"Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes · muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast.
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
Särg, 2006, lk. 15). 3. Iisaku vald Varem kandis nimetust Iisaku kihelkond ja kuulus ajaloolise Virumaa alla. Kihelkond asutati 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete äärealade baasil. Tühisel määral hõlmati sellesse ka varasemaid Viru-Jaagupi kihelkonna idaosi. Kaasaegsel haldusjaotusel paikneb Ajalooline Virumaa keskusega Rakveres suurelt osalt praeguse Ida- ja Lääne-Viru maakonna aladega. Iisaku kihelkonna keskosa hõlmab enda alla Iisaku kirikuga moodustava Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed hõreda asustusega alad Tudulinna ümbruses moodustavad Tudulinna valla, mis vähesel määral ulatub lääneservas ka kihelkonna aladelt välja. Lõunaservas asuv Peipsi rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab tänapäeva Alajõe valla peamise osa. Kuremäe kloostri ümbruse suured hõredad alad ning Narva jõe ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Iisaku kihelkonna
Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud (umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad Ooperi eelkäijad: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Tekkis umbes 1580 Firenzes: Camrata poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahvid Bardi ja Corsi. AntiikKreeka kultuuri austajad leidsid, et kaasaja muusikas on lõhe muusika ja teksti vahel, kuid antiikkultuuri muusika on täiuslikult väljendusrikas, meeldiv, selge ja lihtne. Suurem mõju peaks olema
Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kir...
püramiid — Egiptuse ülikute, eriti vaaraode haudehitis nelinurkse põhiplaaniga ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega. reljeef — skulptuuriliik, mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud. ristkuppelkirik — kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille keskosa katab kuppel; levinud eriti Bütsantsis. ristikäik — võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab või kloostri-õue ümbritseb, esines ka kindluste, losside jne. siseõuedel. ristiusk — vt. kristlus. ristlillik — raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, f iaalide, ehisviilude jne. tipus; meenutab pealtvaates nelja kroonlehega õit. ristvõlv — neljaosaline võlv, mis tekib kähe silindervõlvi ristuval lõikumisel. roidvõlv — roietele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris.
Ta on armuvalus kuna Faust ei ole pidevalt temaga. ,,Mis mõtlen, ei mõista, mis teen, ei tea." ,,Kus istun või astun, ta meeles on mul." Marta aed 1.Kuidas areneb suhe? Margareta räägib, et Mefistofeles hirmutab teda, tundub talle mingi halva isikuna. ,,Ta pilk toob kananaha selga. Ei ole eladeski veel mulle keegi olnud nii vastumeelt." Sellest tõstatab Margareta omakorda küsimuse, et kas Faust üldse jumalasse usub. ,,Kas kirikuga sa ei ole halval jalal? Mind tihti võõrastab su kõneviis. Sa oled tark ja hea, kuid leige usu alal." Noored lepivad kokku, et Margareta annab emale unerohtu ja siis saab Faust temaga öö veeta. ,,Koos olla võiksime hommikuni, Kui ma magaksin omapead. Kuid emal on ju linnu uni." ,,Kui see su ainsaks mureks, siis leiab nõu. Siit rohust mõni tilk, ja raskes rammestuses keha vaob une hõlma silmapilk." Kaevul Margareta räägib külatüdruk Liescheniga
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta l...
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahva...
OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana
Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Ooper Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks. Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud
mõlema suguvõsa vapil olnud roosist); alles pärast seda sõda (NB! eelnenud Saja-aastane sõda oli ju olnud ka väga kurnav) algas Inglismaa rahumeelne areng. d) 16. sajandil mõjutas reformatsioon ka Inglismaad kuningas Henry VIII ei nõustunud alates 1534. a. alluma Rooma paavstile, kujunes anglikaani kirik (väliselt ja sisult jäi palju samaks katoliku kirikuga, suurimaks erinevuseks: anglikaani kiriku peaks oli Rooma paavsti asemel Inglismaa valitseja) > seega sai ka Inglismaast protestantlik maa (ent mitte niivõrd valitseja usuliste veendumuste pärast vaid isiklikel põhjustel) protestantlik riik, kuid pärast Henry VIII surma jätkusid tegelikult tõsised usutülid (nt tema tütar Mary püüdis taastada katoliiklust)
Imetleme kaunist vaadet Vysoki Zamoki kindlusemäelt (409 m üle merepinna). Majutus hotellis DNESTR. Läbisõit: 430 km 3. Päev/ Lviv- Tsernivitsi 07.30 Hommikusöök hotellis, vabastame toad. 08.30 Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi.(umbes 2 tundi) Tutvume Lvivi vanalinnaga, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lvivis asub ka Ukraina vanim ülikool. Tutvume veel Uspenski kiriku, Püha Jüri katedraali ja dominiiklaste kirikuga. 12.00-13.00 Lõunasöök (organiseeritud) 13.00 Lahkume Lvivist ja suundume Tsernivtsi. Teel peatus Kolomyias, kus külastame hutsuulide rahvusmuuseumi. Muuseumis on võimalus tutvuda Hutsuulide käsitööga. Ööbimine hotellis Cheremosh. Läbisöit: umbes 300 km 4. Päev/ Tsernivitsi 07.30 Hommikusöök hotellis. 08.30 Sõidame rahvusvaheliselt tuntud suusakuurordisse. Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi: kõrged oruterrassid, Mõkola ja Svõrõdoni puitkirik,
kaar. o Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. Mausoleume tähtsate inimeste hauakambreid- keiser Hadrianuse, Mitmekorruselisi elamuid Basiilika- ehitusstiil. Kesklöör on kõrgem kui külglöörid. Löörid on sammastega eraldatud. Ainukeseks valgusallikaks on kesklööri ülemises osas olevad aknad. Kui aknaid ei ole on tegu kirikuga. Roomalsed armastasid meelelahutust, selleks ehitati amfiteatreid ja erinevaid staadione. Suurim amfiteater on Colosseum, mahutas 50 000 pealtvaatajat (kolmekorruseline, esimene dooria sambad, teisel joonia sambad ja kolmas oli kõige kergem, korintose sambad. Sellel oli 80 sissepääsu. Pealt sai katta päikesevarjuga. Igal ühiskonnagrupil oli oma sektsioon ja oma sissepääsud.) Keskmise korruse kaartes olid skulptuurid.
Letopiss kohalik kroonika. Kirjutati palju kroonikaid. Andrei Krubski Ivani usaldusalune vürst. Ta on juhtinud Vene väge mitmes lahingus tatarlaste vastu, aga ka Liivi sõjas. Mingis lahindus läks halvasti ja siis põgenes Ivani eest ning hakkas Moskva suurvürste maha tegema. Venemaal üldiselt kriitiline suhtumine kirikusse. Kõlblusprobleemid, varandused, riigi ja kiriku suhted. Maksim Kreeklane(Michael Trivolis). Erimine kriitik. Sattus vastuollu õigeusu kirikuga. Feodossi Kossoi esitas seisukoha, et Jumalat tuleb kummardada vaimus, mitte aga välistes vormides, eitas kõiki kultusevorme ja nimetas kirikuid ebajumalakodadeks. Jumala ees on kõik võrdsed. Matvei Baskin eitas kiriklikku hierarhiat, ikoonikummardamist, sakramente. Toetuda tuli ainult Uuele testamendile, ligimesearmastus. Taunis pärisorjust. Kui mujal reformeeriti, siis Ivan samal ajal kindlustas vene õigeusu seisundit. Eriti oluline oli 1551. aastal peetud nn Stoglavi kirikukogu
maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei ei ole aga identne kirikuga, sest see ühendab nii tõelisi kui ka võltse kristlasi. Kuigi kogu ajalugu on allutatud Jumala tahtele ja päästeplaanile, kujutab ajalugu endast maailma loomishetkest alates pidevat võitlust mõlema "olemisvaldkonna", usu ja uskmatuse vahel, mis peab viimaks lõppema civitas Dei üleva võiduga. Jumala kogukonna (civitas Dei) liikmeks saab uskudes Jumalasse. Nii tõuseb ka poliitilises mõtlemises esikohale credo (mina usun...)
aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav")
See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Arhitektuur Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka
Romaani kunst Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust. Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide nagu ümarkaare ja samba kasutamisest. Romaani stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi kunstist ja vähesel määral islami kunstist. Romaani kunst on seotud ristiusu kirikuga. Arhitektuuri väliseks põhitunnuseks on ümarkaar. Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvide raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad. Üks põhilööv ja üks või mitu külglöövi. Lööve eraldasid sammaste read ehk piilarite read. Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati vitraazidega.
rakendati siiski üsna valivalt. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. Töösturid, maaomanikud ja pankurid jäeti puutumata. Juudid langesid põlatud vähemusena terrori alla. Ka mustlased, homoseksualistid, kerjused ja muud asotsiaalsed elemendid sattusid natside surve alla. Kuid mitte ühtegi Saksamaa katoliikliku piiskoppi ei saadetud, vaatamata võitlusele kirikuga, koonduslaagrisse. Politsei kimbutas suurlinnades rohkem töölis- kui keskklassi piirkondi. Maapiirkondade taluinimesi ja väikeomanikke ei puudutatud. Üldiselt olid repressioonid tollal suunatud ühiskonna nende osade vastu, kellel polnud võimu ega populaarsust. "Suurte ninade" vastu võeti ette vähe või mitte midagi eriti reziimi varasematel aastatel. Samuti ei kestnud repressioonid katkematult. "Võimuhaaramise" ajal olemasolevaid valitsemisvorme minema ei pühitud ja
v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavaliselt k6rgem keskl66vi p6randast ja seal all asus krypt mida kasutati aadlike matmispaigana.Romaani ajal ehitati kiriku torn kokku kirikuga v2ljaarvatud Itaalased.Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht.L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased ...
5. Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas: 5.1. Abieluõigus 5.2. Lasteõigus 5.3. Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut. ABIELUÕIGUS 1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2. Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all 3. Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele. 4. Kolm abielu sõlmimise vormi: 4.1. Confarreatio-seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming.Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba. 4.2. Coemptio-naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile. 4.3
eeskuju võtsid? Tähtis oli korrapärasus, sümmeetria, loogika. Ehitati lihtsaid hooneid, keerukamad detailid kadusid. Stiilipuhtus. Eeskuju võtsid nad kõikvõimalikest Antiigi ehitistest. 34. Mille poolest erines renessanss Madalmaades renessansist Itaalias? Mis on iseloomulik Jan van Eyck`i maalidele, milliseid uuendusi tõi ta euroopa kunsti? Madalmaades kujutas Renessanss nähtavat ja igapäevast maailma, Itaalias aga meelelist ja üleloomulikku maailma. Itaalia kunst oli kirikuga sügavalt seotud, aga Madalmaades käsutasid seda linnakodanikud. Jan Van Eyck’i maale iseloomustab reaalsed kujutised ja mitmetähenduslikud sümbolid. Ta tõi õlimaali Euroopa kunsti ja täiustas seda. Teosed: "Arnolfini abielupaar" 35. Kes oli Albrecht Dürer ja mida uut tõi tema euroopa kunsti? Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister. Dürer tõi Euroopa kunsti detailirohke graafika, puu ja vaselõike
samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm ei ole tüüpilised Tallinna 13. s sakraalehitistele, mis olid Vestfaali mõjutustel laiad ja lühikesed kodakirikud. Arhitektuuriliselt läheneb pigem Tallinna 15. s ümberehitatud kirikutele. Põhiplaan sarnaneb Pirita kloostri kiriku (1417 36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga. Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali kujundus ja võlvistik. Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus tehti Katariina kiriku juures ehitustöid, allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana ümber. Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on identne ürikutes mainituga, ei saa kindlaks teha. Katariina kirik oli 15. s algul ilmselt kodakirik (aknad pikihoone seintes liiga kõrged basiilika jaoks). Roidekatkete järgi võib oletada, et seal
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultu...
aplausiga Galilei tulekut. Galileiga on kaasas tema tütar Virginia ja selle peigmees Ludovico Marsili. 7) Galileist on saanud vahepeal tõeline kuulsus. Isegi tema tütrele langeb osaks, võrreldes teistega, palju parem kohtlemine. Galilei õpetab sekretäre uut moodi malet mängima (suurte sammudega). Bellarmini teeb Galileile selgeks, et ta oma teooriatest lahti ütleks. Kuid talle jääb alles õigus oma uurimustöödega edasitegelemine, kuid ta ei või midagi kirikuga vastuolus avalikuse ette tuua ning mis seda kahtluse alla võiks seada. Kõnelus. Roomas, Firenze saadiku palees tuleb Galilei jutule väike munk, kes oli talle pärast Collegium Romaniumi isungit paavsti astronoomi otsuse salaja teatavaks teinud. 8) Munk räägib, et talle sai selgeks, kui ohtlik on inimkonnale liiga pidurdamatu uurimine ning, et ta on otsustanud astronoomiast hoopiski loobuda. Galilei üritab talle selgeks ,teha et kõik mis
Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selleseinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele võisammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Tornlinnused asusid kindlustatud linnuslossi kõige raskemini ligipääsetavas osas. Need olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga. Ülemistel korrustel elati. Kivist tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Joonis 10. Romaani kiriku plaan 11 GOOTI Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega
Hinnatakse eetika kaudu (aus-ebaaus) 2) korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3)tava harjumusel põhinev käitumisreegel 4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone 5)välise kultuuri e kombestiku normid viisakusreeglid 6) õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2
aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav")
Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgenema Vene ametivõimude tagasikiusamise eest (entsüklopeedia 1998). Rootsi võimu ajal sai luterlik kirik eestis jalad kindlalt alla. Rahvale hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi ning tõlkima vaimulikku kirjandust eesti keelde. Pandi alus rahvakeelsetele algõpetustele (entsüklopeedia 1998). Eestikeelne kirjasõna on tihedalt seotud nii kooli kui kirikuga, mis omakorda on teineteisest raskesti lahutatavad. Eesti kahes kirjakeeles ilmus 1710. aastaks kokku vähemalt 45 raamatut. Näiteks kodu ja kirikuraamatud, mille koostas Heinrich Stahl. Raamatuid levitasid trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid (Vahtre 2000). Kunstis hõlmab Rootsi võimuaega üldiselt barokkstiil, mis jõudis Eestisse juba 17. sajandi keskpaiku ning mis 1730.-1740. aastatel läbis rokokooetappi. Nii nagu
Rooma Gallia Ceaser vallutas Gallia 52eKr- Rooma sõjalaagritest said Prantsuse linnad. Merovingide Gallia- frangid imbuvad galliasse 5 saj pKr. Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli kuningas Chlodovech 1(valitses 481-511), kes pani aluse Marovingide dünastiale. Chlodowech 1- frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Chladovechi võimu aitas tugevdada astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga. Ta lasi kirja panna esimese frangi seaduste kogu. 511 suri Pariisis. Tema poegade vahel kodusõjad- valitsevad majordoomased. Karl Martell- Karolingide Gallia- 714 saab franfi riigi majordoomuseks Karl Martell- 732 aastal võitis Paitiersi lahingu Pippin Lühike- Karl Martelli poeg. Sai kuninga tiitli- tekkis kirikuriik Karl Suur- 768-814 valitses Franke Karl Suur, kes ühendas kogu Gallia- sõdis palju. Tal oli rändõudkond
Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida
OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana
Thomas vaatas ning vastas. ,, Ma usun pigem, et eesel lendab, kui munk valetab" Nicolaus Cusanus (1401-1464) Sündis Lääne Saksamaal. Kardinal valib paavsti. Tunnus punane kübar, punane riietus. Hollandi linna Deventeri ,, ühise elu vennad" ilma mungatõotuseta mungaelule pühendunud inimesed. Õppis Heidelbergis, Padova ja Kölni Ülikoolis. Paavast Eugenius IV ülesanne külastata Bütsantsi, et saavutada ortodoksi kiriku ühinemine katoliku kirikuga ( ebaõnnestus). Renessanss hakati inimesekeskselt maailma vaatama. Peateosed: · Õpetatud mitteteadmistest · Oletustest · Jumala nägemisest. 1448. sai kardinaliks. Suri 1464 Todi linnas ( Kesk - Itaalias). Ta on maetud Rooma San Pietro in Vincoli kirikusse. Püha Nicolaus - Santa Claus. Mustpeade vennaskond vallalised kaupmehed Suur Gild abielus kaupmehed Paljusus ja ühtsus ei pruugi olla vastandid.
võtsid? Tähtis oli korrapärasus, sümmeetria, loogika. Ehitati lihtsaid hooneid, keerukamad detailid kadusid. Stiilipuhtus. Eeskuju võtsid nad kõikvõimalikest Antiigi ehitistest. Mille poolest erines renessanss Madalmaades renessansist Itaalias? Mis on iseloomulik Jan van Eyck`i maalidele, milliseid uuendusi tõi ta euroopa kunsti? Madalmaades kujutas Renessanss nähtavat ja igapäevast maailma, Itaalias aga meelelist ja üleloomulikku maailma. Itaalia kunst oli kirikuga sügavalt seotud, aga Madalmaades käsutasid seda linnakodanikud. Jan Van Eyck'i maale iseloomustab reaalsed kujutised ja mitmetähenduslikud sümbolid. Ta tõi õlimaali Euroopa kunsti ja täiustas seda. Teosed: "Arnolfini abielupaar" Kes oli Albrecht Dürer ja mida uut tõi tema euroopa kunsti? Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister. Dürer tõi Euroopa kunsti detailirohke graafika, puu ja vaselõike. Ta tegeles puu- ja vaselõikega.
muudatused just viimastel aastakümnetel elektroonika võidukäigu tulemusel on aruanded järjest enam ja üha lihtsamini kättesaadavad virtuaalsel kujul. Ajaleht Eesti Kirik (EK) EK on EELK nädalaleht, n-ö kirikuleht, mis alustas ilmumist 1990. a märtsis (esimesel aastal kaks korda kuus, kokku 20 numbrit, alates 1991. aastast aga kord nädalas kolmapäeviti, aastas 52 numbrit). EK tähtsus seisneb selles, et nad on kogu uuritaval perioodil kajastanud kõiki kirikuga seotud tähtsamaid sündmusi ja üritusi. EK kasutamisel allikana on oma kindlad kriteeriumid, mida tuleb silmas pidada. Esiteks on EK EELK ametlik häälekandja. Seega peab seal kajastuma ametlik ja adekvaatne informatsioon kirikuelu kohta, samuti peab ta olema võimalikult neutraalne. EK põhikirjas on ajalehe eesmärgid ja ülesanded lahti kirjutatud: Vastavalt SA Ajaleht Eesti Kirik põhikirjale on põhitegevus kirjastustegevus, sh nädalalehe Eesti Kirik väljaandmine
saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus. Eeskujuks seati loodus (kõik mis looduses on mõistlik), aga loodusega vastuoluline polnud õige. Uus humanism. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale. René Descartes ,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus.
Rooma perfekt alustas Damasuse vastu kohtuasja, kuid Rooma sinod mõistis ta vabaks. Sellest juhtumist lähtuti ka edaspidi ehk riikliku seaduse järgi lahendas kirik ise oma probleeme vaimulikega. Damasuse ajal kujuneb välja ka paavsti kateeder, apostellik tool ei ole seotud enam piiskopi isikuga, vaid on ajatu. Samuti kuulutas Damasus Rooma valitsemisõigust Ida üle. See viis Konstantinoopoli kirikukoguni 381. aastal, kus kehtestati, et metropoliitide võim piirdub nende oma kirikuga ja ka ordineerimine ei tohi toimuda väljaspool oma kirikut. Konstantinoopolist sai uus Rooma, seda otsust ei ole Rooma tänase päevani tunnistanud. Paavst Leo Suurt (440 461) peetakse esimeseks suureks paavstiks, ta sai esimesena nimetuse doctor ecclesia. Kui Idas arenes välja riigikiriku mõtlemine, siis Roomas kasvas järk-järgult paavsti iseseisvus. Leo Suure ajal hakkas arenema ka kiriku juhtimise aparaat. Süsteem asus kinnistama suhtumist, et paavst on kiriku pea
Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes
Ehitussüsteem võttis kasutusele teravkaare, roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared. Tugikaar oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus sama. Surve oli selle tõttu suunatud rohkem alla poole, mitte külgedele. Võimaldas teha kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlv ogas võlvikus oli diagonaalis asetatud kaks raidkivist vööd, mis võtsid osa kandvast funktsioonist. Surve oli koondatud 4 punkti. Võlvide külgsurve langes tugipiitadele, mis olid ühendatud kirikuga tugikaarte abil. Sellist konstruktsiooni kutsutakse ka skelettarhitektuuriks. Aknad muutusid suuremaks ja peaaegu vaba seinapinda ei jäänudki. Sisearhitektuuris alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse peamiselt trifoorium (empoorid hakkasid kaduma). Valgmiku osas muutusid aknad suuremaks, ulatudes ligi põrandani. Seinamaali ei kasutatud, aknad kaunistati vitraazidega. Eelistati sammaste asemel kimppiilareid.
Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjut...
SALLIVUSEST AUTENTSE EETIKANI Kaplanile1 on ühiskondade nn areng ja Looja ise võimaldanud olla sallivusele ja autentsele eetikale2 rajatud aluspõhjal töötegijaks kolmes rollis ja seoses korraga: 1) seoses inimestega, üksikisiku hingehoiuga, 2) seoses evangeeliumiga, teoloogiaga, 3) seoses institutsiooniga, kirikuga. Neid kolme rolli ja seost võib kaplan üleilmastumise protsessis sattuda, ja ilmselt satubki, aktualiseerima erinevates ühiskondlikes korraldustes: impeeriumites, rahvusvahelistes ühiskondades, konsotsiatsioonides, rahvusriikides, sisserändajate ühiskonnas. Loetletud viis korraldust võivad esineda nii poliitilis-riiklike ühendustena ükskõik kus maailma nurgas kui ka siseriiklikes avalik-õiguslikes või eraõiguslikes institutsioonides.
kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on
1. Kus sündis Nicolaus Cusanus? V: Kuesis, Lääne-Saksamaal 2. Kellega oli Nicolaus Cusanus seotud Hollandi linnas Deventeris? V: ,,ühise elu vendadega", kes olid ilma mungatõotuseta mungaelule pühendunud inimeste ring 3. Millistes ülikoolides Nicolaus Cusanus õppis? V: Heidelbergis, Padovas ja Kölnis 4. Millisel paavst Eugenius IV ülesandel külastas Bütsantsi? Kas ta täitis ülesande? V: Bütsantsi külastamise eesmärk oli saavutada ortodoksi kiriku ühinemine katoliku kirikuga, kuid see ei läinud korda 5. Nimeta kaks Nicolaus Cusanuse peateost. V: De Docta Ignorantia ehk Õpetatud mitteteadmisest ja De Coniecturis ehk Oletustest ja De Visione Dei ehk Jumala nägemisest 6. Millise kõrge tiitli sai Nicolaus Cusanus 1448. aastal? V: kardinali 7. Kellega oli Nicolaus Cusanus ägedas konfliktis? V: Tirooli hertsogi Sigismundiga 8. Mis linnas Nicolaus Cusanus suri 1464? V: Todi linnas, Kesk-Itaalias 9. Kuhu on Nicolaus Cusanus maetud
Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu. Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne. Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. RaplaVirtsu raudtee avamine 1930.ndate aastate algul andis tõuke aleviku edasisele arengule. 1945. aastal sai alevikust alev. 1990.ndadel aastatel ei soovinud alev linna staatust. Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal. Raikküla vald asub Raplamaa keskosas Eestimaa südames. Kui Rapla linn, Märjamaa ja
Esimese juhiks oli Johann Voldemar Jannsen, kes arvas, et eesti kultuuri on võimalik arendada, toetudes mõisnike ja kiriku heakskiidule ja püüdes vältida tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald
aasta jooksul oli kahtlemata suursaavutus ja näitas rahva musikaalsust, teiselt poolt ka organiseerijate mõju ja osavust. Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata.". 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Repertuaar Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate
Katoliikliku kirikuks keeleks oli ladina keel. Maal oli mitmesuguste mungaordude kloostreid tsitserlaste mungaordu, domiiniklaste mungaordu ja frantsisklaste mungaordu. Hakati ehitama agustiinlaste ordu kloostrit piritale. Kloostrid olid suurte maavaldustega nii nimetatud kollektiivsed mõisnikud. Nõudsid makse ja tegu oma majapidamises. ÜLEMINEK KESKAJAST UUSAEGA EHK VARAUUSAEG Reformatsioon Eestis Haridusolud: Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga Koolide peaülessandeks oli vaimulike ettevalmistamine Peeti tähtsaks,et preestrid oskaksid kohaliku keelt Tegutsesid toom -,ja koostrikoolid Uue kiriku rüpes tekkisid eeldused kogu kooliõpetuse ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutmiseks Välismaa ehitusmeistrite vahendusel jõudsid eestisse erineva päritolu ja iseloomuga arhitektuurivormid ning dekoratsioonid ( tallinna kiviarhitektuur iseseisev ehituslooming)
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224.......................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
