kitsendused näiteks sättestavad mil määral võib iga teine isik omaniku maatükil või metsas viibida, veekogust kala püüda, metsas seeni või marju korjata jne. Kinnisomandiga seotud küsimused tekivad näiteks kinnisvara soetamisel, naabriga vaidlusel ning isegi metsas erateele sattudes. Siin kohal tasub otsida vastuseid kinnisomandi kitsendustest. Riik on seadnud kinnisomandile teatud kitsendused ning piiranud selle ulatust. 3 1. KINNISOMAND Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisomand on kinnisasja kuulumine kindlale isikule seaduslikul alusel. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandega. Vallasajade juures on omandi ulatus ja piirid määratud ajsa suuruse ja olemusega. Kinnisasjade juures on olukord teistsugune. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad ja seetõttu ei ole nende piirid looduse poolt määratud. Vältimatud on ka kinnisasjade omavahelised mõjutused. Õiguskorra
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Koostaja: Mai Schults Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD .....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1. KINNISOMAND.....................................................................................................................4 1.1. Kinnisasi ..........................................................................................................................4 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ............................................................................4 1.3. Kinnisomandi ulatus .......................................................................
loobuda. Omaniku tahte vastaselt, kui asi hävib või muutub peremehetuks. ( kodustatud metsloom jookseb ära ) 2) Lõppemine omandi üleminekuga teisele isikule. asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise teel Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine teine isik Vallasomandi lõppemine Lõpeb ka: ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1) ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4) kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107) Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis
valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta) Kinnistusraamat kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist Omandi esemeks iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla: · vallasomand · kinnisomand · ühine omand võib kuuluda mitmele isikule ühel ajal; on kaasomand, kus seaduses ei ole sätestatud teisiti · kaasomand on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; võib oma mõttelise osa pärandada, müüa, pantida jne(seaduse järgi) !!
Tähele tuleb panna , et seadus sätestab selle, et asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele. Asi võib tsiviilkäibes olla: - tervikuna - reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud - mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana. 28. Mis on kinnisomand? Kinnisomand on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand te...
· Eeltoodut ei rakendata, kui sissekantavate õiguste vahel pole järjekohasuhet või puudutatud isikute poolt on kannete tegemise järjekohad määratud. · Kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see märgitakse ka vastavatesse kannetesse. 24. Kinnisomandi mõiste · Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. · Üldiselt kohaldatakse omandi kohta kehtivaid sätteid, kuid järgnevalt on käsitletud erinevusi omandi üldsätetest. · Kinnisomandiõiguse eesmärgiks on kehtestada kinnisomandi sisu ja piiritlemise ning omandikitsenduste regulatsioon. · Kinnisomandi ese on maatükk (mille piirideks on maatüki moodustava ühe või mitme
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus.Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule.Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis. Kinnisomandi kitsendused- nt Füüsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tähistatud või
ei saa ennast vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega; · kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega ning neile saab tehinguid tehes toetuda; · kanded kinnistu kohta tehakse avalduste kinnistuspäevikusse märkimise järjekorras; · kinnistusraamatusse kantud õigusi saab muuta üksnes selle õiguse omaniku avaldusel või nõusolekul või kohtumenetluse kaudu. 3.2. Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele. 3.2.1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib: 1) Kinnistusraamatu kandega - (Kinnisasja üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtun...
kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek? 7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik tuvastada reaalosa, iseseisvalt toimetavat majandusüksus on vaja leida, ainult siis saa jagada korteriomanditeks) + Jah
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja piir külgnevate maatükkidega määratakse plaanide ja piirmärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule, mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kalda omanikule. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni, st mere tavalise veepiirini. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks
74. Omandi mõiste ja liigid.. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Liigid: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule ühel ajal. Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3 ja 1/6 majast.
vallata. 16. Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi? Sõltuvalt esemeks olevast asjast Vallasomand - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. ◦ Kinnisomand - Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele. 17. Kuidas liigitatakse ühist omandit sõltuvalt sellest, kas omanike osade suurus on määratletud või ei? Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saa...
seoses mingi kande kadumisega või vastaval kokkuleppel. Kinnisomandi teke: üleandmine (müük, kink jne); omandamine kinnistusraamatu kande igamisega; kinnisasja omandamine igamisega; kinnisomandi hõivamine riigi poolt. Lisaks abieluvara, pärimine, avaliku võimu tegevus. Kinnisomandi üleandmisel, koormamisel, kinnisasjaõiguse sisu muutmisel ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse üleandmisel ja koormamisel on nõutav asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Kinnisasja ulatus: kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Ulatus horisontaalsuunas – piir naabritega. Kinnisomandi kitsendused – seaduse, tehingu või kohtuotsuse alusel tekkinud, piiravad kas omandi kasutust või käsutust, seonduvad maapinna, õhuruumi või maapõuega. Eraõiguslikud kitsendused – piiravad omandiõigust teise eraõigusliku isiku
(4) AÕS 38. Millistel tingimustel võib kasutada kallasrada? Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. §161.(2) AÕS 39. Omanikul on õigus asja ... Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. §68.(1) AÕS 40. Kuidas kinnisomand võib tekkida? Kinnistusraamatu kandega §641 AÕS Kinnistusraamatu kande igamisega §123.(1) AÕS Omandamine igamisega §124.(1) AÕS
Jaguneb 2 liiki: · kaasomand · Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: · üleandmine · hõivamine · Leid leiutasu kuni 1/3 · Peitvara see kuulub isikule, kelle kinnise/vallasasjast vara leiti. Leiutasu on kuni ½ asja väärtusest. Erilise kultuuriväärtusega asi kuulub riigile. · Igamine tekib siis, kui isik valdab heauskselt mingit asja 5 aastat nagu omanik. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine: · Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. (notariaalne) · Riik võib omandada kinnisasja ka hõivamisega. Kinnisomand ulatub maapinnale ja mõningal määral ka õhuruumile ja maapõuele. Kinnisomand ei ulatu ja enamikele maavaradele. (Kuld, nafta ei ole meie oma) Kinnisomandi kitsendus: · Kahjulikud mõjutused · Varisemisohtlik ehitus. · Keelatud süvendamine. · Vaate piiramine. · Servituudid liinid, tee, vesi. Piiratud asja õigusi on veel teisigi. · Reaalkoormatis
...................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................................................5 2.2. Kinnistusraamatusüsteemi tähtsus...........................................................................................6 2.3. Kinnistusraamat ja kinnisomand...............................................................................................7 2.4. Kinnistusraamat ja piiratud asjaõigused...................................................................................8 2.5. Kinnistusraamat ja järjekohtade kord.......................................................................................9 3. Kinnisasjaõiguste seadmine, ülekandmine ja lõpetamine................................................................9 3.1
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
2) Lõppemine omandi üleminekuga teisele isikule. Asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise teel Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine isik omandab tema valdusest välja läinud asja leidmise, töötlemise, üleandmise või igamise teel. Lõpeb ka: ● ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1) ● ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4) ● kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107) KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
Seda on kahte liiki: Kaasomand (osad on kindlaks määratud) Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: Üleandmine Hõivamine Leid leiutasu on kuni 1/3 Peitvara see kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast vara leiti leiutasu kuni ½ vara väärtusest Erilise kultuuriväärtusega asjad kuuluvad riigile Igamine tekib siis, kui isik valdab vallasasja heauskselt 5 aastat järjest KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega, tehing on notariaalne Riik võib kinnisasja ka hõivata. Kinnisomand ulatub maapinnale ning mõningal määral õhuruumile ja maapinnale Tähistatud maal ei tohi viibida ilma omaniku loata Asjaõigusi on mitut liiki: Omand võib ette näha kitsendusi kahjulikud mõjutused, keelatud süvendamine, vaate piiramine Piiratud asjaõigused: o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne)
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H- le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad ol...
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J- lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad ol...
korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. Kinnistusraamat, sellesse kantavad kinnistud Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand või kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand Vallas- ja kinnisomand Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Ühine omand Ühine omand kuulub kahele või enamale isikule, see võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand,
kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1) Vallasasja üleandmine 2) Peremehetu vallasasja hõivamine 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) Peitvara omandamine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) Igamine isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik 7) Loodusvilja omandamine 24. KINNISOMAND ... tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega, ehk kinnistamisega, kusjuures tehing, millega omandatakse või võõrandatakse kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Hõivamisega võib omandada vaid riik kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi valduses.
- missugused õigused on isikutel asjade suhtes? kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? või mille omanik enne valduse algust on surnud, võib valdaja nõuda Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuks. seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. kinnisasja täieliku hävimisega. Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste Kiinisasi maatükk koos selle oluliste osadega isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga ...
seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 1. kaasomand: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 2. ühisomand: kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks. Seda reguleerib võlaõigusseadus. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 10. Maaomandi kolmemõõtmelisuse olemus ja sellest tulenevad kohustused omanikule Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seaduse või teiste omamine õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omamine ei ole seadusega keelatud. Omandiõiguse tunnistamiseks piisab, et omanik tõendab, et omandus on tekkinud õiguslikel alustel. Eksisteerivad vallas- ja kinnisomand, vastavalt asjale, millest omand koosneb. Omand võib olla: 1. kaasomand: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 2. ühisomand: kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Ühine omand on kaasomand, kui pole tõestatud teisiti. Kaasomandi osad ühises asjas on võrdsed, kui pole seaduse või lepinguga teisiti sätestatud
kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast keskkonnast, ei sõltu omaniku tegevusest jne, ainulaadsus- pole kaht sarnast krunti, hävimatus- maad ei saa hävitada.. maa väärtust saab, kolmemõõtmelisus- maapõu, õhuruum.Kindlasti mõjutavad veel ka pinnasetüüp, kandevõime, niiskusetase, kuju, suurus, infrastruktuuride olemasolu jne. 7. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja sellest tulenevad põhilised kohustused omanikule. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Omanik ei tohi kuitagi reostada ega segada tegevust mis toimub maaomandi kohal või selle all. 8. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise
sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kui plaaneeritakse ehitist tuleb vaatata, et ehitis ei segaks ega reostaks maapinda mis asub maapinna all või üleval, mis ulatub üle tema otstarbe. 9. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitustööde korraldamisel tuleb vaadata, et ei reostataks pinda mis on omanikul vöi sellest all või ülal.
seotud asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o ...on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana – osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana – osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o …on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Omand on tegelik õiguslik võim asja üle. Omand koosneb kolmest osast, ˇ omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning tal on õigus nõuda kõigilt teistelt isikutelt hüvitist nende õiguste ära võtmisel. Eksisteerivad vallas- ja kinnisomand, vastavalt asjale, millest omand koosneb. Omand võib olla: • Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand • Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritava...
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
kinnisomand ulatub ka sellele asjale. AÕS § 107 Seadus ei reguleeri lihtsat omandist loobumist, see tuleb tuletada vallasomandi tekkimisest. Kui vallasomandi tekkimiseks on vaja omandi ülemineku kokkulepet ja asja üleandmist koos sellega kaasneva valduse ülekandmisega omandajale AÕS § 92 1g 1, siis lõppemine tuleb seostada valdusest loobumisega. ( kokkulepet asendab omaniku ühepoolne vaikimisi tehtud loobumisavaldus. VII Kinnisomand Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisomandi sisu ja kitsenduste kohta kehtib põhimõtteliselt kõik see, mis kehtib omandi kohta tervikuna. Kuid kinnisomandil on ka rida erisusi, mis tulenevad ühelt poolt sellest, et maa ei ole vabalt suurendatav, teiselt poolt aga üldsuse huvist maa kasutamise suhtes, mis on palju suurem ja intensiivsem kui huvi vallasasjade suhtes. Vallasasjade juures on omandi ulatus ja piirid määratud asja suuruse ja olemusega. Kinnisasjade
22. Esindamine. 23. Tähtaeg ja tähtpäev. 24. Asjaõigusseadus. 25. Asjad. 26. Valdus. Tegelik võim asja üle, õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte. 27. Omand. Isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 28. Vallasomand ja kinnisomand. 29. Äriseadustik. äriseadustik (ÄS) – reguleerib äriühingutega (va tulundusühistu) seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kohta; 30. Üldosa. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
Kinnisasja omandamine igamisega. Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kinnisomandi lõppemine. Kinnisomand lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja täielikul hävimisel lõpevad seda koormanud asjaõigused. Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda. Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kinnisasi, millest on loobutud, läheb riigi omandisse. Omandi üleminek kantakse kinnistusraamatusse. KINNISOMANDI ULATUS
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
· riiklik akt Kinnisomandi ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. See ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule, mitme kinnisasjaga piirnemise puhul kuulub igale kaldaomanikule teatud osa. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. Naabrusõigused Eraõiguslik kinnisomandi kitsenduste liik ja ta kaitseb vastastikku või ühes suunas lähestikku paiknevate kinnisasjade igakordsete omanike huve. See naabrus ei tähenda vahetut külgnevust ilmtingimata, eeldab niisugust lähedust, et vahetu mõju on seostavad. Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra,
1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks
Pärandvara vastu mitte võttes tulevad päranduse saaja asemele alanejad sugulased. 21.Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine: valdus tegelik võim asja üle, otsene ja kaudne valdus. Otsene- isik, kelle käes parajasti asi on; valdaja ja valduse teenija; õiguspärane ja õiguspäratu; täis- ja osavaldus; omavolita ja omavolil valdus; heauskne ja pahauskne; ainu ja kaasvaldus. 22.Omandi mõiste ja liigid: omand õiguslik võim asja üle: kinnisomand ja vallasomand. 23.Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena: üleandmine- võõrandaja annab asja valduse üle omandajale, eeldatakse: 1. polte olemasolu; 2. kokkulepet asja üleandmise kohta; 3. faktiline kätte toimetamine- valduse üleandmine. Asjaõiguslik leping valduse ülemineku kohta. Võlaõiguslik leping- ostu-müügi leping; teatud üleandmised regist registrites; Hõivamine ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
