Victor Hugo "Jumalaema kirik pariisis" Kermo Petermann & Mattias Oga Pärnu Hansagümnaasium 10c Quasimodo Näide tekstist : ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Näide tekstist : Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas. Näide tekstist Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Näide tekstist "Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. " Näide tekstist Mees, kellele need luud ...
Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3. Jumalaema kirik, kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes samad tööd päevast päeva jäi Quasimodo kurdiks. 4. Quasimodo ja Esmeralda : Kaks paralleeli : ilu ning koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole
Charles Church By Annabel Peterson Charles Chruch is a Lutheran church in the centre of Tallinn, on Tõnismägi hill. It is architecturally the most magnificent out of all Estonian sacred buildings in the 19th century, also Charles congregation is currently the largest in Estonia by the number of members. It was originally built in the 17th century, during the time of Swedish rule, when king Charles XI commissioned the construction of a church for the Estonian and Finnish population in 1670. At first it was wooden and not very large, built in a Greek cross style. Traditionally, the church was named after the king that built it. In 1710, right before the invasion of the Russian troops and during the Great Northern War, the church was burnt down along with many buildings surrounding the city fortification wall. The destruction led to decreasing of th...
Kultust tõlgendati mitmeti. Osa arvas, et tegemist on vaikse tagasipöördumisega kristluse juurde (austati siiski nn Kõrgemat Olevust), teiste meelest oli see kiriku naeruvääristamine. Jakobiinide meelest vastas see rahva vajadusele uskuda millessegi ning harjumusele osaleda tseremooniates. Vaatamata hiilgavale algusele kultus rahva hulgas siiski ei juurdunud. Jakobiinide võimult kukutamise järel lahutati kirik riigist. Prantsusmaa muutus täielikult ilmalikuks, kirik jäi välja ka riigieelarvest. Kuna Kõrgema Olevuse kultus polnud populaarsust võitnud hakkasid vaikselt oma positsioone taastame endised vaimulikud. Kuni Prantsuse revolutsiooni lõpuni katoliiklust siiski ei taastatud. Alles Napoleoni võimu ajal allutati kirik taas riigile ja tunnistati enamiku prantslaste usuks.
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
Organisatsioon osutab teenust nii Tallinna Haridusametile, Tallinna haridustöötajatele, kui ka linnakodanikele ja teistele asutustele projektijuhtimise põhimõttel. Näiteks pakub Õpetajate Maja järgmisi kursuseid linnakodanikele: · Kodukujundaja ABC · Aiakujundaja ABC · Tantsu ABC · Joogakursus · Meigikool · Ilukool · Arvuti seadistamine · Veebilehe loomine · Filmide loomine · Fotokursus Oleviste kirik Allikas: Vikipeedia Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Peale 1433. aasta 11
Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. Samal ajal levis linnades laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal
ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutuud.Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku."
Mida teistsugust pakkus Bütsantsi kirik? Ida ja Lääne kirik olid ja on omänäolised paljuski erinevate aspektide poolest. Seda süvendas tugevalt 1054. aastal toimunud kirikulõhe. Ida õigeusklik kirik arvavat esindavat praeguses kristlikus maailmas kõige puhtamal kujul vanima kristluse pärandit. Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude F...
Ilu ja inetus Raamatus ''Jumalaema kirik Pariisis''oli tihedalt läbi põimunud ilus ja inetu. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga inetu. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni.
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöör...
Armastuse Traagika romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" Romaan ,,jumalaema kirik Pariisis" on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani ,,jumalaema kirik pariisis" armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab
Soldatid said teada tänu sellele et Esmeralda on rotiaugus, sest Esmeralda kuulis Phoebuse häält ning hüppas püsti, ja enne kui ema teda takistada sai, oli ta juba aknaavas ja hüüdis: Phoebus! Kallis Phoebus! Tulge, mina olen siin! Phoebust aga polnud enam seal. Ta oli juba Coutellerie tänava nurga taha kadunud. Küll aga oli Tristan veel seal. Tristan nägi teda. Esmeralda tõmmati võlla. 3. Tegelase kunstiline teostus: Victor Hugo " Jumalaema kirik Pariisis" on obsessiivne romaan. Montfauconi kelder, mida Hugo kirjeldab nõnda: "Kivist kast, selle vastiku ehituse alusmüür, oli seest õõnes. Seal asus avar kelder, mida pealt kattis vana katkine raudvõre. Sinna ei visatud mitte üksnes inimeste jäänuseid Montfauconi ahelate küljest, vaid ka teiste õnnetute korjuseid, kes olid üles poodud mujal Pariisi võllasammastel." Raudvõre on Justiitspalee piinakambri ahju ees: "Ahju sulgev raudvõre oli üles tõstetud
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb ...
püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle
Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis
Iseseisev töö Seliste kirik Kui 19. saj teisel poolel ehitatud õigeusu kirikud olid reeglina kiviehitised, siis 1864 valminud Seliste kirik on kargelt askeetlik puuehitis, mille sisekujundus on samuti lihtne ja kaunistusteta. Kiriku põhitegevuseks on korraldada kirikus väike ekskursioon turistidele , tutvustada kiriku ajalugu ja rääkida milliseid heategevusi on tehtud kirikule. Põhiliseks teenuseks on soov liituda kirikuga või aidata kirikut majanduslikus ehk rahanduslikus olukorras.Kirikus pakutakse igasuguseid lipikuid ja flaiereid, mille teemaks on Eesti kirikud. Kirik on
Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris? Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja muusika vormimisele. Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega
Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiitsid selle heaks. See oli luterluse algus. 1521. a. kutsuti L. Saksa riigipäevale, kus oli kohal ka Rooma paavsti esindaja. Plaanis oli panna L. vande alla ja põletada ta nagu ketser
Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid
ristimine tähendas osasaamist nii Jeesuse kannatamisest kui tema ülestõusmisest. Piiskop oli algselt armulauajumalateenistuse juhataja. Kuna armulauale pääsesid ainult püha elu elavad koguduse liikmed, oli loomulik, et piiskop pidi valitsema koguduse vaimset elu. Nii jäi tema hooleks puhta apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest. Piiskopi ametist arenes arenes vanakiriku põhiamet 2.sajandi lõpuks. Et kirik võiks oma ülesandeid täita tekkisid juba 1.sajandil kindlad koguduse ametid. Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4
-Kauplemine oli vähenenud, uhked kivimajad, hoogu said juurde kaupmeeste ja käsitööliste hulgad 3)Mis oli nende muutuste põhjuseks? -Sõja tõttu vähenes kauplemine ning ehitati kivist kuna puidust ei tohtinud enam ehitada, kaupmeeste ja käsitööliste hulgad suurenesid, kuna nad asusid elama ning said kodanikeks Narvas. 4)Miks arenes keskajal Tallinnas kaubandus paremini kui Narvas? -Tallinnasse toodi sisse palju kaupa hea sadama tõttu. KIRIK JA VAIMUELU 1.Luteri kirik Eestis 1)Milliste raskustega puutus luteri kirik oma töös kokku Rootsi aja algul? -Koolide vähesus, polnud õpetajaid, puudus kirjandus 2)Kuidas suhtus Rootsi kuningavõim kirku muredesse? Põhjenda vastust. -Suhtus hästi, kuna see aitas kaasa rootsitamisele 3)Mida saavutas luteri kirik Eestis Rootsi aja lõpuks? Võrdle üle-eelmise küsimusega. -Hariti pastoreid, ehitati üles kirikuid, enamikul kirikiõpetajatel oli Rootsi aja lõpuks
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal.
Rootsi aeg Eestis. Usk ja kirik. Vaimuilm Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg oli 17. sajandil. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17. sajandi jooksul segamini paganalikud, katoliiklikud ja luteriusu elemendid. Eriline koht nii talupoja ku...
sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust. Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1. kirik keisrivõimu all 2. vaimulike abielukeeld 2. abielukeeld ainult kõrgvaimulikel 3. Benedictuse kloostrireeglid 3
Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · ...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
IX sajandi keskpaigas leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest. Vastuseks sellele kuulutas Rooma paavst patriarhi ebakompetentseks ja pani ta kirikuvande alla. Nagu mitmed hilisemadki lahkhelid see lahendati ning kristlaste ühtsustunne püsis tugevana veel umbes 400 aastat. Mitmel pool maailmas tegutsevaid ortodoksseid kirikuid ühendab ühine usk ja jumalateenistus. Ortodoksne kirik peab jumalateenistuse aluseks nii Piiblit, kui ka kiriku poolt edasi antud ja seletatud pärimust ehk fraktsiooni. 7 esimest kirikukogu tõlgendavad kõige usaldusväärsemalt ja selgemalt algkiriku usku. Kiriku õpetuse hilisemad esitlused ei omandanud kunagi sellist tähendust nagu läänekirikus. Oma jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kasutab ortodoksne kirik Nikaia Kondi usutunnistus. Selles puudub vaidlusi tekitanud väide, et püha vaim lähtub leo pojast
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
Tööleht – seegid ja Püha Vaimu kirik HOOLEKANNE KESKAJAL 1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma
Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleerit...
Linnad polnud kuigi rahvarohked. Linnad olid piiratud müüridega. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Aadlisuguvõsad püstitasid linnadesse oma kindlustatud majad. Linn sõltus maalt tulevaist uusasukaist, kuna abielluti suhteliselt hilja. Linnades oli laialdaselt levinud kirjaoskus, arveldamine rahaga ning prostitutsioon. Sotsiaalsete pingete ja vastuolude tõttu peeti tänavalahinguid. Linnaelu oli kirev pidustuste poolest. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki. Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule.
riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks
Paljud rüütlid omasid väikest küla ja elasid seal, kuid rüütlid kellel polnud küla elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda ilma ja otsisid endale sobilikku senjööri ja teenistust. Vabal ajal käisid rüütlid jahil ja korraldasid rüütliturniire. Rüütlikirjandus koosnes kolmest osast: kangelaseepostest, rüütliromaanidest ja armastusluulest. Tuntuim eepos oli „Rolandi laul“. Rüütlikirjandus näitas armastusest mõneti ebareaalset pilti. 6. Katoliku kirik ja ristiusk Kristlaste uskumised: jumala kõikvõimsus, maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma, kõik tõde on piiblis, saatan, põrgu, patused. 1054 – suur skisma. Kahe kiriku vahelistele vaidlusküsimustele ei leitud lahendust ning patriarh ja paavst panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele ida ja lääne kirikutele. Rooma katoliku (katoliku) Kreeka katoliku (vene õigeusk)
Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser Piiskop- Roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- Katoliku kiriku pea ehk Rooma piiskop. Klooster- Kloostris elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Ketser- ehk hereetik, keda nimetatakse kristluses hereesia pooldajat-isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest.
Selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks (saksa keele vahendusel tuleb kreeka keelsest sõnast ,,katharos" eestikeelne väljend ketser). Katarid uskusid erinevalt katoliku kiriku õpetusele, et maailma lõid Jumal ja saatan koos. Samuti ei tunnistanud nad, et Jeesus Kristus sündis inimesena, kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana loodud kehasse. Nende arvates lõi saatan inimkeha ja maiseriigi, Jumal aga taevariigi ja inimese hinge. Katoliku kirik on katarite arvates saatana kätetöö. Katarite õpetus levi 12.sajandil kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades nagu näiteks Toskaanas, Lombardias ja Flandrias. Seal kujunes katoli kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon. Katarid jagunesid täiuslikeke, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid hoiduda kõigest materiaalsest (sõid võimalikult vähe, hoidusid suguelust, keeldusid teatud
Church of St. Simeon and the Prophetess Hanna Nestled along a street near Tallinn Harbour is this fairytale, wooden church built in 1752 - 55 on the initiative of Russian sailors. St. Simeon's is the second Orthodox church to have sprung up as part of the suburban building boom that followed the Great Northern War. Since the coastline was considerably closer to the city in those days, the church was built practically on the edge of the water, and its foundation required some landfill. According to legend, rubble from shipwrecks was used for this purpose. The building was seriously damaged during the Soviet period, when it was turned into a sports hall. During this time it also lost its bell tower and onion dome. Fortunately the church was restored after Estonia regained independence, and since 2001, an Estonian Orthodox congregation has once again been active here. In the church's bell tower there is a museum of orthodox church textiles...
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust
Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik
Tallinna toomkirik · Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on kirik Tallinnas.Ta on Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peakirik Eestis ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse asukohaks. · Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid
Referaat Oleviste kirik Sisukord · Legend · Tegelikkus Oleviste kirik Legend Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui
Facts about Tartu · 1030 Tartu was first mentioned · 1280 - Tartu became a member of the Hanseatic League · In 1558 the Livonian War started and the Russian army occupied Tartu University of Tartu Stone Bridge · 1600-1603 Tartu was in the hands The University of Tartu was founded in of the Swedish king 1632 by the Swedish king Gustavus Tartu was hit by a great fire in 1775, Adolphus. during the course of which a large part of · 1632 The University of Tartu the city center burned down. Catherine II was founded In 1665 it was ordered the restoration of the town and ...
-- , . . 1555-1561 . , . , . . . B. . B. . . 1754 , 1755 . 15 - , 41 , 300 . 26 1755 . . . , 40 000 250 000 . 12 1928 . , . . . , . , . . , XVIII--XIX , , . , , - - . , . . 1895 1917 - « II». II 21 1872 , . !
Merit Martin KK11-PE Elizabeth I 07.09.153324.031603 Oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17.11.1558 kuni surmani Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi Oli Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere ning kolooniariigiks ja kujunes välja lõplikult anglikaani kirik Oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Ta sündis printsessina, ent tema ema hukati 2 ja pool aastat pärast tema sündi ning ta kuulutati vallaslapseks Edward VI pärandas krooni leedi Jane Greyle, kes hukati hiljem ja Elizabeth astus troonile katoliikliku Mary I järel Valitsemine Asus valitsema heade nõuannete toel ja sõltus suuresti oma nõunikest Üks esimesi tegusid oli toetada Inglise protestntliku
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus
Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu ning kehtestada paavsti ülemvõimu ka kreekakatoliku kiriku üle.Täpset sätestamist vajas ka paavsti valimis kord, mis muutuski 1059. aastal. Lateraani kirikukogu otsustas, et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kirik ja vaimulikud said endale nüüd sõnaõigust ja sõltumatust ilmalikust võimust, kuid võib arvata, et reformid põhjustasid ka uusi probleeme, sest paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu süvenes. Vastuolud peegeldusid kõige selgemalt investituuritülis, kus paavst nõudis, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Sellist nõudmist paavsti poolt võib pidada samuti täiesti normaalseks, sest tulutoovaid vaimulike kohti sai lausa raha eest.
Kordamisküsimused tööks! Martin • Miks pidasid varauusaegsed valitsejad kirikut oluliseks? • Riik nägi kirikut ühiskondliku korratagajana. • Kirik õpetas kuulekust, alalandlikust ja kannatlikust. • Kirikus panid ka riigi seadusi järgima. • Mis oli nõiaprotsesside peamine põhjus? Kuna paljudes riikite seadustes oli nõidumise eest karistused ja inimesi süüdistati leppingus saatanaga. • Miks on eksperimendid teadustöös olulised? • Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
