15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus oli sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 7)Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile,
· 313 Milano edikt (Constantinus Suur) kristlus sai Rooma riigis lubatud religiooniks, 380 keiser Theodosius kuulutas kristluse riigiusuks, 391 kõik paganlikud usundid keelati. Ristiusu kiriku korraldus - peapiiskopkond: eesotsas peapiiskop e metropoliit, Jeruusalemma, Aleksandria, Antiookia ja Rooma peapiisopkonnad + Konstantinoopoli peapiiskopkond, piiskopkond: eesotsas piiskop, alluv piirkond diötsees, sinod: üleriigiline kirikukogu, Pühakirja sünd - Uust Testament - kujunes 2. sajandil (kreekakeelne) - 60ndatel aastatel evangeeliumid (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese) + lood apostlite tegudest · Mõisted · Ajalooline aeg- alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Tsivilisatsioon- hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond · Patriarhaalne-isa valitsuse alune, võim kuulub meestele · Matriarhaalne- ema võimu alune, elu juhivad naised
Theodosius Suur, kes aastal 380 kuulutas kristluse riigiusuks. 7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 396 kaheks osaks: Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks, millest sai tuhande aastane Bütsantsi keisririik. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma, ausus Konstantinoopolis ja pühitseti aastal 330. 9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus isiklikult. 13 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal-Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Püha Vaim väljub nii Isast kui ka Pojast. 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13
Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
Jan. 1558 alustas Ivan Liivi sõda ja varsti saavutas edu, mis tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada. Ivan IV pidas vajalikuks kindlustada vene õigeusu seisundit. Eriti oluliseks kirikukogus sai Stoglavi kogu 1551 aastal. Ivan IV soovil otsustas kirikukogu teha preestrite õpetamise kohustuslikuks.Nagu Lääne-Euroopas, nii ka toimus Venemaal võitlus kloostrimaade pärast. Ivan tuli välja väitega, et need mungad, kes on siit ilmast lahkunud, ei saa enam maaomanikud olla, kuid metropoliit Makari pidas seda jumalavallatuks. Lõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut.
järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus oli sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 8) RENESSANSSAJASTU KIRIKUMUUSIKA Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 9) KAKS KUULSAMAT RENESSANSSAJASTU HELILOOJAT Guillaume Dufay ja Clément Janequin 10) BAROKKAJASTU 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750
Tsehhi läksid Habsburgidele. MAJANDUS Saksamaa majandust iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti märgatav oli Saksi-Tüüringi piirkonnas mäetööstus. Kaubatootmise töus ja maa soodne asend kaubateedel vöimaldasid kaubanduse jätkuvat edenemist. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. KIRIK JA VAIMUELU 16. saj oli katoliku kiriku hiilgeaeg: Konstanzi kirikukogu oli taastnud paavstivöim ühtsuse, ta pidas end körgemal keisritest ja kuningatest. See pöhjustas palju probleeme. 1) Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni tsölibaadist (abielukeelust) jm pahed. Osa vaimulikke nöudis kiriku puhastamist, kuid kirikul polnud vöimalik seda teha. 2) Kirikute ülalpidamine nöudis palju raha, kuid seda eriti polnud, enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati uus makse, kiriklike
Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus 313 Constantinose tolerantsusedikt 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus Rooma õiguse tähtsus Euroopale Pakkus võimalust iga maa enda õiguse arendamiseks Kompaktsel kujul valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnistav õigus Teisalt palju vastuolulisi sätteid, mille vahel võis valida. Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest arhailiste riikide süsteemidest kõrgemale), ordaale ei kasutatud RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos: 1.1
kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Ristiusu vaimulikud vabastati maksudest ja kohustustest, kogudused said äri- ja pärimisõiguse, piiskopid said kohtupidamise õiguse. Constantinuse korraldusel organiseeriti kirikuasjade korraldamiseks mitu piiskoppide kokkutulekut ehk kirikukogu. Keisri lapsed kasvatati üles ristiusu vaimus, Constantinus ise aga lasi end ristida alles surivoodil. 324. a puhkenud võitlus Constantinuse ja Liciniuse vahel lõppes viimase kaotusega. Kuni oma surmani 337. a valitses Constantinus koos oma poegadega. Oma eesmärkide saavutamisel oli Constantinus Diocletianusest hoopis paindlikum, aga samas ka julmem. Constantinus viis lõpule ametkondliku valitsemiskorra loomise. Isevalitsus tugevnes ja ametnike arv suurenes. Nad jaotati liikidesse ja said
kalvinistlikku ketserlust, jesuiitide usuõpetuse ja moraali pseudoteaduse printsiipe ja muidugi jansenistide õpetust, mida ta kiivalt kaitses. Peaülesandeks oli jansenistide õnnistuse ja ettemääratuse mõistete ühendamine katoliikliku tahtevabaduse ja teenete käsitlusega, ilma milleta oli raske seletada, kuivõrd inimene on vastutav oma käitumise pärast. Pascal näitas, et inimvabaduse jansenistlik mõistmine pärineb Augustinuselt, Aquino Thomaselt ja Trento kirikukogu otsustest. Õnnistus ei mõjuta inimese südant ja tahet vägivaldselt, vaid leebelt ja vääramatult. Siit järeldub, et ,,meil on teeneid, mis on tõepoolest meie teened" ja ,,me ei osale enda päästmises vähimalgi määral, otsekui hingetud asjad". Sellisele protestantlikule seisukohale seadis Pascal vastu oma kreedo: ,,Jumal kes lõi meid ilma meieta, ei saa meid päästa ilma meieta". Kirik oli sunnitud tunnustama seda, mille ta kristluse algsajanditel Augustinuse nimel hukka
Koos 313a Milaano edikt, millega impeeriumis usuvabadus, lubas kristluse. 324 purustas Liciniuse, alustas reforme: · Sõjaväe jagas piiriüksusteks ja mobiilseteks taktikalisteks üksusteks. Suurenes germaanlaste osakaal. · Hierarhiline bürokraatia, tsiviil vs sõjaväeline võim. · Maksukorralduses jugatio-capatio süsteem ehk maksud vastavalt maa suurusele ja kvaliteedile. Uus kuldmünt solidius. 325a Nikaia kirikukogu: mõisteti väärõpetuseks ariaanlus. 330a lõi uue pealinna Byzantioni kohale: Konstantinoopol. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5
Rooma keisririiki, sinna kuulus ka Tsehhi. Kuna nad tõrjuti Sveitsist välja siis Hapsburgide põhivaldused asusid Austrias. Paavstivõim kahanes ning algas see kui paavstil tekkis vastasseis Prantsuse kuninga Phillipe ilusaga. 1303 aastast peale kui üks paavstidest valis oma residentsiks Rooma asemel Avignoni Prantsusmaal tekkis rahulolematus itaallastel. 1378 otsustati itaalias valida uus paavst. Selle tulemuselt oli Euroopas kaks paavsti. Lõpuks suutis Konstanzi kirikukogu kiriku taas ühendada. Konstanzi kirikukogu algatas aga uue ketserluse vastu võitlemise (mitte kattarluse vaid rahvusliku ketserluse). Jan Husi hukkamine algatas nn hussiitide sõjad. Hoolimata oma ühtsuse taastamisest paavstivõim enam oma endist võimu ei suutnud taastada. Itaalia oli poliitiliselt killustunud, Sitsiilia oli Hispaania käes, Napoli ümbrus lõuna Itaalias läks samuti hispaania Aragoonia dünastia käes, Kesk Itaalia oli Kiriku käes
Katoliku kiriku kombetalituste erinevused õigeusu kirikuga võrreldes: ristimine ülevalamisega (õigeusk – vette kastmine); täisealise võidmine (õigeusk – lapse võidmine); ilmalikud armulauad ainult leivaga (õigeusk – leib ja viin); risti märgi tegemine 5 sõrmega; ladina keele tarvitamine jumalateenistustel. Katoliikluse kanoonilised erinevused: keeld välja astuda vaimulikust seisusest; kardinalide institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus, angligatsioon, kalvinism.
keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiizset keelepruuki. 20. Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone? Ladina keele korduv suremine,s.t elava keelefunktsioonide kaotamine: · Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.12. sajand 813 Tours'i kirikukogu: preestrid peavad ladinakeelset piiblit ette lugema ja tõlkima romaani keelde. · PõhjaPrantsusmaa (karolingid) 9.saj I pool · LõunaPrantsusmaa (provansi k) 9. saj keskpaik · Itaalia 9. saj II pool · Hispaania 10. saj I pool jne. Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine. 21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? 16. saj
- Innocentius III andis Liivimaa peapiiskopidele volitused kuulutada kristlust, värvata ristisõdijaid, määrata ametisse piiskopeid jms, tunnustas Mõõgavendade ordut ja andis neile Templiordu ordureeglid Isel. kirikuelu juhtimise süsteemi: * kardinalid e. paavsti kuuria --> järgmine paavst: kirikuelu keskvalitsus, valis välja järgmise paavsti * legaadid (paavsti saadikud eriül.ga.): kui kusagil oli vaja lahendada mingeid küsimusi, siis paavst saatis selleks oma legaate * kirikukogu: tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus paavst kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid * bulla (paavsti vormistatud seisukohavõtt): ametlik seisukoht, paavsti arvamus * kirikukümnis: kiriku ülalpidamiseks koguti raha, see moodustas ühe kümnendiku maksja sissetlekust Mõisted: märter usu pärast kannatanu ja hukatu ketserid kristlased, kelle printsiibid läksid põhiseisukohtadest lahku abt/abtiss munga-/nunnakloostri pea reliikvia pühakuga seotud ese
Kui inimene seda loeb, annab Jumal talle kõik patud andeks. 14. sajandi alguseks oli paavstide võim hakanud alla käima. Mille põhjustajaks olid pidevad tülid euroopa kuningatega. Paavstide Avignioni vangipõlv ( 1309. 1377.) paavst viibis Prantsusmaal Avignionis, kus ta oli Prantsusmaa kuninga võimu all. Peale seda oli võimul 2 paavsti. 1) Roomas 2)- Avignionis ( vastupaavst ) Selline olukord lõpetati 1414 1417 Kontstanzi kirikukogu otsusel. Millega tagandati mõlemad paavstid ning valiti uus paavst kes jäi Rooma ( Vatikani ). Kuid oma endist võimu ja autoriteeti nad enam tagasi saada ei suutnud. Lääne kirik Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast. Armulaual said ilmalikud vaid leiba Hapendamata leib Ristimärk 5 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Vaimulike vallalisus Ida kirik Püha Vaim lähtub vaid isast
vaimulikud olema vallalised. Kreeka kirikus pidid olema vallalised kõik need, kes on mungad, ülejäänud võisid olla abielus. Paavst saatis oma saadiku ehk legaadi neid erimeelsusi lahendama. Lahenduseni ei jõutud, sest legaat pani patriarhi kirikuvande alla ja patriarh pani legaadi kirikuvande alla. Sellest ajast võib rääkida kirikulõhest, mis sai alguse 1054. 2. Määrati kindlaks paavsti valimise kord. Seni oli uue paavsti ametissemääramine olnud segane. 1059 tuli kokku kirikukogu ehk vaimulike olulisem esinduskogu, kes otsustasid, et uue paavsti valivad Rooma piiskopkonna kardinalid. Kardinalid oli peapiiskopist ja paavstist madalamal kohal hierarhiliselt. · Paavst üritas tugevdada oma võimu Euroopas. Paavsti üritus tõi kaasa investituuritüli.962 oli moodustatud Saksa-Rooma keisririik, kus keiser oli võtnud endale ülesande võtta ametisse piiskoppe ja paavste. Protsessi nimetatake investituuriks, mille käigus antakse edasi ka maavaldus
9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid: · Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. · Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. · Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. · Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. · Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. c. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: · Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. · Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. · Usutõe allikaks vaid Piibel.
Ristiusule panid Etioopis aluse noored süürlased Frumentius ja Aedesius, kes sattusid 4. sajandi algul Aksumisse orjadena, hiljem sai esimesest Aksumi peapiiskop. Etioopia kiriku rituaalides segunes kristlik kombestik kohalike tavadega teatud tseremooniatel põristati trumme ja tantsitroomagsi, uue kiriku sisseõnnistamisel ohverdati loomi jne. Olenemata headest suhetest Ida-Roomaga tekkis siiski nende vahel lõhe 451. aastal Kalcedonis peetud IV oikumeeniline kirikukogu mõistis hukka monofüsiitluse, mida Etioopia kirik järgis. · Monofüsiitluse kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni kontsiili poolt 451. a. vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik. Täna kloostrite ja kirkute rajamisele 6. ja 7. sajandil juurdus ristiusk kindlamalt ning hakkas laiemalt levima rahva seas Aksumis. Hiljem omandasid kloostrid suure majandusliku ja
Taunis astroloogiat, lõpus oli ka õigeusu vastu kriitikat(maavaldused, vägivald ja maksud). Ta suleti aastateks kloostrisse. Munk Feodossi Kossoi: jumalat tuleb kummardada vaimus. Matvei Baskin: õpetus eitas kiriku hierarhiat, ikoonikummardamist ja sakramente. Ta arreteeriti ketserluse eest, piinati ja mõisteti 1553.a hukka ja saadeti Volokolamski kloostrisse. Kirik ja riik- Ivan IV kindlustas õigeusu seisundit, moraali kaitse. ,,Sada peatükki"- ettepanekud ja arupärimused, kirikukogu pidi andma vastused ja lahendused. Preestritel oli hariduseprobleeme. Loodi trükikoda nagu mujal euroopas. Tekkis ülestõus ja masin lõhuti, Ivan tegi uuesti. Trükkaliks määrati Ivan Fjodorov. 1564.a esimene raamat sealt ,,Apostel", peagi tekkis seal tulekahju. ,,Domostroi"(kodukord)- raamat, mis annab juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. 64peatükki, põhiautor on Silvester. Ivan IV terrorireziim mõjus vene kultuurile halvasti. 39
· Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist · Nii positiivses kui negatiivses mõttes · Hakkas välja kujunema pärast ususõdu · Henri IV 1589-1610 · Peetakse esimeseks absolutistlikuks monarhiks · Louis XIII 1610-1643 · Kardinal Richelieu valitsemisaeg I mininstrina Louis XIII ja absolutismi välja kujunemine · Oli komplitseeritud iseloomuga valitseja · Ei huvitanud riigiasjad, pigem kultuuriline tegevus
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Vandersell-rändab ringi ja on erinevates kohtadeks selliks, rännumees. Egalitaarne mentalilteet- saab alguse võrdsuse idee. Linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö. 2 põhilist kaubateede ristumiskohta- Vahemeri (Veneetsia, Genova) ja Läänemeri ( Hansa kaubalinnad(Põhja- Saksamaa)). Seegid-alguses saatis linn sinna haiged, aga hiljem muutus see vaestemajaks. VAIMULIK SEISUS Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogu otsustele. Olulisemad kirikuisad Athanasios, Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisele ja kujuneb välja varakeskaja alguseks. 4.saj hakkab preesterkond kujunema omaette seisuseks. Ametsissepühitsemine- ordinatsioon. Vaimulikelt hakati nõudma tsölibaati (abielukeeld). Neil oli kindel riietus(tumedad riided) ja soeng (paljas pealagi). Varakeskaja lõpuks kujuneb välja Alamvaimullikud kirikuhierarhia, mille tipus on paavst
Tahtis jumalasõna isiklikumaks muuta, teenistusel said kõik laulda Inimene ise loeb jumalasõna Kooliharidus Usupuhastus e reformatsioon Lutheri e. Protestantlik koraan: Tekib 16.saj Mitmehäälne Laulab kogudus Saade(orel) Emakeeles Taktimõõt Värsstekst Luther on ise teinud ka laulu viise „Üks kindel linn ja varjupaik“ Vastureformatsioon Trento kirikukogu 1545-1563 Giovanni Pierluigi da Palestrina ILMALIK MUUSIKA Itaalia: madrigal- väga head värsitekstid, mõeldud koorekihi jaoks, Gesualdo ja Marenzo frottola-(villanella, balletto) Inglismaa: kõik see, mis Itaalias, John Dowland, Thomas Morley Kodune ül: youtube John Dowland Prantsusmaa: Chansonn (kiire, aegl.), Janequin Saksamaa: meistersingerid, Isaac Renessanss 14.-16. Sajand 8.saj eKr- 4
Kehtestati ülestõusmis pühade väljaarvutamise kord (paasa pühade ajal). Arianose õpetus siiski populaarne. Kuidas ülestõusmis pühasid paasadest eristada? Nikaia kehtestas korra, et need pühad ei ühtiks. 21 Gregorianuse kalender pani kirikud raskesse olukorda, sest Nikaia lähtus Rooma Juliuse kalendrist, sellepärast Venemaal vanausulised kasutavad teist kalendrit. Palju kirikukogusid. 1. Oikumeeniline kirikukogu üleüldise kehtivusega. 2. 381 kontsiil tauniti valeõpetusi. 3. 421? kontsiil millises vahekorras Kristuse jumalik ja inimlikosa? Maarja inimesena sündinud Jeesuse ema (Nestori väide). Aasias levis nestoriaanlik kristlus. 13. sajandil kohati nestoriaanlikke kristlasi Aasias. 4. 451 kontsiil monofüsiitide taunimine ehk jumalik allutas inimliku osa Kristuses. 5. 553 kontsiil Konstantinoopolis nestoriaanlus ja monofüsiidid 6
aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal oli Leedu senati 23 liikmest 13 protestanti, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit rooma-katoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreeka-katoliku kirikust Poola alal. Kavatsused ka Rootsi ala rekatoliseerida kukkusid siiski läbi. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (154563, istungjärkudega 154549, 155152 ja 156263). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased - ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mistahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu. Teisel istungil Karl V käsul protestandid küll osalesid, kuid mingile ühisele kokkuleppele mõistagi ei jõutud
Theodosius Suur, kes aastal 380 kuulutas kristluse riigiusuks. 7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 396 kaheks osaks: Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks, millest sai tuhande aastane Bütsantsi keisririik. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma, ausus Konstantinoopolis ja pühitseti aastal 330. 9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? 15 Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus isiklikult. 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal-Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Püha Vaim väljub nii Isast kui ka Pojast. 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13
Imperaatori kaardi ägi küll säilis, aga selle osakaal oli ülimalt väike. Üldiselt harva, kui Imperaatori juhtimise all oli 20 000- 30 000 meest, kuna proniaariliseerimise käigus veel kesvõimu toetanud aristokraatia, selle protsessi lõpule jõudmisel polnud enam huvitatud Imperaatorite võimu tugevnemises. Tekkis olukord, kui paralleelselt riigikassas valitseva raha nappusega, erinevate feodaalide käsutuses olid hiigelvarandused. Bütsants ja I Ristisõda 1095. a. ülemaailmse kirikukogu ajal Paavst Urban II kuulutas välja esimese ristisõja, kasutades seejuures etekäändena ka Bütsantsi varasemat abipalvet. 1096. Aasta kevadel halvasti organiseeritud ja peaaegu relvastamata rahva mass suundus läbi Bütsantsi alade Pühale Maale, röövides ja rüüstates kõik teele jäävad alad, kaasaarvatud ka Bütsantsi alad. Tolleaegne keiser Aleksius I nähes missugust hävingut riigile toovad nn. ,,liitlased" kiirustas nende
Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril. Arvatavasti nihutati sünnipäev teadlikult roomlaste Mithra- ja muude päikesepidustuste ajale. Tours'i kirikukogu otsusega peeti jõulusid 12 päeva. See aeg oli määratud usupüha pidamiseks, mistõttu töötamine oli keelatud. Eestis on jõulud kestnud Kristuse sünnist ehk 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis advendist kolmekuningapäevani. 19. sajandil on jõulusid venitatud pikemaks nn järelpäevade ehk lapsepäevade ehk annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi. Tundub, et sel
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
kogukonna põletamise tuleriidal. Samad ründajad jätkasid juutide massimõrvadega ka mujal Saksamaal ja Austrias. Arvatakse, et siis mõrvati 100 000 juuti ja hävitati umbes 140 juudi kogukonda. Prahas sai armulaualeiba kandev preester riivamisi pihta juudi laste poolt mänguhoos visatud liivaga. Vahejuhtum põhjustas veresauna, kus mõrvati 3000 juuti. Häbimärk 1215. aastal kuulutas paavst Innocentius III kokku kutsutud IV Lateraani kirikukogu, et 4. Moosese raamatu 15:37-41 alusel peavad juudid kandma riideid, mis neid teistest eristaksid (sama piirang, mis kehtis ka saratseenlaste ja hiljem ketserite, prostituutide ja pidalitõbiste jaoks). Sellele lisaks pandi nende riietele eristusmärk, sajandeid enne natside kollast tähte, häbimärk, millel oli erinev kuju ja värv erinevates maades. Häbimärk tegi juutidest sotsiaalsed heidikud ja nad muutusid kaitsetuks nii füüsiliste kui ka verbaalsete rünnakute eest.
1 1http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 5 1.2 Juudi rahva sündmuste kronoloogia 70- Juutide Teise Templi purustamine Jeruusalemmas roomlaste poolt. Kristlased, sel ajal väike juudi sekt, võtsid seda kui jumala märguannet teistele juutidele ja kõigile juutidele osaks saavaid kannatusi kui jumala tahet. 1096- Algas Esimene ristisõda. Teel Pühale Maale tapsid ristisõdijad kolmandiku Saksa- ja Põhja-Prantsusmaa juutidest. 1215- Toimus neljas Lateraani kirikukogu, kus paavst Innocentius III tutvustas märki, mida juudid pidid teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust. 1348- Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute. 1492- Likvideeriti suurim juutide kogukond Hispaanias. Juute sunniti valima ristiusku
dünastia: Konrad II (1024-1039), Heinrich III (1039-56), Heinrich IV (1056-1106), Heinrich V (1106-1125). 1024 suri viimane Saksi dünastia esindaja järglasteta, Saksamaa eliit valis uueks kuningaks Franki hertsogi Konrad II, kes pani aluse Franki dünastiale. Investuuritüli - Rooma paavstide ja Euroopa valitsejate vaheline võitlus 11.-12. sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse investuuri pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks. Oli eriti äge Saksamaa valitsejatega (keiser Heinrich IV ja Gregorius VII võitlus, Canossa), see lõppes kompromistliku Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli paavstivõimu tugevnemine ja Saksa- Rooma keisrite võimu nõrgenemine. Wormsi konkordaat Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122
avardada. Kiriku rikkuste suurendamine o Finantseerijad- kaupmehed (kaubateede laienemine- rikkuste suurenemine) o Raskelt relvastatud jõud- aadlikud, feodaalide nooremad pojad (tahtsid saada mujalt maad ja rikkusi) o Põhimass- talupojad (tahtsid saada maad, vabaks, rikkusi) o Ühiskonna põhjakiht (saada pattudest priiks, rikkaks) · Avaakordiks oli 1095 aastal Clermonti kirikukogu. Paavst Urbanus II kõne, kus kutsus üles Püha Hauda vabastama ja kinnitas ristisõdijate privileegid. · Erinevates allikates loetakse ristisõdu erinevalt. Klassikaline on 8 I ristisõda 1096-1099 · (sellele eelnes talupoegade ristiretk 1096. Lõppes nurjumisega. Järelejäänud ühinesid rüütlite armeega. · Selle initsiaatorid olid Toulous'e krahv Raymond ja Lorraine Lotring'I hertsog Godefroi
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
kitsikusse ja olukord ei paranenud eriti ka sula perioodil. Tähelepanuväärne osa pastorkonnast, reiste seas kogu kiriku juhtkond, oli siirdunud pagulusse ning paljud pastorid vangistatud või välja saadetud. Kirikuhooned riigistati, aga kogudused said need oma kasutusse. 1945. aasta sügisel valiti konsistoorium ja piiskopi asetäitja, kes aga 1949. aastal välja saadeti. Samal aastal kogunenud kirikukogu valis kirikule uue juhi, Jaan Kiivit seeniori, kelle tiitliks sai peapiiskop. Temast kujunes kirikule ligi paariks aastakümneks võimekas esikarjane, kelle ajal luteri kirik posit- sioneerus nõukogude ühiskonda. 194S. aastal julgeolekuorganite agendiks värvatud Kiiviti juhtimisel suutis kirik luua rahvusvahelisi kontakte, kui peapiiskop 1955. aastal pääses esimest korda välismaale (Soome ja Inglismaale) ning 1960. aastate alguses
kultuuri. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt nt Cologne peapiiskop Bruno, kes õpetas ka teistele. Ainsaks tsivilieeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impteeriumiks Roomat. INVESTUURITÜLI: Rooma paavstide ja Euroopa valitsejate vaheline võitlus. 11.-12. Sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse- investuuri- pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks .1076 heitis paavst Heinrich IV kirikust välja, mille peale Saksa hertsogid otsustasid, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse. 1077. Aasta jaanuaris seisis Heinrich IV kolm päeva lumes Canossa paavsti residentsi ees ning paavst andis alle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt 1980 pani paavst Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich kelle käes oli sõjaline
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
nii nagu taevariik oli tähtsam maisest riigist. Nende tõlgenduse kohaselt said keisridki oma võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel. Keisrid sellega ei nõustunud, väites, et on saanud võimu otse Jumalalt ja et paavstid peaksid piirduma ainult vaimulike , mitte ilmalike asjadega. Paavst Gregorius VII reformid: * Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista. · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · Ainuüksi paavst võib kutsuda kokku kirikukogu · Ainuüksi paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada · Ainuüksi tema võib langetatud kohtuotsuseid muuta · Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses · Tema võib tagandada keisreid · Tema võib vabastada alamad ustavusvandest · Kõik vürstid peavad suudlema paavsti jalgu *Usa sünd, Inglise asumaad Põhja-Ameerikas; Vabadussõja põhjused ja käik; iseseisvuse väljakuulutamine, Th. Jefferson, B
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele.
Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele.
Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale – õigele uskumusele.
kurjategija ameti ei pääseks ja neid pidi tõendama, muidu karistati sind ennast.Kandidaat pidi tulema vaimulikkonnast, mitte ilmalikust riigiteenistusest. Ei tohtinud olla abielus. Ei võinud olla kokubiini. Ei tohtinud olla järeltulijaid, kiriklikud ametid ei võinud muutuda päritavaks. Ta pidi kirikuõpetust hästi tundma,ametisse ei saandu raha v kinkide abil. Ta pidi elama oma karja juures ja ei tohtinud lahkuda kauemaks kui 1.aasta. Ta oli eeskuju kõigile vaimulikele. Sinod ja kirikukogu oli piiskoppide kokkutulek erineva tasemega küsimuste arutamiseks, otsustamiseks ja seaduste andmiseks. Kiriku ühtsus toetus piiskoppide üksmeelele. Üksteisele järgnesid üha uued riigi ja provitside kirikute seadusandlikud kogud. Reguleeriti kirikliku eluviisi küsimusi. Otsustati kuidas karistada. Kirikuametite jaoks seati ametiseadmise dokumendid. 4.Imperator intra ecclesiam non supra ecclesiam Ida ja Lään olid teineteisest algusest peale erinenud
ennast.Kandidaat pidi tulema vaimulikkonnast, mitte ilmalikust riigiteenistusest. Ei tohtinud olla abielus. Ei võinud olla kokubiini. Ei tohtinud olla järeltulijaid, kiriklikud ametid ei võinud muutuda päritavaks. Ta pidi kirikuõpetust hästi tundma,ametisse ei saandu raha v kinkide abil. Ta pidi elama oma karja juures ja ei tohtinud lahkuda kauemaks kui 1.aasta. Ta oli eeskuju kõigile vaimulikele. Sinod ja kirikukogu oli piiskoppide kokkutulek erineva tasemega küsimuste arutamiseks, otsustamiseks ja seaduste andmiseks. Kiriku ühtsus toetus piiskoppide üksmeelele. Üksteisele järgnesid üha uued riigi ja provitside kirikute seadusandlikud kogud. Reguleeriti kirikliku eluviisi küsimusi. Otsustati kuidas karistada. Kirikuametite jaoks seati ametiseadmise dokumendid. 4.Imperator intra ecclesiam non supra ecclesiam Ida ja Lään olid teineteisest algusest peale erinenud
Serbia patriarh (1346; 1920) Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1589; 1917) Rumeenia patriarh (1925) · Konstantinoopoli e Oikumeeniline patriarhaat Patriarh Bartholomaios I · Moskva patriarhaat (1589) Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill Ristiusustamine 988 (Kiievi vürst Vladimir) Katoliku kirik · Katoliku ( "üleüldine") · Paavst (Rooma piiskop/patriarh) Peetrus · 2. Vatikani kirikukogu (2. Vaticanum (1962-1965)) - teemaks oli kiriku kohast kaasaegses maailmas. Tähtsamad katoliiklasi puudutavad otsused olid seotud sakramentide, keelekasutusega jumalateenistustel ja suhtumisega mitte- katoliiklastesse. Jumalateenistustel võis hakata ladina keele asemel kasutama ka kohaliku rahva keelt. Mitte-katoliiklaste suhtes muututi sallivamaks. http://et.wikipedia.org/wiki/II_Vatikani_kirikukogu · Franciscus
1980. aastail jõudis fundamentalism Ronald Reaganiga poliitikasse/valitsusse. Pastor Jerry Falwell: ,,Jerry armastab kõiki inimesi, välja arvatud naisi, musti ja homosid." - 1980. aastail poliitikasse. Vastuseis muuseas ka katoliku kirikule, mille enda keelekasutus ja hoiakud on väga sarnased, aga mis on pigem kaitseseisundis ega ürita oma piire laiendada. Fundamentalism püüab laieneda. 1962-1965: II Vatikani kirikukogu katse moodsale maailmale avaneda. Sest ajast on katoliku kirikust palju fundamentalistlikke liikumisi tekkinud. Islamifundamentalism: 1979. aastast alates, kui Iraanis kehtestati ajatolla Khomeini poolt teokraatlik riigikord. Igasuguste sotsiaalsete probleemide lahendusena nähakse algse, puhta usu juurde tagasi pöördumist. Lääne ülemvõimu vastu võitlemine. Reaktsioon moderniseerumise ja läänestumise vastu. (1979. a sai paavstiks Johannes Paulus II).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
