Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). Jan Žižka – hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti – talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks. Prokop Suur – pärast Žižka surma tema asendaja.sõlmisid katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi. Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit
õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati Konstantinoopolisse esimene ülikool *geograafias tunti hästi idamaid *kultuuriliselt mahajäänumasse Lääne-Euroopasse suhtes bütsants üleoleku ja vaenuga *suur mõju slaavi maadele vaenlased: * bulgaaria 7-11saj *araablased 7-11saj *viikingid 9-10saj *türklased 11.saj. *konfliktid lääne-rooma kirikuga (neist suurimad 1054 suur kirikulõhe ja 1024 kons. rüüstamine ristisõdijate poolt) *osmanid alates 13saj kuni konst lõpliku langemiseni *sõjaväes oli feodaliseerimise protsess *11saj vallutasid türklased väike-aasia ja asusid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellisena püsis ta kuni 1453.a türklaste vallutamisena. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal: *sõjavägi 3 osa : paiksed piirikaitseväed, tegevarmee, keisri
kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid. Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ilmalike hoonete loomiseks. Selle ala kõige suuremad saavutused jäid seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud üksikasjad. Rikkamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste väiksete majade asemele kerkisid palazzo'd. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele
1839. aastaks oli eestlasi liikumises 74000, nende kasutuses 256 palvemaja. Selline edu tekitas jällegi muret nii riigivõimu esindajais kui luterlikku konfessionalismi edendavates pastorites ja Tartu ülikooli teoloogides. Edul oli ka ennasthävitav tahk - kasvavat hulka palvemaju ja koole polnud võimalik finantseerida väljastpoolt, kodumaa talupoegadelt oli aga vähe toetust oodata. Nii aitasid vennastekogude liikumise hääbumisele kaasa nii vastuolud kohaliku kirikuga kui misjoniprojekti lõpetamine majandusraskuste tõttu 1857. aastal. Eesti Vabariigi loomisel 1918 oli alles veel umbes 3000 aktiivset liikumises osalejat, 1948 keelas nõukogude võim palvemajade tegevuse sootuks, edasi tegutseti luteri kiriku filiaalidena. Taasiseseisvumise järel tegutseb vaid umbes sajaliikmeline kogu. Kasutatud kirjandus 5 http://www.folklore.ee/tagused/nr7/kuutma.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Hernhuutlus_eestis
6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid. ·Puudus ulatuslik terror. ·Mussolini head suhted katoliku kirikuga. ·Majanduselu riigikontrolli alla. ·Intensiivne riikide propaganda. ·Majandus langus, majanduslikud raskused. 7. Natsionalistlik sotsialistlik Saksamaa, nende tegevus ·Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler ·Peale võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässud maha ja Hitler määrati vangi kirjutas teose ``Mein Kampf``(ebaõnnestunud riigipöördekatse, 1923a.)
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina
Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid. Kloostrihooneid ühendas kirikuga tavaliselt ristikäik- võlvitud koda mis ümbritses nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik. Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka kuppelkirikuid ja rohkete skulptuuridega kaunistatud fassaade N: Notre-Dame-la- Grande kirik
o Kasutati poolsammast ja pilastrit Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari o Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid o Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne o Adveduktid Monumente oli Rooma linnas palju. Neid püstitati tähtsamatele isikutele, kes olid midagi suurt saavutanud ROMAANI STIIL 10-12 saj (eri maades kestus erinev) Kunst oli seotud kirikuga Euroopa ühendajaks sai katoliiklik kirik Ahridektuur hakkas levima alles 11 saj, kui hakati ehitama kirikehitisi Usk haaras praktiliselt kõik elualad, nii ongi romaani stiil eelkõige kiriklik Romaani triil sai nime Rooma järgi Arhidektuur o Ilmekaimaks tunnuseks on ümarkaar o Ehitati basiilikaid, suurem osa(rooma) o Romaani ajastut iseloomustab veel kirikuhoone ühendamine tornidega
” Hirm irratsionaalsuse ees (mis tuleb sellest, et Frollo ei näe Esmeraldas neitsit, vaid nõida) lõhestab Frollo hinge ning tõukab ta meeletusse. Asja teeb ainult hullemaks, et Esmeralda armastab Phoebust. Frollo askees ja vagadus ei too talle autasuks Quasimodo on Jumalaema kirikus üles kasvanud. Tal on katedraaliga eriline suhe. “Jumalaema kirik sai talle kasvamisel ja arenemisel järgemööda munaks, pesaks, koduks, isamaaks ja viimaks maailmaks.” Quasimodo intiimset lähedust kirikuga võrreldakse kilpkonna ja kilbi suhtega ning tema armastust kirikukellade vastu haaremipidamisega, kus “suur Marie oli ta lemmiknaine”. Quasimodo omakorda hingestab katedraali, annab sellele elu. See suhe on võimalikuks saanud tänu Claude Frollole, kes jubeda leidlapse kasvatada ja õpetada võttis. Romaan „jumalaema kirik Pariisis“ on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest
umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit mille järgi Prantsusmaa õigust mõistis. 1786. aastal otsustas Napoleon et abielumehe või naise ees on võimsam. Abielunaisel ei lubatud ise lepingut sõlmida ja väga harva sai ka naine lahutada. Lapsed võisid abielluda vaid isa loal. 8) Nimeta vähemalt kaks Napoleoni tsiviilkoodeksi tähtsamat põhimõtet. [lk 120] Sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees. 9) Milles seisnes suurim muudatus Napoleoni-aegse Euroopa riikide elukorralduses? Kirjelda seda lühidalt. [lk 122] Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeks aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Haridus arenes. Kaubandustegevus õitses. Eluolu
Mitte teha võimalikult kalleid kingitusi ja muud sellist! Emadepäeva tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, vaid kuupäevad ja tähistamise traditsioonid on erinevad. Norras tähistatakse emadepäeva veebruari kuu teisel pühapäeval, Argentiinas oktoobrikuu teisel pühapäeval ja Rootsis hoopis maikuu lõpus. Maikuu teisel pühapäeval peetakse emadepäeva peale Eesti veel Soomes, USA-s, Türgis ja Austraalias. Hispaanlaste ja portugallaste emadepäeva tähistamine on väga tihedalt kirikuga seotud ja Mehhikos kestab emadepäeva pidu kaks päeva järjest. Emadepäeva tähistamine meil * Võta emalt emadepäeval kõik töö, et tal oleks kord ka puhkepäev * Pane ta lauale lilli* Saada emale, kui sa oled kaugel, tervitus tõenduseks, et sa mõtled temale* Mine surnuaiale, kui su ema juba seal puhkab, ja ehi ta haud lilledega* Kuula hoolega, kas naabruses pole üht ema, kes on hädas ja puuduses, ja aita teda* Kui sa tunned mõnda ema, kes on haigemajas või
Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele
osast oma õigustest riigi hüvanguks, seega on riik saanud oma võimu rahvalt ja peab tegutsema rahva hüvanguks. Ta kaitses rahva mässuõigust, aga vägivalda tohtis kasutada vaid vale ja ebaseadusliku võimu vastu. Locke'ilt pärineb ka võimude lahususe idee. Tema peateoseks on ,,Essee inimmõistusest" ( Inglismaa ) · Voltaire Prantsusmaa ja kogu ajastu vaimne valitseja. Pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast (seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ta ei sega end enam maailma asjadesse vahele ). Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism. ( Prantsusmaa ) · C. Montesquieu ,,Pärsia kirjad" , ,,Seaduste vaim" ; jõudis järeldusele, et seaduste ja valitsemisviiside erinevused tulenevad looduslike olude ja ilmastiku erinevusest. ( Prantsusmaa) · J. J
maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism (valitseja ja filosoofi liit), valitseja pidi juhinduma filosoofi nõuannetest. · Montesquieu ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning sellest ajast on meil hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi.
Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada
793. aastal. Algul polnud viikingitel erilist sihti, kuid hiljem, olid kindlaks sihiks kaubanduskeskused ja suured linnad. Ristiusu vastuvõtmine: Viikingid olid paganad, kes kummardasid paljusid jumalaid. Kõhklematult tapsid nad preestreid ja kloostreid, kuid tihenevad kontaktid kristlike kunungriikidega muutusid aegamisi nende suhtumist. Kristlus levis skandinaavias käsikäes tugeva kunungavõimu rajamisega. Skandinaavia kuningad taipasid, et koostöö kristliku kirikuga tugevdab kuninga võimu, nii leviski tasapisi ristiuks. Lõpuks võeti ristiuks vastu. Ehitati palju püstpalkkirikuid ning käsitöös hakati valmistama väiksemaid riste. Kiri ja kirjandus: Skandinaavlased kõnelesid lähedasi suguluskeeli. Enne kristluse tulekut oli viikingite hulgas vähe kirjaoskajaid, polnud ka raamatuid. Kuid viikingitel oli ka oma kiri, ruunid, mida me teame enamasti ruunikivide kaudu. Ruunikirja tunti rohkem linnades. Skandinaavia tähestikus oli vaid 16 tähte
Talvepalee Peterburis, sinna lähedale rajati Tsaari Küla: ehitati tsaarile ja tema perele, avatud merele, puhas barokk. 17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism. Tekkisid suured õukonnad, kuningavõim tugevnes, sagenesid pidustused, tulid uued vajadused. Tekkis tänapäeva mõistes korralik mood. Töötati välja etiketinormid. Tekkis kolm erinevat piirkonda Euroopas: selle tõttu on ka kunstilevik erinev. 1)need maad, kus absolutism tegutses koos katoliikliku kirikuga vastu reformatsiooni (eriti arhitektuuris), Itaalia, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Hispaania, kuni Leeduni. 2)absolutistlikud maad (eelkõige ilmalik elu on tähtis), Prantsusmaa, mitmed Saksa väikeriigid, Inglise kunst. 3)piirkond, mille keskuseks on protestantlik Holland, Skandinaavia maad. Barokk veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid, liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa:
Kasutati mitmeid võtteid, et isegi vitraazide läbi, seega läbi ilu ja kunsti, panna inimest aru saama jumalast ning tema rollist ning sellest, kui tähtis on jumala inimeste elus. Kui inimene uskus jumalasse, oli tema üle kergem valitseda, samuti nagu oli kergem üritada edasi anda piiblisündmustikku kujude, maalide ja vitraazide abil kui harida rahvast. Kindel on ka see, et keegi poleks tahtnud loobuda sellest võimust, mida tõi endaga kaasa kirikuga seotud olemine. On ju teada ajaloost, kui väga pingutati just selle nimel, et hoida inimesi enda kontrolli all nii, et nad ei hakkaks ise mõtlema. Inimeste iseteadvuse ärkamisest oligi kannustatud see, et valgustusajastul (ja juba enne seda) hakati ketseriteks tembeldama inimesi, kes seadsid kahtluse alla selle, et jumal on kõige tähtsam ja väitsid, et hoopis inimene on see, keda peaks esikohale seadma. Sellega löödi kiriku jalgealune kõikuma
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki
kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina", mis eesti keeles tähendab ,,Aliinale". Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ladinakeelne tähendus kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnu...
Hollandis oli visuaalne kunst hoopis teise ilmega kui teistes riikides kus valitses kuningas. 17 sajandil ja ka 18 sajandi alguses ei tekkinud ühtstet kogu Euroopat hõlmavat kunsti voolu vaid tulenevlat nende erinevate maade arengutasemelt oli ka täiesti erinev nende kunst. Seda kõike nimetatakse ikkagi Barokiks. Euroopa jagunemine kunsti alusesl 17. sajandil: 1.Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kuningas tegutses kirikuga ja kiriku võim oli üsnagi suur ehk siis kunsti tellijaks oli kirik. Selliseid maad olid nt: Itaalia, Austria, Hispaania. 2.Absolutistlikud mada kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Valitsejaks oli õukond ja kirikul mõjuvõimu ei olnud. Tellijaks oli õukond. Kunstnike peamisteks tööks oli õukonna teenistuses olemine. Kunstnikud tegid mida kuningad tahtsid (üldjuhul kuninga losside kaunistamine) 3.Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik Holland
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja...
teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid BAROKIAJASTU HELILOOJAID - Jean-Baptiste de Lully ( 28 november 1632 22 märts 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. - Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal
R. Kreutzwaldi ,,Reinuvader Rebane". Allegooria näide on 13.-15. sajandil ilmunud ,,Roosiromaan" - mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks peetakse abikaasade võrdsust ja sõprust. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armstust. Ballaadid õilsast rüütlist ROBIN HOODist - lôbus rahvakangelane Inglismaal VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare `rändama,hulkuma') - rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Teater ja näitekirjadus Draama areng takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ja saavutas kõrgtaseme alles 14.-15. sajandil. Antiikne teater, mis
Tänaseks sai restaureeritud ka Vastrenoveeritud kirik, mis langes tulekahju ohvriks 1982. aastal. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. 6 Kristina Soboleva Niguliste kirik Kokkuvõte Niguliste kirik koos Oleviste kirikuga tunduvalt ületades oma kõrguselt ümbritseva hoonestuse, on vanalinna peadominaadid. Nende vertikaalid koos Toomkiriku ja Toompea linnusega kujundavad vanalinna silueti põhiteema. Eri aegadel tehtud uuendused ja täiendused on seejuures pea eranditult realiseerunud eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et
Sai alguse 50datel, stiiliks kujunes 70datel. Sündis vastukaaluks modernsimile, mis oli minimalistlik nii vormilt kui ka dekoorilt. Modernism- less is more, postmodrenism less is bore. Postmodernistlik arhitektuur ühendab eri ajastute ja stiilide elemente, vaataja harituses oleneb see, palju ta sellest kompotist aru saab. Arhitektuur peab olema narratiivne ja sümbolistlik. Hooned ei tohi välja näha nagu ilmetud kastid, vaid kui on tegemist kirikuga, siis olgu ta ehitatud vastava mastaapsusega ja talle omase gootikaga. Aldo Rossi- kritiseerib linnaruumist arusaamist ja selle üldist arhitektuuri. Linna peab õppima ja uurima ning väärtustama tema ajalugu läbi arhitektuuri. Bonnefaten Muuseum Hollandis 4 Robert Venturi- arhitektuur peab andma aimu hoone funktsioonist, et iga suvaline inimene saaks aru, millega on tegemist. Duck- maja kui märk
Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon k...
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus...
Toomkool sealt tulid kõige kõrgema haridusega inimesed Kloostrikool usulise suunaga, aga madalam haridus kui Toomkoolis Linna ehk Ladinakool kaupmeeste lapsed käisid seal. Matemaatika ja geograafia olid põhiained, usust nii palju ei räägitud. Rikkad mehed palkasid lastele koduõpetajad. Kirjasõna 1525 tehakse esimene katekismus, aga see hävis (autor pole teada) 1535 katekismus (Wanradt-Koelli) Reformatsioon 1517 Martin Luther otsustas Katoliku kirikuga diskussiooni astuda (algatas usupuhastuse). Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks. 1523 reformatsioon jõuab Eestisse 1524 pildirüüste, rünnatakse Katoliku kirikuid (hävitati sisustust) 1525 Luterlus sai Eestis võimule 9. Viljandi 13.sajand 1283 linnaõigus Elanikke oli umbes 1000 1500, pindala oli 4 hektarit. 14. sajand 1346 Viljandi esmakordne nimetamine hansadokumentides Umbes1500 elanikku
Kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: Tekkis 5-7 saj. I kuningas oli Chlodovech ( 481 511 ). 495. aasta paiku lasi Chlodovech end ristida ja sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. Majordoomused olid Frangi riigis valitseja majapidamisjuhid ja sõjalise kaaskonna ülemad. Kellega sõditi ja mis tulemustega? Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end 752 ja paavst kroonis ta 756. 741 756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud
1852 ilmus tema esimene jutustus ,,Lapsepõlv". Tolstoi kogus kiiresti kuulsust ning ta võeti Peterburi kirjanike poolt väga hästi vastu. 1857 rändas ta Euroopas ringi ning nägi Prantsusmaal giljotineerimist, mis muutis täielikult tema mõttemaailma: ta ei olnud enam kõrk ja hakkas elama talupojalikult. 1859 asutas Jasnaja Poljana talulastekooli, et ka talupoegade lapsed saaksid haridust. Oma elu lõpuaastatel sattus ta teravasse vastuollu tsaarivalitsuse ja kirikuga ning ta kuulutati ketseriks. See aga ainult suurendas tema popuaarsust. 1910 lahkust kodust, et jagada talupoegade saatust. Ta suri kopsupõletikku. Tolstoi ei tahtnud suuri matuseid ning ta on maetud Jasnaja Poljana parki talupojakohaselt. Oma loomingus oli ta väga enesekriitiline ja nõudlik, nt kirjutas ta teoseid ümber ja jättis pooleli. Tema tuntumad teosed on ,,Sõda ja rahu", ,,Anna Karenina" ja luigelauluna aabits. 7
6. Konservatiivid rõhutasid, et inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid; et ühiskonnas toimuvad muutused saavad tuleneda vaid ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas; et ühiskond on rangelt hierarhiline ning vabadus ja võrdsus on puhas jama, sest Jumal seadis inimestele teistsuguse korra. Konservatiivid taunisid konstitutsiooni ja põlastasid rahvuslikku liikumist. 7. 19. sajandi teisel poolel liitus monarhi, aadli ja kirikuga veel jõukas keskklass ning nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Rahvuslik liikumine 1. Lõpeta skeem. Rahvuslus ehk natsionalism. Millal tekkis? Tähtsamad seisukohad järgmistes Rahvuslus tekkis 19. sajandil. valdkondades
nende kirikud sarnanevad Lääne-Euroopa kirikutega- Romaani stiiliga. Väikesed külakirikud looduskaunites kohtades. need kaunistatud mosaiikide ja värkidega. kuni 19.sajandini kuulus Novgorodi maa Kiievi koosseisu. Novgorod oli üks tätsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid tal sidemed nii lääne kui idaga. Kuulus kaubatee kreekani. Novgorodlased Julged, energilised ja praktilised. nii oma elus kui vahekorras kirikuga. Novgorodi kunst on lihtne ja väga väljendusrikas. I kirik- Sofia katedraal, 13 kupliga, hävis tules. 19.saj ehitati asemele kivist Sofia katedraal. Uulitsakirik- neid lasksid ehitada bojaarid, kaupmehed arvestusega, et see pakuks kaitset vaenlase eest. need olid väikesed, lihtsad, paksude müüridega. tav. ühe kupliga. Teophanes Kreeklane- kuulsaim maalija. töötaS algul Novgorodis.. Venemaal 40 aastat ( põhiline Moskva) Moskvas 14 15 saj vahetusel.
murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon.Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda. Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides. Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede. 1549 tõlkis Piibli eesti keelde Hans Susi. Ehitus- kujutav. Ja tarbekunst keskaja teisel poolel. Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja Tallinna kiviarhidektuur
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA................................................
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
muudeti selle retseptuuri suupärasemaks magusaine, vanilli, kaneeli ja munade lisamisega. Ka ei läinud kaua aega taipamaks, et kuumalt maitseb jook veelgi paremini. Siinkohal on sobiv ka märkida, et sokolaad oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja kohvi tundmaõppimiseni jäi veel terve sajand. Sokolaadijoomine saavutas peagi grotesksed mõõtmed nii Hispaanias kui ka Mehhikos, kus oli kiiresti tekkinud kohalik hispaania kogukond. Pärast pikki ja ägedaid vaidlusi kirikuga jäi lõpuks võit neile, kes väitsid sokolaadi olevat mitte söögi, vaid joogi, mis andis vabaduse juua sokolaadi ka paastu ajal. Hispaanias kaitsti sokolaadijoogi valmistamise oskusi võrdselt riigisaladustega ning nii pääseski jook teistesse Euroopa kuningakodadesse alles aastakümnete pärast, peamiselt kuninglike abielude kaudu. Hispaania lihtrahvani ei jõudnud sokolaad veel niipea, seda juba ainuüksi hinna tõttu
aga Toskaania suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Taas Firenzes Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest ning tal õnnestuski aastal 1610 saada Toskaania suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Samasse aega kuulub ka konflikt kirikuga. Aastal 1611 külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist
Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis)." Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks ,,vabaks lastud" värvi ja vormi. Teosed Maalid: ,,Kompositsioon musta kaarega" (1912) ,,Väike maal kollasega" (1914) ,,Turuplats" (1903) ,,Sügis Baieris" (1908) ,,Must laik" (1912) ,,Horisontaal" (1924) ,,Kolm" (1928) ,,Trapets" (1930) "Kollane saade" (1924) "Murnau kirikuga I" (1910) "Improvisatsioon 26 ("Sõudmine") (1912) "Kompositsioon VIII" (1923) Kunstiraamatud: "Über das Geistige in der Kunst" (1912) "Punkt und Linie zur Fläche" (1926) Kokkuvõte Vassili Kandinsky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Kandinsky arvates on puhas kunst
Uusi asenduseks pandud puitdetaile töödelge tingimata insektitsiididega või katke need viimistluskihiga.Aegade jooksul on kasutatud väga erinevaid tõrjemeetodeid. Alustades tärpentiini ja petrooliumi süstimisest käikudesse, kahjustunud esemete õue tõstmist talvel(kardavad külma). Ka on saunalavadel esemeid kuumutatud 80C . Kõige eriskummalisemaks soovituseks on aga saaremaa muinsuskaitseinspektori soovitus-kasutada selleks ämblikke. Tegemist oli Ruhnu kirikuga kus putukad võimust võtnud ja olukord kriitiline. Ruhnu vallavalitsus lubas inspektori palve edasi koolipoistele suunata, kes siis peaksid ämblikke korjama ja need kirikusse lahti laskma. Kui nüüd tõsisemalt edasi minna siis vast keemiline tõrje on kõige kindlam, kuigi jah, kunagi ei saa päris kindel olla ja tuleb teha pidevat kontrolli ja korduvat töötlemist. Viimistlemata puitesemetega on veidi lihtsam ja neid on üsna edukalt õnnestunud töödelda Boracol 20Rh
Väga populaarneon meil Aleksi Kivi ,, Seitse venda" jne. Maailmakuulus on nende helilooja Jean Sibelius.Tänapäeval võitis Soome bänd Lord 2006.aasta Eurovisooni lauluvõistluse ja 2007 .aasta oma korraldati Helsingis USK Soomes on kaks riigikirikut -nii Evangeelne Luteri Kirik kui ka Ortodoksi Kirik.Need saavad riikliku toetust .Kirikutel on õigus oma liikmeid maksustada.Umbes 87%soomlastest on seotud kirikuga, neist 85.9%kuulubSoome Evangeenlsesse Luteri Kirikusse. Soomes muslimeid enam-vähem sama palju kui juute(1000).Ristiusu ajalugu Soomes ei erine oluliselt Eestiomast.Ristiusu tõid läänest rooslased,kui nad hakkasid Soomes kanda kinnitsma. SOOME SÜMBOLID Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel 1560.aastal ning on siiani Soome Vabariigi vapiks.Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümblina.Arvatakse.et lõvi
Pärit Itaaliast Third level Oli kunstnik,leiutaja,luuletaja,teadlane Fourth level Fifth level Kuulsaim maal ,,Mona lisa" Peetakse esimese lennumasina leiutajaks Usupuhastus Hariduse levik Usupuhastus Renessanss tõstis inimeste teadlikkust Enam ei oldud rahul katoliku kirikuga Kirikumaksud olid liiga kallid,et vaesed neid tasuda saaks Ülesanne Pane kirja veel punkte õpiku lk 16 teksti järgi Usupuhastusele pani aluse Martin Luther, tema arvates:Piibel ja jutlused pidid olema emakeelsed Kõik pidid oskama lugeda Paavstile ei pea maksma makse Kirikud peavad olema lihtsad Kloostreid pole vaja Lutheri mõtted levisid väga kiiresti Lutheri pooldajaid nimetati luterlasteks Usupuhastus tõi kaasa: Ø
(lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng. c) Lagunemine: Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses? – Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik
traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. ITAALIA RENESANSS Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar.
mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraazides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. Tähelepanuväärselt
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele
Poeg õnnestus aga Toskaania suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest, ning tal õnnestuski aastal 1610, saada Toskaania suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Samasse aega kuulub ka konflikt kirikuga. ,,Päikeseplekid" Aastal 1611 külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
