Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kirikumuusika" - 276 õppematerjali

kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks.
thumbnail
8
odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma....

Muusikaajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Giuseppe Verdi

Tublide pianistivõimetega neitsi ja tulevase helilooja klaveriduetid kõlasid ühingu kontsertidel õige sageli, ühiselt veedetud ajast ja harjutustundidest aga sai alguse tihe sõprus mis pikapeale sügavaks vastastikuseks kiindumuseks kujunes. Busseto-perioodist pärinevad ka Verdi esimesed kompositsioonikatsetused. Enamikus olid need puhkpillimarsid ja -tantsud ning kirikumuusika , ent leidus ka avamänge ja sooloinstrumentidele (flöödile, klarnetile, fagotile ja metsasarvele) kirjutatud lugusid. Tema parimaks helitööks neilt päevilt peetakse itaalia kirjaniku-patrioodi Vittorio Alfieri sõnadele loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema orelimängule, dirigeerimisele ja helitööde esitamisele elati meelsasti kaasa. Poja menu...

Muusika
152 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart

The Marriage of Figaro (1786) Don Giovanni (1787) Cosi fan tutte (1790) La Clemenza di Tito (1791) The Magic Flute (1791) Requiem (1791) Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate jm. LOOMING: Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli ja mille lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Siiski oli Mozart eelkõige ooperihelilooja, kuigi tema ooperi looming langeb kokku Gluck'I ooperireformide toimumise ajaga need teda eriti ei mõjutanud ­ tema ooperites oli esiplaanil muusika, libreto pidi seda vaid toetama. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Mozarti esimene Viini ooper oli "Haaremirööv" (1782) mis oli ühtlasi esimene tuntuim singspiel. Libreto oli saksakeelne ja sisuks armastus...

Muusika
114 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessanss, Barokk

RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv....

Muusika
79 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bach ja Händel

Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Tänu tutvustele esitati tema teoseid salongides ,,õigetele inimestele" ning heliloojale, kes oli suutnud võita populaarsuse Itaalias, olid kõik uksed valla ka teistes Euroopa maades. Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Händel on kirjutanud ka palju oratooriume....

Muusika
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Wolfgang Amadeus Mozart - geniaalseim helilooja

Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...

Muusika
131 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

kooori võis saata ansambel või muus koosseisud ricecar olemuselt polüfooniline paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija toccata ja sonata ­ improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika ­ motett ­ sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone ­ prantsuse armastuslaul villanella ­ Itaalia rahvalik laulutüüp kirjutas kahetsuspsalme ­ vastureformatsiooni vaimus HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Martin Luther gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali koguduse poolt...

Muusika
255 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Barokiajastu muusika

Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia...

Muusika
66 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Renessanssi muusika

*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult...

Muusika
162 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Renessanssi töö

Zanrid ­ rida hümne, missa, motetid, menestrelid. Tähtsamad teosed ­ ,,Super flumina babylonis", missa ,,papai marcelli II". Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset. Mõju euroopale ­ oli rooma koolkonna liige, mis pooldas akadeemilist ja konservatiivset hoiakut. Leiti, et sellina muusika mõjus esteetiliselt. Hilisrenessansi kirikumuusika : Protestantism-1517 a saksamaal. Katoliiklusest hargnes usuvool, mille nimi on protestantism või ka luterlus. Martin luther(1483-1546)-saks kristlik teoloog ja augustiini munk.tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele....

Muusika
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Baroki ajastu muusika

Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat ­ luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister: Arcangelo Corelli. Instrumentaalkontsert: 3 osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos,...

Muusika
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskajast Klassitsismini

Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad...

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

Mravinski nimeline muusikafestival Narvas, Türi Kevadfestival Juuni: Suure -Jaani Muusikapäevad Juuli: Haapsalu Vanamuusikafestival, Muhu Tulevikumuusika Festival "JUU JÄÄB", Viljandi Vanamuusika Festival, Pärnu Ooperipäevad, Hiiumaa Kammermuusikapäevad, Festival "Seitsme linna muusika", Pärnu David Oistrahhi Festival, Rapla Kirikumuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad, Haapsalu Keelpillimuusikafestival "Viiulimängud". August: Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, Kuressaare Kammermuusika Päevad, Birgitta Festival, Võru Vaskpillipäevad, Tallinna Kammermuusika Festival. September: Maarjalaulude Festival Narvas; Õigeusu Vaimuliku Muusika Festival CREDO, Viljandi Kitarrifestival, Festival TriaLogos, Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestival. Oktoober: Tartu Vanamuusika Festival...

Muusika
52 allalaadimist
thumbnail
13
doc

XX sajandi muusika

1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski...

Muusika
477 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

sajandil tehti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu neumasid eri kõrgustele,kasutades selleks noodijooni.(algselt oli neid 2, hiljem kuni 10) 11. sajandil leiutas Guido Arezzost kompaktse joonesüsteemi ,helikõrgusi tähistavad nii jooned kui joontevahed-see süsteem on siiani kasutusel. Lk.3 II ÜHEHÄÄLSE KIRIKUMUUSIKA EDASINE ARENG 1.Zanrid: troop ja sekvents 9.-12.sajandil, ajal mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingu meetod troop-traditsiooniliste tekstide vaba laienemine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes (Galleni klooster Sveitsis)...

Muusika
139 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klassitsism

s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis...

Muusikaajalugu
186 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Antonio Vivaldi

sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 2­4 solistile orkestriga. Kokku kirjutas ta umbes 450 teost. Teda võib pidada soolokontserdi vormi peamiseks kujundaks. Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on ,,L'estro Armonico" (tsükkel 12 kontserdist 4, 2 ja 1 sooloviiulile), ,,Aastaajad" ja ,,Torm merel". Vivaldi mõju omaaegsele muusikale oli väga suur: 18. sajandi esimesel poolel...

Muusikaajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Muusika eri ajajärkudes

Võib arvata, et varakristlik vaimulik laul oli üsna sarnane juutide ohvriteenistuste lauludega. Pillid keelati varakristlikus muusikas sootuks ja idakristluses kehtib see keeld tänase päevani. Lääne kirikumuusikat võib näha eraldi muusikaharuna alates 4. sajandist. Mitme sajandi vältel eksisteeris Lääne-Euroopas suur hulk erinevaid liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u.340-397). Milanos on säilinud lääne kirikumuusika ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Keskaeg Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk...

Muusika
36 allalaadimist
thumbnail
2
ppt

Ajastud

Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on...

Muusikaajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Johann Sebastian Bach

Händeli tuntust seletab ka asjaolu, et 1713. a. lõppenud Inglise-Prantsuse sõja tähistamiseks telliti teos mitteinglasest Händelilt, teos sai nime "Te Deum" (vanast vaimulikust hümnist tulenev piduliku iseloomuga ja ülistava sisuga vokaalteos koorile, orkestrile ja solistidele). Kuninganna Anna poolehoiu saavutas Händel aga tema sünnipäevaks kirjutatud vokaalteosega ,,Ood rahule". Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Teatri korduvad pankrotid laostasid ka Händeli...

Muusikaajalugu
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun