Kas tuleme toime massikultuurita See mis on tänapäeval meie ümber , suured ja väiksemad linnad, tulede kuma ja piiramatu Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi
küüntehooldus võtavad iga kuu mingisuguse summa kindlustus 0 0 - säästmine/ kogumine 40 480 meelelahutus ja vaba Kinos ja teatriskäigud, aeg sõpradega väljas 80 960 käimine. Koori liikmestasu. muud kulud Sünnipäevkingitused, 12 144 isadepäev, raamatud
Einsteini fotoefekti teoori järgi valgus kant saab neelduda ainult tervikuna. Neeldunud fotoenergia kulub tõmbe jõudude ületamiseks ja elektronile kineetilise jõu andmiseks. Väljumistööks nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Kasutatakse automaatikas ja telemehaanikas, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. Fotokeemilisteks reaktsioonideks nimetatakse keemilise reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. MIS ON FOOTON- Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant). Footon on vaheosake (boson spinniga 1), mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon (erinevalt näiteks gluuonist) ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne
määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus, kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enamasti sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada. Kuid tegelikult on sõprus midagi hoopis teistsugust, palju enamat ja erilist. O ma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles. Sõber olemine ei eelda kelleltki teatud sugu, vanust, nahavärvi või jalanumbrit. Küll aga on sõpruses olulised empaatiavõime, abivalmidus, avatus, kuulamisoskus ja ausus. Sõpruse alustalaks ju ongi ausus. Selle puudumisel pole ilmselt tegu tõelise sõprusega. Kindlustunde annab teadmine, et oman kedagi, kellega saan jagada nii rõõme, kui muresid. Oluline on ka veel näiteks see, et saan usaldada saladuse, ise teades, et seda hoitakse
raadiot. Eesti Televisioon alustas 1955. aastal. Eesti Raadio saadete maht suurenes samuti. 1950. aastatel ei lastud Eestisse jäänud vanema põlvkonna haritlastel ja kultuuritegelastel vabalt oma loominguga tegeleda, sest kardeti et nad propageerivad vastupanu nõukogude võimule. Meie kultuur kannatas selle tõttu oluliselt, sest uue põlvkonna haritlased said kultuuri hakata edendama alles 1960. aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis, kuid seetõttu pandi kinni väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud. See viis selleni, et külades ei tegeletud enam nii palju kultuuri ja isetegevusega, mis oligi nõukogude võimule meeltmööda. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond
kergejõustiklane. Mõnikord ma treenin ka kodus. Vabal ajal ma mängin meelsasti võrkpalli. Ma mängin 3 korda nädalas võrkpalli. Talvel meeldib mulle uisutada ja suusatada. Tavaliselt käin ma suusatamas koos oma isaga. Mulle meeldib lumi. Kevadel käin ma reisimas. Mulle meeldib reisida aga ma ei reisi tihti. Ma reisin kevadel Eestimaal. Ma tahaksin sõita välismaale. Ma võtan oma kaamera kaasa. Mulle meeldib pildistada loodust. Suvel saan ma käia ujumas ja rulluisutamas. Ma käin tihti kinos ja teatris. Suvel olen ma koos oma sõpradega ja käin palju rannas ujumas. Sügisel käin ma seenel koos emaga.
olnud ligi 490 000, kes on festivali külastama tulnud pea sajast erinevast riigist. Festival saab ka väga suure meediatähelepanu osaliseks ning Berlinalet kajastab igaaastaselt mitutuhat ajakirjanikku. Lisaks külastab Berliini filmifestivali üle 10 000 professionaalse filmivaataja ning kriitiku. Samuti toimub igaastaselt Berlinalel ka paljude uute filmide esilinastusi. Festivali peasaal asub Berliinis, Potsdami väljakul kinos Berlinale Palast. (Die Berlinale) Samuti on festival teemade järgi jagatud erinevatesse sektsioonidesse nagu rahvusvaheline kino Wettbewerbis, kunstifilmid Panoramas, laste-ja noortefilmid Generationis, uued saksa filmid Perspektive Deutsches Kino innovaatilised ja eksperimentaalsed filmid Forumis. Samuti on Berlinale raames loodud erinevaid projekte filmimaailma edendamiseks. Näiteks toetab World Cinema Found filmide tootmist nõrga infrastruktuuriga riikides ning Berlinale
Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-romantiline seiklusfilm, mis oli loodud Grigori Kromanovi poolt, Eduard Bornhöhe romaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ainetel. See ei ole sugugi mitte eesti kirjandusklassiku Eduard Bornhöhe
Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada Toomemäel, Tähtvere ja Karlova pargis. 12. Ma sain hallide triipudega kassipoja. 13. Sinine, must ja valge on Eesti lipu värvid. 14. Ostsin kaks
2. Eelistaksid oma tuttavatega pigem silmast-silma suhtlust. 3. Planeerid oma tegevused pikalt ette. 4. Eelistad pigem abielu kui kooselu. 5. Eelistad pigem kahe jalaga maa peal olla ja ennast kindlana tunda. 6. Arvad, et facebooki sõprus on pigem formaalne. 7. Väärtustad laste olemasolu. 8. Mobiil- või nutitelefon on Sinu jaoks pigem hädapärased suhtlusvahendid. 9. Sa ei suudaks oma kodust kaua eemal olla. 10. Pigem eelistad häid filme kinos vaadata. 11. Püüad pigem konflikte vältida. 12. Eelistad tööd kella-ajast kella ajani. 13. Sulle pigem meeldib põhimõte “kes ei tööta see ei söö”. 14. Suudad oma eelarvega enam – vähem toime tulla. 15. Püüad ennast ka materiaalset kindlustada. 16. Oma suvepuhkused veedad enam-vähem ühes ja samas kohas. 17. Eelistad pigem olla alluv kui juht. 18
Loomulikult on paljud ikka veel kinni stereotüüpides ja elavadki sellise mõtlemisega edasi. Nendega jään ma ka nõusse, kuna mina ise olen alati mõelnud sellele, et kusagilt on ju stereotõõbid tulnud. Miks arvatakse, et soomlased on viinaarmastaja? Kus selline arvamus on alguse saanud? Ikka sealt, et enamus kordi, kui me soomlasi näeme on nad purjus. Isiklikult mina olen vanalinnas, laeval, pubis ja ka kinos näinud ebakainet põhjamaalast. Sellisest kogemusest tekivadki arusaamised, et enamus soomlasi ongi sellised ja see kandub edasi. Ma arvan, et peaks ise tegema enda jaoks mingid arus saamad, mitte kuulata teisi ja uskuda kõike. Stereotüübid on osa meie igapäevasest elust ning sellest ei ole võimalik eemale hiilida, kuna kahjuks need arusaamad kanduvad edasi igapäeva kommunikatsiooniga, mille osalised oleme meie ise. Kõige tähsam on enda jaoks aru saada, kas uskuda kõiki
Mina teiste seas Ma arvan, et me kõigi käitumist mõjutavad väga paljud asjaolud. Nii käitun ka mina erinevalt, olles avalikus kohas, koolis või koduses keskonnas. Samuti on käitumisel määravaks see, kellega ma koos olen, kas võõraste või sõpradega, kas omaealiste või vanemate inimestega. Avalikus kohas on olukorrad väga erinevad ja kindlasti käitun seal vastavalt mingisugustele normidele ja enda arusaamistele. Näiteks kauplustes, tänaval, kinos jne on selge, et ma ei häiri teisi oma käitumisega. Need on ka kohad, kus mu ümber on palju võõraid inimesi ja arvatavasti ma nendega ei suhtle. Kui seda siiski on vaja, siis räägin viisakalt. Avalikus kohas on võimalik halva käitumisega ja sõnavaraga väga kiirelt negatiivset tähelepanu äratada ning piinlikusse olukorda sattuda. Ma ei soovi seda ja teen endast oleneva, et selliseid olukordi vältida. Koolis on samuti käitumisreeglid, millest peame kinni pidama
Holokaust Eestis Enne 1940. aastat oli Eestis 4500 juuti 1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised Juudi noorukid osutasid vastupanu Tartu tänavatel 11.september 1941 saksa okupatsioonivõimude poolt plaanipärane juudi rahvusest elanike hävitamine Keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis Järgnevatel aastatel toodi Eestisse juute ja hukati nad Kokku kannatas umbes 35 000 inimest, sh 10 000 juuti "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud. Mahalaskmised jätkusid ka talvel ja kevadel. Kogupaugud raksusid öösel ja päeval. Tankitõrjekraav aeti järk-järgult kinni, tuhandete inimeste ühishauale
A feature film, a documentary film-mängufilm, dokumentaalfilm a popular science film, fiction film- populaarne teadusfilm, ulmefilm animated cartoon, the film has run for ages- film on kinos olnud pikka aega to watch a film on tv, a newsreel, a romance, a wastern- ringvaade, armastusfilm, kauboifilm screenplays of novels- romaanidest filmide tegemine the film is on at the mai cinema, to be present at the film premiere- olema rahul filmi esilinastusest a film director, a cameraman- filmi rezissöör, filmi operaator the film was rubbish, a box-office hit- film oli halb, kassahitt to shoot, shot , shot a film- filmi tegema
on tõsiseks probleemiks eesti keele segunemine teiste keeltega, eriti inglise keelega. Teiste meelest ei ole aga võõrsõnade kasutamine mingi probleem. Kellel siis lõpuks on õigus? Tänapäeva 10-20 aastaste käest ei saagi ju nõuda, et nad räägiksid samamoodi nagu nende vanemad või vanavanemad. Ajal kui nemad olid noored olid nende prioriteedid hoopis teised kui tänapäeva noortel. Neil ei olnud võimalust käia õhtuti, peale koolipäeva kinos ja kaubanduskestustes või lihtsalt tundide kaupa televiisori või arvuti ees istuda. Seetõttu ei ole ka nende keelekasutuses nii palju võõr- ja laensõnu, sest tänapäeva noorte sõnavara eest on paljuski vastutav meedia, eriti Internet. Interneti avarused on suured ning sealt leiab sõnu igale maitsele. Minnes praeguse aja populaarseimasse suhtlusportaali Facebook, leiab sealt eest päris mitmeid
linnades on mitmeid teatreid ja etendustes pole enam midagi erilist ega isegi pidulikku. Ammugi ei maksa tänapäeval riik vaesematele teatripileteid kinni, kuigi sundluslik teatriskäimine on vähemalt koolilaste hulgas endiselt olemas. Teatrihuvilisi on vähe, valikuid aga palju ja eelistatud on kino, televisioon ja internet. Teater pole kindlasti enam see, mis ta oli antiikajal. Tänapäeval räägib aktuaalsetest sündmustest ajakirjandus, tsirkust saab näha tsirkuses, televisioonis ja kinos näidatakse päevad läbi erinevaid filme ja seriaale. Kui antiikajal oli teater nii meediakanal kui ka meelelahutuskoht, siis tänapäeval on teater muutunud keskmise inimese jaoks tähtsusetuks. Nii et teater pole enam mitte kultuurikants, vaid kultuuritegelaste kohtumispaik.
Neid kahte vanuseiga hakkan ma võrdlema ning toon välja põhjused erinevustele ja sarnasustele. Selleks kasutan ma internetti ja raamatuid. Lasteaialapsed käituvad enamjaolt samamoodi. Nad tahavad mänguasju, nutavad pisikeste asjade üle, ei oska korralikult lugeda ega kirjutada ning on väga energilised (Woolfson, R 2001). Samas kui murdeealised tunnevad end tihti ebakindlana ja rahutuna (Hell, I 2007). Murdeealised tahavad pigem olla omatte või mõne ja sõbraga ja käia kinos või kusagil mujal. Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõber. Lasteaialapsed peavad sõpradeks kõiki, kes neile mänguasju annavad või nendega mängivad. Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud. Kõigil on heledad hääled ning väikesed kasvud. Kusagil pole karvu (peale pea) ning kaal on üsna väike
Pariisist, Prantsusmaa kultuurikeskusest, ei pälvinud need tööd tähelepanu. Sõda viis ta pealinna, kaasas oli tal valmis käsikiri, mis ilmus raamatuna pärast Prantsusmaa okupeerimist 15. juunil 1942. aastal algtiraaziga 4400 eksemplari. See on kummaline osavõtmatus, mis kujundab kangelast ja tema jutustust. Pealtnäha osavõtmatult võtab ta vastu teate ema surmast, tema haual ei näita ta üles mingit meeleliigutust. Juba järgmisel päeval lööb ta Mariale külge, õhtul istuvad nad kinos, näidatakse lõbusat filmi. Kõike seda hakkavad ametnikud pärast mõrva uurima ja kohtu ees Meursault' vastu ära kasutama. Kaudsete tõendite järgi on ta tundetu, külmavereline mõrvar, kellele kõik on ükspuha ning inimelu pole krossigi väärt. Ka tema vastus küsimusele, miks ta araablase tappis, näib iseloomulik. Päike oli süüdi, laseb ta protokollida. Ja kui ühel varasemal ülekuulamisel kohtunik tema käest küsib, kas ta
On Gorbatshovi väljakuulutatud viinast loobumise aeg ja poest saab viina harva. Inimesed seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid ...
mõjutav. Põllumajandus töötajad elavad oma majades või korterelamutes, mis asuvad odavamad maal, kus on eluaseme hinnad madalamad. Rohkem mõjutavad transpordi hinnad. Elades maal peab päris palju liikuma autoga, sest bussiliiklus on vägagi hõre. Seega on kulutused transpordile küllaltki suured. Inimesel, kes elab oma majas kulub palju vaba aega koduste toimetuste peale ning loomade eest hoolitsemiseks. Vaba aja veetmiseks klubis, kinos, muuseumis või mõnes muus sarnases kohas ei jää väga palju aega. Sellest tulenevalt ei mõjuta vaba aja veetmisega seonduvad hinnatõusud põllumajandustöötajat palju. Hariduse ja lasteasutuste hinnatõus on olnud ligi 77% ning see mõjutab ainult neid inimesi, kellel on laps või kes ise töö kõrvalt kuskil täiendavalt õpivad. Siiski pole hinnatõus liiga suur ning on kooskõlas palgaga. Tervisehoid on valdkond, mille hinnatõus mõjutab siiski kõiki inimesi
vanaema arvaski, et see kes ta juurde tuli oli tema lapselaps Kristina. Anja ei hakanud midagi ütlema ja aksepteeris sellega, et ta on Kristina vanaemale Kristina ise. Nii ta elabki tema juures igavesti. Mulle väga meeldis see film väga, nutsin mitu korda. See film oli väga hästi tehtud, kõik need näitlejad ja nende näitlemine oli super. Muusikast ma ei mäleta midagi kuna süvenesin rohkem filmi sisule. Kinos oli palju rahvast ja palju tuttavaid. Minu lemmiknäitlejad oli Anja ja Kristina. Nad näitlesid väga hästi koos. Mina istusin 9 reas 2 kohas oma emaga. Tahaksin uuesti seda filmi näha.
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD *before lunch (enne lõunat) 2. Tänavad *near the postoffice (postkontori EESSÕNAD *after lunch (pärast lõunasööki) *in Tamme street (Tammel tänaval) ligidal) MILLAL? KUI KAUA(KS)? 3. Ümbritsevad kohad *under the table (laua all) IN for a year (aastaks) *in the garden (aias) *above the table (laua kohal) 1. Pikad ajajärgud (sajandid, for two months (kaheks kuuks) *in the picture (pildil) *behind the house (maja taga) aastad, aastaajad, kuud) for an hour (tunniks) *in a car (autos) *between the houses (majade *in June (juunis) for sup...
Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres. Minu jaoks on see kõik väga huvitav, mida muud on linnas tahta noorel inimesel. Asi mis noortele ei meeldi linnas on see, et seal on väga palju erinevaid inimesi. Kes teab
Esimene positsioon Teisel septembril 2012 käisin kinos Sõprus vaatamas dokumentaali nimega ,,Esimene positsioon". Bess Kargmani dokumentaalfilm "Esimene positsioon" on lugu ühest aastat seitsme noore balletitantsija elus, mil nad valmistuvad maailma kõige prestiizsemaks balleti- võistluseks: The Youth America Grand Prix. Võistlused esinevad tuhanded tantsijad, et võita stipendiume ja lepinguid. Film jälgib kuute tantsijat ja nende edusamme ja ebaõnnestumisi võistluseks valmistumisel
B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud. Tegevus toimub: Teose tegevus toimub 1940-ndatel aastatel USAs sõjajärgsel ajal, mil’ inimesed olid vabameelsemad. Levis televisoon, mis sai inimeste meelelahutajaks ning pani inimesi uskuma lihtsatesse, pealiskaudsetesse asjadesse, sellest ka inimeste tühine jutt. Holden käis nii teatris kui ka kinos, mis olid tol ajal väga populaarsed (ta üritas neid vältida sp et inimesed ootavad järjekorras tunde et pileteid saada.) Teoses oli välja toodud ka, kuidas peategelane käis baaris, kus mängis jazzorkester, mille populaarsus oli 40-ndatel suur ning mille järgi tantsis ka töölisklass, kes kõrgklassi tantse ei osanud ning seetõttu levis see kiiresti üle maa (tantsis kolme koleda tüdrukuga). Poisid ja tüdrukud käisid eri koolides.
- Asutati kutselisi orkestreid, koore ja teatreid - Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, seal tegutses korraga kolm teatrit - Eesti muusikat rikastasid ooperid, oratooriumid ning koori- ja soololaulud - Kunstielu mõjukamad edendajad: Tartus kunstiühing Pallas, Tallinnas asutatud Kunstihoone - Ilukirjanduses valitse 1920. Algul luule, mida kujundas jõuliselt kirjanike ühendus Siuru - Haridusjanu, lugemishuvi, käidi kinos, harrastati sporti - Arhitektuur: nikerdused, nipsasjakesed - Üldlaulupeod Kultuuri tegelased: - A. h. Tammsaare – kirjanik („Tõde ja õigus“) - F. Tuglas – Kirjanike Liidu asutaja 1922. a - Kristjan Palusälu – OM võitja maadluses - Maire Under – luuletaja - Paul Keres - maletaja
seda välja. Ta hoiab tundeid endas ja surub näole naeratuse. Hannahit on kujutatud kui ilusat tüdruku, kes pole küll nii ilus, kui mõned teised temaealised keskkooli neiud, ometigi on Hannah tagasihoidlikult ilus. Raamatu teiseks peategelaseks võib pidada Clay Jensenit. Clay on tumedapäine, õbluke noormees. Ta pole väga sotsiaalne ja raamatus selgub, et kõig enam suhtleski ta oma parima sõbra Tonyga ja Hannahiga, kellega ta koos kinos töötas. Clay on tundeline inimene, väga emotsionaalne, ning tal on probleeme vaimse tervisega, ta on närviline ja ärevil, Hannahi kassettide kuulamine ajab ta hulluks ja teeb talle haiget. Clay armastas Hannahit, ometigi käitus ta koolis nagu ta ei tunnekski seda tüdruku, ta hoidis tast eemale, ega märganud, mida Hannah läbi elab. Ta ei osanud tema kaitseks midagi teha, sest ta ei tahtnud sekkuda. Ta ei tahtnud tähelepanu. Hannahiga suhtles ta enamasti vaid töökohas
Järjest kasvas massiteabe vahendite osatähtsus kultuuri levitamises. 1955. aastal alustas saateid ETV. 1970-ndatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes Eesti Raadio saadete math. Tollane media oli oluliseks silmaringilaiendajaks ning kultuurivahendajaks. Põhja- Eestile oli suur mõju ka Soome TV-le. 6. Miks hakkas maakultuur hääbuma? Hakati seoses elujärje paranemisega ostma üha enam telereid, raadioid ja magnettelefone. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maaasulates hakkas juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Nii nõrgenesmaarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. 7. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Võeti kasutusele ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahva vaenlaseks ja vallandati. Põhjalikult muudeti koolide õppiprogramme, eriti humanitaarainetes.
Maailm XX sajandi algul Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA
11. Kirjelda muutusi Eesti kultuurielus pärast omariikluse saavutamist Kadus oht kaotada enda oma rahvuslik kultuur ja identiteet saksastamise või venestamise tõttu. Kultuurisidemed laienesid ja eesti kultuur sai üle pika aja mõjutada Skandinaavia, inglise jms kultuur. Tähtis oli ka haridustaseme tõstmine. 12. Kirjelda eestlaste elulaadi 20. saj esimesel poolel Eestlased olid väga haridus janulised, oli suur lugemishuvi, tihti käidi kinos, harrastati sporti ning käidi reisimas ja suvitamas. 13. Kuidas mõjutas tehnika võidukäik inimeste igapäevaelu, transpordi ja meditsiini arengut? Inimesed said elektri, mis tähendas uusi asju mis tegid elu palju mugavamaks nt. elektripliit, elektrilambid. Transport oli kiirem kui kunagi varem ja loodi esimesed antibiootikumid ja vitamiinid 14. Millised muutused toimusid 1920-1930datel aastatel filmikunstis, kirjanduses ja kujutavas kunstis, muusikas ja tantsus?
võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1960. aastatel hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, telereid ja magnotofone. Maainimesed võisid järjest sagedamini käia linnas teatris, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus senisest likuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahfva seotus enda ja vanavanemate kodukohaga. Maaelanikkonna linnastumine viis kokkuvõttes rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi
määramine. 7.Milles seisneb fotoefekt ja kus seda kasutatakse? Fotoefektiks nim. elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink. Mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti. Enamikul ainetest tekib fotoefekt ultravalguses või violetses ja sinises valguses. Punane valgus aga ei tekita fotoefekti. Kautatakse automaatikas, telemehaanikas, fotograafias, kinos. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks, mille abil jõutakse soovitud tulemuseni. Päiksepatarei. 8.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda. 9.Milliseid radioaktiivse lagunemise liike oskad nimetada? Mis nende käigus toimub? Radioaktiivse lagunemise seadus- selle kaudu saame välja arvutada radioaktiivsete aatomite arvu
meie kodumaa arhitektuur. [4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei ole eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud,
Samas v_ib esmapilgul
huvitavana tunduv t^^ lhemal tutvumisel osutuda hoopis teistsuguseks ning
mittemidagi¸tlevana tunduv tegevus jllegi pakkuda s¸venemisel t_elist
rahuldust. Jrgnev ¸lesanne aitab Sul paljude tegevuste hulgast vlja valida
need, mis Sinus head enesetunnet tekitavad.
Tee oma huvide inventuur
KAKSK
Hermann Hesse ,,Stepihunt" Harry märkmed: ,,Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada.
Mul on väga palju hobisid, tegelikult on meie perel ja sugulastel üldse kõigil väga palju hobisid. Üle kõige armastan ma sporti, eriti jooksmist, korvpalli ja kõrgushüpet. Et vormis olla käin kergejõustiku trennis. Mulle meeldib seal väga, sest õpin seal alati midagi uut juurde. Samuti meeldib mulle tantsida ja kinos käia. Mõnikord juhtun olema ka teatris või tsirkuses. Suvel läime me perega telkimas ja ratta matkadel. Mulle ei meeldi võrkpall, sest minu käed valutavad pärast mängimist. Samuti ei meeldi mulle ka saalibrändi, sest paljud mängijad vehivad hokikeppidega. Minu ema armastab üle kõige joonistamist ja endale maniküüri tegemist. Kui ta saab vaba aega, siis joonistab ta kauneid pilte loodusest ja loomadest. Igal õhtul kulutab ta vähemalt 10- 15 minutit maniküüri tegemiseks
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
armunud olnud ja kellega nad veedavad vaatamata Laura ema pidevalre taganttõukamisele meeldiva õhtu, kuid tuleb välja, et Jim on abielus. Jim on Tomi töökaaslane kelle ta toob enda juurde õhtusöögile oma ema pideva nõudmisele järgi andes, et Tom oma õele kellegi otsiks. Kuigi see näidend keerleb kõigi kolme põhitegelase ümber on selle teose arvatavasti peategelane, Tom kes ainukesena tööl käib ja perekonda üleval peab kui ta pole just tööl siis ta istub odavas kinos ja vaatab filme ja nii terved õhtud hilisööni välja. Töötab ta laopidajana kuid unistab kirjaniku ametist kuid ei suuda enda töölt ära tulla, sest tunneb kohustust enda perekonna hoolitseda, sest ilma temata nad hakkama ei saaks. Näidendi lõpus lahkub Tom siiski perekonna juurest jäädavalt, kui pilt tema õest jälitab teda pidevalt ja ta põgeneb aina kaugemale. "Ma pöördun ümber ja näen tema silmi. Ah Laura, Laura, ma
Kuid kindlasti olid ka omad miinused, mida soovin mina oma peres vältida. Peretraditsioonid on sellepärast mulle väga tähtsad, et minu lapsepõlves need praktiliselt puudusid. Sünnipäevad, jõulud ja aastavahetus olid vaid ajad, mil pere istus koos laua ääres. Mina tahaksin, et meil oleks igal nädalal vähemalt üks kord, mil pere saab õhtul kokku laua taga, süüakse ja räägitakse oma kogunenud muljetest ja asjadest, mis on vahepeal juhtunud. Et käiksime koos väljas teatris, kinos, loomaaias ning vanavanematel külas. Perega koosolemine on kõige parem asi elus. Ma ei ole saanud kunagi oma emaga kõigest rääkida, teda usaldada nii, nagu ma tahaksin, nagu oma parimat sõbrannat.Ema pole mulle kunagi öelnud, et armastab mind või et olen talle kallis.Ta hoiab oma tundeid tagasi. Kuigi ma tegelikult tahaksin, et ema minu juurde tuleks ja ütleks, kui kallis ma talle olen. Nii on minust saanud kinnine inimene, kes püüab oma
Sandra jalg oli haige olnud, peale operatsiooni andis see siiski veel tunda ning ta lonkas. Ta oli lihtsalt ühe juhuse kaudu tutvunud Rainiga, kes nägi Sandrat poe trepil kukkumas. Sandra leidis Rainist lohutust, ta suutis läbi elada seda valu tänu Rainile, kes talle nii suurt heameelt avaldas. Sandra vahetas kooli ning kui uskumatu see ka polnud, käis Rain ka seal. Nad hakkasid nii hästi läbi saama.. kuni Sandra sõbranna Meeli oli näinud Raini ühe blondi tibiga kinos. Tuli hiljem välja, et see oli Raini tüdruk. Sandra oli päris pettunud ning kaotanud igasuguse lootuse. Kuni ühel õhtul tuli Rain Sandra juurde, nad tantsisid, see tunne mis Sandrat valdas oli imeline ja see kõik, oli alles algus.. Mats oli jäetud kodu valvama, kuna ülejäänud pere sõitis pulma. Ta vaatles linde ja märkas, et nad väga hullult siblivad ringi, kui üht äkki kukkus pesa alla. Ta kartis, et ta kass sööb linnupojad
Lipsu hoitakse riidepuul või lamavas asendis. Lipsusõlm avatakse selle kaelast eemaldamisel ja kaela pannes tehakse alati uus sõlm Lipsud üldjuhul ei talu märgpesu Lipsu ei triigita, lipsu servad peavad olema ümara kujuga Õige pikkusega lips ülatub pükste värvlini, kuid ei tohi katta püksirihma pinnalt. Viisakas meesterahvas: Märkab daami rasket kotti ja aitab seda kanda. Laseb daami enda ees uksest sisse ja välja, ka bussiuksest. Avab daamile autoukse. Juhatab daami teatris, kinos või restoranis õigele kohale. Aitab daamil ühistranspordist väljuda või muid pikemaid samme nõudvaid takistusi ületada. Küsib daamilt luba tema juuresolekul suitsetamiseks. Küsib luba pintsaku ära võtmiseks daami seltskonnas. Aitab daamile üleriided selga ning abistab seljast ära võtmisel. Õpetajal tasub meeles pidada: Sind ja su riietust jälgivad kogu aeg mitmed kriitilised silmapaarid Püüa leida mugavad, kuid samas hästi vormis püsivad ning mittekortsuvad riided
mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Näiteks sõjad, revolutsioonid ning isegi mooda arhitektuuri saavutused. Ka vene helilooja käisid mooda kuntsiga kaasas. KATRE ETTEKANNE! Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu
Moskva on nii suur, et see on täiesti teist sugune elamus. Aga Venemaale lähen ma ikka kultuuri järele, et minna teatrisse või muusimusse. Millised vene filmid või etendused teile kõige rohkem meeldivad? Nikita Mihailkovi filme olen ma palju näinud ja mulle meeldib see kirglik ja patriootlik Venemaa, mida ta oma filmides näitab. Venemaa juures meeldib siis ika kõige rohkem see vana ja psüholoogiline teater ja kino. Venemaa näitlejad on absoluutselt maailma tippklass nii kinos kui ka teatris. Seal on ikka tõelised meistrid. Kuidas te õpite pikki tekste pähe ? Kui ma mängin seriaalides, siis seal ikka peab tekste pähe õppima, midagi muud ei jää üle. Aga teatris, proovides loetakse neid tekste nii palju , et see teks lihtsalt kulub pähe.Niiet ikka proovide käigus ikka eriti tuupima ei pea.
Sandra jalg oli haige olnud, peale operatsiooni andis see siiski veel tunda ning ta lonkas. Ta oli lihtsalt ühe juhuse kaudu tutvunud Rainiga, kes nägi Sandrat poe trepil kukkumas. Sandra leidis Rainist lohutust, ta suutis läbi elada seda valu tänu Rainile, kes talle nii suurt heameelt avaldas. Sandra vahetas kooli ning kui uskumatu see ka polnud, käis Rain ka seal. Nad hakkasid nii hästi läbi saama.. kuni Sandra sõbranna Meeli oli näinud Raini ühe blondi tibiga kinos. Tuli hiljem välja, et see oli Raini tüdruk. Sandra oli päris pettunud ning kaotanud igasuguse lootuse. Kuni ühel õhtul tuli Rain Sandra juurde, nad tantsisid, see tunne mis Sandrat valdas oli imeline ja see kõik, oli alles algus.. Mats oli jäetud kodu valvama, kuna ülejäänud pere sõitis pulma. Ta vaatles linde ja märkas, et nad väga hullult siblivad ringi, kui üht äkki kukkus pesa alla. Ta kartis, et ta kass sööb linnupojad ära ning läks
ning laulukoorid. See näitas, et oli vaid aja küsimus, mil rahvas jälle ennast kogub ja maksma paneb suureneva sekkumise kaudu kultuuri ja valitsuse omapoolsesse mõjutamisse. Taastus Gustav ernesaksa juhtimisel laulupidude traditsioon ja suursündmuseks kujunes üldlaulupidu, millest sai oluline rahvuslik massiüritus. Kultuurielust osavõtmise suurenemisele aitas kaasa linnastumine ja uue põlvkonna haritlaste pealetulek. Peagi sai käia teatris, kinos ja näitustel, kuulata raadiot ja vaadata saateid, mis soodustas oluliselt silmaringi laienemist. Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Põhjalikult muudeti õppeprogramme. Hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. 1970. Aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: ka need said keskkoolist läbi, kes õpitulemuste alusel tegelikult seda ei väärinud. See tõi kaasa haridustaseme languse
Arvustus „Täna on täna ja forever on forever“ Margus Karu Pegasus, 2015 Kuna olin Margus Karu esikromaani „Nullpunkt“ lugenud, olid minu ootused „Täna on täna ja forever on forever“ ees suured. Kes siis ei teaks teadatuntud raamatut „Nullpunkt.“ Kui ei olda raamatust kuuldud, siis kindlasti on käidud kinos samanimelist filmi vaatamas või teatris teatritükki nautimas. „Täna on täna ja forever on forever“ on Margus Karu teine romaan, mis ilmus 2015. aastal. „Täna on täna ja forever on forever“ jutustab peategelasest Tekla Tuulest, kes töötab reklaami- ja teletöötajana. Tekla ei ole eriti rahul oma tööeluga ning suhetega oma pere, sõprade ja elukaaslastega. Tunduks justkui, et ta ei tea isegi, mis on tema elu mõte ja mida ta tegelikult teha soovib
Uue filmi loob Andmesisestaja, kes hiljem muudab ka filmi andmed. Andmesisestaja samuti määrab filmi staatuse (aktiivne või mitte) ning zanri ja seanside listi. 2.4.2.5 Klasside definitsioonid Klass Kirjeldus Andmesisestaja Solaris kino töötaja, kes haldab filmide allinfosüsteemi kuuluvate objektide andmed Film Film mis näidetakse Solaris kinos Zanr Filmi zanr Seans Aeg ja koht millal ja kus näidetakse ainult üks film SeansideList Kõik saadavad seansid konkreetsel filmil Saal Kinoteatri saal kus on kohad ja kus saab filme vaadata Koht Koht saalis
kui küsid, kas kividel kängub su sugu, kui pooleni ööni sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd, kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd. Kingi mulle kinopilet Kingi mulle kinopilet, anna akna taga vilet, vaata, kas meid keegi nägi, lähme otse pargist läbi, pargis meid ei passi keegi, aga ega me ei teegi suitsu meil on kommituutu, teepeal seda me ei puutu, annan kinos pihust pihku, ära eemale siis nihku, ära karda, anna käsi, võta komm, kuid vaikselt näsi. Pilte Runnelist Hando Runnel 1965 Arvamus Koostasin referaadi Hando Runnelist. Sain teada, et ta on andnud välja väga palju teoseid nii lastele, kui ka täiskasvanutele, kus on ta elanud ja töötanud oma elu jooksul ning on loonud kirjastuse ''Ilmamaa''. Hando Runnelil on ka oma kodulehekülg ning sealt sain ma palju infot
näitlejad etendustega omal kulul. 23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Taasavamiseni mängiti edasi kinos "Gloria Palace". Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka
Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin). · Markusel oli tahtmine minna tähistama esimese kontserdi õnnestumist, kinoskäiguga. Posid olid kõik nõus. Enne eesti keele tundi hakkasid kaks üheteistkümnendikku (Andres ja Viljar) Vladiga rahvuslikke suhteid klaarima, mis lõppes Markuse vahele astumisega. · Poisid käisid kinos ja hiljem arutasid pikka aega filmi üle. Samal öösel helistas Markusele keegi klassivend ja kutsus teda peole, kuid Markus nädala sees pidu ei pane. · B klassil jäi tund ära ja poisid läksid koos Markusega kaasa suitsu tegema (kuigi Markus oli ainuke, kes suitsetas poistest). Lao maja juures olles ja suitsu tehes tekkis seal tüdrukute kaklus Angelina ja Kristina vahel. Markus ja Olari läksid vahele. Peale seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
