on suur tähtsus ning sõprus on vajalik. Carmenil puudub iseloomust naise õrnus, mis on tihti romantilise tegelase omaduseks. Carmen on ennasttäis ning saadab korda seda, mida soovib. Armastab ka seinast seina, kord üht kord teist, kuid pikalt sama inimesega ei suuda koos olla. Välimus on tal lummav ning seega on tal lihtne panna mehi endasse armuma. Ajast aega on suhetes ja armastuses olnud palju armukadedust, tülisid ja tehtud julmi veretöid. Victor Huga teoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" kaunitar Esmeralda on tänavatantsijatar, kellesse on armunud neli meest. Üheks neist on Quasimodo, kelle pihta visatakse halbu pilke, tema küüru ja koleda väljanägemise tõttu, siiski ta hoolib rohkem Esmeraldast, kui iseenda elust. Quasimodo on sisimas vapper ja õilas mees, kuid naiste ja armastusega on tal raskusi. Teised armunud on, aga omakasupüüdlikud. Raamatu lõpus on näha südamlikku armastust, kui Quasimodo Esmeralda
d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
Tartu kutsehariduskeskus Arhitektuuri ajalugu Iseseisev töö Koostaja: Maksim Rõzov Juhendaja: Aita Kahha Grupp: LE208 Tartu 2011 Tartu Jaani kiri See on tellisehitis, rikkaliku terrakotaplastikaga, ainulaadne kogu Põhja-Euroopas, on kolmelööviline basiilika, dominandiks tugev neljatahuline torn. Kesklööv on ebareeglipärane, plaanis trapetsikujuline. Kooriruum on piklik, polügonaalse lõpmikuga. Kirikul on kolm sissepääsu - lõunas, põhjas ja läänes. Peasissepääsuks oli lääneküljel vimpergiga profileeritud perspektiivportaal.
Maailma huvitavaimad kirikud Annika Allik TkoG 11b 2011 Milano katedraal Asub Milanos, Itaalias Gooti stiilis katedraal, mille ehituse lõpetamiseks kulus pea kuus sajandit (nurgakivi 1386, ehituse lõpp 1965) Suuruselt neljas katedraal maailmas, suurim Itaalias Viimane värav õnnistati sisse 6. jaanuaril 1965 157m pikk, 92m lai, peatorn 109m kõrge Jubilee kirik Asub Roomas, Itaalias Seinad on disainitud nii, et need kontrolliksid sisemist temperatuuri kõikumist. Seinad sisaldavad TiO2, mis aitab säilitada valget värvi ning TiO2 kokkupuutel ultraviolettkiirgusega, mõjutab viiamane selle kristalset koostist ning aine muutub eriti reageerivaks, aidates lagundada saasteaineid, mis puutuvad kokku betooniga, näiteks autode heitgaasid. Jubilee kirik Bruder Klausi kabel Asub Mechernichis,
Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks
Raha oli kõige tähtsam · Luskusmäär oli suunatud liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu., et välitda liikset priiskamist ja vaesumist. Läks vastuollu ristiusuga. 4. Kust ammutas linnakirjandus motiive? Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Teater kasvas välja kristlikust usupuhastusest, kus olid näitemängud. Fabliood-värsivormilised lühilood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Ristiusk ja Kirik I 1. Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis. Patused seevastu piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus. Oma patte sai lunastada ka puhatustules. 2. Millitel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe eks miks lahknesid lääne- ja idakirik? Kas tegemist oli paratamatusega?
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus.
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti. Sel ajal kui katoliku kiriku piiskopid meie maal ametis olid reformitöö elustamise ja teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uue...
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles.
linnus tugevasti kindlustatud: ta oli ümbritsetud madala valliga, mida sissekäigu juurest tugevdas müür. Järgmistel sajanditel muudeti pidevalt linnuse müüre tugevamaks ja püstitati uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik Keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja väärikam esindaja, Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik, on kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas ainulaadne oma arvukate terrakotaskulptuuride tõttu. Ilmselt kohalike meistrite loodud terrakottaskulptuurid kujutavad viimsepäevakohut. Teistest kõrgemal asub kohtumõistjana Kristus, temast ühel pool Jumalaema, teisel pool ristija Johannes, allpool vandemeestena 12 apostlit. Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14
ära seletada ega kaotada salapära, vaid seda defineerida".55 Basileiose teoloogiline töö Gregorius Natsiantsisti formuleeringus loob aluse Kolmainsuse dogma kujunemise jaoks: ,,Ma tahaksin Isa suuremaks nimetada, kuna temast saavad samaväärsed oma samasuse ning olemise. Seda peavad ju kõik möönma".56 Ja maksab hoida meeles: ,,kirik, rajatuna kristlikule usule, saab püsida vaid seal, kus usutakse, tunnistatakse ja austatakse kolmainsuslikku Jumalat".57 Aga kirik oli pidevas muutumises. Algkristlikust kirikust, kus peeti tähtsaks Jeesust ja tema sõnumit oli saanud tähtis institutsioon koos oma korraldusliku ja sisulise ülesehitusega. 410 aastal, kui gootid hävitasid Rooma impeeriumi, langes terve läänemaailm suurde masendusse. Oli kuulda tuttavat etteheidet, kuidas ,,ristiusk ja vanade jumaluste hülgamine on kõikde impeeriumi tabanud õnnetuste põhjuseks". 58 Sellele vastas Augustinus (sündinud Põhja-Aafrikas 354a
KUNSTIAJALUGU 8.Romaani arhitektuur. · Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Arhitektuur: · Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur · Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki
õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust.
Mida uut sain teada Niguliste kiriku muuseumit külastades?. Niguliste kirik rajati 13.sajandi keskpaigas Saksa kaupmeeste poolt. Kirik pühitseti kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolaususe auks. Esimene altarimaal mis nõudis sisenedes minu jäägitut tähelepanu oli, Karl Gottlieb Wenigi altarimaal ,,Kristus ristil". Altarimaal on pärit aastast 1863. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Niguliste kiriku neogooti altari maal. Altarimaal on tohutu suur ja minu arvates meenutab kujult gooti akent. See altarimaal nõudis minu tähelepanu päris pikaks ajaks, tahtsin ma seda või mitte. Väga
Vaimuelu Eestis varauusajal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll juba 13. sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru a...
Notre-Dame de Paris Oo, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Ning päike ja taevane sina On jätnud su hallikad seinad. Ka tuultest sa jäänud nüüd ilma- No vaata, mis aeg küll on teinud! Oo, Notre-Dame de Paris, Kas kahju sul endast ei ole? Kas muret ei tunne sa siin, Kesk seda tundetut kõrbe? Miks ometi vaikid, sa ütle! Miks kurvalt vaid vangutad pead? Kus kadunud on sinu tütred? Miks asemel valvavad sead? Ja pojad kui kullide tiivad? Mis saanud on nendest, kas tead? Kas tead, kuhu teed nende viivad? Miks üksinda leina sa vead? Jah, Notre-Dame de Paris, Sa üksinda seisad ses sõjas. Kuis tahaksin seista ma kõrvuti! Kuid mu sõnadel puudu on mõju... Ah, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Veel tahaksin teada ma ühte: Kas tõesti elu nii karm? Kas peaksingi võitlema vastu, Kui südames valuta...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate
eest ning üleva lunastuskingituse eest. Ennastohverdavas armastuses on Jeesus ülempreester ja samas ohver, kes toob end missa pühitseja ja kristliku koguduse kaudu kiituse, tänu, palve ja lepitusega ohvriks. - armulaud muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri, meenutades ja ellu rakendades selle vilju Kristuse ihu liikmete jaoks. Kristus, kes armulauas veretult ohverdatakse, on seesama Kristus, kes suri meie pattude eest. Kuna kirik on Kristuse ihu, mille "pea" on Kristus, siis on kirik selle pühitseva ohverdusega vahetult seotud. Seetõttu on missaohver ka kristliku koguduse ohver, millega kaasnevad koguduse adoratsioon, palved, kannatused ja teod. Lisaks on see kogu kiriku ohver: selle ohvri toovad paavst, kes on kiriku ühtsuse märk ja teener; kohaliku piiskopkonna piiskop; armulauda pühitsevad preestrid; ning kõik kiriku
Vanade jumalate templid muudeti kirikuteks.6 saj lõpuks oli enamik Vahemere maad ristiusus. Kiriku struktuur-Piiskopkond eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluvat piiskonda nimetati diötsees.Suuremate eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid.Kujunes välja 5 peapiiskopkonda.Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid-Kirik muutus üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis.Annetused tegid kirikust suurima maavaldaja.Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigifunktsioone.Kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust.Nendest said kõrgemad kohtumõistjad. Hereesiad ja dogmaatika-Ristiusk pööras suuremat tähelepanu õigele uskumisele ehk dogmaatikale.Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks ehk hereesiateks. Kloostrite teke-Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Nii said alguse kloostrid.
Neis kõigis oli samalaadne lunastusõpetus: uskujad pääsevad salapäraste toimingute abil osalema jumaluse surmas ja ülestõusmises. Idamaiste religioonide ühisjooned tõid kaasa nende osalise segunemise. Oli siiski kaks usundit, mis püsisid teistest lahus: judaism ja kristlus. Sünagoogil oli aga ahtam uks kui kirikul. Pärast Jeruusalemma hävitamist oli judaism muutunud senisest õigeusklikumaks, sulgunud endasse ja loobunud misjoni tegevusest. Selle asemele astus kristlik kirik, kes oli juutlusest võtnud omaks monoteismi ja kõrge moraali, kuid vabanenud selle pedantsete pärimuseeskirjade ahelaist. Ristiusu edukusel oli mitu põhjust. Üks tähtsamaid oli vastastikune hoolekanne. Kaitstes oma usku rõhutasid kristlased, et nad on korralikud kodanikud. Hoolitsedes oma ligimeste eest näitasid nad üles eneseohverdust ja rajasid sel viisil lihtrahva seas teed enda juurde jõudmiseks. Armastades oma ligimest nagu iseennast...
kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073
.....................................5 Lisa.............................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................7 2 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitleme Tallinna Pühavaimu kirikut. Kuid mis on kirik ja mis on kiriku ülessanne? Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast. See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid. Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus. Vanalinna kitsastele tänavate ja käikude vahele surutud Pühavaimu kiriku eredateks
" Gooti stiil " 9a klass 2008 aasta Sisukord: · Sissejuhatus · Oma arvamus kunstiliigist · Kasutatud kirjandus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil on gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimaid gooti stiilis kunstiteoseid. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja LääneEuroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi. Kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See asialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse g...
Sissejuhatus Annan ülevaate Jaani kiriku tekkeloost.Antud töös olen kasutanud järgnevaid allikaid:ENE ja internet. Valisin selle teema seetõttu,et tegemist on minu kodulinnas asuva kirikuga. Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik,kus tegutseb EELK Viljanid Jaani kogudus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461)
Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega. 3.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi sisepoliitikat
· Mis ajendas Martin Lutherit välja astuma katoliku kiriku vastu? Millal ja millist sündmust peetakse reforatsiooni alguseks? Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli
rahvana. See võis olla ületähtsustatud, sest kindlasti polnud Eesti rahvas paganlike ja kurjade kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused olid ladinakeelsed ja katolik kirik pani põhirõhu just usu välisele küljele. Kui võimalik, järgisid talupojad oma vanu tavasid või segasid muinasusundiga seotud nähtusi kristlike arusaamadega. Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga-ja nunnakloostreid nii linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid. Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada.
Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn,
Usk pakkus inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu. Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid.
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvabdega. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
väga instrumentaalseid partiisid, st sellisid virtuoosseid, et hääl oleks nagu muusikainstrument. Väga palju oli ka kaunistusi ja keerutusi. Panin tähele kas seda, et koori etteasted vaheldusid soolaartistide ja duettide etteastetega. See tõi kontserdisse vaheldust ja tegi selle huvitavaks. Koo oli jaotunud erinevateks osadeks, justkui erinevate tempode ja meeleoludega. Mõned osad on kõrgema häälega, teised madalamaga. Kontserdipaigaks oli Salemi kirik, kus viibisin esmakordselt. See on üks uuemaid skraalehitisi Tartus. Kirik on tuntud oma hea akustikaga kontserdisaali ning ainsa Tartus oleva barokkoreli poolest.
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal.
................................................................................................. 3 Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul.............................................. 3 Avinurme mõis..................................................................................................................... 3 Pastoraat ............................................................................................................................ 4 Avinurme kirik...................................................................................................................... 4 Avinurme kool...................................................................................................................... 4 Kultuurikeskus .................................................................................................................... 4 Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU".................................................................
Talurahva Usuelu 18. sajandil. Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine
Piiskop Joachim Jhering Ebausk Käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil Jaguneb kolmeks kategooriaks 1. maagia – nõidus 2. märgid – põhjuslikud suhted, mida inimene mõjutada ei saa, ended ja unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tegemine Veeproov Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale Julm piinamine Lisaks karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest Põletamine tuleriidal
küündis koos rinnatisega 15 meetrini. ● Hermanni loss on Narvas asuv loss mis rajati 1256. aastal. Hermanni loss ● Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn – praeguse Pika Hermanni torni eellane. Picture Püha vaimu kirik ● Püha vaimu kirik on keskaegne luteri kirik mis asub Tallin vana- linnas. ● Püha Vaimu kirik oli seegikirik, mille preestri kohustu steks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas olid ka pensionipõlve pidavad vaimulikud, sakramen di jagamine. Tallinna Picture raekoda ● Tallinna raekoda on Tallinna vanalinnas asuv ehitis mis valmis 1404. aastal.
Päevale oli iseloomulik ühine söömaaeg metsas või põllul, millest võisid osa võtta nii mehed kui ka naised. Selle päeva juurde kuulusid tütarlaste traditsioonilised kogunemised: kasesalus mängiti kaskede ümber ringmänge, punuti pärgi ja ennustati nende pealt peigmeestega seonduvat. Troitsa Seda püha peeti seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid. Eestis vastab troitsale ligilähedaselt suvistepühade ehk nelipühade esimene püha. Õigeusu kirik meenutab siis Püha Vaimu laskumist apostlite peale ja austab Püha Kolmainust. Rahvakalendris käsitati seda kui taimede püha ja selle sümboliks oli kasepuu. Uskumuse kohaselt peeti kaske õnnepuuks, mis toob head ja kaitseb mustade jõudude eest. Kaseokste, aga vahel ka väikeste puukestega käidi läbi põllud, külad, tared. Majad kaunistati nii seest- kui ka väljastpoolt rohelisega. Kaski viidi ka kirikusse, põrand aga kaeti lõhnavate rohtudega. Peetripäev
sild, mis on täielikult säilinud oma algupärasel kujul. Silla peale on ehitatud majad, kus vanasti asusid kauplused, näiteks lihunikuärid. Tänapäeval müüakse sillal asuvates poodides ehteid ja suveniire. Raekoda Raekoda: Firenze raekoja ehitust alustati 13.sajandil. Hoone oli gooti stiilis. Raekoja suurtes kaunites saalides ja ilusates salongides on välja pandud rikkalik kunstiaarete näitus. Firenze toomkirik - suuruselt neljas kirik Euroopas ja kõrgeim ehitis Firenzes. Ehitust alustati 13.sajandil gooti stiilis. Kiriku kuppel on renessanss stiilis. Kiriku kellatorni kõrgus on 85m ja kupli kõrgus 90m. Toscana kokakunsti pärlid Bistecca Fiorentina. Paks ja mahlane T-kondiga veisetükk - parim, kui on raiutud Chiana lumivalge veise lihast. Kergelt pintseldatud oliiviõliga ning lisatud purustatud pipart. Grillitud elaval tulel. Crostini
Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk......................
................................................................14 Koha lugu Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt
tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus. Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Maal on 7,5 meetri pikkune, algselt oli selle pikkuseks 30 meetrit, kuid suur osa maalist on hävinenud. Maal hävines osaliselt 9. märtsil 1944 märtsipommitamise, mil kirik sai tõsiselt kannatada. Kiire reageerimise tulemusena aga suudeti päästa esimene osa maalist. Algselt oli maalil kujutatud kõiki keskaja seisususte esindajaid, kokku oli umbes 48-50 inim- ja surmafiguuri. Praeguseni on säilinud 13 figuuri. Maalil on kujutatud vaheldumisi suursuguseid isikuid ning luukeresid. Tegelikult peaks olema maalil ka lihtrahvas, kuid see osa maalist on hävinenud. Maalil on kasutatud suhteliselt tumedaid ning süngeid toone. Põhilised
SLAID 1 · pealkiri SLAID 2 asukoht · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), kirik asub Westminsteri paleest lääne pool. SLAID 3 ajalugu · See kirik sai tuntuks kui lääne kloostrikirik ( west minister) et eristada seda Püha Pauli katedraalist (ida kloostrikirik) Londonis. · Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13. sajandi keskel arvas Henry III, et vana romaani stiili kirik on lootusetult vanamoodne · Westminster Abbey oli mõeldud mitte ainult suure kloostrina ja jumalateenistuse kohana, vaid oli ka koht kus toimusid kroonimised ja monarhide matmised.
kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad
· Suuremõisa Castle. Suuremõisa Castle was built in the second half of the 18th century on the initiative of Countess EbbaMargaretha Stenbock (17041776). The wings are erected in 1772. There are 64 rooms in the Castle. 6 ponds were dug in the grounds of the Castle and a park and a garden established. In 1796 the Castle was sold to Baron UngernSternberg. The attic of the Castle has doubleceiling, where the Baron used to hide the treasures stolen from ships that had sunk in the Näkimadalad. On 19 October 1802 the Baron killed Karl Johannes Malm, the Captain (of Swedish origin) of his ship "Brig Morian", in this Castle. For this the baron was deported to Siberia. There are currently two schools in the Castle: Suuremõisa Gymnasium and Suuremõisa Technical School. In the latter one can also study how to become a ship's captain. · The Estonian Railway Museum is located in the s...
a Moskva suurvürtsiriik liidab endaga Novgorodi ja sellega viidakse Vene alade ühendamise protsess lõpuni. Pole enam palju väikseid vürstiriike, vaid on üks tugev Moskva suurvürtsiriik ja kõikide nende tugevnevate suurrikide jaoks on suhteliselt kerege saak Vana-Liivimaa, sest Vanal-Liivimaal pole ühtset tugevat riiki ja väikeriikide vahel puudub sageli ühtsus. Oli kerge saak. KATOLIKU KIRIK Kui Eesti 13.saj ristiusustati, siis kristlik organisatsioon oli juba olemas ja Eestis polnud midagi vaja välja mõelda: kõik oli juba olemas. Valitses paavst, kellele allusid: 1. Peapiiskopid: Riia ja Lundi (Põhja-Eestis) ja need jagunesid omakorda... Riia: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa; Lundi: Tallinna 2. Osadel piiskoppidel oli lisaks vaimulikule võimule ka ilmalik võim. Ühtlasi ka maahärradeks olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
