reaktsioonide ja protsesside tagajärjel tarduva ja kivineva massi, mis säilitab oma tugevuse nii õhus kui vees. Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass. Tsement esineb näiteks liivakivis liivaterade vahelistes tühemikes. Tsementi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv)
segune betooniga, seega efektiivsemad; liiga paks seinale või põrandale (viimasel juhul ka kandma määrdekiht muudab detaili õliseks koormust) · Õlivabad määrded - lubimääre, seepmääre; Sideaine järgi jagunevad: segunevad betooniga kergelt, kuid detail ei muutu · Õhkmördid - sideaineks lubi, kips, savi või mõni õliseks muu õhksideaine; kasutamine ainult kuivades Vormide vormimine: kohtades · Vormi asetamine vibrolauale · Hüdraulilised mördid - sideaineks tsement või muu vesisideaine;
..............................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Uurides internetist erinevaid võimalusi siseseinte katmiseks, leidsin kaks põhilist, millest ma ka oma töö kirjutasin. Seinad siis üldiselt valmistatakse kipsplaadist, mis on plekk-karkassile ehitatud ning soojustuseks ja helitõkkeks on vill vahel. Kips on üldkasutatav ning kõigile tuntud ehitusmaterjal. Kattematerjalidest kõige populaarsem on tapeet. Ajapikku on tapeetide valik kasvanud meeletult. Tänapäeval on lausa võimalik enda soovi järgi tapeet lasta teha. Samas on valik ka nii suur, et keegi leiab ikka endale meelepärase tapeedi. 3 2 KIPSPLAAT Kipsplaat on tervisele kahjutu ning lõhnatu ehitusmaterjal
Plaatidel on esi ja tagakülg (tagaküljel paiknevad jätkukohad) Kipsplaate tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest ning neid paigaldatakse: • Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele.
t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal
CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine). Kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina. Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub: CaSO4 + 2H2O CaSO4·2H2O 5 Kasutatud kirjandus 1.Autor, T. Kaltsium. http://protonizer.eu- youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid =43&Itemid=3(18.09.2007) 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm
Eesmärk lapsed oskavad tervitada oma rühma lapsi, lapsevanemaid ning õpetajaid. Vahendid: pildid, luuletuste raamat. 1. Vajaduse määratlemine Teretamine on üks elementaarsemaid viisakusreegleid. On kurb kui enamus lapsi hommikul rühma tulles tere ei ütle. 2 2. Sissejuhatus Õpetaja loeb luuletuse ,,Igahommikune tere" Kõlab üle maa ja mere igahommikune TERE. Kips ja kaps, kips ja kaps, läheb kooli rannalaps. Tuleb tuttavaid tal vastu- kalur sadamasse astub, sõiduks üle laia mere. TERE HOMMIKUST! JAH, TERE! Igaühte töö nüüd ootab. Parandama tõttab noota kibekärmelt naistepere. TERE HOMMIKUST! JAH, TERE! TERE, päike, TERE, tuul, TERE, hommik, taevas ere TERE, maa ja meri suur Igaüks saab rõõmsa TERE. 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine Tere ütlemine, viisakuse õppimine. 4. Sotsiaalse oskuse modelleerimine Lapsed istuvad vaibal
Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3.laamade liikumine-laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad võivad üksteisest eemalduda või kokkupõrgata aga ka küljetsi nihkuda. Laamade kokku põrkumisel- sukeldub üks laamaserv vahevöösse. Ookeanilise ja
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; ...
Kaltsium(Ca) Elektronskeem: +20 | 2)8)8)2) Kalitsiumit ei leidu looduses vabal kujul. Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3. Kaltsium sulab 839 kraadi juures ja keeb 1484 kraadi juures celsiuse skaalal
nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan veduudimaalija maalija, kes maalib linnavaateid ehk veduute, neid käsitletakse ajalooliste dokumentidena. Inglise park looduslähedane pargi stiil, taotleb juhuslikkust, üksikud puud või puude salud,
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugr...
Põhjavee geoloogiline tegevus Karel 10.Klass loodusharu Sisukord Karst Tingimused karstiks Kurisu Karstikoopad Stalagmiit Stalaktiit Karst Kivimite lahustumine vees ja selle järel tekkinud pinnavorm. Tingimused Põhjavesi Lõhed kivimites Vees lahustuvad kivimid Lubjakivi Kips Kivisool Kurisu Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool põhjavette. Hiiumaal asuv neeluauk Asub Kurisu külas Karstikoopad Karstikoobas on maaalune tühik koobas, mis on tekkinud kivimite lahustumise ja langetuste tagajärel.
a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled c) Sõnnik- mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik d) Kliid jms viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) vanapaber g) olme jäätmed- linnareovete mudad settekaevudest h) mineraalained ( kriit, kips, lubi, min.väetised ) i) vesi 5. Seene kasvatamise protsessi peamised etapid: Seeneliigi valik · asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus Kultuurtüübi valik · koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel Mütseeli kasv · Väljumine(seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded
Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) Vanapaber g) Olmejäätmed linnareovete mudad settekaevudest. h) Mineraalained kriit, kips, lubi, min.väetised i) Vesi 5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv ! väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna
Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks eivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis. CaSO4x2H2O- dehüdreeritud kaltsiumsulfaat; sool; Kasutatakse laialdaselt ehituses, selle saamiseks kuumutatakse kipsikivi 160°C temperatuuri juures. Kuumutamisel temperatuurini 160°C kips osaliselt dehüdreerub (vastav valem: CaSO4 x 2H2O CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O). Kipsipulbri kasutamisel reageerib see veega, mistõttu kivistub kiiresti ning moodustub uuesti esialgne kristallveeline struktuur. (vastav valem: CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O CaSO4 x 2H2O) Ehitusmaterjalina tuntakse kipsi juba ammustest aegadest. Viimastel aastatel on tähelepanu keskpunkti tõusnud. kipsi kasutamine ehitusobjektidel teostatavate viimistlustööde jaoks. Selle tendentsi põhjustajaks on alljärgnevad
Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Kokkuvõte August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878. aastal oli esimene eesti kunstniku näitus. Suri 84- aastaselt Eestis. Kasutatud kirjandus Raamat "August Weizenberg" - Heini Paas http://www.miksike
pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
Luudes on magneesiumfosfaat Ca3(PO4)2. Taimedes on klorofüll. Ca- ja Mg ühendid: CaCO3 Lubjakivi, marmor Ehitusmaterjalid (ehituskivid) CaCO3 * MgCO3 dolomiit Dekoratiivsed ehitusmaterjalid CaSO4 * 2H2O kips Ehitusmaterjal (pahtel, lahased) Ca3(PO4)2 Fosforiidi koostisosa fosforväetised Kipsi kivistumine: CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O = CaSO4 * 2H2O
kasutatakse ka meditsiinis. 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Ehituskips saadakse loodusliku kipsikivi dehüdratatsioonil – kipsi kuumutamisel eraldub vesi auruna, mille järel produkt jahvatatakse. Ehituskips on kõrge veevajadusega (60-65% massist). Vesi, mis aurab kuivamisel jätab ehituskipsi poorid (u 40%). Ehituskips on peenem ja seetõttu vajab rohkem vett. Kõrgtugev ehk tehniline kips saadakse loodusliku kipsikivi kuumutamisel surve all – vesi eraldub vedelal kujul. Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega (40-45% massist) ja kõrgema tugevusega (tema tugevus ulatub 7 päevase kivinemise järel 15...40 MPa.). [1] Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega. [5] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kuna loodusliku kahe veega (H2O) kipsi lahustuvus vees on umbes 4 korda madalam kui poole
Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega Suttardi viskosimeeteri silinder Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud, kes kasutas kipsi sõelumiseks vibrolauda, mille peal oli sõel. Allpool toodud ka standardprotseduur. Standardprotseduur kipsi jahvatuspeenuse määramiseks: 1. Kips kuivatatakse 40 ± 2°C juures püsiva massini. 2. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g ± 5% ning asetatakse 200 µm sõelale. 3. Sõela hoitakse ühes käes kergelt kallutatult ning seda raputatakse horisontaalses suunas, lüües iga raputuse ajal sõela vastu teist kätt kiirusega umbes 125 korda minutis. Iga 25 liigutuse järel pööratakse sõela 90°. 4. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. 5
· Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus · Põllumajandus teraviljad, suhkrupeet ja kartul · Karjakasvatamine sead, lambad, veised · Suured muutused: infotehnoloogia, elektroonika-, toiduainete-, alkoholi- ja rõivatööstus. Turism · 6 miljonit turisti aastal 2000
VÄÄVEL VÄÄVEL · Sümbol S · Mittemetall · Asub perioodilisus tabelis paremal üleval · VI A rühmas e.kalkogeenid AATOMI OMADUSED · Väliskihil 6 elektroni · Võib siduda kuni kaks elektroni, saades miinimum oks.astmeks II · Võib loovutada 6 elektroni, saades maksimum oks.astmeks VI · Elektronskeem: +16I 2)8)6) FÜÜSIKALISED OMADUSED · Kaks allotroopi- rombiline ja monokliine väävel · Värvuselt kollane · Kristalne · Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega · Enamiku mettalidega reageerib alles kuumutamisel · Mettalidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid N: Ca + S= Ca S Fe + S= FeS · · TÄHTSAMAD ÜHENDID · Sulfiidid (püriit) · Sulfaadid (kips) · Gaasilised ühendid (div...
jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist SO42- Lähtehape H2SO4 ehk väävelhape tugev ja söövitav hape. Näiteks: CaSO . 2H O kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete, värvide tootmiseks. Mineraalväetiste tooraineks. Kautsuki vulkaniseerimisel.
Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6 kips 2 kvarts - 7 kaltsiit 3 topaas - 8 fluoriit 4 korund - 9 apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel kõvadus-skaalasse kuuluvate mineraalidega. Enamike mineraalide kõvadus ei ületa 7. 28.11.12 9 · Valem: CaCO3 · Kuju: rombilised kristallid · Kõvadus: 3,5 - 4 · Värvus: värvitu, valge,
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
Sideaineid eristatakse nende suhtumise järgi vette. Hüdraulilised sideained säilitavad ja suurendavad niisketes tingimustes tugevust. Nendeks on: hüdrauliline lubi, romaantsement, portlandtsement, putsolaan ja slakktsemendid. Õhksideained ei talu liigset niiskust. Need on: õhklubi, kips ja magnesiaalsed sideained. Vanimaks sideaineks on savimuld või puhas savi, mille kõvenemine toimub kuivamise tagajärjel. Vanimaks keemiliselt tarduvaks sideaineks on kips. Selle kasutamise esimesed jäljed, mis on leitud VäikeAasiast, on dateeritud ligikaudu 9. aastatuhandesse e.m.a. Lubja põletamise algus kuulub umbes samasse ajajärku vase sulatamise alustamisega, kuna tegu on sarnaste vajalike temperatuuridega. See algas Mesopotaamias 5., Egiptuses 3. ja Hiinas 2. aastatuhandel e.m.a. Eestis hakati lubimörte kasutama 13. sajandi alguses Täiteained: Peamiseks täiteaineks mördis on liiv. Liiva võib üldiselt jagada kahte gruppi:
moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Tähtsamad ühendid püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne. Füsioloogiline toime Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. N
CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine). Kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina. Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub: CaSO4 + 2H2O CaSO4·2H2 4 SISALDUMINE ORGANISMIS Kaltsiumit esineb ka suures koguses inimese organismis. Kaltsiumivajadus sõltub inimese soost, kehakaalust ja vanusest. 99% inimese organismis olevast kaltsiumist asub luudes ja hammastes. Luustiku ülesehitus toimub kuni 21. eluaastani. Toidust
I Üldiste parameetrite määramine 1. Lahtris "Materjal" antud pinnasetüübi alusel määrame materjali kaevandatavuse klassi tabelist 6: Purustatud kips kaevandatavuse klass = IV 2. Määrame kaevandatava materjali kobestusteguri ja tiheduse kobestatud olekus (tab 10): Purustatud kips tihedus 1 = 3100 kg/Bm3 kob-teg = 1,7; 3 tihedus kobestatuna 2 = Bm3/SF = 3100/1,7 = 1800 kg /Lm . Edasistes arvutustes kasutame tihedust: 2 = 1800 kg/Lm3 3. Määrame etteantud transportmasina (dumperi) kasti mahud (tabel 3): A35: geom : VG = 14,4 m3; kuhjaga VK = 19 m3. 4. Lähtudes materjali tihedusest 2 ja dumperi kandevõimest, määrame dumperile laaditava
(Kasutused nt Sadamad) Portlandpõlevkivitsement (CEM II)- portlandtsemendist väiksema veevajadusega; lisandina kasutatakse põletatud põlevkivi tuhka; portlandtsemendiga võrreldes on kivistumise alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt
osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks esemed millel on tarbimisväärtuse ja iluväärtuse järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika, klaas, metallehistöö, nahkehistöö, puitehitis ja tekstiil 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst, dekoratiivkangad, vaibad ja kodutekstiil 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kunstiteos. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa raidkunst ja modelleerimine 11. Skuptuuris kasutatakse puu, savi, kips, portselan materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks joonistusgraafika ja trükigraafika 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile pliiatsijoonistuse, tusijoonistuse ja söejoonistuse abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimene või inimeste grupp 15. Natüürmordil kujutatakse .ainult esemeid 16. Maal tehakse alusmaterjali ja paberi abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: Tahvelmaal..ja.monumentaal ehk seinamaal
Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD
messing, joodis) 10. smetallid: leelis ja leelismuldmetallide · iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) · keemilised omadused (võrrandid) ja ohutusnõuded kasutamisel · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: keedusool, söögisooda, (pesu)sooda, seebikivi, glaubrisool, kustutamata lubi, kustutatud lubi, lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, fosforiit, kips 11. pmetallid: tina, plii, alumiinium · lihtainete omadused ja kasutamine 12. dmetallid e. siirdemetallid: raud, vask, tsink · lihtainete omadused ja kasutamine · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: rauatagi, raudvitriol, vaskvitriol 13. Raskmetallid, nende mõju keskkonnale ja inimorganismile
LK.6 Kui pahtlit ostma minna, tuleks teha kindlaks pinna suurus ja valida vastav pahtel või segu. · Aluspahtel: konarused ja augud. Selle abil teha sein sirgemaks. · Viimistluspahtli kasutamisel peaks lõpptulemus olema tasane pind, mida võib värvida. Viimistluspahtlit tuleb kasutada siis, kui pinnas on mõned praod, kuid on siiski tasane. · Krohv: suurte aukude täitmiseks. Kips väiksemate aukude täitmine. Pane tähele! · Kui sa ei ole kogenud pahteldaja, jälgi pakendil olevat õpetust. Kui juhist ei järgita, võib tulemus oodatust erineda. · Valesti valitud pahtel võib hakata pragunema. · Köögis tuleks kindlasti töödeldav pind hoolikalt puhastada, sest tavaliselt puudub seal korralik õhutussüsteem, mistõttu on seinad rohkem rasvunud. · Puhastamiseks võib kasutada nõudepesuvahendit. Vana värvi puhastamiseks
AUGUSTE RODIN Impressionism Rodin oli kuulus prantsuse skulptor, kes elas aastatel 1840-1917. Lapsena vaimustus joonistamisest. Noore mehena avastas enda jaoks savi ning hakkas tegema skulptuure. Üritas 3 korda saada sisse École des Beaux-Arts (mõjuvõimsad kunstikoolid Prantsusmaal), kuid põrus. Püüdis rakendada skulptuuris uusi põhimõtteid. ,,The man with the broken nose" Esimene pronksbüst, Teos oli lõpetamata, mille ta mis iseloomustas väljapanekuks hiljem paljusid Rodini valmistas. töid Skulptuuri tagumine The Salon lükkas osa kukkus ära teose kaks korda ruumis olnud külma tagasi, kuid hiljem tõttu. võttis vastu nime all ,,Roomlase portree" Töömeetod: Rodin eelistas modellide vabat liikumist stuudios...
Küpros Asukoht Küpros on saareriik Vahemere idaosas Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,...
ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED
· Viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: · lubjakivina · marmorina · kriidina · munakoortes · tigude ja karpide kodades Lubjakivi kasutamine: · ehitusmaterjalina · lubja tootmiseks · klaasi tootmisel · tsemendi tootmisel Marmori kasutamine: · ehitusmaterjalina · skulptuuride valmistamiseks · hauakivide, mälestustahvlite valmistamiseks Kriidi kasutamine: · ehitusmaterjalina · koolikriidina 4. CaSO4 2H2O kips Kasutamine: · ehituses · meditsiinis kipsmähiste valmistamiseks
· Aastane sademetehulk on 500-1000 mm 4. Portugali suuremad saared on Madeira saar ja Assoori saarestik. 5. Portugali suuremad järved on Lagoa Verde ja Lagoa Azul, Lagoa do Fogo. 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. · rikkalikud kalavarud · Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. 7. Iseloomusta Portugali rahvastikku. Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 mln majanduslikult aktiivne on umbes 50% rahvastikust. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Ka mitmete sisemaa linnade elanike arv on viimasel ajal kasvanud. 8
maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maavarad kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina Oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega Alternatiivsete energiavarude kasutamise Põllumajandus Põllumajanduse tootlikus on kõrge Põhiharuks on loomakasvatus (sead ja liha piimaveiseid) kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit ja köögivilja Ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise, lamba, linnuliha ja kala Imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid
mõned allikad ja ojad. taimestik · 17% on kaetud metsadega. · Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. · Küprosel on napid veevarud. rahvastik Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris: · 78% Küprose rahvastikust on kreeklased · 18% Küprose rahvastikust on türklased · 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. · Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
• Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks. Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained. Kasutus- siseseintel ja lagedes, välisseintel, ei soovitata kasutada niisketes ruumides ja külmakambrites. Osad kipsplaadid on tugevndatud klaasikiuddega, neid kasutatakse
4) Hape + sool =sool+hape 5) Alus+happeline oksiid =sool+H2O 6) Alus+sool =sool+alus 7) Sool+metall =sool+metall 8) Sool+sool =sool+sool 9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool 10) Metall + mittemetall =sool Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 põrgukivi · FeSO4 · 7H2O raudvitriol · CuSO4 · 5H2O vaskvitriol · FeS2 püriit · KMnO4 kaaliumpermanganaat · KClO3 Berthollet`sool · NH4NO3 salmiaak · CaF2 sulapagu
1. Mittemetallid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit l...
Kaltsium Mari-liis Mürk Mp-10 Kaltsium Lühend: Ca Keemiline element Keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub? Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, k...
25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, üksteisega seonduvaid fassaade. 30) Reness. Omane horisontaalsusepüüe levis ka teistesse Euroopa riikidesse. 31) Prantsusmaa hoidis sakraalehitiste puhul kaua kinni gootikast. 32)Madalmaades ja Saksas piirdti peamiselt ornamentide kasutusele võtuga. Kaua säilis gootipärane vertikaalsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
