Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vljast arvukad ehisdetailid. Kik need on valmistatud terrakotast, s. o pletatud savist. Algselt on neid olnud le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus, lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkmne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ldkuju silinud
kantsoone, ballaade, madrigale jne. Muusa Laura. Petrarkism lembeluule Petrarca stiilis. Boccacio Itaalia kirjanik, novelli rajaja. Peateos `'Dekameron'' raamjutustus, 100 novelli Renessansi kirjandus uuttüüpi teater tekkis 15-16 sajand.16. sajand levisid itaalias elukutselised näitetrupid. Itaalia teater gommedia dell'arte(professionaalne teater) kindel teatritüüp, näidend on improvisatsiooniline, selles teatris on kindlad tegelaskujud Reformatsiooni kirjandus seotus kirikuga, Martin Luther 1517 Erasmus Narruse kiitus, satiir, More- Utoopia, utopistiline romaan, Rablelais Gargantua ja Puntagrul, grotesk romaan, Cercantes teravmeelne hidalgo don Quijote de mandrast, Shakespear Romeo ja Julia, tragöödia, Montaigne - esse `' Essee'' Sonett kõlav ja selge keel, väljendama terviklikku mõtet, 14 värsirida, 4+4+3+3, viimases reas kokkuvõte. Novell tihe sündmustik, püant, lühijutt, üks teema.
mille tagajärjel hakati rohkem karjamaid tegema ning talupojad aeti põllumaadelt välja. Paljud talupojad jäid töötuteks ja neist said varased ja hulkurid, kelle tabamisel kasutati vägivalda. Ka Henry VIII asus oma isa jälgedes kuningavõimu tugevdama ta lõi hiilgava õukonna, mis oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Henry VIII soosis kunsti ta kutsus Inglismaale kuulsaid arhitekte ning kunstnike. Henry VIII aga tekkis tugev vastaseis katoliku kirikuga. Nimelt abiellus Henry VIII Aragoni Katariinaga, et hoida häid suhteid Hispaaniaga, kuid Katariina oli temast vanem ja sünnitas talle vaid ühe eluterve tütre. Henry VIII armus aga ühte oma õuedaami ning tahtis viia lahutusse sisse, mille vastu seisis aga katoliku kirik 1529. aastal kutsus kuningas kokku parlamendi ja järgnevate aastatega teostati seadusandlike aktide kaudu reformatsioon. 1534 anti välja supremaatiaakt, mis
originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel.
kaudu, samuti massiteabevahendites; Tallinna Linnaarhiivis on üks vanimaid ja ka ilmselt üks Euroopa rikkalikemaid kirjalikke pärandeid. Tallinna Raearhiiv sisaldab endas dokumente pärgamente aastatest 1237-1889. See sisaldab nii raamatuid, kirju raele, kodanike raamatuid ja märkmeraamatuid. See on ainult üks osa Tallinna Linnaarhiivist. Veel on arhiivifonde, Mustpeade vennaskonnast.Ürikuid luteri kirikukogudustelt alates Niguliste kirikust ja lõpetades Oleviste kirikuga, seda juba alates aastast 1465. Sisaldab ka dokumente Tallinna kohtutelt, maksuametilt, linnavalitsuselt jne. Veel on märkimisväärseks koguks Linnaarhiivi fotokogum, kus on 4500 pilti sealhulgas haruldastest Tallinna vaadetest alates 19 sajandist. Arhivaalidega saab tutvuda nii otsingumootorite kaudu internetis, kui ka kohapeal uurimissaalis. Kaasa võtta või koopiaid teha pole kahjuks lubatud. Ka on avatud arhiivi juures näitus, mida saab külastada tasuta
Madeleine'i kirik Pierre Vignon Valitud objektiks osutus Madeleine'i kirik, mille arhitektiks oli Pierre Vignon. Antud klassitsismi ajastul (täpsemalt 1842) valminud objekt asub Prantsusmaal, Pariisis. Ehitise tellijaks osutus Napoleon I ning pühendati ,,Kuulsuse templina" prantsuse armee sõduritele. Seega oli objekti otstarbeks mälestusmärk. Kiriku põhiplaan jäljendab antiiktemplit. Kuna tegemist on kirikuga, on hoone ühekordne ning selle mõõtmed on kirikule vastavad. See tähendab, et hoone on ligi 30 meetrit kõrge ja ligi 20 meetrit lai. Hoone sügavus on aga pea kahekordselt hoone kõrgusest suurem. Hoonet ümbritseb väljast 52 20 meetri kõrgust Korintose sammast. Madeleine'i kiriku sissepääsu ees laiub suur ning vägagi lai trepp, millelt avaneb hingemattev vaade laiale tänavale. Peasissepääsu kohal asub ka pooleldi väljavoolitud kujudest kaunistus, mis pidavat tooma
varrukast" 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Looming Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Pärast kollaaziteost "Credo" 1968 jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" . Tintinnabuli-stiil Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja
Sissejuhatus Annan ülevaate Jaani kiriku tekkeloost.Antud töös olen kasutanud järgnevaid allikaid:ENE ja internet. Valisin selle teema seetõttu,et tegemist on minu kodulinnas asuva kirikuga. Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik,kus tegutseb EELK Viljanid Jaani kogudus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461)
· ilmalik polüfooniline laul (kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3. a) Polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõigil häältel on võrdne osatähtsus. b) a capella - saadeta vokaalmuusika 4. a) Palestrina · Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. · Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. · Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed. · Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus. · Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks.
Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas. Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95 oli Lüganuse õpetajaks eesti kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing. Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt.
v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavaliselt k6rgem keskl66vi p6randast ja seal all asus krypt mida kasutati aadlike matmispaigana.Romaani ajal ehitati kiriku torn kokku kirikuga v2ljaarvatud Itaalased.Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht.L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis
katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Ta lõi Reini Liidu, aastal 1806, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille eestkostjaks sai Napoleon.Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu, populaarsus sõdurite seas, Tema enda andekus ning isiklikud ambitsioonid ning mõnes mõttes ka katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooniideid ning suruda neid jõuga teistele riikidele peale ning muidugi vallutada uusi maid.. Maismaal olid prantsuse väed edukad kuid Trafalgari merelahingus sai Prantsusmaa Inglismaalt lüüa
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõp...
Erinevvõib olla ka avalikuja erasektori vahekordheaoluteenustepakkumiselningteenuste kaubastatuseaste,st kui palju teenuseidsaabtasuta,kui palju tulebosta rahaeest.Üldiselt tuginevadpoliitilisedotsusedmingilekindlale ideoloogiale,olulist mõju avaldavadka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Teise maailmasõja järgsete heaoluriikide sündi kirjeldatakse sageli kui üldises üksmeeles kulgenud mesinädalaid. Konservatiivid muutsid dekoratiivseks sidemed monarhhia ja kirikuga, sotsialistid loobusid märatsemise ja kõige pahupidipööramise ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad riigistamised Lääne-Euroopa majanduses ei saanud teoks mitte sotsialistide, vaid konservatiivide, de Gaulle'i ja Itaalia kristlike demokraatide eestvõttel. Sage oli prognoos, et arenenud õhtumaa ühiskond sulandub peagi kihistumiseta keskklassiks. Siiski näib tollane pärand enam sisaldavat
olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968– 1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal . 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks. Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on “Spiegel im Spiegel " (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli-stiil
marginaalseks) Ladina keele mõjutusel kujunesid romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania ja rumeenia keel). Frangi riik Frangid, kes olid germaanlased, jõudsid Galliasse, mis on tänapäeva Prantsusmaa, rahvaste rändamise tulemusel. 5. sajandi lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. A) Mis aastatel valitses kuningas Chlodovech? Vastus: 481-511.a B) Nimeta kaks fakti, miks ta on oluline valitseja. 1. Tugevdas ristiusu asutamist 2. Liit katoliiku kirikuga ● Kes olid Frangi riigis majordoomused? Vastus: Oli kuninga majapidamine eest hoolitsev ametnik, hiljem väejuhid/suurmaaomanikud ● Karl Martelli tähtsus ajaloos? Vastus: Kaitses kristlasi ja ristiusku. (islamite, moslemite eest) ● Pippin Lühikese tähtsus ajaloos? Vastus: 751.a tappis valitseja ja laskis ennast frankide kuningaks valida Kuid Karl Suur (768-814) oli kuulsaim frankide valitseja, (Karolingide dünastiast, majordoomuse järeltulija)
Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena.
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas?
Võlvidele ehitati kiriku välisseina tugikaared .Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku kontsruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Transept ei eendunud tavaliselt nii palju kui romaani stiilis ,vaid liitus terviklikumalt pikihoonega. Krüpte enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga erinevalt romaani kunstist. Ühe või paar apsiidi asemel oli kooril mitu väikest kabelit,mis moodustas kabelitepärja. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisema ja avarama ning vabamana.
kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiasse. Meresõitjad oma rännakutega avastasid juhuslikult palju uusi maid, näiteks ka Ameerika ning õppisid seega maakera geograafiliselt paremini tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike. Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks. Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus
Inglismaa 17.sajandil I Ingel Stuarti-te ajal I Charles I soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlament laiali *Soov asendada Anglikaani kirik Katoliku kirikuga II Puritaanide taga kiusamine *Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris
vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ja kirjutamisoskust.
mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste.
IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser Piiskop- Roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- Katoliku kiriku pea ehk Rooma piiskop. Klooster- Kloostris elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Ketser- ehk hereetik, keda nimetatakse kristluses hereesia pooldajat-isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest.
Liitlassuhted Saksamaaga (Jaapan) bolsevikud Mustsärklased fasistide relvastatud natsid salgad 1922 - Marss Rooma peaminister "Mõõdukas diktatuur" Natsionaalsotsialistid süüdistavad -vähem inimohvreid ühiskonnahädades juute ja teisi -väiksem salapolitsei vähemusrahvaid kõrvaldamine -hea läbisaamine kirikuga http://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Siseasjade_Rahvakomissariaat
1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast
kellel kohustusi pole, kuid ärgates vara, on hea võimalus kaubanduskeskusest odavaid asju osta. Kuni tööpäeva lõpuni valitseb rahuik meeleolu, kuid siis hakkab kogunema ka juba tööinimesi, kes tahav osa saada parimatest pakkumistest poes, kuid võivad lahkuda ka tühjade kätega. Noorte seltskonnad, kes lõbusas tujus olles tihti segavad teisi ostlejaid lahkuvad alles viimastel minutitel, kui turvamees nad poe sulgemiseks välja ajab. Kõik see võib sarnaneda põhimõttelt kunagise kirikuga. Nagu kunagi meelitati inimesi erinevatesse uskumustesse, näiteks ristiusk, mida inimestele lausa vägisi peale suruti on ka kaubanduskeskused sarnase taktikaga. Muusika, lõhn, värvivalik ja palju muud on sätitud täpselt nii, et meelitada inimesi enda keskusesse raha jätma, ostes midagi, mida tegelikkuses üsna kindlalt vaja ei lähegi. Kõik on värviline, soe ja kirev ning klient lihtsalt ei suuda sellest mööda kõndida.
2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilide paljusus 20. saj. tänapäev. 5. Keskaeg 5.-13. sajand (14. sajand). Inimesed uskusid, et tõeline elu saabub alles pärast surma. Kunstis kujutati inimesi paljude riietega, tähelepanu pöörati hingeelule ja sisemaailmale. 6. Keskajamuusika oli kiriku võimukindlustusatribuut, selle kindlustamiseks seoti kunst tugevalt kirikuga (ehitati uhkeid kirikuid). 7. Gregorius I oli Lääne-Rooma kiriku juhiks 6. sajandil. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaule ehk gregooriuse laulu aluseks. 8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9
aastatel parlamendi liige. 1529. aastal, kui Wolsey ebasoosingusse langes, õnnestus Cromwellil saada uue parlamendi, mis pidi hakkama arutama Henry abielu tühistamist, liikmeks. Seal näitas ta end ägeda kuningameelse ning usureformi pooldava mehena, mistõttu ta võitis kiiresti Hanery soosingu. Alates 1532. aastast tõusis ta faktiliselt teiseks meheks riigis ning tema juhtimisel viidi läbi ka usureform, millega katoliiklus asendus anglikaani kirikuga ning kuningast sai riigipea. Cromwell osutus sama väsimatuks ja osavaks administraatoriks, kui seda oli olnud Wolsey ning seejuures polnud tal viimase nõrkust luksuse ja kõrgete tiitlite vastu. Ent ta oli Wolseyst tunduvalt halastamatum, tema reformide ajal hukati katoliiklusele truuks jäämise eest, mis tähendas 1534. aastast otsest riigireetmist, tuhandeid inimesi. Seetõttu oli ta samuti küllaltki ebapopulaarne, seda süvendas veelgi aadlike vastuseis Cromwellile
Mina ja viis klassikalise muusika ajastut Klassikaline muusika polnud minu jaoks küll päris võõras mõiste aga olin ja olen sellest siiamaani väga kauge. Muidugi olin ma kuulnud Bachi, Vivaldi ja Beethoveni kuulsamaid teoseid aga see oli ka kõik. Nüüd on asjad veidi muutunud, olen palju rohkem klassikalise muusikaga kursis ja teen ka rohkematel lugudel vahet, mis on positiivne ja avardab oluliselt silmaringi. Keskaeg Muusika oli tugevalt kirikuga seotud, ideaaliks oli vaimulik ühehäälne saateta koorilaul. Gregooriuse laul ühehäälne kirikulaul, mida esitasid mehed ilma saateta ja ladina keeles. Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust. Renessasni ajal loodi ka uusi pille, sealhulgas pill, mille "võis laulma panna nagu inimese". See pill on viiul
tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane. Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Arvas, et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Charles Montesquieu. Peateos on "Seaduste vaim", milles analüüsis kolme peamist
See andis talle võimaluse näha maailma ja tutvuda kuulsustega väljaspool Inglismaad. 1688 tuli võimuvahetus, mis päästis Locke tagakiusamisest ja nii tuli ta 1989 a. tagasi kodumaale, kus hakkas taas paralleelselt tegelema enese arendamise ja riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani
Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes varjusid end metsadesse, sest olid läinud lepitamatutesse vastuoludesse mõisa või kirikuga, sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Saksamaa hakkas värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsistliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema
Kati Kukk 11.Klass 2011 KESKAJA HARIDUS JA KULTUUR EESTIS Katoliku hariduselu Keskaegne kool oli lahutamatule seotud kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolide õppetöö toimus arvatavasti kõigi kolme toomkapitali juures- Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. Teadaolevaist eestlastest oli silmapaistvaim Johann Pulck. Katoliku hariduselu Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis
Iga järgmine põlvkond on eelmisest teadmiste poolest rikkam. Me oleme hakanud aru saama loodusseadustest ja maailma olemusest. Võib öelda, et valgustatus, mis usuga kaasas käib, on religioonile teinud karuteene. See, mis näis eelnevalt jumalik, on nüüd teaduse poolt lahti seletatud ning läbi uuritud. Usundite alustalad on kõikuma löödud enam kui kunagi varem. Isegi katoliku kirik pidi tõdema, et Maa ei ole lapik ning Päike ei tiirle ümber selle. Tänapäeval jääb kirikuga seotud inimesi aina vähemaks. Kultuuriruumiti see muidugi erineb. Eestlasi on alati peetud usuleigeks rahvaks, samas kui islamiriikides on peaaegu kõik tulised religiooni järgijad. Ent mis vahe on Jumala tunnistamisel või mittetunnistamisel? Kui uskuda teadust, siis ei ole tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei saagi olla
kohtades (Otepää, Lihula, Tartu). 14. sajandil ehitati konvendihoone tüüpi linnuseid. Konvendihoone on massiivne korrapärane nelinurkne ehitis, mille lähim maa-ala oli ümbritsetud ringmüüriga. Selliseid tüüpi linnuseid ehitati Pärnusse, Viljandisse, Põltsamaale, Tallinna, Rakverre, Narva, Kuressaarde, Haapsallu. 5. Haridus keskajal- Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti ka ülikoolides, peamiselt Saksamaal, kuid samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas. Arutati ka kõrgema ladinakooli asutamist , kus ka talulapsed saaksid õppida, kuid reformatsiooni tõttu see ainult ideeks jäigi. Arvatavasti piirdusid Eesti toomkoolid trivium'iga, ning ülemastme läbimiseks tuli sõita välismaale. Vanimaks kooliks on Vana-Pärnu kool, mis avati aastal 1251. Õpiti grammatikat, retoorikat,
sajand - 16. sajand) Keskaeg jaotatakse kolme perioodi: 1) varakeskaeg (5. - 11. sajand), 2) kõrgkeskaeg (11. sajand - 13.sajandi lõpp) 3) hiliskeskaeg (14. - 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks.
Iseseisev töö Seliste kirik Kui 19. saj teisel poolel ehitatud õigeusu kirikud olid reeglina kiviehitised, siis 1864 valminud Seliste kirik on kargelt askeetlik puuehitis, mille sisekujundus on samuti lihtne ja kaunistusteta. Kiriku põhitegevuseks on korraldada kirikus väike ekskursioon turistidele , tutvustada kiriku ajalugu ja rääkida milliseid heategevusi on tehtud kirikule. Põhiliseks teenuseks on soov liituda kirikuga või aidata kirikut majanduslikus ehk rahanduslikus olukorras.Kirikus pakutakse igasuguseid lipikuid ja flaiereid, mille teemaks on Eesti kirikud. Kirik on turistidele raskesti leitav seega peavad organisatsiooni ettevõtjad turiste ise ligi meelitama ja nad ise kohale viima. Ametliku interneti kodulehte pole. Lahtioleku ajad on kokkulepitavad. Pühakoja läänesissepääsu kohal paikneb uhke kaheksatahuline torn, mida katab väikese sibulkupliga telkkiiver. Kirik on ise
KLASSITSISM Muutused Euroopas · Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) · Napoleoni sõjad (1799-1814) · Prantsuse valgustusfilosoofide mõju (Rosseau, Voltaire) -Olid vastu ühiskonna seisuslikele korraldustele -Olulised inimese loomupärased omadused -Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust tasakaalu harmoonilisust · Taotlused sarnanevad renessansiga · Kunstis tähendas klassitsism antiikkunsti jäljendamist (antiik=ideaal) · Ülistati mõistust · Kunst pidi olema õpetlik
määrati Igor Grabar. Tema aktiivsel osavõtul samal aastal asustati riiklik muuseumi fond, mis oli kuni 1927.aastani üks suuremaid ja tähtsamaid ajalooliste täiendamiste allikaks Tretjakovi Galerii jaoks. P 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . 1928.aastal tehti tõsine kütte ja ventilatsiooni remont.1929.aastal veeti voolu. 1932.aastal ehitati kolm uut saali, mis ühendasid omavahel Tretjakovi galerii peahooneid Nikola kirikuga. See on taganud järjepideva näituse korralduse. Muuseum hakkas arendama uue kontseptsiooniga näitust -- , . 1941 17 . 17 1945 . Teise maailmasõja esimestest päevadest algas näituse demontaaz, nagu ka teistest Moskva muuseumites. 1941.a suvel alustas teed rong 17 vaguni täie kollektsioonidega Novosibirskisse . Alles 17.mail 1945.aastal taasavati Tretjakovi Galerii Moskvas. K P 1986 1995 . . 1986-1995
vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, millel olid sarnased väärtushinnangud. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku elukorralduse ja mõttelaadi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kiriku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale, samal ajal enamikul saksa valgustajatest konflikti kirikuga ei tekkinud. Valgustuse vahetuks teerajajaks tuleb pidada teadusliikumist, mille käigus avastati mõningaid uneversumi füüsikaseaduseid ja õõnestati vajadust kasutada maailma seletamisel religiooni abi. Thomas Hobbes ja John Locke avaldasid oma mõtteid mõistusliku uurimise tähtsusest ning inimese õigustest ja kohustustest poliitikamaailmas. Locke'i teos "Essay Concerning Human Understanding" väidab, et inimesed võivad saada oma maailma isandaiks, kasutades
Ala-Saksa keeles kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud. Koori trepi all on teine samasugune kivi, mille kirjad on kulunud (Jaan Jungi märkus). Järva-Peetri kolmelööviline kodakirik on maakonna noorim ja kõige suurem gooti stiilis kirik. Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil. Ehituslikult sarnaneb ta väga 3 Koeru kirikuga. Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitanud Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa. Nende kirikute ehitamise ajaline vahe on aga peaaegu pool sajandit. Lääneportaali kohal asub teravkaarne aken. Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära. Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a
originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel.
See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist. Ent 1951. aastal ilmus endise Tallinna linnaarhiivi juhataja Paul Johanseni teos, kus püüti tõestada, et enne taanlaste tulekut oli siin eestlaste linnus ja asula, kuid ka skandinaavlaste kaubahoov koos kirikuga Oleviste kirikuga. Seda fakti pole seni siiski veel arheoloogiliselt ega ürikuliselt tõestatud, kuid see on tõenäoline kui ümberlükkamatu hüpotees. 3 Kertu Pellja Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit Perioodi IX XI sajandi keskpaigani nimetatakse Skandinaavia viikingiajaks. Selle aja lõpul tekkis
Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kirikuga. Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Järelikult oli keksajal paljude tülide põhjuseks kirik ja sellega seotud sündmused. Haridus ja teadus keskajal. Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel
See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525) 1. Gootika Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika
Lenduriamet ei takistanud Bushi joomast, ja politsei tabas teda korduvalt purjuspäi rooli tagant ning 1976. aastal saatis isegi kohtu alla tagajärjeks trahv ja kaheks aastaks juhiloata jäämine. 1964.aastal oli George W. Bush koolivõistlustel ergutaja Eesti ja USA presidendi ühine hobi on võsaraiumine. Pärast Harvardist saadud magistrikraadi tegutses noorem Bush isa eeskujul samuti naftatööstuses, abiellus Laura Welchiga ja ühines tema nõudel metodistide kirikuga. Bushide kaksikud tütred Jenna ja Barbara sündisid 1981. aastal. Vahepeal oli George edutult kandideerinud Kongressi (ta kaotas vastaskandidaadile 6000 häälega), ning jätkas tegutsemist naftatööstuses, ühtlasi kuulsa jutlustaja Billy Grahami mõjul järjest tõsimeelsemaks kristlaseks muutudes. Samal ajal organiseeris ta end raha eest pesapallimeeskonna Texas Rangers partneriks, ajas isa valimiskampaaniat ja jooksis
dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ja liitus õigeusu kirikuga. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Tunnustused 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006
kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blazennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli müür ja Novgorodi ja Pihkva linnamüür, maalikunst puudus ümarplastika, ikoonimaal seintel mosaiigid, fresko, Vladimiri jumalaema, maalija Theophanes Kreeklane (pühakud
kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik) Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada mungaks, oli sõnapidajamees, ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
