kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraažides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. Tähelepanuväärselt
seda tarvitati selleks, et kuulutada protestandid ketseriteks. Alles hiljem hakati end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii teistest. · Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus) · Kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks, luteriusu, evangeelseteks või evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks. Luterlikel kirikutel on tänapäeval kolm peasuunda, mis on koondunud kolme ülemaailmsesse organisatsiooni: Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963
· Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid · Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid valimiskampaanias Mis mõjutab valijate käitumist? · Laias laastus sõltub hääletaja otsus sotsiaal-majanduslikust olukorrast. · Klassikuuluvus- 1970-80 häletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõuka kesk-ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga. Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt. · Massimeedia · Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus Hääletamine ja valimistulemused · Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist (valida saab ka nädal enne valimispäeva nii posti kui ka valimisjaoskondades) saavutatakse maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja avalikustatakse valimispäeva lõppedes.
16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased. Uusi ideid toetasid linnarahvas , osa talupoegi ja osa mõisnike. Vastu olid ordumeister , piiskopid , kloostrid. 16.01.2013 Vene-Liivi sõda 1558-1583 1570-ndad 1570.a aug Magnus piiras Tallinnat-7kuud ebaõnnestunult sai abi Ivan 4.lt ja vallutas Karksi ja Paide.
tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav
kosis 1810 Austria keisri tütre Marie-Luise. Sellest abielust sündis ka poeg. Prantsusmaast oli saanud taas monarhia, kus kõik olulisemad seadused kinnitati keisri või Senati otsusega. 1804 a. võeti vastu Tsiviilkoodeks, millega sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeksi aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Prantslaste kontrolli all oleval Lääne-Saksamaal likvideeriti üle 100 väikeriigi, mille alad liideti suuremate omadega. 1806 moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mis kohustus Prantsusmaad sõjaliselt toetama vallutussõdades ning milles Napoleon nägi vastukaalu Austriale ja Preisimaale.
Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi valitsemise üle. B. Mussolini korraldas must-särklastega marsi Pariisi ning haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana-Rooma impeeriumi tasemele ning tema õpetuses oli tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ning tööseisakud. Mussolini püsis võimul tänu intensiivsele riiklikule propagandale, kuigi tegelikult ta ei suutnud Itaaliat majanduse languses aidata. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia napid ressursid. Saksamaal moodustati pärast sõda Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), mille juhiks oli A. Hitler. Esialgu ei õnnestunud
templid ja hauakambrid asusid surnute linnas, nt kuningate org Haudehitised: ● mastaba ● astmikpüramiid ● püramiid ehitised olid monumentaalsed, et saada lähemale päikesele + seinad olid lihvitud, et sädeleks vastu päikest. Hauakambrid mastaba- madal, längus seintega hauakamber, vanim tempel astmikpüramiid- hauakamber, astmetelt ülespoole arenev esimene püramiid. chopsi püramiid- 146m pikk. võrreldakse Oleviste kirikuga, sest keskajal oli see kõrgeim kirik kuningate org- kõige kuulsamad hauakambrid Püramiididel mitu väljapääsu aga mõned olid ehitatud varastele mumifitseerimise ruum asus maa all Muumia eestis- Tartu Ülikooli muuseumis. Templid: ● matusetemplid ● orutemplid ● hauatemplid püloon- templivärav, selle ees sfinkside allee. obelisk- päikesejumala auks püstitatud monument. pülooni majade või haudade ees
eesõigusi , korraldas ühisüritusi. Suurgild jõukamata, abielus saksa kaupmeeste ühing Väikegild käsitööliste tsunfti ühing. Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste ja kaubamehe sellide ühing Millised olid linnakodanike kohustused? *vahiteenistus linna müüril ja tornides *linna sõjaline kaitse *osalemine linnale vajalikel töödel *maksude maksmine Vaimuelu keskaegsel Liivimaal (§12) Kirik ja kirikuga seotud mõisted. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Kirik 1) kõiki kristlasi ühendav organisatsioon; 2) kristlaste pühakoda, kus korraldatakse usulisi kombetalitusi Katoliku kirik ristiusu jagunemisel 1054.a. tekkinud kirik, mis valitses Lääne-Euroopas, kirikupeaks paavst Toomkirik piiskopkonna peakirik, katedraal Vaimulik kirikuelu tegelane, kes on pühendanud oma elu jumala teenimisele; usukultuse teostaja
Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule. See peegeldus ühiskonna kommetes, tavades, maitsetes, harjumustes, moraalis, seadustes, kunstis ja filosoofias. Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid
Jumala riiki saada (Joh. ev. 3,5). 5. Meie Issanda Jeesuse Kristuse selle käsu järele on see vend (õde), keda nüüd tahame ristida, õpetatud ja Jumala sõna ning ristikoguduse usuõpetuse tundmisele juhatatud. Jumala halastaja arm on teda kutsunud ja valgustanud, teda tema endise elu pimedusest ja eksitusest oma imelise valguse poole pööranud ja on äratanud temas igatsuse saada püha ristimise läbi ühendatud Kristuse, meie igavese Karjase ja Hingeülevaatajaga ning Tema püha kristliku Kirikuga. Sündigu siis nõnda, nagu Issand on käskinud. Issand olgu Sinuga! -- Võta vastu ristitäht oma otsaesisele + ja oma rinnale + tunnistuseks, et ristilöödud Õnnistegija ka sinu eest on surnud. 6. Ülendagem oma südamed Issanda poole ja palvetagem: Kõigeväeline, halastaja Jumal, Sa oled kaduma tuks lohutuseks kõigile, kes Sinu armu igatsevad, õnnistuseks neile, kes Sind appi hüüavad, rahuks neile, kes Sind paluvad, eluks neile, kes Sind
Kool Arvo Pärt Referaat Nimi Klass Tallinn 2008 Sisukord Arvo Pärt........................................................................................................................ 1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........................................
jagunevad nad kahte suurde rühma tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa) Ooperi sünd Milliseid etendusi oli juba varem olnud? Ooperizanri sündis 1600. a paiku Itaalias Firenze linnas ja mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude sajandite vältel mitmeid eelkäijaid: 1.VANA-KREEKA TRAGÖÖDIA (antiikajast) 2. LITURGILINE DRAAMA Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes. Sellised etendused, tihti päris suurejoonelised, olid Itaalias populaarsed veel renessansi (14-16saj.) ajal. 3. MÜSTEERIUMID Hilisel keskajal kujunesid eelnevatest välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahelduvad muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala
mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. 1511. aastal, mil ta Roomat külastas rabas see teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. Reformatsioon 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark. 1522. aastal sündis Wartburgis seitsme kuuga Uue Testamendi saksakeelne tõlge. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva
1200-1400 kõrggootika 15.-16. saj hilisgootika Kõrggootikasse jäävad suured ja võimsad kirikud. Chatres- väga pika aja jooksul valminud, erinevad läänetornid, näha ka veel ümarkaart Amiens- kesklöövi kõrguseks 42,5m Reims- Prantsuse kuningate kroonimiskirik, kesklöövi kõrguseks 37,5 m. läänetornid ei ole valmis saanud. Gooti katedraali põhiplaan on muidu sama (ladina risti kujuline) aga põikihoone tiiivad ei ole nii pikad ja kooriruum on samal tasapinnal ülejäänud kirikuga. Kirikusse sisse astudes nägi läbi kiriku (Maarja kabelist välja).kesklöövi tähtsus tõuseb. FASSAAD Roosaken, kuningate galerii ja portaal Hilisgootika näide- Romen katedraal. Hilisgootika muutub pitsilisemaks, ehitusplastikat on rohkem(kivist pits). Roidvõlvi asemel hakkab tekkima võrkvõlv. Linnused Saint-Micgel-kaljusaarel asuv klooster Levis tänu mungakloostritele INGLISMAA 1175.a- alustati Carenbury katedraali ümberehitust, prantsuse meistrid tegid seega Prantsusepärane.
üksikkandidaadid valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande, millele on ka avalik juurdepääs veebi kaudu. 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist: valimiskäitumine sõltub sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Klasskuuluvus (s.o sotsiaal-majanduslik olukord) oli otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Töölisklass hääletas vasakparteide poolt ja jõukam klass paremparteide poolt. Mõjutas ka seotus põllumajanduse ja kirikuga, samuti erakondade programmid või suhtumine konkreetsesse probleemi. Massimeedia mõju osas arvavd ühed, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised arvavad, et avalikustatud skandaalid jne tõukavad poliitikast eemale. Kolmandate arvates tugevdab massimeedia olemasolevaid hoiakuid. Passiivseid kodanikke jätab ka kampaania ükskõikseks ja väidavad, et internet ei ole kaasa toonud hääletusaktiivsuse tõusu.
tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa".
"Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
kahanesid annetused kogudusekirikutele. Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast. Keskajal olid Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt). Linnade kirikuelu sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud. Nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku ning muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas. Mendikantide populaarsus erinevatest kihtidest pärit rahva hulgas viis mõnikord ägedamate konfliktideni,
ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul (Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega. Tartus kujunes välja omaette Vene linnaosa - ida poolt tulnud kaubahärrade alaline peatuskoht kahe ortodoksse kirikuga: üks Novgorodi, teine Pihkva kaupmeeste tarvis. Hansa liidu õitseajal, XIV sajandi teisel poolel, kasvas Eesti hansalinnade mõju Venemaaga kauplemises. Novgorodis asus hansakontor, mis kandis Peetriõue nimetust, juhtimine koondus ikka enam Tartu ja Tallinna kätte. Tartu oli piiriks Lääne-Euroopa ja kujuneva Vene riigi vahel. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a
varases lapsepõlves " Nagu Frederico Mayori ütlusest loeme on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus see on ka enamasti põhjuseks miks vihatakse mõnda rahvust erakonda inimest elustiili või muud sellist. Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja
Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778) · Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal valgustatud absolutism piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg, abs Friedrich II, Maria Theresa, Joseph II, Katariina II) · Oli Friedrich II õukonnas. · Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga üleskutse "Purustage koletis." c) Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) · Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus. · Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult. · "Tagasi loodusesse" üleskutse · Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki.
Põhiperioodid: · iseseisev keltide Gallia: kuni 1. saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511 · oskas valida liitlasi: idagootide kuningas Theoderich Suur, burgundid jt; kasutas ära teiste pakkumised · õppis ära ladina keele -> liitlassuhted Itaalia ülikutega, katoliku kirikuga · 496 (?) võttis vastu ristiusu · vallutas mitmeid alasid: alemannide, läänegootide valdused (riik suurenes kolm korda) · alustati saali õiguse koostamist · Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia-
1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida-Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. sajandil nn usupuhastuse - reformatsiooni. 31. oktoobril 1517. aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav")
Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti
t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui
13.SAJAND - KÕIGE TUNTUM RÜÜTLIROMAAN ,,AUCASSIN ja NICOLETTE" ,,TRISTAN ja ISOLDE" LINNALÜÜRIKA: Vagandid rändlaulikud, vaesed üliõpilased, viisid ka maarahvani värvikaid lugusid VANA-VENE KIRJANDUS: Vana-vene kirjandus on üle 1000 aasta vana (alates umbes 10.sajandist). 10.sajandil osati Novgorodis juba kirjutada, riigis olid ülimad demokraatlikud jooned. 988.aastal võtab Venemaa vastu ristiusu. Kyrill toob kirillitsa. Kõik (kirjandus) oli seotud KIRIKUGA (mungad, vaimulikud kirjandus). Raamat oli tarkus, see oli käsitsi kirjutatud ja väga väärtuslik. Raamatud käisid lukus. Kogu looming vana-venes oli Jumalik (inimene ei ole looja). Esimene mees, kes kirjutas ennast autorina raamtule (esimene Vene kirjanik) IVAN JULM Oli kaks zanrit: Teaduslik vana-vene kirjandus Pühakute elulood Pühakud olid alati meessoost. LETOPISS . algab alati maailmalõpu kujutamisega. Esimese leetopissi kirjutas sakslane Scholtzen
Satiiri peamine vahend grotesk. 13. Cervantes. - Erakordne elu: *arvatavasti ühele duellile järgnenud vahistamiskäsu tõttu läks kardinali saatjaskonnas Itaaliasse, *oli laevastikus ja võttis osa merelahingust türklaste vastu, sai raske haava, mis tegi ta vasaku käe halvatuks, *mereröövlid kaaperdasid laeva, millega ta koju sõitis, ning tema ja ta vend sattusid Alziiri vangi, *sattus konflikti kirikuga ja heideti kogudusest välja, *suri vesitõppe Shakespeare'iga samal aastal. Teosed: ,,Don Quijote", ,,Õpetlikud novellid", draamad, luuletused ja poeemid. Cervantese peateos on ,,Don Quijote". Don Quijote elukäik sümboliseerib lakkamatut vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel. 14. Draama. - Itaalia algupärast rahvalikku teatrit nimetatakse commedia dell'arteks. Näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Koomika peamisteks allikateks olid kindlad
Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis.
tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit Kalender- kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Muudatused, mis võeti üle : Kaaluühikud, mõõduühikud Põhjused: Lihtne ja arusaadav süsteem, lihtsam kaubelda kui ühtsed mõõtühikud (varem polnud) Muudatused mida ei võetud üle: uus ajaarvamine, kellaaeg Põhjused: Oli piisavalt täiustatud juba ennem ning rahvas oli omaks võtnud selle (kellaaeg) See sündmus oli oluline vaid Prantsusmaa jaoks, seostati kirikuga ning süsteem toimis. 21. Muudatused riietuses, soengus; muudatuste põhjused. TV 70 Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja · Naised hakkasid siidsukkade asemel kandma pikki pükse tulid pikad või Riietus
-usuvastus ühiskonnas seadis ohtu katedraalid ja kirikud -arhiivdokumendid, raamatud hävitati -revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävimine Revolutsiooni tagjärjed: -feodaalkorra lõpp -rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le
matemaatilise tõsikindluse ülekandmine ka teistesse teadusvaldkondadesse. Tema oli ratsionalismi rajaja. (ratsionalismi vastand on empirism tõsikindlaid teadmisi saadakse läbi meeleorganite läbikogemisel. ,,Mõtlen, järelikult olen!"; ,,Kahtlen, järelikult olen!". Isaac Newton Loodusteaduse matemaatilised printsiibid. Prantsuse valgustusajastu Voltaire (1694-1778) Poliitikas sai tema ideaaliks valgustatud absolutism (filosoofi ja kuningate liit), Leppimatu võitlus katoliku kirikuga, ta oli deist deist ollakse arvamusel et jumal on loonud maailma aga ei sega selle valitsemisse. Rousseau (1712 1778) Rousseau pööras palju tähelepanu emotsioonidele ning temast sai alguse romantilise looduse ihalemine. ,,Tagasi loodusesse!" tema kohutavalt tuntud lause. Rousseau järgi on inimene oma loomu poolest HEA. (aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud). Progress ei ole inimene teinud õnnelikuks. (linnastumine). ,,Ühiskondlik leping"
keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle
Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt
kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 25. 18. sajandit loetakse valgustussajandiks. Kanti definitsioon: Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Uus suund filosoofias: empirism, inimesel ei saa olla mingisugust tedvust enne, kui ta pole saanud meelte kaudu kogemusi. Uus suhtumine Jumalasse: leivs deism- seisukoht, et Jumal on maailma loonud, aga enam ta ei sega end maailma asjadesse vahele. Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria. Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Rõhutas kasvatust. Kant- tema rõhutas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainet, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Joseph II- kaotas ära seisuslikud privileegid ja pärisorjuse. Kehtestas usuvabaduse.
ei ole ühtki teist viisi, mis oleks samavõrd sobiv seda seletama, siis ta järeldab siit, et keha tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt. Samas hoolikalt kõike järele uurides ei saa me siiski veel olla kindlad, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille me leiame oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib. Oma ajastule kohaselt ja tõenäoliselt ka kantuna soovist kirikuga mitte otsesesse vastuollu minna on Descartes`i meditatsioonis ja filosoofilise arutelus tähtsal kohal Jumal, kui eksistentsiaalselt kõrgeim vorm, kes on hea ja aus. Jumala poolt edasiantu tuleneb või jõuab meieni loodusest ja loodusseadustest. Descartes nimetab seda loomuseks, mis ei tähendagi ju midagi muud, kui Jumalat ennast või loodud asjade korrastatust, mis on rajatud Jumala poolt. Aga iseenese loomuse all mõistab Descartes partikulaarselt kõige selle
Kantaat on ulatuslikum ja pikem vokaalteos ühele või mitmele solistile instrumentaalansambli saatel. Neid esitasid peamiselt ooperilauljad. Edaspidi hakati kirjutama kirikukantaate, mille sisu oli vaimulik, esitajate koosseis suurem ja neid kanti ette jumalateenistustel või kirikukontsertidel. Ooper Ooper sündis Itaalias ja kujunes barokiajastu üheks lemmikžanriks. Muusikalisi etendusi on tehtud varasematelgi ajastutel, näiteks õukonna etendused, keskaegsed kirikuga seotud vaimuliku sisuga etendused jne. Ooperi otseseks eelkäijaks oli vanakreeka tragöödia, mille kooriosad ja enamus tegelaste teksti esitati lauldes. Esimesed ooperid loodi renessansiajastu lõpul, kui vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (Firenze Camerata) tuli ideele taaselustada antiiktragöödiale sarnanev muusikalise etenduse vorm. Esimene ooper Jacopo Peri „Daphne“ tuli ettekandele 1597. aastal Firenzes, kuid see ei ole tänaseks säilinud.
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel · Õigusliku baasi loomine · Valimiskomisjon registreerib kandidaadid · Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentsiooni · Tagab infosüsteemide ja andembaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 17. Valimiste etapid- nende kirjeldus Sama mis eelmine????? 18. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga · Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia · Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega 19. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakonnaseadus Eestis Erakond on ideoloogiline rühmitus mis tegeleb poliitikaga. Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus
Samas pole ristiusk ainuke religioon, millel on omad sümbolid kindlate tähendustega. Sümbolid on seotud ka kultuuriga. Kõige lihtsam näide on keel ja ka kiri. Keel ja kiri pole küll omane vaid kristlastele aga see võimaldab lihtsalt seletada sümbolte seotust kultuuriga - keel koosneb ju tähtedest, millest saab moodustada sõnu ja sõnad on aga mõtete sümbolid. Samas ka rist mõne näiliselt lihtsa maja katusel annab märku, et tegemist on ristiusu kirikuga. Paljud religioossed sümbolid omavad mitmeid tähendusi. Näiteks haakristi sümbol. Algselt kandis see nimetust svastika ja oli budismis õnnesümbol. Hinduismis sümboliseerib see aga päikest. Negatiivseks muutus see aga siis, kui Hitler selle kasutusele võttis ja sellele haakristi nime andis. Ilmselt Hitler teadis mida see tähendab ja lootis selle läbi inimesi panna arvama, et tema ideed ja plaanid polegi halvad ja viivad rahva õnnele lähemale. See on aga kõigest spekulatsioon. Kuid
Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: · 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento · 16. sajand - kõrgrenessanss cinquecento. ITAALIA VARARENESSANSI ARHITEKTUUR Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud ...
Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 4.Mida tähendab termin humanism? Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg.Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste järgi.Ideaaliks oli üksikisik,kes teostabennast iseseivalt ja edukalt.Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. 5.Milliseks kujunes inimese suhe kirikuga? Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. 6.Millised muutused leidsid aset kunsti käsitluses? Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest.Arhitektuur,skulptuur ja maalikunst tõusid
Võib märgata ka võitlust riigi ja kiriku lahutamiseks ning usuõpetuse vastu. Erandiks on siin “Humanitase” seisukohad. Ateistliku selgitustöö tulemuste hindamine iseseisvusaja lõpuks on aga raske ning erinevaid seisukohti on palju. Igal juhul on enamvähem selge, et ajakirjandus oli 30ndate teisel poolel üpriski kirikukriitiline ning võib rääkida sekulariseerumisprotsessi intensiivistumisest rahva seas, igal juhul pole põhjust rääkida suurest seotususest kirikuga enne 1940. aasta riigipööret. Nõukogude aeg Eesti liitmisega Nõukogude Liidu riikide ritta muutus kohalik olukord kardinaalselt ka ateismi vallas. Kui seni oli ateism - vähemalt ida poolt kultiveeritu - pidanud rohkem või vähem püsima põranda all, siis nüüd saadi tegevuseks vabad käed. Nagu ka Eesti Töörahva Kommuuni poliitika puhul, olid nüüdki uue võimu esimesed hoobid suunatud kiriku vastu. Üleüldist olukorda võib kirjeldada kui
maalingutega. Romaani kunst Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust. Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide nagu ümarkaare ja samba kasutamisest. Romaani stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi kunstist ja vähesel määral islami kunstist. Romaani kunst on seotud ristiusu kirikuga. Arhitektuuri väliseks põhitunnuseks on ümarkaar. Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvide raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad. Üks põhilööv ja üks või mitu külglöövi. Lööve eraldasid sammaste read ehk piilarite read. Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati vitraazidega. Romaani kirikud:
suudetud väliseid rüüüsteretki tõrjuda. Sisemaani eriti rüüstamise ja misjoniga ei jõutud ja seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud. Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema
Ta oli väga produktiivne maalija. Lõi oma kunstikooli, kus hakkas noori kunstnikke õpetama. Sinine- vaigistav ja rahustav Must- kurbus Helesinine- ükskõikne Roheline- passiivsus Punane- positiivne vere vemmeldus värv, eluvärv, armastuse värv Lilla- jahe positiivsus Aja jooksul muutusid motiivid lihtsamaks, värvid sulandusid rohkem ning kujundid muutusid geomeetrilisemaks. Kasutas joonlauda ja sirklit. "Sinine mägi"; "Murnau kirikuga I"; "Improvisatsioon 7"; "Improvisatsioon 5"; "Stuudio kompo- sitsiooniga #2"; "Kompositsioon 4"; "Must laik I" (1912); "Improvisatsioon II nr.28"; "Improvisatsioon nr.31"; "On white II"(1923); "Must sugulus"; "Tõendamine". Paul Klee (1879-1940) Kõige tähtsam liige Sinises Ratsanikus. Tema taiesed on natuke kubistliku alatooniga. Armastab joontemängu. "Täiskuu"; "Villa R"; "Senecio" (1922); "Punane vest" (1928) Franz Marc (1880-1916) Vapustavad, müstilise ja veidrad loomapildid.
saj.II poolde ja tema ajal loodud orgaaniumid on kahehäälsed. Perotinuse tegevusajal, 12.saj. lõpul ja järgmise alguses oli peamiseks muutuseks kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. Motett- 13.saj. prantsuse muusika mitmehäälsuse vorm ja ka mitme tekstiline laul. 2 Renessanss 14 16 sajand. Vararenessanss 14.saj. Muusikas tuleb vaimuliku kõrvale ilmalik zanr, tekib vastasseis kirikuga. Väärtushinnangud hakkavad lähtuma inimesest. Hakati rohkem väärtustama meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega. ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi. Motett-13.saj.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
