedrich Händel Charpentier (16341704) G. P. Telemann (16811767) Rameau (16831764) ooper ,,Pimpinone", oratoor peamiselt klavesiinimuusika iumid ,,Päevaajad" ,,Kohtu ,,Harmooniatraktaat", ,,Castor ja päev" Polluk", ,,Pygmalion"
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õuko...
Ta säilitas kallihinnalise reliikviana esimest valssi, mille 6-aastane Johann oli kirjutanud. Kuid kõige olulisemat rolli õpetajana etendas Johanni jaoks Viini Stephani toomkiriku organist- abee Joseph Drechsker, kontrapunkti ja harmoonia asjatundja. Ta sundis algakat heliloojat kirjutama vaimulikke helitöid ning kuigi noormees ise unistas palju "maisemast" muusikast, lõi ta siiski kantaadi, mis ühes Viini kirikus peatselt ette kanti. Äratamaks noorukis suuremat huvi kirikumuusika vastu, andis Drechsler Johannile võimaluse kirikus, mille koori ta ise juhatas, viiulit ja orelit mängida. Astunud kord tühja kirikusse, kus Johann harjuas, kuulis abee, kuidas noor muusik orelil valssi mängis. Johann oli kindlalt otsustanud tantsuorkestri ning tantsumuusika loomise ja esitamise kasuks. Tuli vaid leida häid muusikud- ei võinud ju tema orkester isa omale alla jääda. Ühel 1844
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
