Sõjas osalevatel armeedel oli tehniliselt üsna samaväärne relvastus, kuid Araabia maadel oli sõjameeste arvuline ülekaal. 1967. aastal toimunud Kuuepäevase sõja käigus, vallutasid Iisraeli väed endale Egiptuse aladest Siinai poolsaare ning Süüria aladest üle poole Golani kõrgendikust. Egiptuse ja Süüria eesmärgiks oli nüüd need alad enda valdusesse tagasi saada. Koalitsiooniriigid tegid ootamatu rünnaku Iisraelile ning sellega algaski Yom Kippuri sõda. Egiptus ja Süüria kooskõlastasid oma pealetungi. Samal ajal kui Egiptuse väed ületasid kolme päevaga Suessi kanalit, alustas Süüria pealetungi Golani kõrgendikel. Kindlustati end ning oodeti vasturünnakut. Algselt saavutasid koalitsiooniriigid sõjas edu, kuid see muutus peagi. Iisrael kaasas lahingutegevusse lisajõud. Lahingus Egiptusega ületasid Iisraeli väed Suessi kanali ning ohustasid Kairot (Egiptuse pealinna). Egiptuse väed said hävitavalt lüüa
1972a väitis A. Sadat avalikult, et Egiptus on valmis asuma sõtta Iisraeliga. 1972 aasta lõpust alates Egiptus alustas mahukat sõjaväe üles ehitamist, saades Nõukogude Liidult palju relvi ja sõjalist varustust ning täiustades oma sõjalisi taktikaid, mis võtsid eeskuju NL'i lahinguvälja doktriinidest. Vahetati välja ka paljud kindralid. Ka suurriikide roll oli nii Kuuepäevase sõja kui ka Yom Kippuri sõja tulemustes suur. Nõukogude Liidu poliitika oli üheks põhjuseks Egiptuse sõjalises nõrkuses. President Nasser oli saanud õhutõrje rakettide kaitsesüsteemid alles pärast Moskvas käimist. Oli väitnud, et muidu loobub võimust kellegi teise kasuks, kes looks häid sidemeid USA'ga ja USA'l oleks siis kogu regioonis ülemvõim. Nasseri poliitika pärast 1967a lüüasaamist oli vastuolus NL'i omaga. Nõukogude Liit tahtis igasugust
ülesehitamiseks Makartism kommunistid eemaldati juhtivatelt ametikohtadelt, hakati tagakiusama Trumani doktriin usa välispoliitika eesmärgiks oli toetada vabasid rahvaid- ehk kommunismi vastane Eisenhoweri doktriin aidata aasia rahvaid, keda ähvardab kommunism Uus rajajoon tuleb rajada õiglasem ühiskond,kaotada vaesus, jõuda kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni Suur Ühiskond leevendada sotsiaalseid vastuolusid, õnnestus põhja- ja lääneeuroopas Yom Kippuri sõda 1973 Egiptus, Süüria vs Iisraeli vaheline sõda? Reaganoomika aitas usal majanduskriisist väljatulla, vähendati makse, riik sekkus vähem majandusse Briti Rahvaste Ühendus riikide ühendus, millest enamik on endised kolooniad, Partei keskkomitee poliitbüroo kogu võim Stalinil ning tema lähikondlastel Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne
Palestiina riik- juiks Yasser Arafat. 2006. a Hamass Iisreal lõi nad tagasi, vallutas osa araabia riigist. . võimul, omavalitsus, oma lipp, peavad ennast Kuuepäevane sõda1967- iisreal, süüria ning jordaania vahel. riigiksaga tegelikult seda pole. Iisreali kätte läks kogu palestiina ala. Jom Kippuri sõda 1973- Jom Kippuri 6. okt juutide usupüha, lepituspäev. Omavahel sõdisid Iisreal, Egiptus ja Süüria. Lõpetati ÜRO sekkumisel, lõppes selgete tulemusteta. Iisreali_ PVO sõda 1982. PVO- palestiina vabastusorg. Tekkis 1964. 1982-
Nafta Tõusu põhjused: Yom Kippuri sõda, Araabia riikide nafta embargo lääneriikidele, Iraani revolutsioon, Iraani-Iraagi sõda, Aasia väljumine majanduskriisist languse põhjused: OPEC kehtestab tootmiskvoodid, Saudi Araabi suurendab tootmist, OPEC suurendab kvoote, Lahesõda Tegurid, mis mõjutavad nafta hinna kujunemist 1. nafta tootmine 2. Globaalsed konfliktid 3. OPECi otsused 4. nafta tarbimine 5.varude suurus 6. nafta ammutamise kallidus 7. nafta keemiline koostis
osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine 1982 - Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahuleping. 1982 - Iisrael tõi välja väed Siinaist. Tänapäeva Iisrael Riigikeeled - heebrea ja araabia Rahvaarv - 7 745 000 Riigikord - Parlamentaarne demokraatia President - Shim'on Peres Peaminister - Binyamin Netanyahu Pealinn - Jeruusalemm Peaminister
14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile. 7) Palestiina sõda Suessi kriis ja 6-päevane sõda Jom Kippuri sõda. Üks päev peale riigi väljakuulutamist algas Palestiina sõda. Selle käigus vallutas Iisrael osa Palestiinast, osa maad jagati Jordaaniale ja Iisraeli okupeeritud aladelt läks sadu tuhandeid araablasi paguluslaagritesse. See sõda ei lahendanud Lähis-Ida probleemi, vaid muutis olukorra veelgi keerulisemaks. 1956 puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Seda nimetatakse Suessi kriisiks. Sõda lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta
Palestiinas välja juutide riik Iisrael. Sellest tekkis konflikt! Järgmisel päeval puhkes Iisraeli ja sealsete Araabia riikide vahel sõda Palestiina sõda. Aasta pärast sõlmiti ajutine rahu. 1950-1980. aastad 1956. aastal puhkes Egiptuse ja Iisraeli vahel sõda Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Järjekordne sõda tekkis 1967. aastal Iisraeli ja Araabia riikide vahel. 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõjaga sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla. 1978. aastal sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vahel rahu. TÄNAME!
Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister
Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana. Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda. Iisraellased vallutasid selle käigus suuri alasid, sealhulgas ka Jordaaniale kulunud Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma võimu alla. See pealtnäha lõpmatult pikk vaen hakkas juba inimesi ära tüütama, sealhulgas ka sõdijaid. Põgenikke oli juba üle pooleteise miljoni. 1978. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu, millega lõpetati nende kahe riigi vaen. Kuid ka see rahuleping ei taganud kindlat rahu. 1990. aastate algul muutis Iisrael oma poliitikat araablaste vastu leebemaks. Iisraeli
14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel. 1956. aastal algas tuntud Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Selle juhiks sai Yasser Arafat, kes on väga tuntud. 1973. aastal oli Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla. 1990-ndate aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste suhtes leebemaks, kuid juba 21. sajandi alguses astusid araablased taas Iisraeli võimu vastu üles. Ladina-Ameerika jaguneb kolmeks riigiks Argentiina, Tsiili ja Nicaragua. Majanduselu iseloomustas kahe sõja vahel põllumajandus ja suurmaaomandus. Tööstusriigiks ei saanud nad areneda, kuna rõhk oli pandud põllumajandussaaduste ja töötlemata tooraine väljaveole.
juhtiv roll oli araablastel. · 1967.a. alustasid Süüria ja Egiptus ning Jordaania ettevalmistusi Iisraeli vastu. Iisrael ennetas oma araabia naabreid Toimus nn. 6 päevane sõda 1967 juunis. · Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe ja tungis kuni Suessi kanalini. Sõja käigus okupeeriti taas Siinai, Jordani jõe läänekallas ja Süüriale kuulunud Golani kõrgendikud. Araabia maad ja Iisrael · 6. okt. 1973.a. toimus nn. jom kippuri (suur lepituspäev) sõda. · Egiptus ja Süüria alustasid ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. Algul saatis araablasi edu ning Egiptuse väed ületasid Suessi kanali. · Lõpuks suutis Iisrael end koguda ning vastupealetungile asuda, tungides Niiluse deltasse ning ärhvardades Siinai poolsaarel võitlevad Egiptuse üksused ära lõigata. · ÜRO nõudel peatati sõjategevus ja kehtima hakkas järjekordne relvarahu.
1967 a nn Kuue päevane sõda Iisraeli vallutas Egiptuselt Siinai poolsaare, Süürialt Golani kõrgustiku ja Jordaanialt Jordani jõe läänekalda ning Gaza sektori. 1 Kordamine ajaloo kontrolltööks 22.mai Tuuli Varik 1973 Jom Kippuri sõda Iisrael ning Egiptuse ja Süüria vahel. Sõja tulemusena sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla. 1979. sõlmisid Iisrael ja Egiptus Vamo Davidi rahukokkuleppe, mille järgi Iisrael tagastas Egiptusele Siinai poolsaare. 1982. ründas Iisrael Liibanoni, et hävitada seal Palestiina terroristede baasid. 1964. loodi Palestiina Vabastus Organisatsioon, mille eesmärgiks oli Palestiina riigi rajamine. 4
Raamatutest on kasutatud näiteks Pulitzeri auhinna võitnud Daniel Yergini „The Prize: The epic quest for oil, money and power“. Ülevaatlikkuse ja faktidega aitas kaasa Lembo Tanningu „Maailma energia ülevaade“ I osa. . 3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed 1973. aastal tabas maailma suur naftakriis – OPECi riigid kehtestasid nafta embargo vastuseks mõnede riikide poliitikale toetada Iisraeli Yom Kippuri sõjas. Selle mõju oli kogu maailmas vägagi tuntav – hinnad kerkisid ning see pani esimest korda tavainimesi taipama, mil määral nad naftast sõltuvad ja kui suur poliitiline mõjuvõim sellel on. Kriis lõpuks küll vaibus, kuid see näitas eelkõige milline relv Lähis-Ida naftariikidel kasutada on. Mil määral aga olid naftakriisi puhkemises süüdi poliitilised ja mil määral majanduslikud aspektid?
1990 algas aga Lahesõda, mis põhjustas majandusliku olukorra halvenemise. 2003a. kukutati Husseini valitsus, kuid rahu see Iraagile ei toonud. 14. Lähis-Ida konfliktikolle peitub Palestiinas, kuna Juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks kuid araablased arvavad, et see maa peab kuuluma neile. 14 mai 1948 aastal kuulutai välja juutide riik Iisrael, mis tõi endaga kaasa mitmeid sõjalisi konflikte: Palestiina sõda, sõda Iisraeli ja Egiptuse vahel, kuuepäevane sõda, Jom Kippuri sõda jt. Iisraeli ja araabi riikide vahel hakkasid suhted paranema 1970 aastate teisel poole ( Camp Davidi rahu) kuid kindlat rahu pole ikkagi Lähis-Ida piirkonda sattunud. 15. Juutidel ja Iisraelil läks väga hästi sest : · Juudid on väga haritud ning Iisraeli kolides toodi endaga kaasa haridus ja tööoskus. · Kapitali rohke sissevool · Ameerika toetus · Aastatel 1952-65 maksis SLV juutidele 3,5 miljardit marka holokausti eest.
lähiriikides) (Palestiinas) kuulus 1967 Kuuepäevane sõda Araabia riigid alustavad Sbr.-le. sõda kuna Iisrael vallutab Gaza. 1973 Xom Kippuri sõda Egiptus ja Süüria ründavad Iisraeli. Sõjategevus peatati ÜRO nõudel. Tulemusel vallandub naftakriis (araabia riikide
idapiiri Saksamaa idapiirina 1971 SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil ning sõlmiti suhete aluste leping SLV ja SDV vahel.Kommunistlik Hiina saab ÜRO liikmeks ning talle hakkab kuuluma üks Julgeolekunõukogu viiest alalisest kohast 1972 Allkirjastatakse SALT 1 leping (kokkulepe strateegilise ründerelvastuse piiramisest).SLV ja SDV võetakse ÜRO liikmeks.USA president Richard Nixoni riigivisiit Hiinasse, kahe suurriigi suhted paranevad märgatavalt 1973 Jom kippuri sõda, kus Egiptuse ja Süüria koalitsiooniväed ründavad Iisraeli, vallutamaks tagasi 1967. a sõjas Iisraelile kaotatud Siinai poolsaart ja Golani kõrgendikku.Kindral Augusto Pinochet kukutab Tsiilis vasakpoolse presidendi Salvador Allende, kes tapetakse riigipöörde käigus, ja valitseb seejärel riiki kuni 1990. aastani.Põhja-Vietnami väed alustavad USA-ga sõlmitud lepingut rikkudes taas rünnakut Vietnami lõunaosa vallutamiseks
Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Kuuepäevane sõda - kolmas Iisraeli ja araabia riikide vaheline sõda, peeti 5.10. VI 1967. Sõda alustas Iisrael, kes oma õhujõudude ja mehhaniseeritud sõjapidamise üleoleku tõttu vallutas nädalaga kogu Siinai poolsaare, Golani kõrgendiku ja Palestiina alad (Gaza piirkonna ja Jordani Läänekalda). Hõivatud aladelt põgenes umbes 200 000 palestiinlast, Suessi kanal suleti. Jom kippuri sõda- Iisraeli ja araabia riikide vaheline neljas sõda, toimus 6.24. X 1973. Sai oma nime sõja alguspäeva, juudi püha Jom Kippur'i (heebrea keeles 'lepituspäev') järgi. Sõda algas sellega, et Egiptus (Siinai poolsaarel) ja Süüria (Golani kõrgendikul) ründasid korraga Kuuepäevase sõja ajal vallutatud alasid. Suurtest kaotustest hoolimata võitis Iisrael lõpuks oma suurema mobiilsuse ja USA toetuse tõttu mõlemal rindel.
Millal loodi PVO? Mis see on? 1964.a loodi palestiina vabastusorganistatsioon. Selle sihiks oli iisraeli merrepühkimise ja selle asemele palestiina riigi loomise. 10. Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Kuuepäevane sõda-1976.a . Kuna süüria, egiptus ja jordaania tegid avalikult ettevalmistusi sõjaks iisraeli vastu ja juudid olid sellele vastu. Tulemus: Iisrael okupeeris siinai poolsaare, jordani jõe läänekalda, gaza sektori ja golaani kõrgendikud. Jom kippuri sõda-1973.a. Egiptuse ja süüria ootamatu pealetung iisraelile.sõjategevus peatati kuna ÜRO nõudis vaherahu. Tulemus: see oleks lääneriikide ja araabia suhted katkestanud, sest naftamaad kehtestasid naftaembargo ning tõstsid nafta hinda. Lääneriike tabas energiakriis. Camp Davidi rahu-1979.a. egiptus sai tagasi siinai ps ja teised riigid suhtusid sellesse pahameelega. Islamirevolutsioon Iraanis-1979.a. .. 1960.a anti naistele meestega võrdsed
Spiro Agnew'i tagasiastumine seoses altkäemaksu-skandaaliga.1972a valimiskampaaniaajal katse kuulata pealt DP peakorterit Watergate kompleksis,,Washington Post" ajakirjanikud asja uurima, nn Watergate afäär päädis 9.08.1974a. Nixoni endapoolse tagasiastumisega.MAJANUDUS:1973.aastaksinflatsioon kasvanud 9%-ni Dow-Jonesi tööstuskeskmine langes 1968 nov-1970 maini 36%, tööpuudus 1970.a lõpuks 6,6% 1971. Kehtestati kontroll palkade ja hindade üle,majanduslanguse aeg.1973 Jom Kippuri sõja tulemusena araabia maad kehtestasid naftale embargo ja OPEC maad tõstsid hindu 4X, Energiakriisiga kaasnes inflatsiooni kasv 12%-ni, tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu Usa majandusbuum, mis algas 1948.a, varises kokku Bretton Woodsi rahasüsteem.SOTS,PROBL,ÕIGUSED:Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasndil vähenes, 1974 kohtuasi Koolibussides mustade laste viimine eeslinna valgete koolidesse,1970
is 1967 Kuuepäevane sõda Araabia riigid alustavad ühts sõda kuna Iisrael vallutab Gaza. ena 1973 Xom Kippuri sõda Egiptus ja Süüria ründavad Iisraeli. Sõjategevus peatati ÜRO nõudel. usk. Tulemusel vallandub naftakriis (araabia riikide
a. 14.mail) Iisraeli vastast sõda (Palestiina sõda 1948.a.-1949.a.). · Alates sellest ajast on ümbritsevate Araabiariikide (Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon jt.-d), palestiinlaste (Palestiina aladel elavad araablased) ning juutide vahel toimunud pidevad konfliktid ning sõjad: Peep Reimer 1956.a. Siinai sõda 1967.a. Kuuepäevane sõda 1973.a. Jom Kippuri sõda 1982.a. Iisraeli sissetung Liibanoni · Sõdade vaheaegadel on hoidnud pinget üleval palestiinlaste terroriaktsioonid Iisraeli vastu (selle taga on seisnud Palestiina Vabastusorganisatsioon ehk PVO, eesotsas Jassir Arafatiga; Süüria ja Iraani poolt toetatud Hamas, Hizbollah, Islami Dijhad). · Sõjategevus kulges alati ühekülgselt: Tavaliselt alustasid rünnakuid araabia riigid või sooritasid juudid preventiivrünnaku
1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel MÕJUD 1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis 1967 sõda kus Iisrael okupeeris Siinai ja Golani kõrgendikud ja sõda 1973 << Jom kippuri sõda>> Tänapaev Tänapäev jatkub see konflikt juutide ja araablaste vahel ja kogu aeg on uue sõja tekkimise oht. 3.Suessi kriis . Daatumid,osalised,seosed NLiiduga ja protsessidega Euroopas.Tulemused,tagajarjed 1952 toimus Egiptuses riigipoore ning kukutati monarhia 1956 riigistas Nasser inglastele kuulnud Suessi kanali NSVL asus Nasserit toetama , inglaste 2rgitusel rundas Egiptust Iisrael,uhinesid ka SBR ise ja PRTsusmaa URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama
naftakaevanduse riikides. Odava nafta periood, mängis tähtsat rolli nafta kompleksi jaoks, mis lubas asendada kivisüsi nagu TOP kütus. Kui ,,naftasokk" tekkiks varem, on võimalik, et nafta roll, tänases energiatarbimises, oleks madalam. Kahel ,,naftasokkidel" (terav naftahinnatõus 1973s ja 1980 aastas) oli üks üldine põhjus - nafta tarne katkestus Lähis-Idast. Revolutsioonid nafta-eksportijate riikides, ning Yom Kippuri sõda oli põhjuseks, et tarne Lähis- Idast langes umbes 5 mln barreli ööpäevas, see kehtis mitu kuud 1973 aastas (see oli 9% maailma tarbimist. Tulemuseks hinnad tõstnud $3 kuni $12. Iraani revolutsiooni ning järgneva Iraaki sõda tulemuseks oli see, et nende riikide keskmine aasta kaevundus langes 1981 aastaks rohkem kui 4,5 mln barreliks ööpäevas. Maailma nafta hinnatõus oli $14 kuni $36. Põhjuseks et hinnatõus oli nii suur on see et, kriitiliselt langes naftapakkumine.
kogu nende lennuväe, enne kui see jõudis õhku tõusta. Sellest sai ajaloo tõhusaim rünnak. * järgnes kuuepäevane sõda. Iisrael purustas Egiptuse väed ja tungis Suessi kanalini. Egiptust rünnati väga osavalt ja egiptlased põgenesid. Seejärel andsid iisraeli väed hoobi süüriale ja jordaaniale. * tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori (jordani jõe läänekallas), Golani kõrgendikud ja Jeruusalemm. RAHU EI SÕLMITUD Jom kippuri sõda 1973 * 6. oktoober 1973 juutide usupühal Jom kippuril ehk lepituspäeval, alustasid Süüria ja Egiptus ootamatult pealetungi Iisraelile. NSVL oli neid selleks relvadega varustanud. * alguses läks pealetungijatel hästi, nad ületasid kanali ja tekitasid Iisraeli õhujõududele raskeid kaotusi, kuid Iisrael astus vastu. * 24. oktoober peatas ÜRO sõjategevuse ja kehtima hakkas vaherahu. * araabia naftamaad kehtestasid Iisraelit toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid hindu 4x.
4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas.
107.94$ 1980 Majanduskrii Iraani s 2008-2009 revolutsioo USA n 1979 sissetung Yom Kippuri Pärsia Iraaki sõda Araabia lahe sõda 2003 nafta-embargo 1990 1973 11. september Korea Vietnami 2001 sõda sõda 1950- 1950-1970 1953
absoluutsed monarhiad või üheparteilised vabariigid. Millal loodi pvo, mis see endast kujutab? Palestiina vabastusorganisatsioon loodi 1964.a.selle sihiks oli iisraeli merepühkimise ja selle asemelepalestiina riigi loomine. Millal ja miks puhkes nnn kuuepäevane sõda, mis oli tulemus? 1967. Kuna süüria, egiptus ja jordaania ttegid avalikult ettevalmistusi sõjaks iisraeli vastu ja juudid olid selle vastu. Millal ja miks puhkes jom kippuri sõda?tulemus? 1973, kuna üro nõudis, et kehtima hakkab järjekordne vaherahu. Kuidas mõjutas jom kippur nsvl ja lääneriike? See oleks lääneriikide ja araabia suhted katkestanud,kuna araabia naftamaad tõstsid nafta hinda ning lääneriike tabas energiakriis.Nsvl kaotas egiptuse, seal toimusid demokraatlikud regormid. Milla sõlmiti ja mida kujutas endast CampDavidi rahu?kuidas suhtuti selle rahulepingu sõlmimisse? 1979, Egiptus sai tagasi siinai oolsaare. Pahameelega.
Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu, kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema, jäi ära. 1956 Siinai sõda 1967 kuuepäevane sõda Järgnenud kuue aasta jooksul käis ühelt poolt Egiptuse ja Süüria ning teiselt poolt Iisraeli vahel kujunenud rindejoonel hajus tulevahetus või positsioonisõda. 1973 Jom Kippuri sõda. Osutus Iisraelile raskeks, araabia naftamaa tõstsid naftahinda. Esimesed sammud rahu suunas. 1967. aasta nov võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, mis sõnastas Lähis-Ida kriis rahumeelse reguleerimise põhimõtted. Paraku nurjusid kõik katsed seda resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu.
väed tõmmati välja. (Ingl, Pr ja Iisraeli) ÜRO väed jäid sinna kauemaks rahu tagama, kuid Suessi kanal jäi ikkagi Egiptuse valdusesse. Fatah Palestiina vabastus liikumine. Asutajaks oli Yassir Arafat. Eesmärgiks Iisraeli hävitamine ja Palestiina riigi loomine. 1967. aastal sooritas Iisraeli riik ennetava löögi oma naabrite pihta. Vallutas Golani kõrgendiku, Jordani jõe läänekalda, Gaza sektori ja Siinai poolsaare. Iisraeli riik mitmekordistus oma pindalalt. 1973. Jom Kippuri sõda. Sellel sõjal polnud tulemusi, situatsioon ei muutunud. Kuid tegelikkuses oli sel suur mõju maailma majandusele, nimelt tõi see kaasa nafta hindade tõusu. Maailmaturul. Iisrael hakkas ümber asustama juute vallutatud aladele. Pärast Jom Kippuri sõda algasid läbirääkimised USA vahendusel läbirääkimised Iisraeli ja Egiptuse vahel. Iisrael oli nõus tagastama Siinai poolsaare. Egiptus hakkas seal arendama turismi. 1993 jõuti lõpuks
seoses altkäemaksu skandaaliga. Hiljem avastati 1972 aastal valimiskampaania ajal toimunud katse kuulata pealt Demokraatliku partei peakorterit Watergate kompleksis. ,,Washington Post" ajakirjanikud hakkasid asja uurima, toimunu sai nimeks ,,Watergate afäär", mille tõttu ka 9.08.1974a. Nixoni endapoolselt tagasi astus. 1973 aastaks oli inflatsioon kasvanud 9 protsendini. Kehtestati kontroll palkade ja hindade üle, USA majandus hakkas langema. 1973 aastal Jom Kippuri sõja tulemusena kehtestasid araabia maad naftale embargo ja OPEC maad tõstsid hindu 4X. Energiakriisiga kaasnes inflatsiooni kasv 12%-ni ja ka tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu USA majandusbuum, mis algas 1948.a Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasandil vähenes. 1970 suured nii nimetaud teise laine sõjavastased protestid, toimusid üliõpilasrahutused Ohios Kent State'is, kus korda loov sõjavägi tappis 4 üliõpilast
kõrgendiku. See sõda lõpeb võidukalt Iisraelile. Sellele sõjale järgneb 6 aastat positsioonisõda. 1960ndate lõpul, 1970ndate algul tõstavad araabiamaad toornafta hinda, mis põhjustas energiakriisi. Kõikidele Iisraeli toetavatele riikidele kuulutatakse embargo. NSVL-le mõjub see energiakriis hästi, kuna saavad ekspordi eest mitmeid kordi suuremat hinda. See lükkab nende majanduse kokkuvarisemisest edasi. 1973 toimub neljas Araabia-Iisraeli sõda, mida nim. Jom Kippuri sõjaks. Egiptus ja Süüria alustavad pealetungi Iisraeli aladele. Esialgu soosib sõda Egiptust, kuid Iisrael punnib vastu ja jõuab äärepealt Niiluse deltani. ÜRO peatab sõja ja see lõpeb tulemusteta. USA asub Iisraeli ja Araabiamaade tülide parandajaks. Egiptuse president A.Sadat alustab uut suunda Egiptuse poliitikas, seades oluliseks suhete parandamise Iisraeliga. 1978 toimub Camp Davidis (USA-s) USA, Egiptuse ja Iisraeli esindajate tippkohtumine. Sõlmitakse 1979 rahuleping
· 1967 juunis (5.-12.) toimus Kuuepäevane sõda Iisrael Egiptus, Süüria, Jordaania Selle sõja käigus Iisrael vallutas: 1. Gaza sektori Egiptuselt (=Gaza linn Vahemere rannikul ja selle lähiümbrus, 363 km²) 2. - Siinai poolsaare Egiptuselt 3. Jordani jõe läänekalda (Jordaanialt) 4. Golani kõrgustiku Süürialt 5. Jeruusalemma linna idaosa seega läks kogu Palestiina ala Iisraeli kätte · 1973 toimus Jom Kippuri sõda (Jom Kippur 6. oktoober = juutide usupüha, lepituspäev) Iisrael Egiptus, Süüria kaotas palju sõjatehnikat ja mehi ründasid ootamatult 24. oktoobril peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel. Sõda lõppes selgete tulemusteta. · 1982 toimus sõda Iisraeli ja PVO vahel Mis on PVO? PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon tekkis 1964. See on organisatsioonide ühendus, mis
1967 – Iisrael hävitas vastaste õhujõud, saavutasid ülekaalu õhus, järgnes kuuepäevane sõda Kuuepäevane sõda o Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe, egiptlased põgenesid, hävitati Süüria ja Kordaania süjavägi -> Iisrael okupeeris Siinai ps, Gaza sektori, Golani kõrgendikud, Jeruusalemma o Rahu ei sõlmitud 1973 – Jom kippuri sõda (konflikt juutide usupühal) o Egiptus ja Süüria alustasid pealetungi, VM toetas neid, hävitasid juutide lennuväe, kuid nood toimusid ja ründasid vastu o 24. okt peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel, kehtima hakkas vaherahu o Vahepeal oli ka oht III MS jaoks (NSVL ähvardas sekkuda, kui Iisraeli väed peaksid edasitungi jätkama) o Sõda oleks araabia mailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud: araabia naftamaad kehtesitaid
Jaekaubandus on väga tulutoov. 1960.-tel hakkasid levima supermarketid, mis väikeseid poekesi kõrvale tõrjusid. Supermarket oli odavam ja ligitõmbavam. Peatselt loodi odavate toidu- ja tarbekaupade poeketid, millega oli võimalik saada väga suure käibe juures ka väga 12 SPD valitsusajal väga suureks paisunud sotsiaalkulud on olnud üsna suureks muredeallikaks mitmele Saksamaa valitsusele, eriti peale riigi taasühinemist. 13 Põhjuseks oli Yom Kippuri sõda Iisraeli ja Egiptuse-Süüria vahel, kus USA ja Lääne-Euroopa toetasid esimest. Nafta tootmist vähendati 25%, maailmaturuul selle hind neljakordistus ja see tõi kaasa suure majanduskriisi, mis kestis kuni 1970.-te lõpuni. Ühtlasi aga näitas see, kuivõrd on läänemaailm sõltuv naftast ja kuivõrd tähtis on seega õige poliitika Lähis-Idas. 11 korralik kasum
Pärast liikmesriikide ekspertide, ametiühingute ja tööandjatega konsulteerimist esitas Euroopa majandusühenduse komisjon kümne punktilise ühismeetmeprogrammi. Prantsusmaa ja Saksamaa olid eriti vastu kavatsusele anda üle kutseõppele vastutuse ühendusele. Muutused vastaseisus leebusid, kui 1969 aastal Haagis toimunud tippkohtumisel sotsiaalpartnerite kaasamisel sotsiaalprobleemide lahendamisel nähti kutseharidust ja koolitust. Yom Kippuri sõda (1973) ja majanduskriis tugevdas seda suundumust. 2000 aasta Lissaboni strateegia lahutamatu osa olid haridus ja koolitus eelkõige seoses sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamisega. Nimelt deklareeriti, et tuleb parandada tööturu toimimist, parandada piiride ülest kutseharidust ja, et kvaliteetne haridus on olulise tähtsusega tugeva majanduse ja õiglase ühiskonna
Iisrael vallutas Gaza sektori Jordania jõe lääne kaldal, Golani kõrgustiku ja Siinai poolsaare. Nendesse hakati kiiruga rajama uusi asulaid. Järgnevatel aastatel käis tekkinud piiridel positsiooni sõda. Golani kõrgustik ja Gaza sektor on seni ajani Iisraeli valduses. Campa Davidi rahu lepinguga sai 1979 Egiptus Siinai tagasi. Vahendajaks oli USA. Egiptus sõlmis selle separaat rahuna. Peale rahulepingu allkirjastamist tapeti Egiptuse president Anvar Sadat. 6.9 JOM KIPPURI SÕDA 1973 Egiptus ja Süüria olevat alustanud sõjategevust Iisraeli vastu juutide lepitus pühal (06.10). Peale tungisid Egiptus ja Süüria. Araablastel alguses edu. Egiptlased forseeris Suessi kanali. Nädal hiljem haaras initsiatiivi Iisrael. ÜRO Julgeoleku Nõukogu nõudmisel sõjategevus lõpetati 24.10.1973. Araabia maad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide suhtes nafta embargo ja tõstsid teistele hinda kuni neli korda. Nafta kriis. 6.10 IISRAELI-PVO SÕDA 1982 06
kallale Jordaaniale, Süüriale tahtis anda Araabiamaadele ennetava löögi. Iisrael hõivas 6- päevaga väga suured alad Egiptuselt, Jordaanialt ja Süürialt. Iisraelil olid väga head õhujõud. Egiptuselt hõivati Gaza sektor ja kogu Siinai poolsaar. Süürialt hõivati Golani kõrgendik. Jordaanialt hõivati Jordani läänekallas. Okupeeritud aladel elasid peamiselt palestiinlased. Nendele aladele hakati Iisraeli poolt rajama ka juutide asundusi. 1973-74 Jon Kippuri sõda Süüria ja Egiptus tungisid kallale Iisraelile, et nende okupeeritud alad tagasi saada. Alad, mida nad soovisid tagasi saada, nad tegelikult siiski kätte ei saanud. Nad kehtestasid nafta embargo (kaubanduskeelu) Iisraelile, kõikidele teistele riikidele tõsteti nafta hinda (väga kiire nafta kallinemine maailmaturul). 70ndate aastate alguses hakati Põhjameres ka naftat puurima. Suurt kasu nafta hinna tõusust sai NSVL dollareid, mis selle eest sai, kasutas võidurelvastumiseks
andis tõuke N-lib poliitika kujunemisele. B-W kullastandardi süsteemi lõppuga algas globaliseerumise III etapile omane ujuvate vahetuskursside ajajärk. ’73 kaotas kullastandardi Jaapan, 79’ Thatcheri Sbr. Interneti levides hakkas kasvama globaalne valuutabörs. ’73. aastal tõstis OPEC järsult naftahindu ning Araabia maad kuulutasid USAle ja Euroopa riikidele naftablokaadi Iisraeli toetamise eest Jom Kippuri sõjas. Lääneriikides tekkis hüperinflatsioonioht. Selle vältimiseks vähendati majanduspoliitikas poliitilist survet, vastutus viidi ministeeriumitelt pankadele. Uue, N-lib poliitika eestvedajateks olid Reagan, Thatcher, IMF ja Maailmapank, toetajateks individualiseerunud ning kasumiahned eurooplased. Reagan rakendas majanduslikku darwinismi – suurkorporatsioonide võim olevat lõppkokkuvõttes kasulik. N-lib poliitikat rakendades inflatsiooni aeglustati so eesmärk täideti,
Algul · 1968 sai USA presidendiks Richard Nixon. · Oluliseks teemaks sai USA vägede väärikas väljatoomine Vietnamist ja suhete parandamine NSV Liidu ja Hiinaga · Kissinger nimetab Nixonit geopoliitikuks · 1.7.1968 sõlmisid NSVL, USA, UK, Prantsusmaa ja Hiina tuumarelvastuse leviku piiramise lepingu kehtestus alates 1970. · Sõlmis 1969-1972 NSV Liiduga SALT 1 lepped tuumaarsenali vähendamiseks Naftakriis · 6.10-26.10.1973 Lähis-Idas nn. Yom Kippuri sõda. · Araabia riikidest OPECi liikmed otsustasid karistada Hollandit ja USA-d Iisraeli toetamise eest ja kehtestada Läänele naftamüügiembargo. · Nafta hind maailmaturul tõusis 1973-1974 mitu korda. Seati sisse bensiini normeerimine · Embargo lõpetati järk-järgult pärast seda, kui USA välisminister Henry Kissinger suutis veenda Iisraeli lahkuma mõningatelt vallutatud territooriumitelt
ei kindlustanud püsivat rahu Iisraeli ja tema Araabias paiknevate naabrite vahel 1967. a. puhkes Egiptuse-Iisraeli sõda, kus Egiptuse enam kui 300 sõjalennukit ründas Iisraeli. Seejärel liikusid Iiisraeli territooriumile Egiptuse tankid ja jalavägi. Kuue päevaga suutis Iisraeli armee purustada nii Egiptuse õhujõud kui tankiväed ja suure osa ta jalaväest. Siinai piirkond ja Egiptust toetanud Süüriale kuulunud Golani kõrgendik läksid Iisraeli alla. 1973.aastal puhkes lühikene Jom Kippuri sõda, kus Egiptus ja Süüria püüdsid omi kaotatud alasid edutult Iisraelilt tagasi saada. Otse vastupidiselt, nad loovutasid Iisraelile ka Siinai kõrbe. Alles 1982. aastal - 34 - kirjutati alla Iisraeli-Egiptuse rahuleping, mille alusel Iisrael tõmbas oma väed, ja seda küll suure venitamisega, okupeeritud aladelt ja loovutas araablaste võimu alla tagasi enamiku varem vallutatud alasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
