vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad. Aafrika tagapõhi kajastub sügavalt hingestatud väljenduslaadis, rikkalike kaunistustega meloodikas ning elavas punkteeritud rütmikas. Spirituaalides pöörduti palvetega Looja poole ning neisse
Neljanda ristisõja 13. sajandi alguses viis läbi paavst Innocentius III, mida seostatakse ka Eesti alade vallutamisega. Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige rohkem võitsid nendest Itaalia kaubalinnad, kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid ja lõikasid ära muhameedlaste ja bütsantsi konkurentsi. Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes romaani stiiliga teinud läbi suurema arengu, oli muutunud ka skulptuur ja maalikunst. Skulptuuri esmaeesmärk oli piiblilugude jutustamine ja kirikute kaunistamine. See-eest väheneb kuju side arhitektuuriga, kuigi asuvad skulptuurid ikka seinas. Kujud olid
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma
Romaani kunst Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi
kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik) Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada mungaks, oli sõnapidajamees, ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka
pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupidu · Toimus Tartus · Üldjuhid A. Kunileid ja J. V. Jannsen · Mõtte algatajaks Jannsen · 18. 20. juuni 1869 · Osalesid ainult meeskoorid Korraldamine · Tekkis lõhe peaorganiseeriate vahel Jacobsoni pooldajad vs Jannseni ja Hurda pooldajad · Jacobsonile ei meeldinud tänulaulupeo idee mis seal ikka tänada? · Jacobsonile ei meeldinud ka Jannseni idee koostöö kirikuga · Jacobson loobus koostööst · Korraldamine jäi ,,Vanemuise" seltsile, Jannsenile ja Hurdale Osavõtjad · Esinejaid oli ~900 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit · Lauljate hulgas palju haridusega kooliõpetajaid ning köstreid · Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega · Majutasid tartlased · ~15 000 pealtvaatajat Miks ainult meeskoorid? · Moraalne kaalutlus - ,, Kuida olleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka
INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine
408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas. (Talve 2004, lk. 141) Kui mõelda kirikule kultuuriajaloolise tegurina, siis erineb Rootsi suurvõimu aeg järsult eelmistest perioodidest. Keskaegne katoliku kirik ei saavutanud kultuuri- ja hariduslooliselt kunagi võrreldavat positsiooni luteri kirikuga. Keskne tähendus oli luteri kiriku rahvakeelsel jumalateenistusel, samuti rahvakeelsel kirikukirjandusel, mille kultuurilist tähendust tuleb kõrgelt hinnata ja kirjanduse osas koguni põhjapanevaks teguriks pidada. (Talve 2004, lk. 141) 4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel Rootsi reformitud kiriku juhtmõtteks Rootsi suurvõimu sajandil oli rahva kasvatamine ja
Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise 1930. aastatel Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemine 1930. aastatel oli oma olemuselt üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majandu...
pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis oreliklass suleti, sest see oli liiga palju seotud kirikuga. · Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning ebasobivaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. · Tormise kompositsiooniõpetaja oli Vissarion Sebalin.
Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus
paiknev ikoonialus õigeusu kirikus). http://www.youtube.com/watch?v=R KÜSIMUSED 1.Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud?Millist osa mängisid siin türklased? Sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3.Mis on ikoon? Usulise sisuga pilt 4.Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat ? Teevad imet ja aitavad usklike 5.Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Kujutasid kirikuga seotut, kõige enam pühakuid 6.Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Ikonostaasid 7.Millises Itaalia linans leidub palju bütsantsi mosaiike? Ravennas KASUTATUD MATERJAL Google.ee Õpik lk 100102
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiilide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. 28 Humanism ja renessanss. Itaalia riikide majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel( head kasu andis kaubandus Idamaadega). Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja nende alusel noor kodanlus. Võim koondus pärandatavalt ja seda nimetati türanniaks.
hussiitide abistamiseks. 1422. aastal suri hussiitide sõjaline juht Jan Zizka, tema asendaja on ajalikku läinud Prokop Suure nime all. Olles võimetu hussiite sõjaliselt võitma, kutsus katoliku kirik neid 1433. aastal osalema Baseli kirikukogul. Seal pöördusid taboriidid kristliku maailma poolemanifestiga, milles ründasid teravalt katoliku kirikut ja esitasid oma nõudmised. Pärastmitut nädalat kestnud läbirääkimisi sõlmisid kariklased katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe, mille kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanuud oma programmi nõuete suhtes mõningaid järeleandmisi. Tähtsaim oli Tsehhis ja Moraavias armulauasakramendi muutmine. Nimetati ka jumalateenistuse vabadust, kuid teisalt sai kirik taas õiguse olla mõisaomanik. Sõlmiti rahu viieks aastaks. Taboriidid ei tunnistanud seda kokkulepet. Ent järgmisel aastal said nad lahingus kariklaste ja katoliiklaste ühendatud jõududelt lüüa
Aadli ja talupoja vahekordi oli vilde varem korduvalt puudutanud kuid oli jätnud vastuolud kas hoopis lahendamata või teinud seda küsitavalt. Mahtra sõjas annab kirjanik esmakordselt sotsiaalselt kaaluka vastuse: talupoeg peab ennast võitluse läbi ise aitama. Oluline on triloogias ka eri klasside sotsiaalsete suhete kähem vaatlus sest neist tulenevad järeldused annavad pildi talurahva olukorrast. Omaette probleemiks on triloogias talupoegade vahekord kirikuga ja religiooniga üldse. Teemat arendava tegelasena on vilde kujutanud mahtra sõjas ainult pastorit ajaloolist isikut juuru kirikuõpetajat bergi, kelle kaudu kirjanik näitab kiriku osa toimuvates sündmustes Ajalooline triloogia tähistab eesti kirjanduses kriitilise realismi suurt võitu. Esmakordselt küündis eesti romaan epopöalise avariseni, vilde romaanide sotsiaalne ja kunstiline kandepind ületas kõik senise mida oli pakkunud eesti proosa
,,Teataja". Mõlemad pidasid Eesti probleemiks vähest rahvustunnet ning eneseteadvust. Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne. Päts aga toetas Tallinna Radikaale Venemeelne. 8. Nimed, daatumid? Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis. Ta oli Vändra köster ja Pärnu vallakooli õpetaja. Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid. Lehetoimetaja ,,Esimene nädalileht" ,, Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Oli Luterlane ja kirikuga lähedalt seotud. Suhtus Sakslastesse pooldavalt. Elu edendamiseks tarvis kokku leppida nii sakslaste kui venelastega. Korralda 1. Laulupidu, 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts. Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu
Niobe laste tapmine. Punasefiguuriline Teemad vaasidel: kõik mida elus kohati 1.oksendajad 2.joojad 3.kaklused 4.armastajad 5.olümpiamängijad jne. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. krateer. u. 460-450 e.m.a. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. Apollodoros praegu Peetri kirikuga. Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige. *Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - *Kristus elas 33a. Tal oli 12 jüngrit. ristiusk ehk kristlus *Märter-kes kannatas oma valikute nimel usu tõttu
Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all
· Kirikute ja altarite nimipühakute järgi otsustades olid keskajal Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt.). Linnade kirikuelu, millest on rohkem andmeid, sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Eestimaa pühakute kogu ikoon · Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne- Euroopas. · Eestlaste usuelust on vähe teateid, küll aga võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu nn. mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur
Mille järgi sai romaani stiil oma nime? Mis on selle stiili põhitunnuseks? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiili põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Nimeta romaani stiilis kiriku põhitunnused (so. ,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Mis on krüpt, kus asub? Mis on koor, kus asub? Kus asub romaani kirikul nn. triumfikaar? Mis on perspektiivportaal? reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Kus asub romaani kiriku peamine torn? (torni asukoht ja kuju määrab ära kas tegemist on romaani või gooti kirikug...
• Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust? ruum-maade avastused, linnad muutuvad suuremaks, usu lõhenemine Inimesed-vabameelsemad, inimene on elu kese See oli ilmaliku, inimest ja loodust ülistava kultuuri taassünd. Inimene on kõige alus Renessanss sai alguse Itaaliast Tuleb Madalamaadest Ilmalik muusika – ei ole otseselt kirikuga seotud Mõisted: Polüfoonia -mitmehäälsus.Võrdsed hääled ja võrdõiguslikud viisid ühes teoses Motett- mitmehäälne, valdavalt ilmalik, vahel kaks häält üksteist kajana jäljendamas Madrigal- armastuslaul Koraal-vaimulik koguduse laul Barokk: mõiste, tunnused 17-18. sajand-ehk siis osa uusajast Suured, võimsad impeeriumid-Vene, Prantsuse, Suurbritannia. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus Muusika Dramaatiline
venelastele. Kas ta selle tõttu hea vallutaja on või hoopis vabastaja, selles püüan oma arutelus selgusele jõuda. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt tegutsema ja Prantsusmaad muutma.Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis tähendas inimeste võrdsust seaduse eest. Samuti eraomanduse puutumatuse. Tsiviikoodeksi võtsid eeskujuks ka paljud teised Euroopa riigid. Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usku kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon oli tark ja võimuahne riigijuht. Rahvas armastas teda.Ta kuulutati keisriks ehk imperaatoriks. Napoleon ütles enda kohta : „ Minu poliitika on inimesi valitseda nii, nagu suur enamus tahab,et neid valitsetaks.“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni
erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni meistri kunstiringile
William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. Giordano Bruno uskus Kopernikut ja väitis et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus vaid üks paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma Galileo Galilei enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. "Ta liigub siiski" Hendrique Meresõitja tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks
Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi k...
Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks. Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- e ladinakoolid tegutsesid küll linnakirikute juures, kuid allusid aga raele. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525
luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid, teisest kljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rnnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus koraalide muusikaline klg tunduvalt rahvalikumaks.
Mis mulle meeldib/ei meeldi XX s II poole kunstis XX. sajandi kunst on võrreldes teiste sajanditega midagi uut ja enneolematut. Kunstis on palju uusi kujutusviise ja kiiresti vahelduvad kunstivoole. Ameerika kunstis toimus tormiline areng nagu ka Inglismaal ja Euroopas. Nendes riikides uue kunstivoolu algmeteks olid fovism, kubism, abstaktsionis, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism. Kõiki neid mõisteid võis nimetada ka ühesõnaga modernismiks ehk uue ajastu kunstiks. Üheks kunsti liigiks xx. sajandil oli installatsioon, kus valmispaigaldatud ruumiline ehitis andis kokku kompositsiooni, mida siis esitati vaatajale. Installatsioon hõlmab endal alla kogu ruumi kasutuse. See on üks paremaid ruumi kasutamis võimalusi kunstis. Abstraktsionismi iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ning vormide abil maailma ja kõik sellega kaasnevad kujutamise. Kunsti liik ei lähtu reaalsetest...
mõju, sisepoolitilised kriisid, segased valitsus vahetused. Mustsärklased-relvastatud salgad lõid korda. ITAALIA Musolini ajal: Teiste erakondade keelamine, vasase arreteerimine ja hukkamine piiramatu võim, Korporatsioonid- kontroll majanduse üle korporatsioonid hugtida8fasistid) kaudu. Riigikontrol hariduse, kultuuri jne. üle. Kohustuslikud noorteorganisatsioonis, laste riiklik sõjaline kasvatus. Propaganda, juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt
ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et oleks keele peal vein mul enne hauda.
Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist. Kuid probleemiks olid: *koolide vähesus *koolides puudusid õpetajad, köstreid oli
kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas. Pärast kollaazteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummiseisu. 1971 valmis 3.sümfoonia 1972. aastal liitus õigeusu kirikuga 1976. aastal valmis klaveriminiatuur "Für Alina" (Aliinale) Järgneva paari aasta jooksul valmis 18 teost, millest tuntumad: "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed Perpetuum Mobile (1963) Dopo la vittoria (1996) Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Kanon pokajanen koorile (1997) Sümfoonia nr
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass Klassitsism 1. Millal oli klassitsism muusikas? 1750-1825 2. Millal oli muusikaajaloos keskaeg, renessanss ja barokk? Keskaeg – 4.-5. - 14. saj Renessanss - 14.-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul.
hakkamise taotluse aga nad mõtlesid et nad peaks enne veel targemaks saada et neil oleks mida panustada. Peggy Nadramia läks edasi ülikooli kus ta omandas inglise keeles magistri kraadi. 1980 Peter H. Gilmore ja tema naine kolisid Manhattanile - New York(Hell's Kitchen) 1981 Peter H. Gilmore ja Peggy Nadramia ühinesid saatana kirikuga. Veidike aega hiljem Anton S. LaVey kutsus neid isiklikult endaga kohtuma San Fransisco linna, LaVey vastas täpselt Peter H. Gilmore'i ootustele ja oli täpselt samasugune hingelt nagu nõnda ta oli raamatus. Peter H. Gilmore'i esmamulje saatana kirikust oli veidike pettunud, ta kohtus ainult käputäis kiriku liikmetega. Ta sai aru et saatana kirik pole nagu iga tavaline kirik kus kõik kogunevad kokku ja hoiavad üksteist, selline
ideoloogiline, roheline oli „kahepalgeline” võrgutava ja ohtliku nooruse värv, halb oli ka kollane värv, kuid eriti suure ohuga oli triibuline ja kirju. Kulda peeti kõige õilsamaks tooniks. VASTA KÜSIMUSTELE. 1. Kui pikk oli keskaeg? 1000 aastat ehk 10 sajandit 2. Täida tabel, mis iseloomustab neid muusikaliike. Vaimulik muusika Ilmalik muusika Seotud kirikuga Rüütlilaulikud Gregorius o Trubaduurid Orel o Truväärid Ladina keel o Minnesingerid Laulsid mehed Kangelaslaulud 3. Nimeta keskaja pillid. Orel, fiidel, rebekk, harf, flöödid. 4. Kas väide on tõene (T) või väär (V)?
Esimese juhiks oli Johann Voldemar Jannsen, kes arvas, et eesti kultuuri on võimalik arendada, toetudes mõisnike ja kiriku heakskiidule ja püüdes vältida tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald
tuntuks peale 1993. aasta sündmusi, kus võimukandjad reidisid nende peakorterit ja mille tulemusena hukkus 82 inimest, kes kõik olid David Koereshi järgijad. Käimas on vastuoluline uurimus, kas David Koresh ja tema järgijad olid olnud olemas juba üle 60 aasta ajal reidi ajaks, ja kas neil oli õigus kasutada oma ühingul sellist nime ja kiriku maad. Kuigi tema järgijad oli reidi ajal umbes 140, siis ainult 20 neist ja nende lapstest olid seotud kirikuga, enne kui ta hakkas neid juhtima oma unikaalse õpetuse ja tavade järgi. Reidi ajaks oli Koresh õhutanud oma järgijaid mõtlema endist kui "Seitsma Hülge Õpetlased", mitte kui Taavetlased. Reidi toimumise ajal, üks tema järgijad avalikult teatas, et tahab, et neid identifitseeritakse Koreshlastena. Muud tema järgijad ütlesid, et nad ei taha kasutada uut nime ja enamus meediast kasutab jätkuvalt nimetust "Taavetlaste Haru
Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud. · Sellideks eelastme lõpetanud tudengid. · Õpipoisteks kaunite kunstide teaduskonnas õppijad. · 15. Keskaja hariduse, teaduse ja kunsti seotus kirikuga. * vaimulikud olid keskajal peaaegu ainukesed kirjaoskajad. * Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed. * Teadmiste allikaks peeti piiblit. * Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused. * Jumala teenimine oli kõige kõrgemalt hinnatud tegevus. 16. Romaani ja gooti arhitektuur. Keskaja kunst oli tihedalt seotud kirikuga: *Keskaegne kunst oli välja pandud kirikus, ilmalikku kunsti peaaegu polnudki.
elas,probleemid kirikuga). Galileo Galilei oli Itaalia (Pisa linn) füüsik, astronoom ja filosoof. Ta avastas kehade vaba langemise seadused (arvatavasti veeretades kuule mööda kaldpinda alla, arvas, et gravitatsioon tõmbab kõiki kehasid ühesuguse jõuga ehk kõikide objektide kiirendus Maa suunas on ühesugune), pendli võnkumise seadused, tungide rööpküliku seaduse, ehitas pikksilma, millega vaatles 1. Päikest. Probleem kirikuga Galilei universumi vaadete pärast nt: Maa tiirleb ümber Päikese, Päike pöörleb ümber oma telje. 6) Milline on ülesvisatud keha lõppkiirus ja vabalt allalangeva keha algkiirus, millise märgiga onülesvisatud kehade kiirused ja allakukuvate kehade kiirused. Üles visatud keha lõppkiirus (väheneb): (kõige kõrgemas punktis) 0 m/s Üles visatud kehade ülespoole suunatud kiirused on positiivsed.
inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. MONTESQUIEU ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates oli despootia, monarhia ja vabariik
töölised jagati kutsekogudesse. Moodustati kororatsioone mida kotrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ning kõik parteid peale fasisitliku partei kuulutati ebaseaduslikuks. Ajalehtedes kehtestati tsensuur. Inimeste meelsust ja tegevust jägis salapolitsei. Paljude arust oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi , isegi W Churchill . koonduslaagreid ja mõrvu oli palju vähem itaalias kui natisedel ja nsv l . ka salapolitsei oli palju väiksem. Mussolini polnud ka tülis kirikuga. SÕJAKAS VÄLISPOLIITIKA Fasistliku itaalia välispoliitika oli väga sõjakas 1930nendatel. Ta kuulutas oma eesmärgiks muuta vahemere itaalia sisemereks, nagu see oli rooma ajal. See muutus sõdimise itaalia seas populaarseks. Sõjaka välispoliitika tagajärjena vallutati Abessiina, Albaania jt . itaaliast sai hitleri saksamaa liitlane 2MS. Hiljem tõi see liit palju kannatusi itaaliale. ,,MS lõpul Mussolini hukati
(saastatud ja haigused) Eluolulised muudatused- nuga ja kahvel, mööbel, taskurätik Maailmapilt- Kopernik(maa ja päike, nende tiirlemine ja pöörlemine) 4. Jumalasse suhtumine o Inimese ja jumala suhe muutub lähedasemaks, piibli tõlkimine rahvuskeeltesse(Eesti 1739) o Reformatsioon o Isiklik suhe jumalaga oli tähtsam kui suhe kirikuga o Martin Luther tõlkis piibli saksa keelde ja pani alusa saksa kirjakeelele. o Kirikuõpetaja on praktilisteks toiminguteks ( jumalateenistused), lunastuse saab inimene usust. 5. Kirjandus Koht Kirjanik Aastad Teos Iseloomustus Itaalia Danta Aligier 1265-1321 "Jumalik -pilk oma ajale komöödia" - põrguringid
võim haripunktis, kaastas Euroopas keisrivõimu) Chlodovech - frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja; suutis endale leida õiged liitlased, sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning katoliku kirikuga, sõlmisliidu idagootide kuningaga, Verdune'i leping: Karl Suure pojapojad jagasid Frangi riigi 843 a kolmeks. See leping pani aluse Saksamaale (Ida-Frangi riik), Pransusmaale (Lääne-Frangi riik), Lõuna-Frangi riik lagunes.
Kui ta torni tippu jõudis, avanesid tal justkui silmad ja ta sai aru, mis toimub. Ta nägi selgelt, miks olid talt lapsed ära võetud. Sellepärast, et tal ei oleks midagi muud, mille küljes ta süda kinni oleks, ei mingit armastust ega õnne. Ta pidi olema ainult ehitusmeister! Ta rääkis, et sellest hetkest peale ei ehitanud ta enam Jumalale kirikuid, vaid tahtis olla vaba ehitusmeister ning ehitada kodukoldeid inimestele. Kuid just nüüd hiljuti oli ta valmis saanud veel viimase kirikuga ja pärast seda jutuajamist tahtis Hilde, et Solness roniks jälle torni tippu sinna pärga panema. Hilde meelest oli tohutult hea tunne teda seal tipus näha. Solness mõtleski selle plaani teoks teha. Kui ta oli torni tippu jõudnud, siis läks üks puujupp katki ja Solness kukkus end surnuks. Kõik olid kohutavas sokis, ainult Hilde rõõmustas, sest ta nägi siiski veel ühe korra oma ehitusmeistrit, kes jõudis päris tippu...
ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav
B kõrgemate klasside keelepruuk. Villoni tekstid on ironiseerivad, pilkavad ning kahetähenduslikud. d) Villoni tegudest võib järeldada, et ta ei pidanud midagi pühaks. Ta varastas usuteaduskonna ruumidest 500 kuldeküüd, haavas kakluses surmavalt üht preestrit ning ka üht paavsti kirjutajat. Preestri haavamise tõttu põgeneski ta esimest korda Pariisist, kuid peagi naases tagasi. Oma luules pilkas ta vaimulikke ja kõige muud, mis oli kuidagi kirikuga seotud. Tema lugupidamatusest kiriku ja usu vastu, tema ühiskondlikust seisundist ja tema tegudest võib välja lugeda, et ta ei suhtunud hästi ka jumalasse. e) Võin väita, et see lugemine oli minu jaoks põnev. Tol ajal ei olnud neid palju, kes oleksid selliseid teemasid käsitlenud. Teadmine Villoni tegelikust elust lisab asjale kindlasti vürtsi juurde. Riimid olid selged, kuid kohati võis mõne fraasi sisu arusaamatuks jääda. Kõige rohkem meeldis mulle ,,Poodute ballaad"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
