Johann Calvin. "Elu on karm kohusetäitmine!" 1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks. Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule
Konrad II (1024-1039), Heinrich III (1039-56), Heinrich IV (1056-1106), Heinrich V (1106-1125). 1024 suri viimane Saksi dünastia esindaja järglasteta, Saksamaa eliit valis uueks kuningaks Franki hertsogi Konrad II, kes pani aluse Franki dünastiale. Investuuritüli - Rooma paavstide ja Euroopa valitsejate vaheline võitlus 11.-12. sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse investuuri pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks. Oli eriti äge Saksamaa valitsejatega (keiser Heinrich IV ja Gregorius VII võitlus, Canossa), see lõppes kompromistliku Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli paavstivõimu tugevnemine ja Saksa-Rooma keisrite võimu nõrgenemine. Wormsi konkordaat Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122
19. Peterburis alustas taas tegevust eestlaste luterlik kogudus. detsember Eesti valitsus oli põhimõtteliselt nõus Venemaa ettepanekuga, et too viib oma 28. väeosad Eestist lõplikult välja 31. augustiks 1994, kuid pidas vajalikuks täpse detsember ajagraafiku koostamist; esmajärjekorras pidid lahkuma ründeväeosad. 1994 3. veebruar Eesti ühines NATO rahupartnerlusprogrammiga. Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks senise Tallinna Püha Vaimu koguduse pastori 29. juuni Jaan Kiivit juuniori, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. EELK-sse kuulus ligikaudu 250 00 liiget, kellest 70 000 tasus regulaarselt ka liikmemaksu. Tallinnas toimus XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku ligi 35 1.–3. juuli 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Moskvas allkirjastasid Eesti president L. Meri ja Venemaa president B
kõik paavstid ei ole Roomas, vaid Prantsusmaal, linnas Avignon, kogu sajandiks kogu Avignon kuulus paavstitoolile valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi see nõrgestas kirikut seespoolt kutsus usklikes esile protesti traditsiooni rikuti ja palveränduritelt tulevad tulud kadusid kujunes nii, et korraga oli võimul 2 või enam paavsti suur skisma kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst ei õnnestunud lõpuks 15. sajandil lõppes see paavstiks valiti Martinus V tulemusena hakkasid paavstid taas Roomasse resideeruma Juba 15. sajandil oli selgeid märke kirikuvastastest meeleavaldustest. Lihtrahvas ei olnud rahul vaimulike liiga suure võimuga. 15. saj suutis kirik vastuhakke veel maha suruda, kuid 16. saj vallandub reformatsioon Martin Luther. Tulemusena lõhenes Rooma katoliku kirik. Kõrvale tekib protestantlik kirik
tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda,
laevadega ka Ratzeburgi piiskop Philipp ja Eestimaa piiskop Theoderich, et minna Rooma kirikukogule. Kohe reisi algul tormi ja vastutuule kätte sattunud laevad otsisid varju Saaremaa Uuest sadamast (portus novus), kus nad aga saarlaste poolt sisse piirati. Pärast teistest Eestimaa maakondadest abivägede saamist rünnati ristisõdijate kogesid ja püüti neid tuleparvedega põlema süüdata. Ristisõdijatel õnnestus rünnak tõrjuda ja hiljem ka sadamast välja pääseda. Neljas Lateraani kirikukogu 11.–30. novembrini Roomas koos olnud kirikukogul viibinud ja seal ka paavstiga kohtunud Albertil ja Theoderichil õnnestus saavutada tema toetus Liivimaa ristisõjale. Paavst andis loa Liivimaa kiriku kaitseks jätkuvalt ristisõdijaid värvata, mis ei olnud kaugeltki iseenesestmõistetav otsus, kuna jõude oli samal ajal väga vaja ka Lähis-Itta kavandatava ristisõja tarvis. Ristisõdijate jõule toetudes sai Albert säilitada ka parema positsiooni rivaliteedis Mõõgavendade orduga
ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse, need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolekud, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi; niisugune kirikukogu, kus peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim. üleüldiseks e. oikumeeniliseks, kokku kutsus paavst, selle otsused kohustuslikud; 15.saj. probleem, kas kõrgem otsustamisõigus paavstil või kirikukogul, kas paavst peab kirikukogu otsuseid täitma 29.Rekonkista 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest Pürenee poolsaarele tungisid araablased, läänegoodid taganesid mägedesse, tekkis kahe tsiv. vastuseis,
305 loobus võimust. Constantinus (306 337). Tõusis esile Diocletianuse tagasiastumisele järgnenud kodusõdade käigus. 312 kindlustas võiduga Mulviuse sillal Rooma lähedal ülemvõimu riigi lääneosade üle. 313 Milaano ediktiga kehtestas usuvabaduse ja seega legaliseeris ristiusu. Ristiusk muutus Constantinuse ajast alates keisrite soosingul kiiresti Rooma impeeriumi peamiseks religiooniks. 324 sai kogu riigi ainuvalitsejaks. 325 juhtis Nikaia kirikukogu, kus ariaanlus kuulutati hereesiaks. 330 muutis Konstanitinoopoli (senise Byzantioni) impeeriumi pealinnaks. Julianus Apostata (361 363) püüdis taastada paganausu positsioone Rooma riigis. Pärast tema surma sõjaretkel Mesopotaamiasse Pärsia vastu paganausu taastamisest loobuti. 375 purustasid idast Musta mere põhjaranniku steppidesse tunginud hunnid gootide riigi ja alistasid goodid oma ülemvõimule. See vallandas nn Suure rahvasterändamise. Osa
- Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused - Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli (ristiinimene ei vaja vahendajaid) Piibli lugemine enakeeles - Hea kõneleja ja kirjutaja: lendlehed - 1521 Wormsi riigipäev: lindpriii - Jättis seitsmest sakramendist alles vaid kaks, mis põhinesid evangeeliumitele: Ristimine ja armulaud - Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus
presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal. Eesti Vabariik andis kohalejäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Eesti riikluse arengu seisukohalt oli võõrvägede lahkumine omamoodi lõpptähiseks taasiseseisvumisprotsessis. Sisepoliitiline areng: 29. juunil valis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kirikukogu peapiiskopiks Jaan Kiiviti, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. 1.-3. juulini toimus Tallinnas XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku 35 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Riigikogu avaldas 60 häälega valitsusele umbusaldust, toimus uue valitsuse moodustamine. Uueks peaministriks sai Andres Tarand. "Estonia" parvelaeva uppumine 1994. aastal (852 hukkunut, 137 ellujääjat). 1994. aasta oli edukas, inflatsioon langes, reaalpalk tõusis, riigieelarve oli ülejäägis
alla. Selleks taastas paavst inkvisitsiooni. Tehti keelatud raamatute nimekiri. Need raamatud hävitati. Rajati jesuiitide ordu. Selle rajajaks oli Hispaania munk Ignatius Loyola. Nende ordudel puuduvad kloostrid ja mungarüüd. Nad elavad omaenda kodudes, kuid pidid andma mungatõotuse. Nad pidid tooma ketserid tagasi emakiriku juurde.Jesuiitidest said enamiku Euroopa valitsejate pihiisasid. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku Trento kirikukogu. Hakati rajama vaimulike koole ehk seminare. Tänu vastureformatsioonile tekkisid. Prantsusmaa ususõjad. Seal olid prantsuse kalvinistid ehk hugenotid. Nad sõdisid katoliiklaste vastu. Nende mõlema pingehetk oli 24. augustil aastal 1572, kui Pariisis ööl vastu pärtlipäeva tapeti 2000 hugenotti. Pärast seda veel 20 000 hugenotti. Aastal 1598 kuulutati välja Nantes'i edikt. Prantsusmaa kuulutati katoliiklikuks riigiks, kuid hugenottidel lubati jääda
poliitilise võimu valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik. Lisaks neile praktilistele oskustele ja teadmistele valdasid Rooma hilised juristid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat. 4. Õiguse kirjalikus- Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on koostatud 343.aastal, kirikukogu otsuste alusel. Katoliku kirik oli alustanud õiguse kirja panemise,tänu neile jõudis selle vajadus ka keskaegse Euroopa ilmalike valitsejateni. 5. Lääneliku õigustraditsiooni tunnused- õiguse autonoomsus ja tema kirjalikus oli vundamendiks. · olukord, kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel samaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi.
Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres’ kanoonilise õiguse allikate kasutamise jainterpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisestõigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres’ kõrvutiGratianusega nimetatud kanonistika rajajaks.Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust, kes süstematiseeris eraviisiliseltkanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljudvastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu “Ühtlustamata reeglite ühtlustamine” ( Concordiadiscordantium canonum ). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud Decretum Gratiani nime all.Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks:1 . o s a k ä s i t l e s k a n o o n i l i s e õ i g u s e
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
taliste-, talsipühad, mis sarnaneb balti ja slaavi nimetustega. Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril. Arvatavasti nihutati sünnipäev teadlikult roomlaste Mithra- ja muude päikesepidustuste ajale. Tours'i kirikukogu otsusega peeti jõulusid 12 päeva. See aeg oli määratud usupüha pidamiseks, mistõttu töötamine oli keelatud. Eestis on jõulud kestnud Kristuse sünnist ehk 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis advendist kolmekuningapäevani. 19. sajandil on jõulusid venitatud pikemaks nn järelpäevade ehk lapsepäevade ehk annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi
puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata laulda tekste, mis pole Piiblist pärit. Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu lihtsustamine, kaunistuste lühendamise teel. Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja ebapuhast. Rooma koolkond Rooma koolkond kujunes kirikukogu juhiste järgijatest. Kõige tähtsam esindaja oli G.P da Palestrina. Teda tuntakse eelkõige missatsüklite põhjal, neid on säilinud 104, neis kuulsaim on paavst Macellus II pühendatud missa. Tema peamine kompositsiooniline taotlus on elementide harmoonia. Ideaaliks kulgev, iseseisev meloodia, astmeline liikumine, peamiselt kolmkõlaharmoonia, dissoneerivaid kooskõlasid vähe. Kokkuvõtvalt: konservatiivne stiil, puhtus kompositsioonis. Palestrina tuntuim õpilane oli T.L de Victoria.
Isevalitsusliku riigikorra kujunemine tekitas 16.saj konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu. 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet. Taheti rõhutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Tsaar nimetas ametisse kõik kõrgemad aukandjad ning kutsus vajaduse korral kokku ka kirikukogu. Loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valduste rahvastik. Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud. Suur probleem oli pappide madal haridustase, suhtusid eitavalt reformidesse. Nikon ja kirikureform 17
Sattunud vastuollu Hispaania inkviditsiooniga, läks Loyola Prantsusmaale ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele (elada vaesuses, vallalisena, sõnakuulmises) võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Neil oli oluline roll katoliku kiriku ühtsuse taastamisel. Trento kirikukogu aitas kaasa katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele. Kokku tulnud kirikuladvik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismist taotleti ka sellega, et Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamist.
Toponüümika (
sellest kõigest, et just nemad pidid maksma kristliku Lääne antisemitismi eest. (Chapman 1989, 64) 22 Araablaste jaoks olid Teise maailmasõja järelkajad Esimese maailmasõja järel toimunu kibedaks korduseks. Jällegi oli neile antud igasuguseid lubadusi, et nende koostöövalmidust või vähemalt neutraalsust tagada, kuid pärast sõja lõppu murti taas kõiki lubadusi taas. (Ibid.) Väljavõte Suurbritannia kirikukogu raportist pealkirjaga ,,Towards Understanding the Arab-Israeli Conflict": ,,Kõige tähelepanuväärsem ja kohutavam jõud, mis mõjutas Iisraeli riigi loomist (ja sellele järgnenud Araabia-Iisraeli konflikti) oli Euroopas aset leidnud holokaust. Tagakiusamine ja sellele järgnenud genotsiid motiveeris juute, maksku mis maksab, oma riiki looma. Euroopa holokaust mõjutas ka maailma üldsuse arvamust ja toetust ning andis maa nõudmisele omaaegsete
avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole. Saksamaa evangeelsed riigiseisused mood enda kaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Protestandid otsisid toetust Habsburgie ja paavsti vastu ning leidsid selle Prantsumaa näol. Pöördeliseks kujuneb Trento kirikukogu (1545 63), milles toimub katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Kirikukogus valmib ka vastureformatsiooni töökava, kuna saadakse aru et kat kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546 47), mida võis pidada Saksa ususõdade (1546 1648) I vaatus. Oluline vaherahu on Augsburgi usurahu (1555): kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Usuvabadus kehtib riigilinnades
võrdõiguslik, siis vasall-leping ning lõpuks alistumisleping. Eesti. Roomas kestis kristlaste tagakiusamine 2,5 sajandit. I etapp- keiser Constantinus (313) kuulutas kristluse lubatuks religiooniks, legaliseeris kristluse. Ta olevat taevas näinud enne rasket lahingut kristluse monogrammi. Sallivuse edikt ehk tolerantsi edikt. Constantinus rajas uut kristlikku pealinna Konstantinoopolit, mis sa uueks pealinnaks 330. Esimene etapp kristluse võidule pääsemiseks. II etapp- 325 Nikaia kirikukogu kuulutas kristluse domineerivaks ehk juhtivaks religiooniks. III etapp- 381 keiser Theodosius kuulutas kristluse ainsaks lubatud religiooniks. PIIBEL Byblos tähendab kreeka keeles raamatut. Piibel jaguneb: 1. Vanaks Testament- koosneb 39 raamatust. Algselt kirja pandud heebreari keels, osa aramea keeles. Seejärel tõlgiti see kreeka keelde- oli 72 tõlkijat, ning seejärel ladina keelde, tõlkijaks Hieronymos
(Kreeka tähed ja ). Lahing võideti. Ei ole teada, kas ta siis ka kristlane oli, igatahes läbib tervet Constantinuse valitsemise aega soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele. Lääne-Rooma impeeriumi langemine Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine.
Isegi prillide kasutamine oli äärmiselt taunitav. Kiriku ja meditsiini vahekord Kirikul ja kirikutegelastel oli keskaja meditsiinile mitmelaadne mõju. Haige inimese kannatuste leevendamine oli kirikumeestele ja naistele lubatud ja kohati kohustusekski. Kirkumehed tegelesid palju ravi ja hoolekandega. KLOOSTRIMEDITSIIIN- üldiselt olid mõeldud kloostrielanike endi põetamiseks, kuid ajapikku sattus neisse ka kloostrivälist rahvast (millegipärast just mehi). 1215 keelas Lateraani kirikukogu vaimulikel kirurgia ning algas kiriku eemaldumine meditsiinist. Kirik hakkas püüdma oma tõdesid arstkonnale peale suruda- hing on tähtsam kui keha. Kirikud hakkasid püstitama takistusi inimeste lahkamisele, mis 13. sajandil ülikoolides juba alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega. Millised protsessid arstiteaduses iseloomustavad Renessanssi esilekerkimist Katkuga seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine ning linnastumine- ühiskonna
See fikseeris inimese positsiooni. Linna juhtisid kaupmehed, käsitöölised. Rooma tsiviilõiguse abiga toimus seega rehumaniseerimine toimivatesse kodanikusüsteemidesse tsiviilõiguse abil. Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Seoses kaupmeestega muutus aja kontseptsioon. See on seotud ka numeroloogiaga. Keskajal kasutati ideaalseid arve (1000; 3; 9). Kaupmeeste jaoks polnud see võimalik, kasutati konkreetseid arve ja aega. Sündis uus historiograafia. 13. saj Lyoni kirikukogu leppis kokku vahepealses ruumis taeva ja põrgu vahel purgatoorium. See tähendas muutust inimese kontseptsioonis. 14. saj humanistid lõid uue inimese kontseptsiooni, kirjutati inimese väärikusest, lähtudes piibli ümbertõlgendamisest. Ka pattulangemine tõlgendati ümber. Inimese kontseptsioon muutus dünaamiliseks, st ta võis oma positsiooni muuta. Inimene saab kõrge positsiooni, kui saab kõrge hariduse nn studia humanitatis.
44 eKr märtsi iidide ajal Caesar tapeti. Octavianuse ja Antoniuse võitlus. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, sai kogu Rooma valitsejaks, võttis oma tiitliks Augustus. Rooma impeeriumi ajal toimus kogu Vahemere-Lähis-Ida ruumi poliitiline, majanduslik ja vähemal määral kultuuriline integreerumine. Järk-järgult ühtlustus poliitiline süsteem, majandussidemed tihenesid, enam-vähem kogu impeeriumi vaba elanikkond sai Rooma kodakondsuse. 325 pKr Constantinuse ajal Nikaia kirikukogu, kus vastuvõetud kristlik usutunnistus kujunes impeeriumis riigiusuks. 330 ehitas Constantinus Bütsantsi ja viis pealinna sinna. 395 pKr pärast imperaator Theodosiuse surma ja jagati Rooma idaks & lääneks, sisuliselt kaheks riigiks. 4 – 5 sajand pKr suur rahvasteränd, mille panid liikuma hunnid Aasia steppides. Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli
metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantin oopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu. Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus(kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas.
jaanuarist 379 kuni surmani. Tema nimele lisatakse ka "Gootide Sõber". Flavius Theodosius oli pärit Valentinianus I väepealiku rikkast perekonnast Põhja-Hispaaniast Caucast ja ta sai ka ise väejuhiks. Tema sünnilinn Cauca oli tähtsusetu linnake Hispaania loodeosas asuvas provintsis Galaecias. Tema isal, kelle nimi oli samuti Flavius Theodosius, oli seal valdusi. Isa vanemad Honorius ja Thermantia olid tõenäoliselt juba I Nikaia kirikukogu õpetust järgivad kristlased. Samuti oli tal vend Honorius, kelle tütre Serena ta hiljem adopteeris. Hiljem sai Serena väga mõjukaks, abielludes Stilichoga. Theodosius veetis lapsepõlve Hispaanias. Tema õpingutest on teada ainult niipalju, et ta tundis huvi ajaloo vastu ning oli ka muidu huvitatud õppija. Alates 368. aastast viibis ta isa kaaskonnas. Sõjaväelasena võttis ta koos isaga osa sõjakäikudest Britanniasse 368/369, sõjakäigust alemannide vastu 370 ja sarmaatide vastu
* Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik põhi teema on usu ja teadmiste vahekord. * Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg, kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda. -) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid kristlased ning maal olid paganad (ladina keeles tähendas see maarahvast). * Keskaja filosoofias oli kaks suurt periood patristika (-325 ehk Nikaia kirikukogu & sealt edasi tuleb Augustiinuse patristika) & skolastika (jaguneb vara-, kesk- ja kõrgskolastikaks). -) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus. -) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd, käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad; keldi-, germaani-, slaavikultuurid ja Araabia mõju.
kujutav kunsti näol on pigem tegemist realismiga. 17. sajandil on olulisi ühisjooni, mida iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja üksikosade alistamine maalilisele tervikule. Barokk-kunsti sünnimaaks sai jällegi Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kunst pidi olema esinduslik ja tore, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Soositi elulähedust, kirikukogu soovitas õpetada usku lihtsate eluliste näidete abil. Kuna kirik ja teadus aina eemaldusid üksteisest, pidi kirik kasutama rohkem meelte ja tunnete mõjutamist. Barokk-kunsti puhul tuleb mainida ka selle suurt rahvuslikkust. Ta toetus eelkõige meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just seepärast edukamalt köita laia publikut. Igatahes on barokk jätnud paljude maade rahvakunsti sügavama jälje kui hilisemad stiilid. Nt rahvariietes on barokiaegne ametlik mood sageli äratuntav
Mõningatel juhtudel defineeriti selgelt seda, kes on paavsti kiriku pooldajad ja kes on evangeelse kiriku pooldajad. Liivimaal kehtesti 1520. aastate lõpul, 1530. aastate alguses usuvabadus, siis praktiliselt oli see nii, et katoliiklased pidid tolereerima protestante, aga vastupidi see ei olnud. Samas väga suur osa inimesi olid usulises mõttes segaduses, kuidas ikkagi on õige ja läbi aastakümnete elati ootuses, et peatselt korraldatakse suur oikumeeniline kirikukogu ja see suudab konflikti kirikus lõpetada. Katoliiklased ja protestandid ei moodustanud väga eraldiseisvaid parteisid, kuni selleni välja, et Riia peapiiskop Wilhelm oli reformatsiooni pooldaja, tema kaudu üritas tema vend saavutada Liivimaal oma pol eesmärke. Wilhelm ei olnud vaimulikuks pühitsetud, keskaegses mõttes on niimoodi piiskop olla võimatu, protestantlikus mõttes nii ranget tähendust see ei oma
ühtsus on Kristuse and ja Püha Vaimu kutsumus. Lunastus kaasab moslemeid 841 Kirik hindab kõrgelt ka moslemeid, kes kummardavad ainsat ja halastavat Jumalat. Moslemid ei tunnista Jeesus Kristuse jumalikkust, ent nad austavad teda kui suurt prohvetit, samuti austavad nad tema ema Maarjat. Ühes kristlastega ootavad nemadki kohtumõistmise päeva ja ülestõusmist, peavad au sees moraalselt õiget eluviisi ning kummardavad Jumalat palvetades, almuseid jagades ja paastudes. Kirikukogu sedastas, et kristlaste ja moslemite ajaloos on olnud konflikte ja vaenu, kuid nüüd kutsub kirik üles koostööle. Kõiki julgustatakse minevikku unustama ning siiralt vastastikuse mõistmise poole püüdlema. Kirikukogu soovitab moslemitel ja kristlastel töötada ühiselt sotsiaalse õigluse, kõlbeliste väärtuste ning rahu ja vabaduse heaks. Surnute palved 956 Pühakute austamine on traditsiooniline vahend pühaduse saavutamiseks. Me austame neid mehi ja naisi
mängumaale oli põhjustatud tendentsidest, mida võib nimetada mitte ainult arstikutse vaid ka meditsiini professionaliseerumiseks. Meditsiin ja tervishoid hakkas omama üha suuremat ühiskondlikku tähtsust (haiglad, sanitaaria jne) ning seetõttu tõusis arstikutse prestiiz, sellega omakorda kaasnes majandusliku huvitatuse kasv ning tekkis sisuliselt soov kutse tsunfti loomiseks. Samal ajal toimus kiriku eemaldumine meditsiinist 1215. a Lateraani kirikukogu keelas vaimulikel kirurgia (küsimus oli eetiline, nt kas patsiendi surmas süüdi olev isik võib edasi töötada preestrina jne). Toimumas oli üldine kiriku positsiooni tugevenemine ning usulise hüsteeria kasv (ristisõjad) ning seega pole imestada, et kirik püüdis ka arstkonnale oma tõdesid peale suruda nt, et hing on tähtsam kui keha (anima sit mulo preciosior corpore). Eelnevast lähtuvalt hakati kiriku poolt takistusi tegema ka inimeste lahkamisele, milline praktika 13
Vagi lad.k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad. 1213 saj nende luule aeg. Kaaskodanikke ärritas nende mittetagasihoidlik eluviis, pummeldamine, kaardimängud jne. See hakkas ka kirikule silma ja taheti midagi ette võtta, esimesex sammux nende vastu oli see, et kirikukogu keelas neil jumalateenistusi pidada (enamik oli vaimuliku haridusega), teisex ähvardati neid vaimuliku seisuse ära võtmisega, juhul kui nad Pariisist ei lahku (mida nad tegid)asusid mujale Euroopasse, järgmine keskus oli Salzburg, kust on kõige rohkem jälgi leitud. Neilt pärit "Gaudeamus", käsikirjaliselt pandi kokku ka "Carmina Burana". Kirik ei jätnud neid ikkagi veel rahule: loobugu
Rootsi võimuper juurde tulles oluline et hetkel kui eesti liitus rootsiga, polnud rootsi veel lõplikult luterlik. Reformatsioon iiidi 1527 a läbi, kuid oli pigem õpetlikul tasemel. Omaette probleem see, et kui võimule saab Juhhan III, siis ürit riik tagasi pöörata katolikku usku 1575 a Juhhan III kirikukorraldus, mis tegeliklt oli tagasipöördumine katoliku liturgia juurde, viimast sammu ei astutud. Rootsis 1593 a lõplikult luterlik, kui peetakse Uppsala kirikukogu, usuelu aluseks saab Augsburgi usutunnistus, luterlus saab rootsi riigi riigiusuks. Privileegide kinnituses, mis Eerik XIV tegi on juttu ka kirikuelust, kuid seal nim seda evangeelseks usuks, mitte luterlikuks usuks. Privileegide kinnituses jutu ka kirikuelust, tln superintendent määrati kirikuelu juhtima. Tln superintendendile antakse õigus kõlbmatuid kirikuõpetajaid kõrvaldada ja sobivamaid otsida. Sellega tln enda kirikuelu saanud eesti kiriku juhtimiseks
Kristlased, sel ajal väike juudi sekt, võtsid seda kui jumala märguannet teistele juutidele ja kõigile juutidele osaks saavaid kannatusi kui jumala tahet. Algas juutide massiline väljarändamine (diasporaa) Palestiinast ümberkaudsetesse maadesse. 1096 – Algas Esimene ristisõda. Teel Pühale Maale tapsid ristisõdijad kolmandiku Saksa- ja Põhja-Prantsusmaa juutidest. 1215 – Toimus neljas Lateraani kirikukogu, kus paavst Innocentius III tutvustas märki, mida juudid pidid teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust. 1348 – Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute. 1492 – Likvideeriti suurim juutide kogukond Hispaanias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
