Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...
itaalia keele). Lassuse sünnilinn on Prantsusmaal, Belgia piiril. Legent räägib, et ta on 3 korda röövitud lauluhääle pärast.12.aastaselt võeti ta Sitsiilia asekuningaresidentsi kapellmeistriks. 1550-1556 sai tuntust, nimetatakse teda 3ndaks vürstiks(kuldkannuserüütel, haruldane nähe). Hilises loomingus on surmataolised laulud, enamus laule pühendus kirikulauludele, üle 70missat, 100kond magnificat(inglismaalt pärit kirikumuusika vorm), 4passiooni, üle 500 motetti, lisaks 450 prants, it.k, saksa keelset ilmalikku laulu. Oma eluajal oli ta kõige tundum, nüüd ei teata tema loomingut palju. Looming:,,Mantona, mia cara" ,,O la o che bon eccho"(eccho-kaja) ,,Kyrie" ,,Timor et tremor" ,,Bonjour mon coenr". Lassus kasutas võtteid mida tavaliselt ei kasutatud üldse polüfppnias, suurendatud intervallid, dissonantsid(ebakõlad), vastandkõlad. Tintoretto-ekstaatiline stiil
Gregooriuse Laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega(u.340-397).374 valiti ta Milano linna piiskopiks.Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus,mida nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järg...
,,Joonase lähetamine" Rudolf Tobias alustas oratooriumi kirjutamist arvatavasti Tartus elades (1904-1908) kuigi teose loomise idee oli tal tekkinud juba varem Peterburis. Olulist tähtsust Tobiase vaadete ja tõekspidamiste väljakujunemisel omasid ka tema kokkupuuted Peterburi Jaani kiriku õpetajate, väljapaistvate Eesti kultuuritegelaste Jakob Hurda ja Rudolf Kallasega. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana ja valmistas koos Aleksander Lätega ette klassikaliste oratooriumite ettekandeid. Tartus elades tutvus Tobias ka kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegelastega, kelle püüdlused Eesti kultuuri Euroopasse viimisel olid ka Tobiasele lähedased. Kui Peterburis elades oli Tobias näinud oma peamist ülesannet põhiliselt vaid kirikumuusika sisuliste ja vormiliste väljendusvahendite avardamises, siis nüüd seostas ta seda ka Eesti rahva vaimsete püüdluste ja eesmärkidega. Nii olid Tobias...
Keskaja vaimulik muusika Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võdrdlemisi lünklikult kuna Tolle aegne muusikakultuur oli põhiosa suuline.Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on
Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Guido Arezzost Muusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule.
jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum).
hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist. (kurbus värgid) Hilisrenessanss- väljapaistvam helilooja Orlandi Li Lasso, madalmaade koolkonna esinada. Ta ühendas oma loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksamuusikast. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusika ja tal on juba üle 70 missa ja üle 450 ilmaliku laulu. Lasso muusika väljenduslaad on jõuline dünaamiline ja värviderohke. Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina, peaagu kogu tema looming on vaimulik. Tal on üle 100 missa, üle 400 madrigali ja tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus ja selge kõlalisus. Tema teoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Saksamaal vallandas 1517 a Marthin Luther protestantlliku reformatsiooni
pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Baroki arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sain teada, et muusika oli mõeldud ikkagi kõige rohkem kuulajatele ja iseloomulikuks sai kaunistatud esituslaad. Bach Bach oli eelnenud sajanid muusikatraditsiooni kokkuvõtja. Tema teosed barokiaegse polüfoonilise muusika kõrgpunktiks. Bachi võib pidada luterliku kirikumuusika suurimaks meistriks ja ta arndas täiuseni ka Saksamaal kujunenud kontsertliku orelistiili. Bach ei kirjutanud ainult oopereid. Händel Händel sai esimese vabakunstnikust heliloojana järgnevatele põlvedele eeskujuks ja paljud tema oratooriumitest on kontserdilavadel praegugi. Tema peamine žanr oli ooper, väga tagasihoidlik roll oli kirikumuusikal
Morten Tyldumi film ,,Imiteerimismäng". See on küll ajalooline ja kajastab II maaimasõda, kuid pakub ka palju mõtlemisainet hetkel Eestis aktuaalsele teemale, milleks on homoseksuaalsus. Filmidel on väga sügav mõju vaatajaskonnale ning elektroonika ühiskonnas on need ehk ka kõige lähedasem viis inimeste tähelepanu pälvimiseks. Mitte vähem tähtis inimesi mõjutav kunstiliik on ka muusika. On hämmastav mõelda, kui suur roll on olnud muusikal inimeste arengus. Tänu kirikumuusika tekkele hakkas levima kirjaoskus, noodikiri, lugemisoskus. Kõik see, mis tänapäeval meie jaoks nii iseenesestmõistetav on. J. S Bachi elulugu lugedes ja ta passioone kuulates tekib äratundmine 17. saj inimese ja 21. saj inimese vahel. Muusika on justkui aegumatu, pakkudes erinevatele põlvkondadele jätkuvalt ajaloolist õpetust. Kunst on mõeldud tekitamaks inimestes emotsioone, miks muidu me käime kontsertitel, vaatame näituseid, loeme raamatuid, käime kinos
Keskaeg Gregooriuse laul on rooma katoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne saateta liturgiline laul. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Gregooriuselaulus on alati peamised tekst ja sõnum. Gregorius I juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli se...
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium.
Alusepanijaks loetakse Philippe de Vitry ( luuletaja, filosoof, diplomaat, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik). Oluliseima teose "Ars Nova" järgi hakati nimetama ka kirjeldatavat ajastut. 1. kirikumuusikas hakati komponeerima terviklikke missa ordinaariumi osi ( Kyrie, Gloria, Credo, sanctus, Agnus Dei) 2. motett muutus kiriklikust teosest kõige esinduslikumaks ja keerukamaks zanriks. Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud motette. 3. kirikumuusika kõrvale kerkis mitmehäälne ilmalik laul, peamiselt ballaadid. 4. tekkis uus rütmisüsteem, taktimõõt, täiuslikuks peet 9/8 . V4, 6/8 Väljapaistvamaks heliloojaks kujunes Guillaume de Machaut , kelle loomingut tuntakse ka tänapäeval. Oli mitmete ülikute teenistuses, olles tuntud ka kui poliitik, luuletajaja kanoonik Reimsi katedraali juures. 1380-1422 valitseb Prantsusmaad vaimuhaige kuningas Charles VI, mis oli kõige kriitilisem ajajärk Prantsusmaa jaoks
Sanctus, Agnus Dei). Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Ajastu tähtsaimaid teoseid on esimene muusikalise tervikuna loodud missatsükkel, autoriks Guillame de Machaut. 2. Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid näitasid oma keerukusega ajastu kompositsioonitehnikat. Kirjutati poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette: kuninga kroonimine vms.. 3. Kirikumuusika ja moti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest: ballaad, rondeau, virelai. Ajastu säravamaid isiksusi oli: Phiplippe de Vitry (1291-1361). Teine tähtis muusikateoreetik oli Johannes de Muris (u1295-1351). Tema ja Vitry panid aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil.
"Diagrammid klaverile" "Nekroloog" "Kollaaz BACH" 2 sümfooniat (1. Sümfoonia "Polüfooniline") - dodekafoonia kasutamine. Kirjutas ka muusikat lastenäidendtele ja filmidele. Tema muusikas on oluline sisu, mitte kompositsiooni tehniline stiil, talle on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Loomingu teise perioodi stiil ja teosed on nii erinevad, et neid võiks pidada kahe erineva autori teosteks. 1) Teisel perioodil tundis Pärt sügavat huvi kirikumuusika vastu. Tunda on ka maailmataju rahulikumaks muutmist. Näited: 3. sümfoonia "Laul armastatule" - kantaat sümfoonia. 2) Teise perioodi teoste faktuur on polüfooniline, kuhu on ühendatud viisiliin (astmeline liikumine rahulik rütm) ja kolmkõla noodid, mis ei kõla koos vaid üksteise järel. Tekivad huvitavad kooskõlad. Niisugust stiili nimetas Pärt "kellukeste ehk tin-tinnabuli" stiiliks, mis on meditatiivset laadi (rahu, hingeline tasakaal, vaikust kuulav), kus on kasutatud palju
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, ca...
2. Miks just Weimaris on loodud Bachi parimad, fantaasiaküllasemad oreliteosed (milliseid väljendusvõtteid kasutab, mis on tema oreliteoste loomist mõjutanud?) ? Mis on koraaliprelüüd? Iseloomusta Bachi Weimari perioodi. Nimeta tuntuimaid Bachi oreliteoseid Temast sai Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Ta puutus kokku teiste kuulsate muusikute(nt Vivaldi) teostega ning see mõjutas tugevalt tema käekirja. Ta nautis seda tööd, sest seal oli tähtsal kohal kirikumuusika ja tema muusikat mõisteti seal. Selleaegsed lood on väga pidulikud. Näited: Toccata d-moll, Fuuga g- moll 3. Bachi klaviirimuusika (millistele pillidele oli mõeldud?). Mis on HTK ja mida tähendas tempereeritud häälestus ? Klavessiin, klaver ja üldse kõik klahvpillid v.a suur orel, sest see nõudis pedaaliklaviatuuri kasutamist. Hästi tempereeritud klaver Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
Johann Sebastian Bach (1685--1750) J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, peale surma jäi ta looming mõneks ajaks sootuks unustusse. Heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Bach sündis Eisenachis. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Tema esivanemad olid kuni 16. sajandini välja muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8aastaselt läks Bach kooli. 10 aastaselt jäi Bach aga orvuks ning kolis vennaga vanema venna poole. Töö Peale hariduse ...
nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks veel vajadust ei olnud ning seetõttu võib jääda mulje et keskaegses kultuuris oli peamiselt kirikumuusika. 2. Keskaja kirikumuusika. Tähtsamad zanrid olid gregooriuse laul ja missa. Rooma kiriku tähtsus Lääne- Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I'st kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse ehk jumalateenistuse korra, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Gregoriuse laulus on alati peamised tekst ja sõnum
Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust. KESKAEG 1 Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas. Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest Muusika eesmärk oli läheneda Jumalale Võeti vanast ajast üle ühehäälsus Varakristlikud hümnid-keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui paavstiks sai Gregorius Suur, kes võttis kasutusele uue liturgia. Legendi järgi sosistas valge tuvi talle laule kõrva. Mida Gregorius tegi? Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste Greooriuse laulu reformi algataja Gregooriuse laul-ühehäälne liturgiline laul, loomu poolest saateta. Tekstid valdavalt ladinakeelsed, vahetult tekstist lähtuv rütm.
Keskaeg: TUNNIPALVUS - lihtne, tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, peetakse 8 korda pevas kloostrites MISSA - igapevane peamine jumalateenistus, ldehitus keerulisem, seotud paljude rituaalidega. 1) Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja snaliturdia, mis on seotud phakirja tekstide lugemise ja kommenteerimisega jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Missas igal peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes ...
*ta naelutas Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu.muutus jumalateenistusse liturgia. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule-luteri koraale *Luteri koraal- protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. koguduse 1-häälset laulu saab orel. Koraaliviisidest on tehtud mitmehäälseid seadeid- homofooniline mitmehäälsus. *see oli Kirikumuusika *ILMALIK MUUSIKA *16. sajandil laienes muusikatarbijate ring kuna: 1) laienes kooliharidus, korralik muusikaõpetus 2) leiutati nooditrükitehnika *prantsuskeelselt ilmalikku laulu nimetati sansooniks( enamasti armastuslaulud. 4-häälsed) *näiteks Clement Janequin ''Lindude laul'' Itaalias valitses erakordne zanriterohkus vokaalpolüfoonias: 1) frottolla- õukondlik laulutüüp 2) vilanella- laul, mis matkib ravamuusika stiili 3) balletto- tantsulaul
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Ta sündis 31. märtsil 1685 ja suri 28. juulil 1750. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8- aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Pärast ema surma kolis ta Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. 14- aastas...
Mis sellest ajastust üle võeti?’ See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrgestatud ja õukondadel ei olnud raha. 7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga. Koolkond- rühmitus, eks lähtub loomingus samadest põhimõtetest. Tähtsaimad
truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8.Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9.Selgita mõisted: Organum esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi kõrvale, mis oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto – näppekeelpill , erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga,
oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul.
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse ala...
Barokk Üldiseloomustus · Kestis 1600-1750 · Monoodiline stiil juhtiv on üks meloodia, mida toetab harmoonia saade · Polüfooniat kasutatakse vabamal kujul · Valdavaks sai peamiselt kahe laadi (duur ja moll) kasutamine, mis olid üksteise suhtes kõige kontrastsema kujuga · Basso continuo · Tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine samas loos · Kontsertstiili tekkimine, kapellide loomine ja tegevus õukondade ja kirikute juures · Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel. Basso continuo katkematu bass; generaalbass; muusikat p...
Rakvere aukodanik, 1995 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 Aasta helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy. Balti Tähe autasu (Peterburi, Venemaa), 2007 Léonie Sonningi muusikaauhind (Taani), 2008 Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008
Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16. sajandil Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas) Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara' (Minu armas daam) Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella' Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' (Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie' Veneetsia koolkond Giovanni Gabrieli - 15-häälne kontsert 'Salvator noster' (Meie päästja) BAROKK Barokkooperi algusaastad
jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus. Arenesid kunstkäsitöö, raamatumaal e. miniatuur ja reljeefid. 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus (lk. 31 I lõik) Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4.sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat, mille türklased alles 1453. aastaks lõplikult purustasid. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt
a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e
tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8.- 9. sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja pandud tekste veel sajandeid. Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Tegelikult on põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda terviklikku muusikalutuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. Gregoriuse koraal Paavst Gregorius I Suur Varakristlikul ajajärgul (6. sajandini pKr) ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset
suurteos. Üks kuulsamaid Mozarti oopereid on ,,Don Giovanni", kus ta ühendas muusikaliselt opera buffa, opera seria ja Singspiel'i stiili. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. 5. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma). See jäi helilooja surma tõttu pooleli ning lõpetajaks oli tema õpilane Franz Süssmayr. Teoses seisavad barokiaegse kirikumuusika elemendid (kaks esimest osa on traditsioonilise polüfooniakunsti suurimad meistriteosed klassitsismiajastul) kõrvuti juba 19. sajandi romantikute dramaatilisuse ja traagilise paatosega.
soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit üheaegselt, näiteks ,,Kevade'' II osas (,,Ja õitsval aasal tukub lehtede õrna sahina saatel kitsekarjus, truu koer tema kõrval.''). Nimetatud kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tuntumad neist on viiulikontsert ,,Torm merel'' ja flöödikontsert ,,Öö''. Vivaldit tunneme peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Vivaldi oopereid lavastati Veneetsias tema tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning ooperiloojana tundsid teda veel mitmed Itaalia linnad. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks tuntud 770 teost. Kuid mõelgem sellele, et tol ajal polnud peaaegu üldse n-ö ,,klassikalist'' muusikat publiku ees kõlasid vaid päris uued teosed ja heliloojad kirjutasid enamiku loomingust kindlaks sündmuseks ning konkreetsetele
Euroopas. Suhted Marie´ga aga jahenesid ning nende kooselu lõppes 1844.a. 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von SaynWittgensteiniga, kellest sai muusika ajaloolaste sõnul "Liszti elu teise poole ainus püsiv täht paljude planeetide ja komeetide kõrval." Aja pikku sõvenes Liszti huvi usu vastu. 1865 pühitseti ta Rooma Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Liszt oli terve Euroopa kodanik. Alates 1869.a. elas Liszt vaheldumisi Roomas, Weimaris, Viinis, Pariisis ja Budapestis. Siiski ei unustanud ta oma kodumaad: käis seal esinemas, kirjutas ungariteemalisi heliteoseid ja uurimuse ungari mustlaste muusikast. 1875.a
Muusika on väga viisirikas ja kauni meloodiaga. Enamasti on ainestik minevikust, kuid paar ooperit on ka ajast, mil ise elas. Kõiki oopereid läbib armastuse ja headuse teema. Kõige surematum on ,,Figaro pulm", mis valmis viie kuuga ja kus on rohkesti situatsioonikoomikat, põnevat ja kirevat karakterigaleriid. Üks kuulsamaid on ka ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt", kus helilooja ühendas kõigi tolle aja ooperitüüpide ja lisaks veel draama ja kirikumuusika väljendusvahendid. Vaimulikku muusikat on Mozarti loomingus üsna vähe. Tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi helilooja surma tõttu pooleli, selle lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr.
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ü...
2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal
SUURSILD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ANGLA TUULIKUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TRADITSIOONILISED ÜRITUSED SAAREMAAL KURESSAARE MEREPÄEVAD KURESSAARE OOPERIPÄEVAD KURESSAARE LOSSI PÄEV KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD KIHELKONNA KIRIKUMUUSIKA PÄEVAD MUSTJALA MUUSIKAPÄEVAD ÕLLETOOBER MUHU TULEVIKUMUUSIKA FESTIVAL TRADITSIOONILISED TOIDUD Traditsiooniliseks saarlaste peatoiduks on kala ja kartulid (tuhlis). Tähtsaim leivakõrvane oli varem aastaringselt silk. Kalasuppi tehti tagavaraks hoitud kuivatatud või soolatud kalast. Traditsiooniline saarlaste toit on ka kört (jahusupp) kartulid, kaalikad, vesi ja jahu. Leivaroni ehk leivasupp. Rahvustoidu juurde kuulub ka õlu! ÕLU SAAREMAAL
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusi...
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või...
koos ühtse tervikliku koorina. Küll aga nagu kirikumuusikale enamjaolt tavapärane, oli ka nendes teostes laul ladinakeelne ning aru ei olnud midagi saada. See muutiski antud kontserdi minu jaoks veidi tüütuks. Ootasin kogu aeg, et vokaalne osa läbi saaks ning pillid jälle ilma koorita mängima hakkaksid. Oleks olnud tekstid näiteks eestikeelsed, siis oleks see kontsert tervikuna mulle rohkem meeldinud. Kuna esitusse kuulus just nimelt kirikumuusika, siis oli väga õige see kontsert korraldadagi kirikus. See tekitas selle õige õhkkonna selle muusika jaoks. Kui see kontsert oleks korraldatud näiteks kuskil Estonia kontserdisaalis, ei oleks seal sellist tunnet tulnud ning väga palju oleks puudu jäänud.
sajandil ja see oli motett. Sellel oli mitu häält, mitme erineva tekstiga. See oli mitu aastat populaarseim seltskonna laul. Esimesed pillid keskajal olid kirikuorelid(9.-10.sajand). Esialgu mängisid pillid sama meloodiat mis lauldi. Keelpillidest oli fiidel( viiuli eeskäia) ja rebekki(tsello).Veel olid olemas harf, lauto ja rataslüüra. Puhkpillidest olid vanimad torupill, salmei. Keskaegse muusika kohta on teada vähe, sest algselt ei pandud seda kirja. Rohkem on teada kirikumuusika kohta. Liturgiline laul oli ühe häälne ladinakeelne, sellel puudub regulaarne taktimõõt ja muusikaline rütm. Missa kujunes välja igapäevasest jumalateenistusest ja seal esitatud lauludest. 9. sajandil kujunes noodikiri, mida oli vaja kirikute laulude ühtlustamiseks. Sellest kujunes ka mitmehäälsus. Mitmehäälsese vormid olid organum ja motett. Pille mängiti nii laulu kui ka tantsu saateks. Nendest annab ülevaate kujutav kunst.
Keskaeg Gregooriuse laul 1. Alates 4.saj võib Lääne kirikumuusikat näha kristliku muusika omaette haruna. 2. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevad liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. 3. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. 4. Ambroosiuse laul lääne kirikulaulu vanim säilinud kihistus Milanos. 5. Püha Augustinus. 1) Üks esimesi kristlikke filosoofe. 2) Käsitles põhjalikult muusikat ning kirjutas matemaatilisest korrast muusikas. 3) Õpetus oli sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. 6. Gregorius Suur ja Gregooriuse laul. 1) Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said lääne kirikulaulu aluseks.
elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest (armastus, kangelased, Neitsi Maarja teema jne). 9. Organum on saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Oragnume oli kolme tüüpi: paraleelorgaanum(kus hääled liiguvad paraleelselt),vaba organum(kus hääled liiguvad vabalt, häältes erinev rütm vastupidine liikumine jms.) ja kaunistatud organum. Motett oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti, mis tekkis mitmehäälse organumi kõrvale. Peagi motett täiustus ning selleks võis olla erinev rütm,erinev tekst erinevates keeltes ning erineva sisuga(vaimulik,ilmalik). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ning nii saigi uue nimetuse - motett. 10. Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal
KT kordamine (barokk) L- lühivastus (paari sõnaga, seletada pole vaja) 1. Millised sajandid hõlmavad barokki? L 17.-18. sajand 2. Iseloomusta poliitilist/majanduslikku/sotsiaalset elu baroki alguses Poliitiline elu oli rahutu ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel, revolutsioonid. Majanduslik mõõn Hispaanias ja Itaalias, Prantsusmaal oli Louis XIV priiskav monarhia. Sotsiaalne elu - 3. Nimeta baroki poliitik, 2 kunstnikku, 2 heliloojat, 2 kirjanikku L Poliitik Kunstnikud Michelangelo, El Greco Heliloojad Monteverdi, Vivaldi Kirjanikud Giambattista Marino, Gracian 4. Seleta mis on kontsertstiil (mis muutus võrreldes varasemaga). Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks võ...
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
