KINO SÕPRUS Siret Upan 11.klass ● Kino Sõprus asub Tallinna vanalinnas aadressil Vana-Posti 8. ● See on Tallinna vanim repertuaarikino. ● Tallinna ainus kahe saaliga + kohvikuga kino ehitati aastatel 1953-1955 märtsipommitamises hävinud hoonete asemele. ● Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ning August Volberg. ● Hoone on fassaadiga Suur-Karja tänava poole. ● Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. ● Kõrvalfassaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. ● Kino Sõprus on kahekorruseline.
docstxt/12001350812.txt
Kino ja teater Kino või teater kumb on parem? Eks see küsimus ole olnud üks viimase sajandi arutatavamaid arutelusid üldse. Selget ning ühepoolset vastust sellele ei ole ning ei saagi olemagi. Mille poole ma aga kalduks, sellele proovin ma leida vastuse tuues välja mõlema poole helgeid ja tumedaid külgi. Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vanas Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis
Kiviõli I Keskkool Maarja Lipp XII klass 3D KINO ARENG LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: Kristjan Lepp Maidla 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED KATSETUSED.......................................................................................................4 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA....................................................
Teatril kui ka kinol on suur võim inimeste pahesid paranda, kuid seda ainult juhul kui inimene ise on valmis muutuma ja tahab oma elu paremuse poole suunata. Kuid mis on nende kahe erinevus? Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vana- Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis filmikunst tekkis alles sadakond aastat tagasi. See tähendab, et teater on olnud iga rahva kultuuris mitu korda pikemalt kui kino. Kui kunagi viis kultuuri edasi suurel määral teater, siis tänapäeval on see kaldunud tehnika arenguga kino poole. Sellel on lihtne põhjendus: tehnikaga on mugavam ja lihtsam. See on aga kaasa toonud suurema kino ja väiksema teatri külastatavuse. Kui võrrelda Jan Uuspõllu etendust „Ürgmees“ nii teatri laval kui ka kino seansina, siis paraku peab tunnistama, et teatri näidendina on sõnum mõjuvam kui salvestisena. Lavastaja mõte jõuab tänu esitaja energijale
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1
2. Kuidas nimetatakse taimi uurivat teadust? 3. Millisel temperatuuril vesi keeb? 4. Mida mõõdavad termomeetrid? 5. Kes on peategelane filmis ,,Ratatouille"? 6. Milline piraat oli Peeter Paani filmis halb? 7. Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? 8. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? 9. Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? 10. Kumb on pehmem kuld või plaatina? TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Mis ühikut kasutatakse rõhu mõõtmiseks? 2) Kas inimene näeb ultraviolettkiirgust? 3) Millisel aatomi koostisosakesel on negatiivne laeng? 4) Kes oli peaosas 1963.aasta filmis ,,Kleopatra"? 5) Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? 6) Millises Ameerika osariigis asub Hollywood?
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have ...
ETTEKANNE EESTI KINOD Läbi aegade on Eestis kokku olnud 41 kino. KINO AJALUGU: Peale esietendust 1896. aasta oktoobris saabusid igal aastal Eesti linnadesse vähemalt korra erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906.
infosüsteemi strateegilise arenduse projektiga. Firma põhitegevuseks on kinoteenuse pakkumine. Talle kuuluvad mitmed meelelahutuskeskused üle riigi territooriumi. Peale kinoteenuse pakkumise nimetatud meelelahutuskeskustes, tegeleb firma ka ruumide rendiga teistele meelelahutusteenuste pakkujatele (kohvikud, mängusaalid jne., aga ka tasulised autoparklad jms.). Firma tegutseb seega üle kogu riigi. Sel on hulk filiaale, millest igas kino ning hulk teistele meelelahutusettevõtetele renditavat kinnisvara. Ettevõtte äristrateegia näeb ette kogu kinnisvara haldamise ning rentimise viimise ühtse jälgitava süsteemi alla. Samuti automaatse piletite broneerimise süsteemi loomist ja kogu piletimüügi koondamist ühtse jälgimise alla. Projekti kaudseks tellijaks on kinodeketi juhatus. Tellija, tulevase infosüsteemi otsene omanik, soovib arenduse tulemusena saada registersüsteemi oma põhi-
Rakvere Ametikool Vitautas Galinkevitšus AV12b Projekt: “Drive-in” kino Rakveres Juhendaja: Jelena Laidinen Rakvere Ametikool 2014/2015 Sisukord 1.Projekti määratlus............................................................................................... 3 1.1Taust ja põhjendus......................................................................................... 3 1.2Ülesanne ja eesmärgid..................................................................................3 1
Celine Umborg 11e Pärast Teist maailmasõda alustas tegevust väikekino “Keila”. Varem sai filme vaadata linna tulnud rändkinos või rahvamajas ja enne seda pritsimajas. Üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitati eesti kolme linna (Paldiski, Keila, Tõrva) ühekorruselised stalinistlikud kinohooned, mis olid lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga. Müürid laoti tellistest ja katus kaeti plekiga. Hoone saalil oli alguses puidust lagi ja ahiküte. Kino taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale. Kohalikud veel mäletavad, kuidas Saluudi hiilgeaegadel olid filmiseansid koguni kolm korda päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995
Eesti rahva arvamus sellest, miks eelistatakse kino teatrile Praegusel ajal, mil maailm on täis tohutuid pakkumisi, ahvatlusi ja võimalusi, eelistab enamik noori inimesi teatrile kino. Miks see nii on? Mida arvavad Eesti eri vanusest inimesed sellest, et noored enam teatris ei käi, vaid eelistavad sellele hoopis kino? Viimaste aastate jooksul on Tallinnasse tekkinud mitu uut kino, eriti kohtadesse, kus need kergesti kättesaadavad ning ligipääsetavad on. Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem kaasa ning noorte jaoks on see kindlasti meelelahutuslikum kui teater" lisas ta. Tema 10- aastane tütar nentis, et kinos on õudukad, mis talle väga meeldivad. Samuti on tüdruku arvates
Teatrietendus või film-kumba eelistada Teater on inimeste seas olnud juba väga pikka aega. Esimesed teated teatri kohta tulevad vana-kreekast, tänu sellele peetakse teatrit harivaks ja intelligentseks asutuseks. Kino on tänapäeval alguse saanud asutus, kus näidatakse uusi filme. Kino ei peeta teatriga võrdseks asutuseks, sest kino külastavad enamasti noored. Kino on noorte sest nõnda populaarne, sest neil ei ole teatri pileti jaoks piisavalt raha. Teatris on omad viisakus reeglid ning ka see mängib noortele olulist rolli. Teatris peab riietuma viisakalt, kuid kinos võib käia ka tavaliste igapäevariietega. Teaterietenduses tekitavad vaataja ,,võlumaailma” laval olevad näitlejad. Kino, aga haarab vaatajaid peategelase probleemidega. Kino suudab inimesi panna kaasaelama ja
Frankfurt:Musik,Film, zoo Der Film Film und Kinokultur haben in Frankfurt eine lange und gute Tradition. Mit zwei kommunalen Kinos Dem Kino im Deutschen Filmmuseum und dem Filmforum Höchst sind es vor allem das Mal Seh'n Kino, Orfeo's Erben und das Filmtheater Valentin, die sich mit ihrer Programmarbeit einen Ruf weit über das RheinMainGebiet hinaus verschafft haben. Deutschen Filmmuseum Das Deutsche Filmmuseum, erstes seiner Art in der Bundesrepublik. Das Filmhaus Frankfurt, der Bundesverband Jugend und Film und das Medienzentrum Frankfurt sorgen dafür, dass auch der filminteressierte Nachwuchs in Frankfurt Unterstützung findet. Musik Seit Georg Phillippp Telemann im 18. Jahrhundert die Hausmusik in
Käitumine kinos ja teatris Kinos ja teatris käitumist õpetatakse lastele juba lasteaiaeast peale.See arendab süvenemisoskust ja silmaringi.Kuidas aga käituda kinos ja teatris nii,et sa ei häiriks teisi vaatajaid seda pole aga kõik selgeks õppinud.Kui inimene pole lapseeas käitumiskasvatust saanud,ei oska ta käitumisele ka täiskasvanuna tähelepanu pöörata.See hoolimatus teiste suhtes avaldub tänapäeval väga selgelt ka liikluskultuuris.Tooksin siin välja mõned näited,kuidas peaks käituma kultuurne ja teistega arvestav inimene. Juba lapseeas on õpetatud,et ära krõbista kommipaberitega kinos või teatris.See segab teisi vaatajaid väga.Olen seda isegi kogenud kui häiriv võib see olla.Sellepärast ei maksa võtta komme kinno ja teatrisse kaasa.Ameerikas on levinud popkorni söömine kinos.See on nagu traditsioon,et kui kinno minna siis kindlasti popkornituutuga.Meie kinodes on ka see võimalus olemas,kes soovib saab endale...
kauguselt. 9. Raadio · Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas Maxwelli elektromagnetlainete teooriast lähtudes mooduse lainete edastamiseks. · Raadio leiutamise au üle on võistelnud vene füüsik Aleksandr Popov(ülevalt II pilt) ja itaallane Guglielmo Marconi(ülevalt III pilt) . · 1894. mõlemad leiutasid elektromagnetsignaalide vastuvõtja · Popov leiutas antenni eelkäija, 1896. 10. Fotograafia, kino · 1822. camera obscura e. Pimekambri abil saadi esimene püsiv fotokujutis · 1839. prantslase Louis Jacques Daguerre'i (ülevalt I pilt)leiutis,mille abil sai kinnistada kujutist hõbetatud vaskplaadile tähistab fotograafia algust. · 1839. Daquerre võttis kasutusele läätsega fotoaparaadi (ülevalt II pilt)ja esitas meetodi piltide tekitamiseks hõbejodiidpaberile. Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org ·
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KLASSITSISM JA ROMANTISM Referaat Juhendaja: XXX Koostas: Su Madre Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Klassitsism 4 2. Romantism 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Klassitsism Järjekordne suurem huvi tõusis ...
Eesti soomlane Hispaania Venemaa Soome hispaanlane Prantsusmaa Leedu eestlane Suurbritannia venelane Ameerika prantslane Norra lätlane taanlane silm poolakas lokkis Rootsi lühike ameeriklane friikartulid Poola kõhn suurbritanlane leedukas Kreeka karbi sees norralane puude vahel sakslane akna juures kreeklane maja taga Läti kooli lähedal Taani nurgas rootslane laua kohal Saksa pank teater raudteejaam supermarket spordikeskus teenindusjaam kino sirged pikk juuksed paks heledapäine toa keskel uude vahel kooli ees kna juures ukse kõrval voodi peal ooli lähedal laua all läbi linna...
Mida arvati filmist? Arvuta ja tee iseloomustav sektordiagramm, kasutades HINNANG ja PROTSENT veergusid hinnang hindajate arv protsent väga huvitav 121 33,33% huvitav 72 19,83% keskpärane 165 45,45% igav 5 1,38% väga igav 0 0,00% KOKKU: 363 3. Kino külastatavus kahe nädala vältel: Tee võrdlev joondiagramm, kasutades kõiki veergusid 1. nädal 2. nädal esmaspäev 560 621 teisipäev 350 200 kolmapäev 200 350 neljapäev 237 298 reede 456 423 laupäev 400 556
muu nii ja naa ei jah ei jah ei 1 võileib ei jah ei jah ei ei 0 võileib jah ei ei jah ei ei 2 puder jah jah jah jah ei ei 5 võileib jah ei jah jah ei ei 1 võileib jah jah ei ei ei ei 4 muu jah jah jah jah jah jah 0 SUITS TEATER KINO enam ei, aga olen suitsetanud viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul ei rohkem kui aasta tagasi viimase kuu jooksul ei viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul jah viimase aasta jooksul viimase 10 päeva jooksul ei viimase aasta jooksul viimase kuu jooksul enam ei, aga olen suitsetanud viimase aasta jooksul viimase 10 päeva jooksul
Graham Bell-ameerika teaddlane 1876.a. TELEFONI, hakkas kiiresti levima Thomas Alva Edison-ameerika teadlane, mitmesugused leiutised, 1300 patienti ,,leiutiste tehas" 1877- FONOGRAAD,(helisalvestusmuusika) 1879. Elektrikindel ELEKTRILAMP, täiustas telefoni, telegraafi ja kirjutamismasinat Guglielmu Marconi-itaallane, 19-20.saj raadio. 1901 kogu Atlandi ookeanil Täiustus fototehnika, pildistamine lihtsamaks ja kujutis selgemaks. Auguste ja Louis Lumiere- KINO rajajad. Nende esimene film ,,Väljumine tehasest" väga lühike ja näitas tehasest kojuruttavaid töölisi. Asutasid esimese kino Pariisis. 19.saj lõpuL- AUTO Realism- kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes tõsiselt ja traagiliselt eeskätt argielu.Loodust ja inimest tõepäraselt kujutav kunst.19.saj keskel kujunes Prantsusmaal iseseisvaks kunstisuunaks.Nad arvasid, et kunstsnik peab maalima seda, mida ta näeb, ning kujutama kõike töetruult ja ilustamata.
astuma treten trat i gewaschen leidma finden fand gefunden aitama helfen half geholfen saabuma ankommen kam an i angekommen kaotama verlieren verlor verloren kohtama treffen traf getroffen term Beispiel example Plusqua I had driven to the cinema. Ich war ins Kino gefahren. m I had eaten in the restaurant. Ich hatte im Restaurant gegessen. perfekt Präteritu Ich fuhr ins Kino. I drove into the cinema. m Ich aß im Restaurant. I ate in the restaurant. Imperfek t Perfekt Ich bin ins Kino gefahren. I have driven to the cinema. Ich habe im Restaurant gegessen. I have eaten in the restaurant. Präsens Ich fahre ins Kino
Ülesandepüstitus Eesmärgiks on luua SQL ehk Structured Query Language programmeerimiskeeles andmebaas, mis kirjeldab ühe või mitme kinosüsteemi toimimist. Andmebaas koosneb kirjalikust analüüsist, ERD ehk Entity Relationship Diagrams (eesti k. olemisuhtediagramm) mudelist ja kindlas rakenduses loodud SQL laused, milleks valisin Oracle SQL Developer-i. 4 Analüüs Meil on kino. Kino asub linnas. Ühes linnas võib olla mitu kino, mis on sama firma omad. Ühes linnas olevad kinod võivad kuuluda erinevatele firmadele. Kinos on üks või mitu saali. Saalides toimuvad seansid. Seansi alla lähevad filmid, kontsertide otseülekanded, teatri etenduste otseülekanded või sümfooniaorkestri kontsertid. Eelnevate kohta on teada selle pealkiri, kestus, plakatipilt, lühitutvustus ja kandja (DVD või lint). Kuvatav pilt võib olla 2D või 3D formaadis
"DOGMA 95" MANIFEST "Dogma 95" on Kopenhaagenis 1995. aasta kevadel asutatud filmirezhissööride kollektiiv, eesmärk on vastu seista "teatud tendentsidele" tänapäeva kinos. 1960. aastal sai mõõt täis! Kino oli surnud ja oli tarvis uuesti ellu kutsuda. Eesmärk oli õige, aga vahendid mitte. Selgus, et uus laine on virve, mis jooksis liiva ja muutus kõntsaks. Individuaalsuse ja vabaduse hüüdlausetest sündis üksikuid teoseid, kuid mitte muutusi. Laine oli kõigele avatud, nagu ka rezhissöörid. Laine ei saanud olla tugevam kui selle taustal olevad inimesed. Kodanlusevastane kino muutus kodanlikuks, sest kunstikäsitlus, millel teooriad põhinesid, oli ise kodanlik
kaunistavaid elemente raamivad valge värv. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad. Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi, sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised. Hoone on sümeertiline ja meenutab vanu rooma ehitisi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 Vene Teater ja kino „Sõprus“ võrdlus:
mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas. Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid: 1. Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk. 112 119, ,,Üks pooleli jäänud lendutõus II." 2. Ajaleht Sirp, 14. oktoober 2005 aasta, lk. 17, ,,Vene mängufilm kapitalismiajastul." 3. Teleajakiri Nädal, 14. november 2005 aasta, lk. 74, ,,Vägivald sünnitab vägivalda." 4. Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen, 29. september 2005. aasta, lk
Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga
näha Thomas Alva Edisoni leiutatud fonograaf ja elektrihõõglamp Guglielmo Marconi: Avardas sidepidamise võimalusi leiutades 19.-20. sajandi vahetusel raadio 1901. aastal loodi raadioside üle Atlandi ookeani ja 1910. aastal raadiosõnum Iirimaalt Argentiinasse Samal ajal tegelesid ka paljud teised raadio leiutamisega, kuid "raadio isaks" peetakse just Marconit kuna tema süsteem leidis laialdase leviku Näidis Marconi loodud raadiost Auguste ja Louis Lumiere: Tänapäevase kino rajajad Võtsid eeskuju õmblusmasinatelt Esimene film näitas tehasest kojuruttavaid inimesi ja oli lühike, tolle aja inimeste jaoks oli see aga enneolematu tehnikaime Lumiere'id asutasid Pariisis esimese kino Vennad, kes võtsid eeskuju õmblusmasinatest ja leiutasid selle põhjal 19. sajandil kino AUTO LEIUTAMINE: 19. sajandi lõpul sündis auto liiklusvahend, mis on oluliselt muutnud inimeste elu Müra ja õnnetuste kõrval on järjest täiustatud automudelid pakkunud
kui vaba aega on niigi vähe. Meie haridussüsteem on väga pingeline ja kui kogu vabaaeg läheb kesklinna siis pole mõtet vinguda selle üle, et ei ole piisavalt aega, et tegeleda kooliväliste asjadega. Paljud lapsed lähevad kesklinna koos oma sõbradega, järelikult, kui sa valid endale sõbrad, kes tegelevad vabal ajal millegi kasulikuga siis võibolla lähed sa nendega koos hoopis sportima või laulma. Kesklinnas on peale kaubanduskeskuste veel mitmeid kultuurseid asutusi, nagu kino või teater. Teater on väga hariv ja piletid pole ka väga kallid, kuid see pole igapäevane vaba aja viitmis viis. Kino, kus tavaliselt tulevad välismaa filmid, on siiski harivam, kui niisama kesklinnas oma aega viita. Kesklinnas viibimine pole halb, kui seal tegeletakse kasulike asjadega, aga kui niisama kesklnnas ollakse on see vaba aja raiskamine.
kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326". 1995-ndaks aastaks jõuti selleni, et vahendid kultuurimaja kapitaalremondiks olid eraldatud ja otsustati luua uus asutus - Nõmme Kultuurikeskus, mille koosseisu kuulusid endine kultuurimaja ning majanduslikes raskustes kino ,,Võit" Kahjuks jõudis kino filme näidata ainult poolteist aastat, siis tagastati maja omanikule. Pärast remonti asendus seni interjööris valitsenud tumepruun - punane ,,punanurga" stiil rõõmsameelse valge - hele halli - rohelisega, kolmandal korrusel (endisel pööningul) avati 50- kohaline kammersaal ning hoogustus nii huviringide tegevus kui suurenes külastate arv.
joomine, suitsetamine, närvitsemine jne, tuleb soovitada minna vastavatesse asutustesse, kus neist võib lahti saada, mitte teatrisse. Et pahesid parandada, peaksid noored nädalavahetustel pigem teatris käima, kui sõpradega pidudel. Ma arvan et noored seda ei teeks. Miks noor peaks minema teatrisse selle asemel, et oma sõprade seltskonda nautida? See kõik muidugi oleneb ka noorest või tema vanematest. Teater ei ole noortele eriti populaarne koht. Rohkem noortesõbralikum koht on kino. Mina ei usu, et suudab ja ma ei näe selles üldsegi mingit seost. Miks peaks teater inimeste halbu harjumusi parandama? Samahästi võiks neid parandada kino, kus näidatakse mõnda positiivsusele suunatud filmi. Võibolla ma ei saa sellest lihtsalt sellepärast aru, et ma ei käi eriti teatris. Kui, siis paari-kolme aasta jooksul vaid korra.
Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. Siiani on vald suutnud ehitada kaks suurt, aga ilusat kooli, kuid staadionist pole haisugi, võib-olla oleks aeg nüüd ka sellele tähelepanu pöörata. Sattusime
Jugendliche Junge Menschen zwischen 14 und 22 Jahren. Jugendliche sind lustiger als Erwachsene. Sie sprechen und benheme sich andere als Erwacshene. Ihre Kleidung und ihr Äu(ss)ers ist anderes: viel modischer als bei Erwaschene. Sie denken anderes: sie haben keine finaziellen Probleme (sie wochen bei den Eltern), sie sind viel mutiger als Erwachsene äu(ss)ern mutig ihre Meinung, sie sind sehr aktiv: sie gehen zum Disco(partys), ins Kino, ins Theater, ins Konzert, auf die Reisen. Jugendliche hören nicht immer auf Eraschene, oft machen sie, was sie wollen, auch wenn sie spälter Ärger haben, oft machen sie Dumheiten. Sie machen mit ihren Freunden alles, was doof ist. Die meisten Jugendliche gehn zur Schule. Veile Jugendliche gehören zu einer Cique. Sie haben Idole, die sie auch nachhamen. Jugendliche weinen und lauchen oft, sie verbindet sich oft.sie sind viel freier als Erwachsene. Kõrvlal lauses tegusõna lõpus.
Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis. Need on POLAROIDID. Rakendused:Polaroid päikeseprillid.3D kino Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902. Osakestena ehk footonitena käitub valguskiirgamisel ja neeldmisel. Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt.
rohkem kui kuu aega tagasi rohkem kui kuu aega tagasi rohkem kui kuu aega tagasi ANOVA rohkem kui kuu aega tagasi Source of Variation rohkem kui kuu aega tagasi Between Groups rohkem kui kuu aega tagasi Within Groups rohkem kui kuu aega tagasi rohkem kui kuu aega tagasi Total Minu kirjeldus võrreldavate gruppide ja ne põhjal Keskmine mass tudengitel, kes on kino külas viimase 10 päeva jooksul 61,33kg ning tuden kehamass 65,75 kg. Erinevused kehamassid seega kinokülastuste ja kehamassi vahel ei o Ülesandele vastav hüpoteesipaar H0: H1: Otsustusreegel ja otsus, kumb hüpoteesid
auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõlanud ka laulupidudel. Suurema osa loomingust moodustab lastemuusika. Loomignus tähtsad kaunistusterikas meloodia, isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Muusika loodud peamiselt eestikeelsetele tekstidele, eriti Juhan Viidingu ja Leelo Tungla loomele. Looming Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992) "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998) "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003) "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004) "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005) "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Bändid Bänd, millega Ehala enim on seotud, on Kiigelaulukuuik. 1989. aastast tegutseb ta Kiigelaulukuuikus helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana.
19. Sajandi lõpust kuni praeguseni ja läheb veel edasi. Esimene film, mis tegi läbilöögi, oli ,,Roundway Garden Scene", mis loodi Oakwood Grange aias 14. Oktoobril aastal 1888 Roundhays, Inglismaal. Film koosnes sellest, et üks mees kõndis läbi aia. Seal seisid veel 3 inimest. See toimus seitse aastat enne Loumiere vendade esimest raha maksvat esitlust 28. Detsembril aastal 1895 Pariisis. 28 detsembrit peetakse kino alguseks. (http://en.wikipedia.org/wiki/Movie_history) 28. detsembril 1895. Aastal leidis Pariisis aset kinematograafi esimene avalik demonstreerimine. Neile, kes siis esmakordselt Grand Cafe ,,India salongis" vendade Lumiere`ide ,,elavaid pilte" naägid, tundus nähtu imede imena. Valgele linale ilmusid liikuvad, elavad inimesed: töölised väljumas lõputu vooluna tehaseväravaist, poisikesed kaklemas, beebi putru söömas ja grimassitamas. Lumiere`ide ,,elavate piltide" hulgas oli
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene D...
erster Schritt zum Erfolg. Sie hat ein kleines Mädchen mit Carlos Leon: Lourdes Maria, die geboren am 14.Oktober 1996. Musik 1981 lernt sie den New Yorker DJ Mark Kamini die ihn in die Label Sire Records Company. Im folgenden Jahr nimmt sie ihre erste Single ( "Everybody"), ein Rohr, in Diskotheken.1983 erschien ihr erstes Album, das der Antrieb an der Spitze der internationalen Charts nicht mehr verlassen, dass sie daher. Sie verbindet den Alben und versucht sich im Kino ( "Suche Susan hoffnungslos", "Who's That Girl").Nach einem Zeitraum von Irrtum zu Beginn der 90er Jahre, Madonna kommt sehr stark auf das vor der Bühne im Jahr 1996 mit dem Film "Evita", in dem sie interpretiert Eva Peron, eine legendäre Figur in Argentinien. Interpretiert sie auch den Soundtrack des Films "Don'ts Cry For Me Argentina", das ist ein großer Erfolg. Nach seiner Rückkehr in die Fächer im Jahr 1998, die verändert wird, umgeben von einer neuen
Kuhu? Kus? Kust? MIS? KUHU? (?) KUS? (?) kool kooli koolis linn linna linnas kodu koju kodus tuba tuppa toas kino kinno kinos kott kotti kotis kapp kappi kapis aed aeda aias haigla haiglasse haiglas teater teatrisse teatris maa maale maal põld põllule põllul laud lauale laual tool toolile toolil põrand põrandale põrandal Harjutame. Pane õigesse vormi 1. Ma lähen (kool) kooli (kuhu?) 2. Ma õpin (kodu) kodus (kus?) Arst töötab (haigla) haiglas (kus?) 3. 4. Vanaema läheb (aed) 5. Me sõidame (maa) aeda (kuhu?) 6. Raamatud on (laud) maale (kuhu?) 7. Kass hüppab (tool) laual (kus?) 8. Suur pood on (linn) 9. Ema ja isa lähevad (teater) ...
Johannes Pääsukese loodud ● FILMISTUUDIO ● Regina-Film- „Vanaema kingitus“ (1923) 1910. Eesti ● Esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ 1914, autor Johannes Pääsuke, 14 minutit pikk, ● Näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast 1920. Eesti ● Eesti filmid pääsesid maailmaturule ● 1923. Eesti esimene täispikk mängufilm „Must teemant“ ● „Vigased pruudid“ , „Rummu Jüri“ Konstatin Märska ● Kino teadmiste laiendamiseks 1930. Eesti ● Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“ ● Esimene rahvusvaheline projekt „Kire lained“ , „Päikese lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940. Eesti ● STUUDIOD ● „Kinokroonika Eesti stuudio“ , „Lenfilm“ ●
OPERATSIOONIJUHTIMINE 4.09.09 Aleksandr Miina ([email protected], 5269910) www.moodle.e-ope.ee /üliõpilaskood / õppeaine kood BCU1890 /TTÜ-Tln kolledz Eksam: 2 küsimust (kuidas saad asjast aru) Kirjandus: ,,Operation Management" (ükskõik, milline kirjanik) DEFINITSIOON Selliste protsesside juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse midagi. 1. Vaata ümber enda 2. kõik su ümber on loodud läbi operatsioonide Näide:IKEA 1. mugav kliendile 2. töölised motiveeritud 3. analüüsi ja optimeeri protsesse(vähem vigu, efektiivsus) 4. klienditeeninduse kvaliteet, planeering 5. toodete kiire asendus 6. puhtus ja ohutus 7. asukoht 8. hea ja uuenduslik toode Väljund on toodete/teenuste segu. N: toornafta (tellimus igaljuhul) / restoran (teenindus+söök) / teraapiakliinik(emotsioon) Tooted v. teenused füüsiliselt katsutav ...
ajakirjanikku. Lisaks külastab Berliini filmifestivali üle 10 000 professionaalse filmivaataja ning kriitiku. Samuti toimub igaastaselt Berlinalel ka paljude uute filmide esilinastusi. Festivali peasaal asub Berliinis, Potsdami väljakul kinos Berlinale Palast. (Die Berlinale) Samuti on festival teemade järgi jagatud erinevatesse sektsioonidesse nagu rahvusvaheline kino Wettbewerbis, kunstifilmid Panoramas, laste-ja noortefilmid Generationis, uued saksa filmid Perspektive Deutsches Kino innovaatilised ja eksperimentaalsed filmid Forumis. Samuti on Berlinale raames loodud erinevaid projekte filmimaailma edendamiseks. Näiteks toetab World Cinema Found filmide tootmist nõrga infrastruktuuriga riikides ning Berlinale Talents pakub noortele lootustandvatele filmitegijatele võimalust osaleda erinevates filmiteemalistes töötubases ning juturingides. (Valck 2007) Järgmine Berlinale leiab aset 5.-15. veebruaril 2015 Berliinis ning see on järjekorras juba 65
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
olla seos raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi. See kõik võis tõesti nii olla, kuid me ei pruugi kunagi teada saada, kust sai Rännaku puiestee omale nimetuse... 2 Pildil on näha raudteejaama, mis asub otse ees ning paremal pool puude taga on noortekeskuse asukoht. Veel asuvad tänaval postkontor, bensiinijaam nimega Lukoil ning noortekeskus, kus varem asus kino "Koit". Pääsküla noortekeskus, mis oli kunagi kino "Koit". Noortekeskuse ees asub ka mälestusmärk küüditatutele mälestamaks ühe suure kurva rännaku algust, mis muutis paljude inimeste elusid. 3 Mälestusmärk küüditatutele. Kivi peal on kirjas: "Siin algas 14.06.1941 nõmmelaste tee Siberisse". Rännaku puiesteel on nii eramaju kui ka korterelamuid. Kõige kõrgem korterelamu on viie korruseline kivimaja.
Te lõikas sisse enda hirmudesse, analüüsis oma läbikukkumisi. Võibolla püüdis ta leida andestust kunsti kaudu. Ta ei andnud kunagi sellele seletust. Oma viimased eluaastad elas ta üksida Fårö saarel, rääkides vaid harva mõne oma sõbra või kolleegiga. Surres jättis ta endast maha terve koloonia pühendunud järgijaid ja raskeid näidendeid, mis on unikaalsed oma intensiivsuse ja mõju tõttu. Bergmani teeb kuulsaks see, et tema määratles tõsise kino ja filmikunsti. Tänu temale tuli uus põlvkond tõsiseid filmikriitikuid. Domineeriv, võimutsev, autoriteetne hääl Bergmani filmides oli tema väljendus oma isiksuse kohta. Ta võitis 3 Akadeemia auhinda Kolm korda oli nomineeritud Parima Rezissööri Oscarile ning 5 korda oli nomineeritud parima stsenaariumi autori Oscarile. Akadeemia kinkis talle veel Irving G. Thalberg auhinna ta on ainus võõrkeelse filmi tegija, kes selle saanud on.
meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres. Minu jaoks on see kõik väga huvitav, mida muud on linnas tahta noorel inimesel. Asi mis noortele ei meeldi linnas on see, et seal on väga palju erinevaid inimesi. Kes teab missugune inimene sulle tänaval vastu kõnnib ja mis tal peas toimub. Mina väga kardan linnas kõndida hilistel õhtutundidel, kuna ma ei tea millised on inimesed kes mulle vastu tulevad. Linnas
Studio, -s das stuudio, ateljee Uhr, -en die kell um/stellen siin: kellad õigeks keerama Vormittag der ennelõuna Wetter, das ilm Woche, -n die nädal wunderbar imeline zeigen näitama Wunderbar, einfach fabelhaft, das gefällt mir gut, ganzfantastisch. Wie gefällt Ihnen das Auto da? Nicht ganz mein Geschmack, zu bambastisch. Nein, nein, nein, nein, das ist unmöglich; Oh, mein Gott, nein das gefällt mir nicht. Das ist fürchterlich, das ist unmöglich. Am Donnerstag: Wollen wir ins Kino gehen? Ich gehe lieber schlafen 2 Mal Wollen wir ins Kino gehen? Ich hab` keine Lust, ach nein 2 mal Am Freitag: Wollen wir ins Kino gehen? Tut mir leid, ich kann nicht 2 mal Wollen wir ins Kino gehen? Tut mir leid ich kann heut`nicht 2 Mal Am Samstag: Wollen wir ins Kino gehen? Ja, ich komme gern mit 2 mal Wollen wir ins Kino gehen? ja, ich komm´gerne mit, oh ja 3. Lektion abgemacht kokku lepitud, nõus, maha pandud Aussicht.-en die väljavaade Auto, -s das auto Balkon, -s der rõdu
Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
