Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, kinnisvara olemusest ja sisust, kinnisvara liigitusest, maakatastri andmetest, ehitusregistri andmetest ning kitsendusi põhjustavatest objektidest jne. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad erinevatelt veebilehtedelt ning 2011 aasta erinevad arved. Töö koosneb kuuest osast, kus esimeses peatutaks kinnisvara olemusele ning sisule, teises osas kirjeldatakse kinnistu asukohta tähtsamatest objektidest, kolmandas osas peatatud maakatastriandmete uurimisel, nelja osa annab ülevaate ehitisregistri andmetest, viies peatükk annab ülevaate kinnistusraamatu andmetest ning kuuendas antakse ülevaade erinevatest kinnistuga seotud kuludest. Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal on huvitav ning annab aimu hetke olukorrast kinnisvara turul. 2 1. KINNISVARA OLEMUS JA SISU
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele
Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994
15.Kinnisvara haldamise teenus- Haldamine- kinnisvara juhtimine. Tagab hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja kirjeldamise Halduri palk, raamatupidamine, lepingu sõlmimise kulud, eksperdikulud. 16. Kinnisvara tehnohooldus- tegevused ja tööd, mida on vaja järjepidevalt kinnisvaraga teha, et füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi. (hooldustööd, hooldusremondid, avarii likvideerimine). Kinnisvara objektidel hooldusraamat. Tehnohooldustööd on seotud aastaaegadega: a) sügisel- ette valmistada talveks, b)kevadel-talve tulemused likvideerida. 17. Remont- Üle terve hoone tööde teostus, teostatakse investeeringute arvelt ehitus- uus objekt, uuel ehitusplatsil.(laiendamine-juurdeehitus, peale ja alla ehitused(korruseid) või
NELJAS SEMINAR Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3
juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. 8. mis on igamine? Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega
1. 10.märtsil kell 10.30 edastati Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldus, millega taotleti kinnisasja ülekandmist Tarmolt Peetrile. Sel päeval saabus kinnistusosakonnale ka Joonase avaldus koos kohtumäärusega, mille järgi tuli Joonase hagi tagamiseks Tarmo vastu kanda kinnistusraamatusse keelumärge selleks, et keelata kinnisasja võõrandamine. Millises järjekorras ja millised avaldused kuuluvad rahuldamisele? 2. Suri kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanik Martin. Tema poeg Lauri võttis kui pärija pärandi vastu ja Lauri kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Martin oli aga veel eluajal sõlminud asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks Sofiale , kes esitas kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale ja taotles sellega enda sissekandmist omanikuna kinnistusraamatusse.Pärija Lauri on seisukohal, et selliseks kandeks on vaja tema nõusolekut. Sofia pöördus õigusnõu saamiseks advokaadi poole.
selle osa. Ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus 2 on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. Mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Mis on katastriüksuse plaan? Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised),
isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut.
Planeeringuala on suurusega 7,5ha muutuva reljeefiga osaliselt hoonestatud maa-ala, millel paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega- kohaliku juurdesõiduteega Ämari tee ja kvartalisisese teega Ämari põik. Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev. Olemasolev haljastus asub planeeringuala kaguosas- kasemets ja üksikud leht ja okaspuud. Säilimisele kuulub kaks eraldi kasvavat mändi. 3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu keskel asub puurkaev, mille sanitaarkaitsetsooni ei tohi sattuda hoonestatav ala. Planeeringu kaguosas asub haljastus- kasemets ja üksikud leht ja okaspuud ning kaks eraldi kasvavat mändi, mis kuuluvad säilitamisele. Määratakse ära antud maa-alal kahe olemasoleva kortermaja kruntide piirid ning selle sisesed parkimisalad. Fikseeritakse teed, tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeelu tsoonid; ülekäigurajad ning juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele
kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister – kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala. Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid 2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. 3
Valitsemisega seotud lahkarvamused lahendab kohus. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. Heauskne omandamine Heauskne omandamine tähendab, et isik ei teadnud ega pidanud teadma asja võõrandajal puudub selleks seaduslik alus. Heausksust ei pea tõendama. Kinnisomandi ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale, selle kohal asuvasse õhuruumi ja selle all asuvasse maa põue. Kinnisomandi ulatus on piiritletud kinnistu omaniku õigusliku huviga. Kinnisomandi ulatuses asuv kulub kinnitu omanikule ning selles kehtivad kõik omandi kasutamisest, käsutamisest ja valdamisest tulenevad põhimõtted. Kinnisomandisse ei ulatu põhjavesi ning riiklikult tähtsad maavarad need kuuluvad riigile. Piir kinnisomandi tasapinnalist läbilõiget ja omandi ulatuse lõppu nimetatakse piiriks. Piir kinnisiomandite vahel kulub kaasomandisse. Samamoodi on kaasomandis piiril asetsevad puud ja piiril asetsevad rajatised (aed)
1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisaks nr 1 oleval skeemil (edaspidi: Kinnistu). 1.2 Kinnistu seisund fikseeritakse ning Kinnistu antakse Rentnikule üle üleandmise aktiga, kus on kirjeldatud Kinnistu osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Üleandmise akt allkirjastatakse Poolte poolt ning vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 2. 1.3 Rendileandja kinnitab, et ta on Kinnistu omanik ning õigustatud andma Kinnistu Rentniku valdusse ja kasutusse vastavalt Lepingu tingimustele ning et Lepingu sõlmimise ajal
kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. 4. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohtute kinnistusosakonnad ning milles see seos seisneb? Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid. Katastripidaja esitab kohtu kinnistusosakonnale kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressi- ja piiriandmed, pindala, katastriüksuse moodustamise viisi ning katastriüksuse plaani; Kohtu kinnistusosakond esitab katastripidajale: andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta; andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused; andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta; 5. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohalikud omavalitsused ning milles see seos seisneb? Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusele andmed selle haldusterritooriumil asuvate katastriüksuste pindalades, kõlvikulises koosseisus, maa maksustamishinnas, kitsendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord
eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) (registrit peab Rahandusministeerium) Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni
osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus.
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on:
· Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule . Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid. · Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt
Asjaõiguse olulise osa moodustab kinnisasjaõigus 20. Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamat on juriidiline register kinnisasjaõiguste kohta.Kinnistusraamat koosneb kolmest osast: · kinnistuspäevikust;- registreeritakse avaldused, milles on väljendatud soov kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Lisaks kantakse kinnistamispäevikusse avalduse vastuvõtmise kuupäev, vastava kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kinnistamisotsuse või kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, info tehinguväärtuse ja riigilõivu kohta. Kinnistamisavaldusi menetletakse nende esitamise järjekorras (kinnistuspäevikus registreerimisaja järgi). Kui ühe kinnistu kohta on menetluses mitu avaldust, siis menetletakse neid koos,
..............................................................................19 9.Kokkuvõte.................................................................................................................... 20 10.Allikate loetelu........................................................................................................... 21 Lisa 2. KÜ Põllu kodukord..........................................................................................22 Lisa 3. Kinnistu toimik................................................................................................23 2 1. Sissejuhatus 1.1. Töö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe korteriühistuga ning dokumentidega, mis korteriühistut puudutavad. Töö käigus soovitakse kaasajastada puudulik dokumentatsioon, mille olemasolu nõuab seadus. Töö kirjutamisel täideti saadaolevate
teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 31. Mis on kinnistusraamat laias ja kitsas tähenduses? Laiem tähendus: Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister - Kanded tehakse kinnistusregistrisse. 2) kinnistuspäevik - Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. 3) kinnistustoimik - Kinnistu jaoks seatakse sisse kinnistustoimik, mis tähistatakse selle kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kitsam tähendus: Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 32. Millistest osadest koosneb kinnistusraamat ja mis on iga osa sisuks või
............................8 3.5. Rajatised.......................................................................................................................................... 8 4.Kinnistusraamatu andmed..........................................................................................................................8 4.1. Kinnistusregistri pealkiri ....................................................................................................................9 4.2. Kinnistu koosseis...............................................................................................................................9 4.3. Omanik...............................................................................................................................................9 4.4. Koormatised ja kitsendused................................................................................................................9 4.5. Hüpoteegid....................................
.................................. 6 1.11. Kuritegevuse ennetamine ......................................................................................... 7 JOONISED EHITUSÕIGUSTE TABEL ASUKOHASKEEM DETAILPLANEERINGU ESKIIS LÕIGE A-A LÕIGE B-B 2 SELETUSKIRI 1.1. Üldosa Käesolev detailplaneering on koostatud Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kakumäe tee 52, 56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames. Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused. 1.2. Lähteolukord
Sama § lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõudest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused Kui poolte kokkulepe ainsaks eesmärgiks on tähtaja pikendamine, siis võib eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega, mitte kompromissilepinguga 5 K müüs H-le 10.04.2016 kinnistu suurusega 1000 ruutmeetrit, makstes selle eest 100 000 eurot. Kinnistu turuhind müümise ajal oli 120 000 eurot. Kuu aja pärast hakkas H tegema kinnistul haljastust ning mõõtis kinnistu üle. Selgus, et kinnistu suurus ei langenud kokku maakatastris märgitud suurusega ning maatükil tähistatud piiridega. Ülemõõtmisel ilmnes lahknevus 200 ruutmeetri ulatuses. H teatas K-le, et alandab hinda hinna alandamisest 200 ruutmeetri hinna võrra. Hinna alandamise avalduse tegi H 10.10
Asjaõigus. Tallinn: Juura. 172 lk. 9 kokkuleppega (suulise või kirjalikuga), kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv.13 Naabrusõigused piiravad kinnisasjal ehitamist või süvendamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Samuti keelavad kahjulike mõjutuste nagu näiteks gaas, tahm jms tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale. Naabrusõigus on ühe isiku õigus nõuda teistelt isikutelt talle kuuluva kinnisasja või kinnistu terviklikuse austamist, kuid samas on kinnistu omanikul kohustus lubada naaber kinnisasjal mõjutuste levikut oma kinnisasjal. Tahm, suits, müra, põrutused ja muud häirivad faktorid on lubatud vaid eeldusel, et need ei ole ülemääraselt teise isiku õigusi 15 kahjustavad. 3.3. Tee Tee on liiklemiseks mõeldud inimese poolt ehitatud rajatis. Teeks loetakse ka intensiivse kasutuse tõttu tekkinud pinnateid ehk jalgradasid. Tee omanik on tavaliselt kinnistu omanik
5 (lisaks juba olemasolevale põhjatiiva all) uue mahu parklakorrusena. Lubatud täisehitusprotsent kinnistul on 40% ning hoonealust pinda on ette nähtud 900 m2. Planeeritav brutopind nii restaureeritava korpuse kui uue korpuse kohta kokku on ca 3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas. Kinnistule ning planeeritavale korterelamule juurdepääs on väga hea - nii Alle kui Lahe tänavalt. Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga: 35 000 000 krooni. Müügihind sisaldab käibemaksu. 6 2. TURU ANALÜÜS 2007
Question 1 Bilansi maht väheneb, kui a. tehakse ettemaks tarnijatele b. makstakse välja dividendid c. tagastatakse pangalaen d. tagastatakse ostjale temalt saadud ettemaks Question 2 Põhivara on näiteks a. tootmishoone b. kinnistu, millel asub tootmishoone c. kinnistu, millel asub kontorihoone d. kinnistu müügiks Question 3 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. raha kassas c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. paigutused rahaturufondidesse Question 4 Kui osaühingu netovarad ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb a. osakapitali vähendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele b. osakapitali suurendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele c. kuulutada välja osaühingu pankrot d
ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tegemist on müügilepingu eellepinguga ehk see peaks olema notariaalses vormis, aga ei ole – leping on tühine TsÜS § 84 lg 1, sest vormi pole järgitud TsÜS § 83 lg 1 AÕS § 118 lg 1 - Järeldus: poolte vahel ei ole kehtivat lepingut III samm: rikkumine - Kohustuste sisu o Milles kokku lepiti? Pooled leppisid kokku, et Ants ostab ja Peeter müüb kinnistu. Pooled leppisid kokku hinnas, kvaliteedis ja ajas, mille vältel põhileping tuleks sõlmida o Millised kohustused tulenevad seadusest? VÕS § 33 lg 1 tulenevalt võtsid pooled endale kohustuse sõlmida omavahel lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Läbirääkimistel lisandub ka tõekohustus VÕS 14 lg 2, mida Peeter samuti rikkus, sest ei avaldanud Antsule päris asjaolusid. - Kas kohustusi on rikutud?
6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses? Karistamise subjekt Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18- aastase isiku suhtes. Vargus alaealise poolt Kui 7-14-aastane varastab karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse kasvatusasutusse sulgemisega. Vargus Varguse eest karistatakse 3-5-aastase vangistusega. 7. Lahenda ülesanne Omanikule tagastati kinnistu, mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee. Jalgtee ehitas omal ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud. Uus omanik soovib kinnistu piirata aiaga ning keelata jalgtee kasutamise. Tegelikult saab samasse kohta ka ümber kinnistu käies, kuid linnaelanikud on harjunud kasutama kinnistut ületavad kõnniteed, kuna see on mugav ja kiirem. · Põhiseadus ütleb, et igaühe omand on püha ja puutumatu, omandit võib piirata üksnes seadusega.
Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja
Vastus: 15-17(k.a.) aastaste puhul peaks rakendama sama normi, mis 7-14 aastaste puhul, kuna esiteks loetakse ka 15-17-aastasi alaealisteks ning normi pealkirjaks on ,,vargus alaealise poolt" ning igal juhul pole neil täisealiste (18 +) õigusi, seega jäävad nende tunnused lähemale 7-14-aastastele. Lisaks kui juba 7-14-aastased saavad nimetatud karistuse, siis ei tohiks see ka 15-17 aastastele ülekohtune olla. 7. Lahenda ülesanne Omanikule tagastati kinnistu, mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee. Jalgtee ehitas omal ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud. Uus omanik soovib kinnistu piirata aiaga ning keelata jalgtee kasutamise. Tegelikult saab samasse kohta ka ümber kinnistu käies, kuid linnaelanikud on harjunud kasutama kinnistut ületavad kõnniteed, kuna see on mugav ja kiirem. Põhiseadus ütleb, et igaühe omand on püha ja puutumatu, omandit võib piirata üksnes seadusega.
toimub Eestis, kohaldatakse talle hoopis Eesti õigust. 5. Kui välisriigi õigus on vastuolus Eesti avaliku korraga, millise riigi õigust siis kohaldatakse? §7 ütleb, et Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. 6. Saksa kodanikul on Eestis asuv kinnistu maa koos talumajaga. Ta soovib müüa esindaja, kes on vene kodanik, kaudu oma kinnistu soome kodanikule. Millise riigi õiguse järgi peab olema tehtud volikiri, et esindus kehtiks? §9 esimene punkt ütleb, et eeldustele, mille korral esindaja tehtud tehing tekitab esindatavale õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes, kohaldatakse selle riigi õigust, kus esindaja tegutses. Seega esindaja peab toimina selle riigi õiguse järgi, kus volikiri on kirjutatud. 7
antud: Esitatud kasumiaruanne Old Victorian Bed and Breakfast Kasumiaruanne (Income Statement) 01.01. - 30.06 20X5 Tulud (Revenues) $ Omaniku investeering 300 000 Pangalaen 200 000 Tulud kokku: 500 000 Kulud (Expenses) Kinnisvara kulud -200 000 Maja renoveerimise kulud -150 000 Mööbli kulud -50 000 Köögitarvete kulud -10 000 Arv...
segada. Jäätmete kogumine ja sorteerimine Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmete tekitaja, nii väikeelamu omanik kui ka korruselamu korteriühistu, peab hoolitsema jäätmekäitluse eest oma kinnistul. Jäätmete tekitaja peab kas sõlmima jäätmekäitluslepingu vastava jäätmekäitlusfirmaga (korraldatud olmejäätmeveo puhul seaduses ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga) või siis toimetama jäätmed ise jäätmekäitluskohta. Kui jäätmete tekitaja ei ole kinnistu haldajaks, tuleb jäätmekäitluse korraldamises leppida kokku kas rendi(üüri)lepingus või eraldi jäätmekäitluslepingus. Iga jäätmete tekitaja on kohustatud muretsema endale jäätmemahuti või kasutama jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja peavad kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need 2008
202 km. Joonis 1. Joonis 2. Allikas: region.delfi.ee [21] 1.3.1 Kinnisvara asukoha plussid: 1. Ühistransordi peatus asub 300m kaugusel. 2. Piirkonnas on olemas perearst, mitu poodi, pubi, raamatukogu, spordihall, lasteaed, kirik ja kaasaegne koolimaja. 3. Kinnisvara asub looduskaunis kohas, reljeefne maastik, ümbruses mitmeid järvesid. 4. Kinnistule ligipääs on asfaltkattega teelt, milleks on Kambja-Rebase tee. 1.3.2 Kinnisvara asukoha miinused: 1. Asub keskusest väljas 2. Kinnistu asub Kambja-Rebase tee vahetus läheduses seega on majani kuulda sõidutee müra. 3. Kõik ümbruskonna teed pole asfalteeritud, on ka kruusakattega teid. 4. Puuduvad jalakäijatele kergliiklusteed. 2. MAAKATASTRI ANDMED 2.1. Aadress ja tunnus Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Tunnus: 28203:005:0278 Allikas: Maaamet 2.1. Sihtotstarve Sihtotstarve: maatulundusmaa 100% 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon Pindala: 2,89 ha S.h
kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus,sihtotstarve,asukoht,pindala Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid 3 2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest.
kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasutamiseks [kinnistu / ruumid (mittevajalik kustutada)] asukohaga [kinnistu või ruumide asukoht], üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2 [vajadusel lisada muud kinnistu või ruumide määratlemiseks vajalikud andmed, näiteks korrus, kinnistusregistri registriosa nr vms] (edaspidi: Kasutusobjekt). 1.2 Kasutusse andja annab koos Kasutusobjektiga Kasutaja kasutusse ka Kasutusobjekti olulisteks osadeks olevad esemed ja dokumendid, milliste nimekiri on toodud Lepingu lisas 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1
võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Tulenevalt TMS §-st 21 rahuldatakse ühe kaasomaniku nõue omandi üleandmiseks samaaegselt teise kaasomaniku rahalise nõude täitmisega. Riigikohtu otsus 3-2-1-12-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 8-13 + eriarvamus o Asjaolud: "Kaasomanike enamuse kokkulepe kinnistu kasutuskorra kohta, kusjuures nimetatud kokkulepe on käsitletav ettepanekuna Maimu Timmuskile selle heakskiitmiseks". Avaldajad soovisid lepingudokumendi p 4 kohaselt mh kanda kinnisasja registriosa kolmandasse jakku avaldajatele kuuluvatele mõttelistele osadele märkuse, et kaasomanike enamus, kellele kuulub suurem osa ühises asjas, on 5. septembril 2007 kokku leppinud kinnisasjal paiknevate hoonete valdamises ja kasutamises
Notar esindab tehinguosalisi kinnistusraamatut pidavas kohtus, esitades kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale. Võib kokku leppida, et ostu- või laenusumma makstakse notari deposiiti ning notar kannab selle üle siis, kui on kinnistamisavalduse kohtusse esitanud. Kui kinnistusraamatu kande tegemine, selle muutmine või kustutamine ei eelda asjaõiguslepingu sõlmimist (näiteks õiguse lõpetamisel, kinnisasja koormamisel omanikuhüpoteegiga, kinnistu jagamisel mitmeks kinnisasjaks, märgete kandmisel kinnistusraamatusse), on notari roll väiksem, piirdudes tavaliselt allkirja õigsuse kinnitamisega. Allkirja õigsuse kinnitamine notari poolt on võrdsustatud digitaalallkirjaga. Seetõttu, kui asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole nõutav, võib kinnistamisavalduse esitaja allkirjastada avalduse digitaalselt ilma notari poole pöördumata. Kui kande tegemine, muutmine või kustutamine puudutaks kellegi kolmanda isiku
kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata Klient on surnud tuleb uurida, kas pärimine; jagamine on toimunud? Peab olema pärimisõiguse tunnistus. Tehinguid saab teha kui uue omaniku kanne on kinnistusraamatusse kantud või kui on olemas pärimisõiguse tunnistus või omandiõiguse tunnistus. Kas lahus- või ühisvara? Hoonestusõigus on tähtajaline (max 99 aastat) õigus hoida hoonestust (maja kuulub ühele; maa kuulub teisele, kinnistu omanik arvab, et äkki tahab kunagi ehitada sinna midagi muud) Tähtaja saabudes: a) vean hoone ära b) müün hoone maaomanikule (ta maksab mulle turuväärtuse miinus kasum= harilik väärtus) HÕ lõppedes peaks maja omanik maja ära viima või kui ta seda ei soovi, siis peab kinnistu omanik maja kinni maksma. Kui ostan ... aastase hoonestusõiguse, siis võib olla, et saan ka maa ära osta, kui nii on lepingus kirjas.
Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb: - kinnistusregistrist - kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused, hüpoteek, - kinnistuspäevikust - registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks, - kinnistustoimikust - koosneb registriosa ärakirjast ning kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sh plaanidest 6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist
kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest see oli arhitektuuriliselt huvitav ning H perele sobiv. Tegemist oli lõpetamata elamuga, kuid selles oli võimalik elada. Pärast elamusse sissekolimist toimus selles tulekahju, mille tagajärjel hävisid elamu katusekonstruktsioonid, katusekorruse siseviimistlus ja vahelaed, samuti sai kannatada esimene korrus. Tulekahju põhjustas ehitusnormidele mittevastav moodulkorsten
tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud.mille arvelt rohkem raha laekus ja ning millele tasuma kogu oma sissetulekult-palgalt, honorarilt, loteriivõidult.tulumaksumäär on seda jagatakse. 26%.Ettevõttetulumaks ei too eelarvesse märkimisväärselt raha juurde, sesst maksustatakse vaid Prop
Mittenõuetekohaselt vormistatud avaldus tagastatakse esitajale. Majutusettevõtte järku tähistatakse stiliseeritud rukkilille kujutisega alljärgnevalt: - kolmanda järgu majutusettevõte - teise järgu majutusettevõte · Kvaliteedijärgu taotlemiseks peab ettevõtja esitama järgmised dokumendid: · Majutusettevõtte järgu taotlemise avaldus. · Täidetud ning allkirjastatud järgunõuete tabel. · Koopia asendi/ krundi/ kinnistu plaanist. · Fotod (välis-, sisefotod) objekti adekvaatseks kirjeldamiseks. · Majutusettevõttele asukoha/juurdepääsu kirjeldus. · Majutusettevõtte tubade jt kliendi poolt kasutatavate ruumide plaan koos pindalade jt vajalike mõõtmete äranäitamisega. · Loetletud dokumendid tuleb edastada postiga MTÜ Eesti Maaturism juhatusele aadressil: Vilmsi 53g, 10147 Tallinn
järjekord, vajalikud toestused, jäätmete kava tabeline keskkonna kaitse abinõu ja tööohutus) ha "Graafiline osa" (üldplaan ja fotod). Projekti tuleb kooskõlastada kõikide kommuniktsiooni võrkude valdajatega, naaberkruntide omanikudega, kohaliku omavalitsusega jna kultuuri väärtuste ametiga. ÕIENDID *Õiend, et hoone pole kasutusel *Ehitus registri tõend *Väljavõte kinnistu raamatust *Kadasti üksuse plaan. JÄÄTMETE KAVA Tabelis peavad olema kirjutatud jäätmenimetus, ühik ja kogus, ning mis sellega tehakse. Koguseid määratakse projekti alusel. Kui tekib kive (tehiskivi) siis see purustatakse ja saadetakse killustik. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb anda ohtlike jäätmete hulka. Värvi,laki ja liimi jäätmed ja nende taara tuleb viia ohtlike jäätmete jaama punkti. LAMMUTUS MEETODID.
безопасности metallkontruktsioonidest elementide montaaž- ликвидация свалок Vastuvõtukomisjoni liige- Член приёмной спорка элементов металлоконструкции ehitusprahi äravedu- Вывоз строительного Комиссии Kinnistu arendamine- развитие участков под мусора Peatöövõtja esindaja- представитель недвижимость büroohooned- Офисные здания генерального подрядчика Territorriumi haljastus ja korrashoid- озеленение abihooned- подсобные помещения
aegadest. 23. novembril 1940 natsionaliseeriti Selma-Josephine Grünwaldti valduses olnud kahekorruseline pööninguga elumaja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt. Taasiseseisvunud Eestis on esimeseks omanikuks märgitud Tallinna Kesklinna Valitsus, väärtuse ning krundi kohta andmed puuduvad. Järgneb korterite erastamine. Alates aastast 1999 on hoonel kolm omanikku: Tallinna linn, juriidiline isik OÜ Mark Invest ja füüsiline isik Karen Ter-Ovanesjan. Aastal 2000 anti kinnistu hoonetele seoses maa erastamisega uued numbrid. Sellest ajast omab kõnealune objekt aadressi Maakri 28A. 5 OBJEKTI ISELOOMUSTUS Hoone kohta sai hinnangut kujundada vaid välise vaatluste põhjal- kuna viimane on täielikult hüljatud, on uste ees kindlad tabad. Maja plaanidelt võib näha, et esialgne lahendus erineb märgatavalt hiljem ülesmõõdistatust. Tõenäoliselt pole hoone täpselt selline, nagu projektil kujutatud, kunagi välja näinud
3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad). Eesti on valinud elamusektori arendamiseks
Kahju hüvitamise määra 96 /tk rakendatakse järgmisele liigile tekitatud kahju hüvitamiseks A. särg F. tuur B. tuulehaug G. linask C. jõeforell H. rääbis D. lõhi I. luts E. säga J. meriforell 13. Kalapüügieeskiri reguleerib kalapüüki: a) eravalduses asuva kinnistu tiigis b) Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalvetes c) Peipsi järvel erimäärusega ka Vene Föderatsioonile kuuluvates vetes d) majandusvööndis e) agarikupüüki meres f) kõigis veekogudes g) piirijõgedes näiteks Narva jões h) Haaslava kalakasvanduses 14. Kurnpüünised on: A. ääremõrd I. kaldanoot B. liiv J. kuurits C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
