oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid
kodanik langetab oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valija otsustab viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. Klassikuuluvus, mis seostud sotsiaal-majandusliku positsiooniga, oli Euroopa hääletusmustrites otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass valdavalt vasakparteidi, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamis mõjutas ja inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeval ei ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised: ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid. Nende muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma mõju avaldavad ka erakondade programmed, mis on muutunud sarnasemaks ning hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast tervikuna.
Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid. Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel
Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti
korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
jälgida. Alfredist pidi saama vaimulik. Isapoolne jäik kontroll ja mahasurumine avaldas kest- valt mõju Marshall’ile. See väljendus kalduvuses hüpohondriasse, samuti tekkis tal hirm lais- kuse ja jõudeelu ees. Vastukaaluks eelistas tegevusi, mis pakuks “puhast rõõmu”, nagu näiteks matemaatika. Sealt pärinevad juured ja kogemused juba varases nooruses. Isa soovil oli tema haridustee planeeritud siduda anglikaani kirikuga kuid Marshall eelistas Oxfordi matemaatikat ja Cambridge’i. Ta oli oma põlvkonna üks parimaid matemaatika õpilasi Inglismaal. St. John College’is õppides paistis Marshall silma andeka matemaatikuna ja metafüüsika huvilisena. Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele. Kogu oma täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast kui eraldi õppeainest, kuigi tema unistus eraldi ökonoomika teaduskonna avamisest, õnnestus alles 1903. aastal Cambridge’is. Marshall valiti 1865
kohtutes, ülikoolides, diplomaatias + kirjutati raamatuid. Germaanlased euroopas Läänegoodid - Hispaania, Gallia lõunaosa. Idagoodid - Itaalia Gallia kirdeosa - burgundide riik Ülejäänud Gallia - frangid Põhja-Aafrika - vandaalide all Britannia - anglosakside võim Frangi riigi sünd Lõid suuriigi. Rajaja - Chlodovech I, pani aluse Merovingide dünastiale. Teda aitas astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga - ta kindlustas kõrgvaimulike enamiku toetuse. Kui Chlodovech I suri, jagati riik ta kolme poja vahel e tulid võimuvõitlused. Tegelik võim kandus kuninga kojaülemate e majordoomuste kätte. Majordoomus Pippin ühendas 687. Aastal frangi riigi uuesti. Ta pojapoeg Pippin Lühike kukutas 751. aastal senise valitseja (tegi riigipöörde) ja lasi end frankide uueks kuningaks valida. Karl Suur - valitses 768-814 Pippin Lühikese poeg
moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma Õigusnormid Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne) Õigusnormi mõiste ja liigid Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega
" Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul, mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia, otsis Pärt niinimetatud "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina". Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks. Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". 1.3 Arvo Pärdi saavutused
Ühiskonnas pidi olema vabadus ja eraomand. Talle meeldis Inglismaa riigikord, aga oli arvamusel, et Prantsusmaale see ei sobi. Lähtus tollel ajal populaarsest loodusõiguse teooriast, mille järgi peavad inimese tegutsemise aluseks olema loodsseadused. Ühiskonna ümberkorraldumise alust nägi ta ülevalt poolt läbi viidavates reformides. Preisi Friedrich Suurt ja Katariina II pidas ta ideaalseteks valitsejateks. Kesksel kohal oli võitlus katoliku kirikuga. Ta tõi palju näiteid katoliku kiriku kuritegudest. Põhiidee oli inimmõistuse vabastamine. Ta ei astunud vastu usule, vaid kiriku diktaadile, sest ta ütles: ,,Kui jumalat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda". J. J. Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde
Hoone taheti muuta kontserdisaaliks. Demokraatiaajastu saabudes otsustas riik kiriku tagastada kogudusele ja võtta see uuesti kasutusele pühakojana. 1990. aasta jõulude ajal peeti esimene jumalateenistus. 1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis Emaaltar, mälestamaks nõukogudeaegse genotsiidi läbi hukkunud Eesti emasid. Altari tellis arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse. Altari madonna ja lapse kuju valmistas skulptor Hille Palm. Koos kirikuga moodustab linnus ühtse terviku, mis tänapäeval multifunktsionaalselt kasutuses. Siin peetakse kontserte ja vabaõhuetendusi, saab laiendada silmaringi muusuemis, käia vaateplatvormidel ja tornides. Lastele on rajatud kaasaegne mänguväljak ning pakutaks erinevaid programme linnuses. Täiskasvanutelegi pakutakse huvitavaid tegevusi nagu rüütliturniiridel osalemisvõimalust, romantilisi hetki Valge Daamiga, tõrvikutega jalutuskäike ja tavapäraseid ekskursioone linnuses
poolest. 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Oma eesmärgi saavutamiseks toimiti vahendedi valimata. Poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli: ,,Eesmärk pühitseeb abinõu." 6. Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Taavet. tema võit Koljati üle näitas inimese arukust mitte rüütellikust. 7. Milleks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Kirikuga ei mindud tülli kuna ühelt poolt olid tollased paavstid tüüpilised renessansiinimesed. Teisalt oli sügavalt usklike inimesi ka renessansi ajal. 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma "taga" on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. Kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga. Reeglites peitub tõde ja ilu. Kunstis pole
Fernao Magalhaes esimene ümbermaailmasõitja Mikolay Kopernik poola õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmavaatele Amerigo Vespucci Itaalia geograaf, kes esimesena ütles välja, et see ei ole India, sai nime Ameerika Francisco Pizarro Karl V Saksa keiser, keda toetasid rahaliselt kaupmehed jakob ja anton Fugger, et teda valitaks Giordano Bruno itaalia õpetlane, uskus et päikesesüsteem on vaid üks mitmetest ja arutle ka jumala olemuse üle, seisukohad vastuolus kirikuga Jeanne d´Arc talutüdruk, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16) Keskajal nimetati Ida-Roomat Bütsantsiks, seal elasid endiselt roomlased, kellest enamik rääkis kreeka keelt. Keiser Justianuse ajal püüti seal taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Nende vastasteks kujunesid langobardid, kelle tõttu kaotati Itaalia, hiljem ka
Omapäraselt on lahendatud kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar. Võrreldes muja vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega, on pärnud püha jekaterina kirik pks stiilipuhtamaid ja rikkalikuma dekooriga barokk-kirikuid. Ta mõjutas kirikuarhitektuuri arengut nii eestis- ja liivimaa kubermangu pealinnas riias. Sinna ehitati 1780-85 Riia tsitadelli peetri-pauli õigeusu peakirik. Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18.sajandi teisel poolel eestis väikelinnadesse ehitatud õigeusu kirkud näitavad, et keisrinna katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirkud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud eestimaal ja liivimaal kreisilinnades kuigi rangelt. (Kodres, 2005) lk 423-425
traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga VARARENESSANSS ARHITEKTUUR Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti
riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve. Tuntuimad juhid Friedrich Akel, Jaan Lattik. Eesti Tööerakond - kaitses riigiametnike ja väikeettevõtjate huve. Tuntuim liider Otto Strandmann. Asunike Koondis - ühendas asundustalude omanikke. Juhid Otto Köster, Rudolf Penno. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei - esines tööliskonna huvide kaitsjana. Tuntuim juht August Rei. Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud. Majandusareng 1920.aastail. Seoses iseseisvumisega kaotas Eesti Vene turu ja tooraineallikad
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hak...
vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9. Andrei Rubljov oli maailmakuulus ikoonimaalija, tema kuulsaim ikoon on Kolmainsus. 10. Vene linnades, näiteks Kiievis, Moskvas, saab imetleda ehtsas Vanavene stiilis ehitisi. 11. Aleksander Nevski peakirikut ei saa pidada Bütsantsi stiilis ehitiseks, sest see püstitati 19.saj. lõpul( jäljendus). 12. Moska Punasel väljakul paiknev Vassili Blazennõi kirikuga on seotud legend sellest, kuidas valmistamisajal torgati silmas peast välja. Gooti 1. Gooti stiili sünniks peetakse aastat 1144. 2. Gooti stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. saj. 3. Gooti arhitektuuri põhitunnuseks on vertikaalsus ( teravkaar). 4. Gooti basiilika ehitati enamasti ladina ristikujulise põhiplaaniga. Välise omapära annavad tugipiilarid ja tugikaared. 5
kalgi groteski ja traagikaga. Ta oli peene tämbrimeelega, kõlasid hoolega kuulav helilooja. Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal on eesti helilooja. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve
seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, see tähendab pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Otsuste langetamisel peeti silmas eelkõige suurkaupmeeste huve. Tallinna keskaegne valitsemisviis võiks olla midagi kaubandusliku oligarhia taolist. Tallinna raad kui omavalitsuslik institutsioon, garanteeris Tallinna linnale autonoomse arengutee, mida ilmestasid sagedased võimutülid teiste Vana- Liivimaa jõududega: ordu, vasallide ja kirikuga. Tallinna all-linna kujunemise aluseks oli kaubandus. Kaubanduskontaktid ja soodne asukoht meelitasid siia kaupmehi, kes jäid siia paikseks. Kaubanduse arenedes tuli veel käsitöölisi ja ehitusmeistreid mujalt, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem. Nimelt olid saabuvad uuselanikud enamjaolt vallalised mehed, kes saabusid siia ilma naisteta. Ilmselt võib oletada, et suurem osa naistest võeti kohalike seast, mis tähendab,
ja sama asja. Vahel lihtsalt tikuvad pähe mõtted, mida saab kõige paremini edasi anda just lasteraamatut või näidendit kirjutades, nii nagu näiteks kirssidest on mõtet teha ikkagi moosi, aga mitte tatraputru." Täiskasvanutele Teemad Üheks teemaks, mis Kivirähki tähelepanu alati tõmbab on usk ja kirik. Kivirähk ise on veendunud ateist ning naeruvääristab tihti kõike seda, mis on kirikuga seotud. See pole ka märkamatuks jäänud usuringkondadeis endis ning leida võib mitmeid pöördumisi Eesti Päevalehe poole, kes Kivirähki arvamusi avaldab. Tegelikult Kivirähel otseselt usu vastu midagi pole. Igaüks võib tõeks pidada seda, mida tahab, aga Kivirähki ärritab kirik kui organisatsioon: ,,Pigem kiriku, mis on minu arust mõttetu organisatsioon. Pühakirjas pole tegelikult mingit kirikut olemas, kogu see süsteem ja
revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. (Prantsusmaa, Inglismaa- enne revolutsiooni, Põhja-Saksamaa piirkond). Barokk pigem kaldub klassitsismi poole. Põhiliseks kunsti tellijaks valitseja ja õukond.
suursaavutus ja näitas rahva musikaalsust, teiselt poolt ka organiseerijate mõju ja osavust. Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata.". (4) 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Vaata lisa 2. (4) 4. Esimese laulupeo tähtsus
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid. • Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita • Kaotati kirikukümnis - dîme • biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse • Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused • Kehtestati ühtne mõõdusüsteem • Kaotati gildid • Vähendati riigi sekkumist majandusellu Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust. Prantsuse revlutsiooni deviis “ Vabadus, võrdsus, vendlus”. Mõlema impeeriumi ajal oli see deviis keelatud, nagu teised revolutsiooni sümbolid, aga uued revolutsioonid tõstsid deviis uuesti ausse ja 1848 aasta konsitutsioonis nimetati seda Vabariigi põhiideeks. Revolutsioon Aitas kaasa valgusideede levikule ja elluviimisele paljudes riikides. Kuid ta tõi kaasa endaga ka
Kui Grete kasti avastab, viib ta selle aga tubli kirikuinimesena papile. Seepeale sokutab Mefistofeles kappi uue laeka, kuid seekord viib Gretchen ehted naaber Marta juurde, et ema laegast jälle kirikule ei annaks. Marta ja Margarita vestlusesse sekkub aga Mefistofeles, kes tuli Marta juurde kui tema mehe surmast teadaandja. Mefistofeles korraldab Fausti ja Margareta kohtumise. Margareta armub Fausti ning nad suudlevad. Hiljem tunneb Margareta huvi, kas ehk Faust kirikuga halval jalal ei ole. Ta on Fausti hinge pärast mures ning püüab seda päästa. Linna saabub Gretcheni vend, sõdur Valentin, kellele Faust surmava löögi annab. Hinge vaakudes paneb Valentin õele südamele, et tüdruk ausa elu kõrvale on jätnud ja seeläbi ka oma vennale surma toonud. Pärast seda intsidenti minestab Gretchen kirikus, venna matustel, sest ta piinleb süütunde käes ja teda jälitavad kurjad vaimud, kes talle kuritööd ja kättemaksu meelde tuletavad. Faust ja
seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral põimunud sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast,
käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei o...
Sambad on pigem kaunistuseks. Säilinud Lõuna-Prantsusmaal, mitte Itaalias. Pantheoni tempel on kõige paremini säilinud. Tempel on ümarplaaniga, peetakse üheks täiuslikumaks kuppelehitiseks. See on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ruumi kõrgus 43,5 meetrit. Kuppel seestpoolt kaetud kassettidega, valgus tuleb kupli keskel olevast avausest. Tempel on puhas betoon, marmor on pealt ära võetud. Sisekujunduses on näha erinevat värvi marmorit. Tänapäeval on tegu kirikuga, kuhu maetud renessanssi aegsed suurkujud. Basiilika termid ja lossid. Circus Maximus, kus korraldati hobukaarikute võiduajamisi. Vabariigi ajal oli linn kaitstud müüridega, mida ka laiendati. Keisririigi ajal ei olnud Rooma kaitstud. 3.saj lõpul hakati ehitama uut müüri tellistest ja betoonist 6m kõrge, 3m paks, kogupikkus 19km, kus olid ka nelinurksed tornid. Skulptuur tegid vabafiguure ja portreesi; ei teinud jumalaid; kujutati põhiliselt iseennast;
hüpokaustahju. Refektooriumi all asus kolmeks liigendatud moonakorrus. Refektooriumi köeti samuti hüpokaustahjuga. [ 5, lk 47 ; 6, lk 47, 48, 51- 54] Osaliselt kahekorruseline ristikäik sidus kiriku kalusuuriga ning kulges kiriku kohal läbi tugipiilarite. Ristikäigu ülemine korrus oli tõenäoliselt puidust ning lõpeb kiriku kõrval konsoolärkliga, mille kaudu pääsesid nunnad kiriku rõdukorrusele. Kirikutiiva ristikäigu alumine korrus ühendas läänetiiva kirikuga. [ 2, lk 229; 5, lk 47] Ida- ning põhjatiiva sisekülgedelt pole leitud võlvitud ristikäigule osututavaid kivikonstruktsioone. [6, lk 57] Luterliku reformatsiooniliikumise ajal 16. sajandil jätkusid missad kuni 1543. aastani. Kloostri abtiss Elsbe Soye astus luteri usku ning valitses edasi emanda seisuses. Kloostri sisekord muutus rangemaks ning 1598. aastal keelati nunnade lahkumine kloostrist.
Üheparteilised enamusvalitsused on erandid. Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Esimesed erakonnad olid kodanlaste rühmad, kelle eesmärk oli kaitsta oma huve maaomanike suhtes, kes kontrollisid riiki. 19. saj. lõpul olid liberaalid võimas poliitiline jõud. Eesmärgiks riigi ja ühiskonna eraldamine ning kodanikuõiguste tagamine. n Radikaalid olid demokraadid (masskodakondsus) ja reeglina monarhiavastased. Konflikt kirikuga (antiklerikaalsus), eriti katoliiklikes maades. n Tänapäeval on liberaalid oma kodanikuõiguste juurtest tulenevalt nihkunud vasakule või tsentrisse (sh. USA demokraadid). Majandusliku sekkumise poolest on samas enamik liberaale endiselt paremal (vähest sekkumist toetavad). n Tänapäeval paljudes riikides (Prantsusmaa on erandlik) pigem partnerlus (kristliku) kirikuga, mitte opositsioon. Valijaskonna kokkukuivamine vajadus
7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas, mille monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes mujal Vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega on Pärnu Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli Insenerkomando insener-polkovniku Siegmund Gottlieb Lebrecht Seege von Laurenbergi
linnaõigus. Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaosad: Linnal oli mitu keskust. Raekoda, kohtusaal ning kuninga määratud haldusametniku ja kohtuniku-foogti-maja moodustasid n-ö halduskeskuse, kus korraldati linnaelu. Usukeskuse moodustasid katedraal, klooster ja piiskopiloss. Katedraal oli suurlinna uhkus, väiksemad linnad piirdusid kirikuga. Linna südameks ja ürikeskusek oli turuplats. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone- raekoda. Turuplatsi serval võis näha paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seaduseda pahuksisse sattunud. Turuplatsil peeti pidusid, kus esinesid rändmuusikud.Turuplatsil viidi täide ka kohtuotsuseid
Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati läbirääkimisi ja jõuti Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppeni. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes teatavaid jäeleandmisi. Ühtlasi sõlmiti ka rahu viieks aastaks. Taboriidid seda kokkulepeete ei tunnustanud, kuid neil polnud ka suurt valikut, sest kariklased ja katoliku kirik ühendasid jõud. Hussiitide liikumine toetas tsehhi rahva koondumist ja vähendas saksa mõju linnades. Liikumise ideed levisid paljudesse maadesse ja tõstsid katoliku kiriku reformimise päevakorda. Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj
Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante. Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt. Filosoof Descartes(mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooria kaitse Grupp (põllumeeste, riigiteenistujate grupp; tarbijate, põllumeeste, arstide jne.) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kinda sotsiaalse klassi või kategooriaga (näiteks valdkonnaks võib olla keskkonna- ja muinsuskaitse). Survegrupp on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: 1) Institutsionaalsed grupid kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surve avaldamiseks kasutada. 2) Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupoegade Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO) 3) Ajutised edendamise ja vetogrupid - need grupid pole püsivad.
Erasmus - fanatism jama, Jeesuse lihtne elu - fanatism -> sõjad. Occam - uskus, et me võime usaldada oma meeli selles osas, milline maailm tegelikult on; et me võime maailma läbi vahetu kogemuse tundma õppida ning ei pea muretsema selle pärast, mis jääb meie kogemusest väljapoole. asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi. Teaduslik revo: Kopernikus - heliotsentriline teooria - maa tiirleb ümber päikese, vastandus kirikuga. Galilei - maailm = matem. teleskoop, matem. maailmavaade, inimene loodusnähtus. Newton - universum, gravitatsiooni seadused. Jumal oli matemaatik. Bacon - empiirik - vaatlus, loodusnähtuste korduv registreerimine. Descartes - skolastiline arutlus "mõtlen, olen olemas." Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest.....................................................................................
Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Ühiskonna ümberkorraldamine saab lähtuda ülaltpoolt lähtuvatest reformidest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber korraldada.
pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast · Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha · Peale Peeter I surma vahetusid valitsejad kiiresti. Pikemalt suutis troonil püsida vaid Peeter I tütar, talle järgnenud Peeter III oli võimul vaid pool aastat, kuna põikpäine keiser sattus vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga. Järjekordse paleepöörde korraldanud kaardiväelased kukutasid Peeter III ja tõstsid troonile tema abikaasa Katariina II · Katariina II valitsusaeg (1762-1796) on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna · Haritud ja valgustusmeelne valitseja jätkas Peeter I algatatud Venemaa moderniseerimist · Katariina II koostas valgustusideedel rajaneva seadusliku projekti, ning kutsus 1767 Moskvasse kokku esinduskogu, seda arutama
LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj • Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused) • Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad • Linna ümber linnamüür • Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused
1649 19. mai kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule. 1653 saadeti nned laiali ja tuli nn väike parlament. 1660 taastati Inglise parlament. 1679 kaotas Isikuvabaduste Akti. 1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber. Kirik Peeter I. Reformide ajal. Peeter I sattus konflikti Vene õigeusu kirikuga, kui ta suuri ümberkorraldusi läbi üritas viia. 1700 a. suri kirikupea Adrian ning siis loodi kiriku juhtimiseks Püha Valitsev Sinod. P I püüdis piirata munkade ja nunnade arvu. Esialgu ilmutas P I Vene vanausuliste suhtes leebust, kuid tänu raskolnikute kindlameelsusele järgnesid repressioonid, tänu millele pidid paljud vanausulised elama asuma Venem. Äärealadele ning vallandati riigiteenistusest. Kooliharidus 18. saj P I püüdis luua Venem. Koolide võrku, sest tajuti Venem
4) Osades kirikutes (eriti Tallinnas ja Tartus) viidi läbi pildirüüste (e purustati pühapildid ja visati kirikutest välja kaunistused). *1525 ilmus esimene raamat, mis pole säilinud. 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus – osaliselt säilinud. Samal ajal umbes alustas Hans Susi ka piibli tõlkimist, kuid seda ei lõpetanud, sest suri katku. *Keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. *Linnakoolid allusid raele, seal õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina kelt ja kirjandust. Esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde. *Kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides. Vana-Pärnusse taheti
,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt need, kelle huve katoliku vaimulike ebaväärikus ning õpetuse ja kirikuteenistuse sisulised ebakõlad, mõistusevastasus või lihtsalt arusaamatus häirisid usuliste tõekspidamistega. Tüli osapoolteks olid tavaliselt ilmikvaimulikud ja kloostrid või ka linn ja kloostrid. Samas ei leidu reformatsiooni eel ja kestel allikates mingeid tõendeid usulistest vastuoludest all-linna katoliiklike ilmikvaimulike ja linlaste vahel. Üldine rahulolematus katoliku kirikuga ja vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418) ja Baseli (14311449) reformikontsiile oli Liivimaal algatatud kirikuelu parandus- ja uuenduskuure, mis said uut hoogu 16. sajandi algul, mil omapoolset ergutust ja innustust
Benediktlaste ordu sai vanimaks mungaorduks Euroopas ja etendas olulist osa hariduse levitamisel. Nagu eespool mainitud, ei jõudnud sellised Lääne-Euroopas laialt levinud ordud nagu benediktiinid, kartusiaanid jt. Eestisse kunagi. Ilmselt ei olnud maa majanduslik kandevõime selleks piisav, et rajada suuremat hulka kloostreid. Ka oli näiteks benediktiinide ordu 13. sajandil, mis olnuks misjoni seisukohalt sobivaim aeg Liivimaale tulekuks, madalseisus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit või vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas. Mendikantide populaarsus väga erinevatest kihtidest pärit rahva hulgas viis mõnikord ägedamate konfliktideni, millest tuntuim on näiteks Tallinna koolitüli, kus dominiiklased ja toomkapiitel
See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajan 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
