Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;
1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD LK 3 2. KARKASSI TÜÜBID LK 3 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSIOON LK 4 4. LADUSTAMINE LK 4 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST LK 5 6. KOKKUVÕTE LK 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS LK 9 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD Kipsplaadi tooraineks on looduslikku päritolu või tööstusliku kõrvalproduktina tekkinud kips, mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks. Kipsplaat on tervisele kahjutu lõhnatu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab 93% kips ja 6% kartong. Ülejäänud osa koosneb tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel ehitustööde käigus ega edaspidi nendes ruumides elamisel. Normaaltingimustes ei kahjusta plaate mikroorganismid ega hallitusseened.
15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt. Koostis: kvarts, kaoliniit, kaltsiit, magnesiit, dolomiit ja kips. 16. LOODUSLIKE KIVIMITE TÖÖTLEMINE Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: - murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; - purustamisega toodetakse killustikku; - klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi
jõudis kujuri põrm Tartusse. Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed: "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Amandus Adamson 1855-1929 Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal. Tema isa oli meremees, ema talu peretütar. Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas Toom-Vaestekoolis. Juba koolis tegeles tulevane skulptor kunstiga, nikerdades puutükikestest laevukesi. Tema annet märgati ning talle anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa.
Vesinik · Järjenumber 1 · 1.perioodi element ja kuulub s-plokki · Paigutatakse erinevatesse rühmadesse. · Aatommass on 1,00797 · Elektronegatiivsus 2,1 · Elektronkonfiguratsioon 1s1 · Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihta...
Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel · Kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja olla ettevaatlik, näiteks konsentreeritud väävelhappe lahjendamisel tuleb valada hapet peene joana vette( mitte vastupidi) Näited · CaSO4 · 2H2O ehk kips kasutatakse luude fikseerimisel Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises. Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eraldude vulkaanipursetel. Leidub peamiselt maa all/sees ning seda kaevandatakse, palju vulkaanilistes piirkondades, kus maa sisesoojusenergia jõab ka maapinnale, nt Tenerifel, Islandil. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. Väävli ühendeid: SO2, H2SO3, H2SO4, H2S Väävli kasutusalad
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põle...
Reumatoidartrii tKarolin Karbus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool I kursus Tallinn 2012 Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud liigesehaigust üle 100 miljoni eri vanuses inimese see on suurim krooniliste haiguste käes kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad pideva valu käes, mis häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab mõju nende töövõimele. Haiguse olemus Reumatoidartriit (RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liig...
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
muutused isikliku puhtuse ja riietumise viisides keskkonna ja rutiini muutumine. piiratud liikumisvõime jäsemete puudumine tahtele allumatud liigutused meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid näol ja kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, liigne higistamine, piimanäärmetealune haudumus haigus Sunnitud loobumine pesemisest Muutused selles kuidas pesta ( kips, haavad) Nakatumine parasiitidega (peatäid, riidetäid, sügelised) Riietuse kohandamine ( jalanõud, riietumisstiil) Proteeside kasutamine ( hambaproteesid, kunstjäse, kunstsilm, rinnaprotees, parukas ) Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast) Vähenenud otsustamisvõimalused Privaatsuse puudumine Kogenud õed planeerivad oma tööd vastavalt vajadusele
tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav palkmaja omaga. Tulekindel AEROC ei põle ning peab väga hästi vastu mitmeid tunde kõrge temperatuuri mõjule. AEROC poorbetoon kuulub tulekindlusklassi A1. Lihtsalt töödeldav AEROC on sama hästi töödeldav kui puit. 3.Tooted Aeroc toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad. Poorbetoontooteid valmistatakse Aeroc tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 300 kg/m³ ja 450 kg/m³ ning silluseid keskmise kuivtihedusega 470 kg/m³. See tagab toodetele erinevad tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused. Aeroc`i toodetesse kuuluvad: 1) Aeroc plokid
purunevad. Kui suurel hulgal siis võivad terved sõidutee osad alla vajuda. KARST Karsti on nii reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustumine pinna- ning põhjavee poolt. (maaalused ojad, koopad) Karst on looduses laialt levinud, esineb seal kus kivimid on vees lahustuvad. Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal.
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
Tempera värvide sideaineks on munarebu või õlide ja lakkide segu. 3. Akvarell ehk vesivärv läbipaistev, särav, kõlav 4. Quass ehk vesivärv peab pinda katma 5. Pastell ehk kriidid 6. Vahamaal Skulptuur Skulptuurile on läbi aegade olnud omane kujutada peamiselt elusolendeid, eriti inimesi. See on tingitud materjali omapärast. Skulptor kasutab oma idee kavandite teostamiseks mitmesuguseid materjale nagu: Savi, marmor, kivi, kips, puit, klaas, portselan, jää, lumi. Oma mõõtmetelt liigitame skulptuure: 1. Monumentaal skulptuurid 2. Miniplastika Graafika Graafika on kõik see mis jätab järgi joone. Graafikas on 3 trüki tehnikat: 1. Kõrgtrükk 2. Lametrükk 3. Sügavtrükk Kunstilised tehnikad: 1. Vaselõige (terasnõelaga) 2. Puulõige 3. Metsotinto 4. Akvatinta 5. Ofort 6. Siiditrükk 7. Serigraafia
IIIetapp: Väävelhappe saamine: Vääveltrioksiid on väga hügroskoopne, ka väävelhappe moodustumine on aeglane. Seetõttu SO3 lahustatakse kanges väävelhappes. Saadakse ooleum, mille lahjendamisel veega saadakse soovitud kangusega väävelhape. SO3 + H2O = H2SO4 Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi.Tekib valge sade Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Tähtsamad sulfaadid:a) Na2SO4 ·10H2O on glaubrisool, kasutatakse meditsiinis; CaSO4·2H2O on kips, kasutatakse ehituses, kunstis, meditsiinis MgSO4·5H20- mõrusool. Kasutatakse meditsiinis lahtistina. Lahjendatud väävelhape reageerib nende metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiid. 2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga! RÄNI 1)Leidumine looduses:le vikult teisel kohal.
kontrollitakse sirge latiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Tasandussegu peab valima vajaliku tugevusastmega. 4 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 5. Maalritööd Enne maalritööde alustamist vaatame mis pindadega on tegu kas betoon, krohv, kips või värvitud pinnad. Kõik need pinnad vajavad erinevaid ettevalmistustöid. Parema nakke saavutuseks karestame liivapaberiga puhastame pinnad tolmust ja liivateradest ning ja vajadusel krundime. Näiteks krohvitud ja betoon pindadele kasutame tasandus pahtliks weber vetonit LR fine mis on polümeersideainel baseeruv seinte ja lagede tasandamiseks kasutatav viimistluspahtel kuivadesse ruumidesse ja varem värvitud pindadele kasutame
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning ehitustööde ja remondi käigus. Ehitusjäätmed jagunevad: Segaehituspraht - igasugused ehitusjäätmed, mis on segunenud (puit, kips, klaas, kile, metall ja igasugused mineraalsed jäätmed). Liigiti kogutud ehitusjäätmed, näiteks betoon, tellised, metall, kumm, plastikkile, klaasvill, puit jne. Ohtlikud jäätmed - õlivärvid, lakid, lahustid, igasugused jäätmed, mis oma kahjuliku mõju tõttu võivad olla ohtlikud inimestele, varadele või keskkonnale. Jäätmete vähendamine: Ümbertöödeldava ja taaskasutatava toorme kasutamine võimaldab inimese toodetava
12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produktid, mis veega segamisel kivinevad õhus. 11. Toorained: Looduslik kips või looduslik anhüdriit 12. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: 13. a) MADALATEMPERATUURSED kipssideained põletust 130-180 C. Kiire kivinemine. Ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. 14. KÕRGTUGEVA KIPSI TOOTMINE kuumutamisel autoklaavis, keetmisel soolalahuses 15. Autoklaavis sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C, kuumutamisagendiks on aur
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...
Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriu...
mureneb, seda väiksemaks muutub füüsikalise murenemise osakaal ja suureneb porsumise tähtsus. Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, sademeid on aga eelduseks lahuse tekkele. Hästi lahustuvateks mineraalideks on naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi soolad (NaCl keedusool, CaSO 4 kips kui ka CaCO3), halvasti lahustuvad kvartsi (SiO 2), raua ning alumiiniumi ühendid. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku reaktsiooniga keemilised ühendid, näiteks aluselised lubjakivid ja dolomiidid ning happelised sademed.
1.Kaltsium 2.Calcium 3.Ca 4.Ladina keeles Lubi 5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmu...
saamises p 6) 4. Reageerivad sooladega tekib kaks uut soola (Vt. saamises p 8) 5. Karbonaadid lagunevad kuumutamisel oksiidideks MgCO3 à MgO + CO2 Rahvapärased nimetused NaCl keedusool NaHCO3 söögisooda Na2CO3 pesusooda CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit, paas, paekivi CaCO 3 MgCO3 dolomiit AgNO3 põrgukivi CaSO4 2H2O kips KmnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit Ca3(PO4)2 fosforiit CuSO4 5H2O vaskvitriol FeSO4 7H2O raudvitriol
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoo...
Konspekt Kipsseinte seletus Koostaja: Villu Valu Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: LE10 Sisukord Gyproc : •Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid •Plaatide tehnilised omadused •Plaaditüübid ja struktuur Lk3 •Kasutuskohad •Plaatide vastupidavus •Tulepüsivus Lk4 •Eritehnilised omadused •Heliisolatsiooni omadused •Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 ...
, Valem nr: 9 kus p matejali poorsus protsentides - materjali tihedus [kg/m3] p materjali absoluutne tihedus [kg/m3] Katsed toimusid 8.09.2014 ebakorrapärase kehade tiheduse ja poorsuse määramine, ja 15.09.2014 korrapärase kehade tiheduse määramine kell 16:00-17:30 3. KATSETULEMUSED 3.1.Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Katsematerjal: kips Keha mass: 145,2 g Proovikehamõõdud: a: 37mm /38 mm /38 mm b: 172 mm / 173 mm / 173 mm h:37 mm /38 mm /38 mm Aritmeetilised keskmised on Proovikeha maht (valem 1): Proovikeha tihedus (valem 2): Katsematerjal: vahtpolüstpreen Keha mass: 21,8 g Proovikeha mõõdud: a: 46 mm /47 mm /47mm b: 97 mm / 96 mm / 95 mm h: 146 mm / 145 mm / 147 mm Aritmeetilised keskmised
Liivakivi • -on punaka või kollaka värvusega • -settekivim • -koosneb kvartsist • -kasutatakse ehituses, tööstuses, klaasi tegemisel Liivakivi leiukohad Dolokivi ehk Dolomiit • Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Dolomiit • -settekivim • -karbonaatkivim • -tekkinud lubjakivist • -koosneb mineraalist • -kasutusel ehituses, tööstuses Dolomiidi leiukohad Looduskaitse objektid Üksikobjekt • Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m pikkune Devoni liivakivi paljand
Entwurf der -''e projekt Entwässerung die -en kuivendamine Fachingenieur der -e erialainsener/spetsiaalala insener Fassade die -n fassaad Fenster das - aken Fundament das -e vundament Geländer das - käsipuu Gerüst das -e telling Gips der x kips Heizwärme die x küttesoojus Hochbäude das - kõrghoone Holzart die -en puutüüp Hüllfläche die -n välipind Innenausstattung die -en sisekujundus Kalkstein der -e lubjakivi Kamin der -e kamin Kies der x kruus Leiter die -n redel Leuchte die -n lamp Massivbau der -ten massiivehitus
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine. Väävel on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 2,07 g/cm³
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk pärastjääajaks
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H...
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad...
2. KONTROLLTÖÖ ARHITEKTUUR PABER ja RAAMAT Kordamisküsimused: 1. Mis on arhitektuur ? ARHITEKTUUR e EHITUSKUNSTArhitektuuris on põhiline - ehituse vastavus oma ülesandele ja funktsioonile. 2. Arhitektuur jaguneb (3) ? 1). SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) 2).PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) 3). MAASTIKUARHITEKTUUR 3. Mis on sakraalarhitektuur ? SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) kirikud, kabelid, kloostrid, templid, moseed 4. Mis on profaanarhitektuur ? PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) lossid, paleed,linnused, elamud 5. Mis on maastikuarhitektuur ? Aiad, pargid 6. Arhitektuuri mõjutavad (3) tegurit ? 1). Ehitustehnikad mingil ajajärgul 2). Ehitusmaterjalid 3). Kunstilised kujundus elemendid:proportsionaalsus (mahtude seosed),vertikaal- ja horisontaalliigenduse seosed, rütm, mastaapsus, kontrastid. 7. Mis on skulptuur ? Skulptuur on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. 8. Skulptuur jaguneb töötlemisviisi järgi (...
lisandina. · Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraalide rühmad on järgmised. · Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. · Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. 05.05.2014 · Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. · Magnesiit on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. · Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. · Kips on väga pehme mineraal. 17. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid- · Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või
skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963). George Segal. Köietantsija (1969) kips, köis George Segal. 3 inimest 4 pargipingil (1979). George Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991). Ed Kienholz. Dodge '38 tagaiste (1964) Ed Kienholz. Sünnipäev (1964). Ed Kienholz. Kaasaskantav sõjamälestusmärk (The Portable War Memorial) (1968). Mel Ramos. Coca-Cola (1972) Mel Ramos. Doggie Dinah (Claudia Schiffer)1995 . Richard Lindner. Mees ja tiigernaine . Miss American Indian (1970). Andy Warhol- Campbelli supp I (1968) Marilyn Monroe (1962). Autoportree (1986) . Lilled (1964)
skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963). George Segal. Köietantsija (1969) kips, köis George Segal. 3 inimest 4 pargipingil (1979). George Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991). Ed Kienholz. Dodge '38 tagaiste (1964) Ed Kienholz. Sünnipäev (1964). Ed Kienholz. Kaasaskantav sõjamälestusmärk (The Portable War Memorial) (1968). Mel Ramos. Coca-Cola (1972) Mel Ramos. Doggie Dinah (Claudia Schiffer)1995 . Richard Lindner. Mees ja tiigernaine . Miss American Indian (1970). Andy Warhol- Campbelli supp I (1968) Marilyn Monroe (1962). Autoportree (1986) . Lilled (1964)
• Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks. Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained. Kasutus- siseseintel ja lagedes, välisseintel, ei soovitata kasutada niisketes ruumides ja külmakambrites. Osad kipsplaadid on tugevndatud klaasikiuddega, neid kasutatakse
Liustiku risti- ja pikilõhed M A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes M voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. A A OOS T E A D U S Mõhnad: kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse su...
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Loodusvarad Loodusvarade poolest onHispaania rikas maa. Tähtsamad nendest on: kivisüsi, ligniit, rauamaak, vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaak, volfram, elavhõbe, püriidid, magn.fluoriid, kips, kaoliin, kaaliumkloriid, hüdroenergia. Ülevaade majandusest Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metallitööstused
Loksa Gümnaasium Metallid ja sulamid minu kodus essee Annely Jürimets 9.a klass Loksa 2012 Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. P...
Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti ,,suumaalijateks". Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse,
Purdsed efrusiivsed (purskekivimid) BASALT o Sõmerad PIMSS o Tsementeerunud TUFF 2) Settekivimid 1. Mehaanilised setted o Sõmerad LIIV, KRUUS, SAVI. Tekivad LIIVAKIVI ja BRETSA. o Tsementeeruvad 2. Keemilised setted KIPS, DOLOMIIT, MAGNESIIT. 3. Orgaanilised setted LUBJAKIVi. 3) Moondekivimid 1. Settemoondekivimid tekivad settekivimitest ümberkristalliseerumise teel. MARMOR, IGIKIVI, KALJUKIVI 2. Tardmoondekivimid tekivad tardkivimitest ümberkristalliseerumise teel. GUEIS
erineb sisuliselt selle poolest, et reaktsiooni esimes väljakristallumine, sest varustatud trumlis. staadiumis tekkinud fosforhape tuleb kiiresti välja naatriumbikarbonaadi lahustuvus on väiksem, kui Kips filtrida, enne kui ta maagiga edasi hakkab ammooniumkloriidil. Kui teda kergelt kuumutada, kuni (120-150 °C), näiteks reageerima. Saadava happe kontsentratsioon on 30- 4) Kaltsineerimine pöördahjus, siis kulgeb järgmine reaktsioon: 32% P2O5
puitkarkasssein); · Tarindite lahendus ja mõõdud ei ole samad plaanil, lõigetel ja seletuskirjas; · Tarindite kirjeldustest ei selgu materjalikihtide paksused; · Katuse kalle ei ole sobiv katusekattele; · Korstna üleulatus katuse pinnast või harjast ei ole piisav; · Vaadetel ja lõigetel on puudu kõrgusmärgid, mõõdud ja välisviimistlus; · Lohakas ja ebainsenerlik keelekasutus: hingav, kips, peno; · Kahekorruselises hoones ei ole trepi pinda netopinna sisse arvestatud; · Puudu on maapinna joon või maapind hoone ümber on horisontaalne; · Lahendamata hoone kütmine; · Erinevatel joonistel on mõõdud erinevas ühikus (näiteks plaanid cm, lõikel mm); · Seletuskiri on puudu; ·
Kordamine üldkeemias Aatom- väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suur...
YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Mõisted Maht on tuletatud ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3. 1 m3 = 1000 dm3 Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3 antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita 1l = 1000 ml suurus, elem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
