Ars Nova väljapaistvam helilooja oli Huillaume de Machaut. Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Missa - kirikumuusika oluliseim zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa tekstile. Reekviem - leinamissa, surnute mälestamiseks. Motett - polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul, enamasti loodi ainult jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Madrigal - sai alguse 16. sajandil Itaaliast. See on mitmehäälne laul. Seal on väljendatud väga erinevaid meeleolusid: karjalauludest religioonini. Orlandus Lassus [ Orlando di Lasso 1532-1594 ] oli omaaegse Euroopa imetletuim muusik.
· Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel Köthen (1717-1712) · Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina · Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat · 7. juulil 1720. suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721. abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane · Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud Leipzig (1723-1750)
Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), auliige, 2004 2010 Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt Musical America Classic Brit Awards aasta helilooja tiitel, 2011 (USA), 2005 Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 2011 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad, Frieburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna 2011 audoktor (Saksamaa), 2007 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik muusika alal,
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
seda ka sajandi teisel poolel. Siiski võib eriti sajandi teisel poolel märgata, et juhtivad heliloojad pööravad nendele zanritele hoopis vähem tähelepanu (erand on Brahms). Laulu zanr jõuab kontserdisaali rohkem sajandi keskel (enne oli küll segakavades). Nende punktide juures tooge näiteid kuulamiskavast ja selle kommentaaridest ning oma kogemustest (vastavalt erialale). Teema 12. Vokaalsümfooniline muusika, kirikumuusika. Cecilianism Taust. Kõigepealt meenutagem, et 19. sajand (võiks öelda, et Prantsuse revolutsioonist 1789 kuni Esimese maailmasõjani, mis algas 1914) oli kodanluse ehk keskklassi ajastu. See mõjutas sügavalt ka kogu muusikaelu. Ja teiseks meenutagem, et keskklassile oli väga oluline haridus haritud inimene võis ületada sotsiaalsed tõkked, haridus, kunst ja vaimsete asjadega tegelemine oli nagu
Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks oli Johann Sebastian Bach Kirikukantaat Aluseks piibli ja koraalitekstid. Loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile Kantaadist sai luterliku kirikumuusika oluline osa. Läänemere- äärsed linnad Moodustasid 17.saj II poolel ühtse kultuuriruumi. Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck, Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal. Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674
lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1. kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks. Metseeniajastul läks moodi virtuoossus, sest õukonnad püüdsid teineteist oma kapellidega üle trumbata. Õukonnapidustustel külaliste ees esinemine sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Ka kirikumuusikas toimus muutus, sest kirikuski oli võimalikult heade kapellide palkamine prestiizi küsimus
alguses saksa, hiljem vastavalt igal maal oma emakeelt. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta on ka mitmete koraalide autor. Protestantlik koraal on jätnud sügava jälje saksa muusikasse, eeskätt J.S.Bachi loomingusse, kes on kirjutanud orelile hulganisti koraalieelmänge. Bachi kantaat nr 80 on ntks kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali ,,Üks kindel linn ja varjupaik" teemale ning kannab sama pealkirja. Protestantlik kirikumuusika on mõjutanud väga tugevasti ka eesti muusikat. Need muusikud ja heliloojad, kellest said meie koorimuusika traditsioonidele alusepanijad, laulsid külakoorides ja kirikutes neid samu koraale. Muusika ajaloolise arengu tulemusena kujunes teisigi vaimuliku muusika zanre.
G.F. Händel ja J.S. Bach Georg Friedrich Händel oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende kara...
Liturgiast esitatav muusika olid mõjutatud rahva muusikast. Esimese aastatuhande algul hakati kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne . Esimese hümni kirjutaja oli Milano piiskop Aurelius Amborius(333-397) Ambrosius oli 4nda sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav , sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. 7.Gregoriuse koraal Kristliku kirikumuusika arengu üheks tähtsaks etapiks oli Gregoriuse koraali e. Laulu kujunemine. Seda laulu iseloomustab korrapärase meetuumi puudumine rütmis , ja proosa tekst . Oma nimelise Greg- sai paavst Gregorius 1 suure (504-604) . Ta oli tähtis Kiriku poliitik . Võttis ette jumala teenistuse läbiviimise . Koraal oli ühehäälne saateta ladina keelne katoliku kirikue laul , mis levis üle euroopa.
· Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus. Ilma keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale tekkis nüüd professionaalne ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ning õukonna kutselised lauljad. Avati muusika koole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537 a. Naoplis. Tänu nooditrüki tehnika loomisele 15. Ja 16. Saj vahetusel hakkas levima mitmehäälne laulukultuur. Kiriku kõrval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Uued pillid:
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
uskude kirikud ja templid suleti. Osale poliitikutest sai siiski selgeks, et sunniviisiline käitumine võib olla revolutsioonile kahjulik. Seetõttu tekkis teine kultuse vorm. 2. Kõrgema Olevuse kultus alates 1794 aasta kevadest Robespierre pooldajate juhtimisel levitatud kultus, mis kujutas endast segu puhastatud kristlusest ja andumusest vabariigile ja voorusele. See kultus kritiseeris ateismi. Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt seotud jakobiinide poliitikaga, mis segati religioosse Kõrgema Olendi austamisega. Kõrgema
Mitmehäälsus nõudis täpsemat noodikirja. 11 saj võttis munk Guido Arezzost kasutusele noodijooned ning sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. (jäeti kirjutamata taktijooned) Mitmehäälsuse kujunemine algas 11-12 saj Lääne-Euroopa kirikutest Algselt ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum. 12-13 saj organumi õitsenguaeg ( 13 saj kujunes motett, kõige olulisem mitmehäälsuse vorm) Algselt kujutas kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli Gregooriuse laulust laenatud ning selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled. 13 saj lõpuks sai motetist haritlaste seltskonnalaul, seda tema keerukuse tõttu. Need motetid võisid olla nii vaimulikud kui ilmalikud. Keskaja pillid Enne 13 saj kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti väljaspool kirikut ja laulu saateks. Tuntuim pillimuusika liik on tantsumuusika, ent mängiti ka lauluviise Kirikuorel- esimesed teated 9-10 saj
Monoodia on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade Renesanss Barokk · Muusika ei ole kontsertlik * Muusika on kontsertlik St. On mõeldud kaasa Rikkad ülikud proovisid üksteist üle trumbata Musitseerimiseks * Hinda läks esituse virtuoossus ja isikupära · Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad:
kombetalituste lahutamatu osa. Oletatavasti musitseeriti ühehäälselt. Ditürambidel (koorilüürikal) põhinev tragöödia. Õhtumaadele anti pärandusena kaasa arvsuhetele põhinev laadiline muusikateooria. KESKAEG Kirikukesksus; vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega, sel puudus Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, Kirikumuusikas 8. saj-st: orel. Vaimulikus muusikas: gregooriuse koraal, organum, Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autori 5. 13. saj iseseisev roll (missa). Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad. Ilmalikus muusikas: fiidel, rebekk, harf, liturgiline draama, motett, liturgiline missa
Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vab...
1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr *teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul *hakati kutsuma musica reservata tavainimene ei saanud aru, tõrjuti kirikust välja *15.saj. võeti motett kirikusse tagasi Kölni Franco klassikalise ajastu helilooja pani aluse kaasaegsele noodilugemissüsteemile(solmisatsioonisüsteemile) loobus neumadest iga noot tähistab ühte konkreetset heli iga noot ja paus saab endale kindla väärtuse
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul
laulude kasutuselevõtmine Olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mitte muusikud lihtne viis lihtne rütm Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 15451563 Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine, katoliku kiriku probleemide arutamine, sealhulgas kirikumuusika probleemide arutamine: ühehäälse kirikulaulu edu protestantlikus kirikus katoliku kiriku muusika süüdistamine liigses keerukuses ja tekstidest mittearusaamises. Reform teostus aastaks 1614, mil ilmus Editio Medicea gregooriuse laulu uuendatud meloodiate täielik kogu 16. saj. seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel. Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav. Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti
neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga lõigust. Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos, kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Instrumentaalkontsert – barokk-kontsert oli tavaliselt 3 osaline teos solistile ja orkestrile. Kiiretes osades vaheldusid orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul või oboe. Concerto grosso – see oli teos solistide grupile ja okrestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.
Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister: Arcangelo Corelli. Instrumentaalkontsert: 3 osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos,
Looming kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid rida hümne, missa, motetid, menestrelid. Tähtsamad teosed ,,Super flumina babylonis", missa ,,papai marcelli II". Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset. Mõju euroopale oli rooma koolkonna liige, mis pooldas akadeemilist ja konservatiivset hoiakut. Leiti, et sellina muusika mõjus esteetiliselt. Hilisrenessansi kirikumuusika: Protestantism-1517 a saksamaal. Katoliiklusest hargnes usuvool, mille nimi on protestantism või ka luterlus. Martin luther(1483-1546)-saks kristlik teoloog ja augustiini munk.tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele.
ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema
2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, igas salmis korduv viis, stroofiline värsstekst nt. ''üks kindel linn ja varjupaik'' 4. Tabel Oralndus lassus / orlando di Giovanni pierluigi da Palestina lasso
Kirjandus: Hümnid lugulaulud/kangelaslaulud nt Prantsuse rahvuseepol ,,Rolandi laul" Liturgilised tekstid Rüütliluule/laul Rändüliõpilaste (vagandide) ladinakeelsed ilmalikud laulud nt Carima Burana Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia" Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 a pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Sümboolselt seostatakse lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega, selle järgi nim. Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud Püha Augustinus oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe. Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad
Veel võiks väga kuulsatest töödest nimetada orkestriteoseid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja ,,Fratres". Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse
narvas ja uus pärnus.usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule. ristiusk läks katolikuks ja katoliks luteriks.Muinas ja katolik usk olid segunenud.rootsiaja kehtestamisele tuki lutheriusk,piiblil oli oma keel,kirikud pidid olema lihtsad. Pos.Neg-Kloostreid ehitati juurde,eestikeelt edendati,kohandat grammatikat,Euroopa kultuuriruumiga seotud suur areng,arenesid kunst ja kirikumuusika,Kloostrite rajamisel said mungad kirjaooskust,hariduse ja põlluööde nippe,ravimismeetodeid jagati. Neg-Eesti muinasusu kadumine,vägivallaga surut peale katoliku usk,jumalateenistus oli ladina keeles,lihtrahvas ei saanud aru. RAHVUSLIK LIIKUMINE(24) Liikumise eeldused ja sihid-Eeldusteks olideesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke,koolihariduse levik,kohaliku põlielanikonna omaalgatuslik
häälerühmade tämbreid ja otsib orkestraalset kõlavust. Erilisel kohal Kreegi loomingus on 1927. aastal valminud esimene reekviem eesti muusikas "Requiem c-moll" segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mis arvatakse olevat tema sõbra ja mõttekaaslase Peeter Süda mälestuseks. Selles ilmneb selgelt Kreegi meisterlik polüfooniakäsitlus. Ta on ühendanud vaimuliku rahvaviisi intonatsioonid ja kirikumuusika etteantud vormi. Tema reekviem koosneb kaheksast osast ja on segakoorile, tenorsolistile ja orkestrile. Teksti aluseks on katoliku surnumissa kanooniline tekst eesti keelde tõlgitult tekst on võetud Mozarti reekviemi 1870. aastal ilmunud eestikeelsest väljaandest. KOKKUVÕTE Eesti heliloojate hulgas, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval, on Cyrillus Kreek üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas
võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suurte kontsertsaalide muusika, Salongimuusika, Ooper, Ballisaalide muusika. Uuendused: Vormiline mõtlemine( Vormide piirid laienevad, avarnevad ja hägustuvad. Toimub klassikalise vormi vabatõlgendamine. Harmoonia Rikastatakse kõrgenduste ja madaldustega, mida ei lahendata ja tekitab pingeid. Rütm Muutub vaheldusrikkamaks, kasutatakse punkteeritud rütme. Tempo Armastati suuri äärmusi, väikseid laiendusi. Dünaamika Kontrasti printsiip, äärmiselt nüanssiderikas
KESKAJA NÄDAL 19. Aprill 2018 KESKAJA MUUSIKA AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON toimunud sündmusi kui OLNUD? nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel...
nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Motett rändas 15.sajandil kirikusse tagasi ja sai esinduszanriks. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu zanrid ballade, rondeau ja virelai 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83) Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks.
ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikazanrid: missa, reekviem, madrigal. Heliljoojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin des Prez, Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594). Kunstnikud: Sandro Botticelli, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Alberecht Düren. Kirjanikud: Giovanni Boccaccio, Miguel de Cervantes, William Shakespeare.
tüüp. antifooniline laulmine vastulaulmine 3. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal? Iseloomusta võrdlevalt lane- ja idakristluse poliitilisi tagamaid ja mõju kultuurile. Idakristlus: kirik muutus iseseisvamaks, kuid nõrgemaks. Muutus rohkem, kui idakirik. Ladina keel. Läänekristlus: kirik on väga tihedalt riigivõimuga seotud ning on muutunud tähtsamaks ja tugevamaks. 4. Lõpeta laused. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimesteks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust, kelle õpetus on sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours (Prantsusmaa) ja St Gallen (Sveits). 5
organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Tänu tutvustele esitati tema teoseid salongides ,,õigetele inimestele" ning heliloojale, kes oli suutnud võita populaarsuse Itaalias, olid kõik uksed valla ka teistes Euroopa maades. Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Händel on kirjutanud ka palju oratooriume.
Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaviiri", (I osa 1722 ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. 3 Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine. Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi
Barokk ja klassitsim (17.saj.) KONSPEKT 10.märts. Maailmapilt: o Humanismi ammendus pettumine o loodus- ja täpisteadus o 1543 Kopernik avastas, et maa keerleb ümber päikese. o Reformatsioon o ,,Looduse raamat" Platon loodusfilosoofia (poeesia) o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab k...
KESKAEG Gregooriuse laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga"
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
Johann Sebastian Bach; Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach (16851750) J.S.Bach ja tema perekond Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis, organisti Johann Ambrosius Bach'i ja Maria Elisabetha Bach'i noorima pojana. J.S.Bach oli Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. J.S.Bach'i isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) 8aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. ...
muusikud paistati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia). Kujunes välja uus kõlaideaal – tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem tekstiga seotud (rütm hakkab lähtuma sõna rütmist ja muusika püüab emotsionaalselt edasi anda tekstis toimuvat). Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum žanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon. Kaanoni laulmisest kujunes välja omalaadne intellektuaalne mäng, kus tuletamise reeglid anti mõistatusena. Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses,
eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja. Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim
See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama, organum, motett, imalik muusika, vaimulik muusika, madrigal,hümn,liturgia,gregooriuse koraal.
See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama, organum, motett, imalik muusika, vaimulik muusika, madrigal,hümn,liturgia,gregooriuse koraal.
Ars nova- uus kunst. Muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mõistet kasutati ,,vana kunsti ,, vastandamiseks. Sellel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanris. I 12.-13. Sajandil käibel olnud zanrid organum ning conductus asendusid misadega. Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Tähtsama missatsükli lõi Guillame de Machaut. II Motetist sai kirikliku teose asemel kõige esinduslikumaks teoseks. Loodud on ka pidumotette (kuningate kroonimine jne). III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud. Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale. Johannes Ciconia. Madalmaade I põlvkond- Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks
youtube.com/watch?v=G5y-T5K0pMA · http://www.youtube.com/watch?v=UuAdiHUD1gw KÕRGRENESSANSS (15.SAJ) Zizzle 15.saj oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuses sai Burgundia hertsogriik,kus õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid.Kujunes välja uus kõlaideeal,mis saab hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud, tähtis oli lihtne, tundeline ning laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum oli missa. Vaimuliku muusika kõrval oli ka populaarne ilmalik polüfooniline laul, millest tekkis kaanon.Samuti muutus motett lihtsamaks. Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete väljendust. Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez, temalt on säilinud umbes 20 missat, hulganisit motette ja ilmalikke laule.Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline
Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl- raamatud olid mõeldud kodu ja koolitarbeks, samuti kirikus lauldavad. Saksapärane kirikulaul levis ka rahvakoolide kaudu- nt. Forseliuse seminar. Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid.
Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) Muusikateoreetiline traktaat Ars Nova. Selle järgi sai ajastu oma nime. Kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Ars nova zanrid motett, ilmalik seltskonnalaul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
