Ressursside nappus 15. Milline konfliktitase on sobiv muudatuste läbiviimiseks?Optimaalne tase 16. Millised on muudatuste läbiviimise protsessi peamised etapid? Muudatuste hädavajalikkuse tunnetamine ja tulevikuvisiooni loomine Muutuste ees seisvate takistuste kindlakstegemine ja ületamine Muutuste eeluviimine Toimunud muutustele hinnangu andmine ja positiivsete muutuste kinnistamine 17. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Ideede genereerijaid, kes mõtlevad muudatused välja Tsempione, kes propageerivad uuenduste elluviimise vajalikkust Sponsoreid, kes ütlevad jah-sõna tippjuhtkonna poolt Kriitikuid, kes näitavad kätte idee nõrgad kohad. 18. Mis põhjustavad stressi organisatsioonis? Ülesande nõuded kiired otsused, kriitilised otsused. vähene info otsustamiseks.
töötanud ega tea täpselt mida konkreetses olukorras teha, sest ei tunne konkreetset „merd“ 170. Muudatuste elluviimise protsess 1) Muutuste hädavajalikkuse tunnetamine ja tulevikuvisiooni loomine 2) Muutuste ees seisvate takistuste kindlakstegemine ja ületamine 3) Muutuste elluviimine 4) Toimunud muutustele hinnangu andmine ja positiivsete muutuste kinnistamine 171. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused Isiklikud huvid Hirm ebaõnnestumise ees Usaldamatuse õhkkond töötajate Kaaslaste surve Kultuurilised eripärad ja juhtkonna vahel Info puudulikkus Isiksuste vahelised konfliktid
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
Uue materjali käsitlemise tunnid võivad sisaldada järgmisi etappe e. omada sellist struktuuri: 1. Tunni organiseerimine. 2. Koduste ülesannete kontroll ja õpilaste suuline küsitlemine. 13 3. Peastarvutamine. 4. Õpilaste ettevalmistamine uue osa tajumiseks. 5. Tunni teema ja eesmärgi teatamine. 6. Uue materjali tutvustamine, selgitamine. 7. Uue materjali esmane kinnistamine. 8. Koduse ülesande andmine. 9. Kokkuvõte tunnist j a hindamine. Sõltuvalt tunni eesmärgist ja struktuurist võib etappide kestvus varieeruda. Kõik nimetatud tunnielemendid ei tarvitse sugugi olla igas uue aine käsitlemise tunnis, mõni neist võib ka mõnikord ara jääda. Näiteks mõnikord võib juhtuda, et ei ole otstarbekas eelnevalt koduseid ülesandeid kontrollida, sest neis endis sisaldub uut materjali, mis ei kergenda uue teema käsitlemist.
9. Naise eestkoste; alla 14-aastase isiku eestkoste; autoriteedi eestkoste. 10. Abielu võimuga (mehe täieliku võimuga naise üle); abielu võimuta (mehe võim piiratud või puudub); abikaasa võimule kohaselt. 11. Vea tegemine; õiguse viga; isiku viga. 12. Lepingu objektiks oleva asja viga; suuruse/hulga viga; olemuse viga. 13. Orja võrdsustati õiguslikult seisundilt asjaga; maaorjad ehk koloonid; talupoegade maa külge kinnistamine. 14. Töö järgmine või loom. 15. Kodanikuõiguse olukord; vabaduse olukord; pereolukord. 16. Kohtus (preetori ees); kohtus (kohtuniku ees). 17. Keisri kaardiväe või rügemendi ülem; Rooma linna ülem; kantselei ülem. 18. Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... tunnistajaks kutsumine. 19. Kokkuleppetrahv; vee ja tule keelamine (pagendamine). 20. Õiguse valdamine; asja valdamine. 21
''. Nende mängude 19 eesmärk on kinnistada laste mällu nädala tegevused ja õpitu. ,,Kuula ja paranda!'' on laulumäng, kus õpetaja laulab lastele ette nädalas kõlanud ja lauldud lastelaulud, kuid valede sõnadega, ning laps peab ära tundma, milline sõna läks valesti ja selle õigeks parandama. Eesmärgiks on lapse tähelepanu arendamine ja lapsele lauldud laulude kinnistamine. Ka need mängud on lahtiseletatuna mängude peatükis. 20 HEIHOO ARMAS LAPS! 21 SINU KÄES ON PRAEGU ÜKS VÄGA TORE MAPP, MIS AITAB SUL ÜHTE NÄDALAT LASTEAIAS LÕBUSALT NING ÕPETLIKULT VEETA. TERVISEMAPI TEEMAKS ON TERVISLIKUD ELUVIISID, MIS SUL KOOLIMINNES PEAKSID SELGED OLEMA. MIS KÕIGE LÕBUSAM, TERVISLIKE ELUVIISIDE ÕPPIMINE ON KÕIK LÄBI VAHVATE LAULUDE JA MÄNGUDEGA.
eesmärkide ja põhiväärtuste osalises teadmatuses. Hetkel kasutuses olev juhtimissüsteem toimib küll paremini kui kunagi varem teenindava personali juhtimises, kuid strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetega täielikult see kooskõlas siiski ei ole. Praegune regioonijuhtide süsteemi peab muutuma selliselt, et vahetataks välja kõik juhtideks mittesobivad inimesed ning vähendatakse oluliselt regioonijuhtide arvu. Üldine teenindusettevõttele sobiva kliendikeskse mõttelaadi kinnistamine peab alguse saama juhtkonna poolt. Eelkõige väljendub see sisemise turunduse võimaluste ära kasutamises, mille abil saab viia vajalik mõttelaad teenindava personalini. Teiseks peab Esmofon leidma ettevõttele sobiva mõttelaadiga juhtkonna ja teenindava personali vahelise „lüli“ (volitustega regiooni juhi), kes vajaliku mõttelaadi suudaks edasi anda. Lisaks peab regiooni juht suutma ning tahtma vastu võtta esmatasandi otsuseid ning
Töödeldav detail liigub pingi ühest otsast teise (nelikanthöövel) on seotud puidu teatud kihi mahavõtmisega, kuid ei muutu lõiketööriist ja tööreziim. 2. Ülemineku operatsioon -ei muutu töödeldav pind, lõiketööriist ja pingi tööreziim. 3. Positsiooni operatsioonid - detail kinnitatakse pingis, lõikeinstrument liigub. Positsioon- tooriku asend pingi või lõikuri suhtes. Rakestamine (paigaldus) -detaili ühekordne kinnistamine pinki (operatsiooni osa). Üleminek (siire) - detaili ümberasetamine, kui sama tehnoloogilist operatsiooni tehakse sama instrumendiga rohkematelt külgedelt. Tooriku rihtimine toimub kahe siirdega. Siire sooritatakse ühe või mitme läbimiga. Töökoht -osa tootmispindalast, määratud ühe tootmisoperatsiooni tegemiseks. Tootmistsükkel - aeg toormest valmistoote väljumiseni. Tootmistsükli osa, mis kulutatakse ainult
õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine, *informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima, *eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine, *uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses), *õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid
lähtub ühiskonna kontseptsioonist. Vahel kasutatakse neid sünonüümidena. Nad on välja asvanud koloniaalsüsteemist. Inglise kolooniate valitsemise süsteem: kohalike struktuuride kasutamine ning kaasamine administratiivprotsessi. Sellest tulenevalt oli hea teada nende rahvaste sotsiaalseid struktuure. See andis võimalise vältida konflikte, sujuvamalt elu korraldada. Oluline motiiv põlisrahvaste kultuuride uurimisel oli võimu kinnistamine. Teine põhjus, mis toimus tavaliselt koloniaalsüsteemi raamides oli misjonitöö: misjonäridel oli samuti tugev motivatsioon õppida tundma kohalikke elanikke, tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks. Kujunes mitte-euroopa rahvaste uurimisel, uuriti kaugeid, eksootilisi rahvaid. Avastati uusi rahvaid. Volkskunde: oma rahva uurimine Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast,
Informeerimist kasutatakse primaarsete eesmärkide saavutamisel Suhe põhineb võrdsuse printsiibil Nõustamisprotsess üldiselt: Vajaduse selgitamine nõustamise järele; Ettevalmistus nõustamiseks (aeg, koht, eelteadmised); Nõustamise läbiviimine; Tulemuste hindamine (vajadusel järelkohtumised). Nõustamisprotsess: 3-astmeline nõustamisprotsess: 1. "Üles-ehk lahtisulatamine"(unfreezing) 2. Muutmine (moving) 3. "Kinnikülmutamine", kinnistamine (refreezing) 7-faasiline nõustamisprotsess (G.Ziegler): 1. Alustamine, sissejuhatus 2. Eesmärkide seadmine 3. Hindamine 4. Plaani koostamine 5. Teostus 6. Stabiliseerimine, tulemuste jälgimine 7. Lõpetamine Probleemilahenduse mudel I etapp: probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti II etapp: Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel.
Tasasel maal sõites tuleb harjutada pidama suusapikkuse jagu vahet. Eessõitja kandadele sõitmine näitab vähest suusaoskust ja kultuuritust. Harjutuspaika jõudmise järel sõidetakse lumepind mõned korrad läbi (õhuke pehme lumekiht kõval lumel soodustab harjutamist) või valmistatakse ette uus harjutuspaik (sõidetakse lumi läbi ja vajutatakse tihedaks). Põhiosa (30…35 min). Ülesanded: Ettenähtud liikumisviiside õpetamine, kinnistamine ja täiustamine, vajalikke võimete arendamine. Kui tunni ülesandeks on teatud liikumisviisi(de) tehnika õppimine, siis on soovitav seda teha põhiosa esimesel poolel, rakendades juurdeviivaid harjutusi ja mängulisi elemente. Põhiosa teasel poolel toimub varem õpitud liikumisviiside kinnistamine kas pikemat õppe- treeningrada korduvalt läbides, liikumismängude, võistluste või lühimatkadega. Suusatamistehnika õpetamiseks tuleb valida võimalikult niisuguseid õppepaiku, kus
interaktiivsus, efektiivsus. Vahendamisel võib olla erinevaid tähendusi, mis ulatuvad neutraalsest informeerimisest üle läbirääkimiste püüeteni manipuleerida ja kontrollida. 18. Meediavõim Massimeedia võimu aspektid: · avalikkuse tähelepanu köitmine · veenmine ning arvamuste ja uskumuste kujundamine · käitumise mõjutamine · reaalsuse määratluste korrastamine · staatuse ja legitiimsuse kinnistamine · kiire ja laiaulatuslik informeerimine. Küsimused seoses meediavõimuga: · Kes kontrollib meediat ja kellehuvides? · Kelle versiooni maailmast (sotsiaalset reaalsust) esitatakse? · Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel? · Kas massimeedia suurendab või vähendab võrdsust ühiskonnas? · Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale? Vastandlikud mudelid: Domineeriv meediat nähakse allumas teistele omavahel seotud institutsioonidele.
Tunnetatud konkurentsivõime: tõimetulekuvõime tööjõuturul on seotud inimese kvalifaktsiooni ja funktsionaalse paindlikkusega. Kui konkurentsivõimeline on in võrreldes teistege. Seotud kogemuse, kompetentsiga. Tunnetatud konkurentsivõime faasid: Tööjõuturule sisenemine e mis kohast alustatakse. Positsioneerimine- milline on positsioon, staatus tööjõu maastikul Töökoha säilitamine- kinnistamine kohal, kindlustamine, arenemine. Ülestöötamine. Atraktiivsus tööandjale- et tööandja väärtustaks. Valmidus võtta vastu uus töö- valmis edasi liikuma Tunnetatud konkurentsivõime on seotud: karjääri ja identiteediga. Isiklik kohanemisvõime. Sotsiaalne-ja inimkapital- kompetentsid, kogemused, suhtemisoskus. Tööotsimiskäitumine: Töö otsimise etapid: Entusiasm. Kui esimese entusiasmiga tööle ei saa, tekib stagnatsioon. Kolmas faas frustratsioon ja apaatia-
Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik. ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30- aastasesse sõtta. q Tollipunktid Visla ja Neemeni ääres Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) SEKKUMINE 30-aastasesse sõtta q Katoliiklaste ja protestantide omavaheline sõda. q Rootsi sekkumise motiivid: head suhted keisri vaenlastega, kaubanduse kaitsmine, Läänemerel ülemvõimu kinnistamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q 1630. juuni maabumine Pommeris; 30 000 sõdurit. Palju välismaalasi. q Võeti laenu (Prantsusmaa). q Propaganda - ``Põhjamaade lõvi`´. 1631. a. 7. september Bretenfeldi lahing katoliiklaste kaotus. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q Läbirääkimised katoliiklastega; liikumine lõuna poole. q
c. Talupoeg võis peremeest vahetada (jüripäeval) Maakogu seadustik 17 saj Tähtsus: Valmistas ette absolutismi, süstematiseeris, eristas õigusvaldkondi Venemaa esimene trükitud seadustekogu Kehtis kuni 1832 • Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud • Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist • Reguleerimisalad: – Riigivalitsemine – Pärisorjuse kinnistamine – Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu – Karistused: surmanuhtlus, vangistus, kehalised karistused (sulametall kurku valerahategijale), võlgniku piitsutamine, väljasaatmine, aust ilma jätmine, trahvid ja vara konfiskeerimine (kuni uue kriminaalkoodeksini 1845) – Kohustusteõigus – Perekonnaõigus – Domostroi (16. saj Novgorod) vaimus: isa võim, ühisvara, naine järgneb mehele
Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
õppimise eesmärkide teadvustamine ja enesemotiveerimine varemõpitu meeldetuletamine uue materjali õppimine (avastamine lugemine, meelde jätmine jne.) õppimise suunamine (tõhususe jälgimine, lähenemisviisi korrigeerimine) õpitu kontrollimine tagasiside kindlustamine õppimisele hinnangu andmine õpitu kinnistamine ja üldistamine 11. Millise õppimisteooria alusel saab väita, et tõelisest probleemist õpilasele saab rääkida, kui ta tunneb ülesandega kokku puutudes tundmatut tuntus? Kognitiiv-konstruktivistlik. (Probleem)ülesannete lahendamisstrateegiad ja nende õpetamine. Probleemi kui psüühilist seisundit ei teki inimesel kahel juhul: 1) kui ta ei teadvuta seda asjaolude või konteksti mittetundmise tõttu; 2) kui lahendus tundub talle liiga lihtne.
Eessõna 6 1. Sissejuhatus 7 2. Õppematerjali eesmärgid 8 3. Tegevuse ülesehitus keeleõppes 10 3.1. Häälestamine 10 3.2. Uue materjali esitus 11 3.3. Sõnavara kinnistamine 12 4. Soovituslikud kõnearendusteemad 14 5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
kuid tema üle on olemas pidev järelvalve. · küllastumine negatiivne korduv praktika. · üleparandamine meetod jaguneb kaheks: (1) taastamine ja parandamine; (2) positiivseks praktikaks (kohase käitumise kordamine. Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine. · süstemaatiline desenisbiliseerimine - · karistamine karistamine ei tohiks olla peamine kasvatusmeetod ja peamine sekkumismeetod. Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust,
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
Kogu töö tehakse silmas pidades, et tulemiks on taastatud ning modifitseeritud jõuallikat, mida paigaldatakse hobisõidukile 2006-2010.a Civic Type-R-i. Töö eesmärgid on: analüüsida konkreetse mootori forsseerimise võimalusi saavutamaks 200kW, selgitada välja kitsaskohad töös ja leida lahendused, arvutada välja projekti maksumus ja kasutusvõimalused, omandatud teadmiste kinnistamine. 4 1. K24A3 BAASMOOTORI ÜLEVAADE Töö esimene faas ehk baasmootori ülevaade hõlmab peamiselt konkreetse mootori tehniliste lahenduste iseärasusi ning üldise seisundi hindamist. Lähtuvalt sellele, tuleb võtta vastu otsuseid, leida oma eesmärkide saavutamiseks lahendusi. K24A3 mootorit paigaldati Honda Accordile aastavahemikus 2003-2007, seega algupäraselt on
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
2. reklaami taju 3. hoiak reklaami edastaja suhtes 4. hoiak reklaamitegevuse kui sellise suhtes 5. meeleolu Loetletud hoiakukomponentide koosmõjus kujunebki hoiak reklaamteate suhtes. Reklaami tunnustena esinevad: · huumor · jõud · sensuaalsus · unikaalsus · isiklik olulisus · irriteerivus Võib ka nii: · meelelahutuslikkus · irriteerivus · tuttavlikkus · empaatia · hämmeldus · informatiivsus · margi kinnistamine Laialdaselt on kasutatud semantilise diferentsiaali meetodil saadud hinnanguskaalasid, mis taanduvad 3 põhifaktorile aktiivsuspassiivsus, potents, positiivsusnegatiivsus. Reklaamitava suhtes hoiaku kujunemise peamine tegur on reklaamitava margi tuntus. Ostukavatsust reguleerib margi tuttavlikkus lihtsamini just madala osalusmääraga reklaamitingimustes. Tarbijate olemasolevaid hoiakuid /suhtumisi toodetesse võiksime
Kui tõlkimisel ebalus vormis, tasub tervik jätta tõlkimata. Algustäht. Võõrkeele nimede puhul tavaks, et algustäht jääb muutmata kui ladinapärase nimega. Kui nimi mõnes muus kirjas, siis rakendada oma reegleid. Kohanimede liigitusi, struktuur. TOPOFORMANDID. Mis on kohanimi? Geograafilise objekti nimi, maapinnal paiknev objekt. Liikuvad rajatised kohanimede alla ei kuulu. Nimi antakse sellele, mis on oluline: asutusüksused (ülemaailne nähtus), omandisuhtega seotud nimed (maade kinnistamine, mis toovad kaasa nimetamise vajaduse), loodusnimed (põhjus see, et mõnd kohta käsitletakse orientiirina. Liigutakse maastikul, põhjus, miks nimi pannakse). Eestis olemas kohanime kogu, Eestis kogutud 0,5 mln nime, võiks olla kuni 1,5 mln palju maa-alalisi ja ajalisi lünki. Soomes 2 2,5 mln. Soomes arvutusi selle kohta, palju nimesid tiheduse järgi on 3-4 nime ruutkilomeetri kohta. Nimetihedus sõltub sellest, milline on maastik ja rahvastik, kes seal elab. Kaks piirkonda,
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
reisimisvõimalusi, kuidas see aga on mu identiteeti kujundanud, seda on küll raske seletada. Minu elu võiks lihtsustatult pidada üheks teoseks, millest suur osa kuulub köitesse ,,Eesti". Sedavõrd kui ma üldse suudan tuvastada endal mingit teadvust, on vaimne ainulaadsus minu elu peaaegu ainus konstant. Eesti on lihtsalt osa sellest, nagu inglise-prantsuse valgustusajastu filosoofia. Seega on Eesti ja iseseisvuse taastamine ning kinnistamine intellektuaalne projekt, mis ei tähenda, et selline määratlus alavääristab teemat, pigem vastupidi. Olgu see eesti kirjanduse õpetamine või tõlkimine, ENSV rahvuspoliitika analüüsimine ja artiklite kirjutamine Vaba Euroopa Uurimisinstituudis, RVE eestikeelsete saadete juhtimine või diplomaatiline töö: see on mulle huvitav, huvitavam kui miski muu ja seepärast ma sellega tegelengi." Lk 22 Hinnang president Ilvesele ajalehtedes
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
oma erinevate kujunduselementidega kodeeritud ärritusi, mis potentsiaalsete ostjate poolt vastu võetakse. Viimane ei valmista reeglina raskusi, sest kodeerimine toetub juba tuttavatele ja/või assotsiatsioonivõimelistele elementidele. Seejuures on kujunduslikel elementidel kolmekordne eelis: 1) identifitseerimine ja individualiseerimine; 2) külgetõmbavus; 3) vastava kaubandusettevõtte imidzi kujundamine ja kinnistamine. Samas võivad kujunduselemendid erinevalt toimida kõrvetada ja ligi meelitada, aga ka eraldada ja eemale tõugata kindlaid või soovitud ostjasegmente. Kriitiliselt tuleb hinnata ruumijaotuse ja kujundamise strateegiate kasutamist, kui mõned välised ja sisesed kujunduselemendid ei vasta kaubandusettevõtte potentsiaalile; kui need ei harmoneeru või kui rakendatakse eksitavaid või kaubandusvõõraid elemente.
Väärtuste seos omadustega, kedagi ei tohi diskrimineerida Grupitöö telos on õppimine ehk iseendale ja teistele teema selgekstegemine Grupitöö Grupitöö kannab nii õppimis- kui õpetamisfunktsiooni. Õpetamisfunktsioon kannab endas ka meetodit. Grupitöö peab sisaldama: 1. Fakte - peamiste filosoofide seisukohtade kokkuvõtet. 2. Meetodit - vähemalt 2 õiguslikku või ühiskondlikku probleemi, mis on lahendatud valitud filosoofia seisukohtade järgi (s.o teooria kinnistamine läbi näidete) Paradigmaatiline murrang Paradigma on maailmavaade, mingi väärtus/veendumus ühiskonnas, suur idee PARADIGMAATILINE MURRANG leiab aset, kui: Veendumuse või väärtuse murdumine Tehnomajanduses peegeldumine Poliitikas muudatud Kas eesti või lääne ühiskonnale on omane mõni neist? Ntks meeste ja naiste rollid ja võrdõiguslikkus; vanad rollid on ajatanud ennast; muutub see et meeste ja naiste rollid segunevad, 1) majandus ja elu areng
4) muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Kinnistusosakonda saabunud kinnistamisavaldus registreeritakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas (§ 46): 1) on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile; 2) kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. kinnistamiseks pädev isik teeb kolme kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse. Avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast. Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada. § 48. Kandemääruse sisu Kandemääruses peab sisalduma: 1) määruse tegemise aeg ja koht;
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
teadlikku mõtlemisevõimet. III ETAPP Uute meetodite ja töövahendite arendamine Kui käesolevat tegevust on uuritud, on samalajal arendatud uusi töövahendeid ja uusi töömudeleid. IV ETAPP Uute vahendite ja mõtete kohandamine praktikasse Tõenäoliselt märgatakse puudusi planeerimisel. Koostöös täpsustatakse ja parandatakse puudused. Mõnda planeeritud asja ei saa ellu viia, mõnda valdkonda lisatakse uusi tegureid. V ETAPP Uue tegevuse kinnistamine Esmalt tuleb uut tegevust harjutada. Arvestada tuleb sellega, et areng ei saa kunagi olla “lõplik”. Muutusprotsess Töö laabub probleemideta seni kui tuleb muutusi töö eesmärkides või töö sooritamises. Muutusteprotsessis töötegija muutub ebakindlaks, esmalt tekivad kõhklused ja kartus. Tuleks uurida millest on tekkinud probleemid. Vajadus omandada uusi teamisi innustab uut juurde õppima. Uue õppimisel saab võrrelda ja selgitada oma eelnevaid
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. R. Gagne õppeühiku mudel. Defineerib õppetundi õppeühikuna ja õppetöö põhifaase, mis tuleb läbida iga teema õpetamisel. Õppetunni põhietapid 1. Tähelepanu haaramine 2. eesmärgid õpil. motiveerimine 3. varem õpitu meelde tuletus 4. uue mater. õppimine 5. õppimise suunamine 6. õpitu kontrollimine 7. tagasiside kindlust. 8. õpilasele hinnangu andmine 9. kinnistamine ja üldistamine. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormid. Õppemeetod-tegevusviis õppe- ja kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite kasutamise edukus oleneb nii õpilaste kui ka õpetaja eripärast, samuti õpetamise kontekstist. Madala sotsiaalse staatusega kodudest pärit lapsed väärtustavad õppimist vähem, heituvad kergesti ebaõnnestumiste korral.
1. Taastamine ja parandamine 2. Positiivne praktika (kohase käitumise kordamine) Pingi sisse kraabitud nimi juhendad õpilast nii, et annad talle pahtli ja labida, ja siis ta pahteldab kinni selle, lakib ja värvib üle. Sina ainult juhendad! Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning täiustama nind teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine. 10. Mudeli järgi õppimine Millistel tingimustel õpitakse mudeli järgi: kohatut, agressiivset käitumist, kui ka kohast käitumist. Saab õpetada ka täiesti uusi käitumismustreid, oskusi, mis tal pole käitumisrepertuaaris. Milline mudel töötab Mudeli karakteristikud: vanuselt, soolt, staatuselt, prestiiz, lihtne vs keeruline käitumine. Vaatleja: madal enesehinnang, madal eneseusk, kinnitus mudeldamise eest.
Eriti väärtuslik on järglaste fenotüübiline väärtus, mis kajastab tänu pärilikkusele ka eellaste genotüübiväärtust. 4. valiku eesmärgi järgi: stabiliseeriv, lõhestav ja suunav valik. 4.1.Stabiliseeriva valiku korral ei anta äärmuslikele (+ või -) fenotüübiväärtustega loomadel võimalust sigida. Aretusrühma valitakse need loomad, kelle fenotüübiväärtus on lähemal populatsiooni keskmisele ( x ) fenotüübiväärtusele. stabiliseeriva valiku eesmärk on mingi tunnuse kinnistamine populatsioonis. 4.2.Lõhestav valik on vastupidine stabiliseerivale valikule. Selle valikumeetodi korral jäetakse aretusrühma äärmuslike fenotüübiväärtustega loomad. 4.3. Suunav valik. Suunav valik on enamkasutatav valikumeetod. Suunava valiku korral jäetakse aretusrühma äärmuslike fenotüübiväärtustega loomad. Valikusuund sõltub sellest, millise äärmusega on tegemist (+ või -). Selle valikumeetodi korral on tunnuse keskmine
tegevust verbaliseerida, s.t. kommenteerida tegevuse käigus ja kirjeldada pärast seda. Seega kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni puudulikkuse korral on mingi oskuse omandamise etapid järgmised: Õppimine kaastegevuse ja/või imiteerimise teel (toimingut verbaliseerib pedagoog). Praktiline harjutamine, kasutades näitvahendeid, skeeme, sümboleid, näidist jne. Sellele kaasneb pidev kinnistamine õige-vale põhimõttel. Verbaliseerimine jaotub pedagoogi ja lapse vahel. Praktiline harjutamine, kus tegevust ja tulemust püütakse verbaliseerida. Selleks kasutatakse küsimusi, valiklauseid, lünklauseid jne. Kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni allfunktsioonid: Abi taotlemine. Partneri või partnerite (väikese rühma) tegevuse planeerimine ja reguleerimine, instruktsioonide täitmine ja instruktsioonide (korralduste, palvete jne
järglaskond ühesuguse fenotüübiga kõrgekasvuline. Ainult genotüübi dd korral avaldub kääbuskasv. Seega on iseviljastumise teel saadud järgmine generatsioon F2 kas kõrgekasvuline või kääbuskasvuline lahknemissuhtega 3:1. Alleelide segregeerumise bioloogiliseks aluseks on homoloogiliste kromosoomide paardumine ja sellele järgnev lahknemine tütarrakkudesse meioosiprotsessis. 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele. 71.Heteroos ja selle tüübid,heteroosi kinnistamine ???? heteroos -- e. hübriidjõud , nähtus, mis väljendub hübriidide (ristandite) suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms. Heteroos ilmneb tavaliselt sama liigi inbriidsete liinide, vähemal määral tõugude või sortide ristamisel, aga mõnikord ka (sama perekonna) eri liikide hübriidimisel saadud indiviidide juures. Viimasel juhul ilmneb heteroos enamasti osaliselt: mõni omadus (taval. kasvukiirus, vastupidavus jms
jutustavaid aineid), õppida süstemaatiliselt grammatika põhitõdesid ja omandada metakeeleline baassõnavara, kasutada hargnenud verbaalseid instruktsioone, õppida konspekteerimist (märkmete tegemist). Emakeeles õpitav realiseeritakse seejärel teistes ainetes, k.a. tööõpetuses. Ka teisel kooliastmel on õpitegevuses esikohal praktiline harjutamine, mille ülesandeks on teadmiste-oskuste omandamine ja kinnistamine. Suureneb aga harjutamise iseseisvus: kasutusel on üldistatud korraldused, kirjalikud instruktsioonid, väheneb üleklassitöö maht. Harjutatakse ka kirjalikku tekstiloomet, mille põhiline eesmärk on avaldada tagasimõju suulisele kõnele. Oluliselt väheneb kaemuslik- kujundilise näitlikkuse osatähtsus emakeeletundides. Peamiselt kasutatakse skeeme, tabeleid, keelenäidiseid. Ülddidaktilised põhimõtted: Põhikooli Riiklik ÕK §5 (4)
Selleks võib kasutada erinevaid teid: · treener ise tutvustab uut materjali ja uute tegevuste omandamise võimalusi ja teid, · probleemi püstitamise abil ergutab treener õpilasi tunnetuslike ja spordiülesannete lahendamisele, · organiseerib õpilaste iseseisva tunnetusliku tegevuse. 4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine. Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esitamise loo- gilisest plaanist. Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmised lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni. Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutami- se (kordamise) käigus. 5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine
kriitikuid, kes näitavad kätte ideede nõrgad kohad. 11.2. Muutmiskäik Joonis 62. Muutmiskäik (Üksvärav, 2004) Muutuste läbiviimise protsess koosneb neljast üksteisele järgnevast sammust (Alas, 2004): muutuste hädavajalikkuse tunnetamine ja tulevikuvisiooni loomine; muutuste ees seisvate takistuste kindlakstegemine ja ületamine; muutuste elluviimine; toimunud muutustele hinnangu andmine ja positiivsete muutuste kinnistamine. Et muutmiskava oleks edukas ja tagaks soovitud tulemused, peavad inimesed aru saama muutmise vajadusest ja kaasa lööma kõikides järkudes ning tippjuhid peavad olema seotud tehtavaga ning järjekindlalt suhtlema asjaosalistega. 97 11.3. Muutustele vastuseis Kuna esinevad nii muutusi toetavad kui takistavad jõud, kohtavad muutused tihti vastuseisu (Alas, 2004). Joonis 63. Muutusele vastuseisu põhjused (Üksvärav, 2004)
Kuna enamus inimesi on multimodaalsed (eelistavad võrdselt kahte või enamat tajuviisi) siis on multimeediumis illustratsioonide loomine hädavajalik. 2.3.2 Õpiprotsessi osad Õpiprotsess koosneb järgmistest osadest: 1. tähelepanu köitmine; 2. õpieesmärkide teadvustamine; 3. varemõpitu meeldetuletamine; 4. uue osa esitamine; 5. iseseisev või rühmatöö; 6. õpitu rakendamine; 7. hindamine; 8. tagasiside; 9. õpitu kinnistamine ja rakendamine teises kontekstis. (Laanpere, M. 2002) 40 Paljud eelpool loetletud osad ei leia elektroonilises konspektis rakendust. Näiteks on võimatu kontrollida lugeja tähelepanu köidetust ja õpitu rakendamist. Mõned osad on siiski teostatavad. Iga peatüki kõrval avaneb menüü, mis kirjeldab teema asukohta projektijuhtimise valdkonnas.
Winterhoff (2010). Viieaastane laps, kes aitab lauda katta, ei tee seda mitte selleks, et saaks sööma hakata, vaid vanemate rõõmuks. Niisamuti õpib ta koolis esialgu õpetaja jaoks, mitte eluks. On tähtis, et täiskasvanud, eriti lapsevanemad, peegeldaksid lastele oma emotsioone, näitaksid lapse käitumisele selgelt nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Kiitus on nii tasu hea teo eest kui ka positiivne kinnistamine. Mäluseosed kujunevad tugevaks just siis, kui kinnistajaks on midagi meeldivat. Rõõmus meeleolu seostub teoga, mille eest kiideti. Laste jaoks on väga tähtis teada, et nende jõupingutusi märgatakse - just seepärast ärge unustage seda neile öelda, manitseb Richard Templar (2009) oma raamatus "Lapsevanema mängureeglid". Kinnistamine See fikseerib kindla käitumisviisi eelistuse. Kinnistamise ärajäämisel hakkavad positiivsed ehk tasu taotlevad reaktsioonid kustuma
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Pigem kasutatakse juhtimisstiili mõistet isegi siis kui juhtimisstiil on pigem eestvedamisele suunatud. Tabel 6. W.Ouchi Z-teooria (Türk 2001:56) Eestvedamisstiil Funktsioon Jaapani firmas Z-tüüpi firmas USA firmas 19 Töötajate Pikaajaline, Töötajate Lühiajaline, kinnistamine võimalusel hoidmine firmale ärivajadustel firmas eluaegne rasketel aegadel vallandamine Töötajatesse Töö ja perekonna Ühekülgne Läbi kogu elu suhtumine alusel tööalane Töötajate Pikaajaline, Eelkõige koostöö Lühiajaline,
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
t. kumbki lepingupool tasub 2430.80 krooni. Käesoleva lepingu alusel uue omaniku kinnistusraamatusse sissekandmise eest tuleb tasuda riigilõivu 3400 krooni (Riigilõivuseaduse paragrahv 49; 51 lg 1) ja servituudi sissekandmise eest 100 krooni (Riigilõivuseaduse paragrahv 205 lg.2), kokku 3500 krooni. Riigilõivu tasuvad lepingupooled võrdsetes osades. Notar on lepingupoolte esindajatele selgitanud, et kuna kinnistamine toimub alles pärast riigilõivu tasumist, edastab ta ühe eksemplari käesolevast lepingust Tallinna Linnakohtu Kinnistusametile siis, kui notarile on esitatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lepingu tekst on lepingupoolte esindajatele notari poolt enne allakirjutamist ette loetud, vastab poolte tahtele ning on osalejate poolt alla kirjutatud notari juuresolekul. 142 AS Mänd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
