määratakse sundvalitsemisele. Valitseja määratakse kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel. Kui kohus ei määra valitsejat, jääb sundvalitsemisele kuuluv kinnisasi võlgniku valdusse. Valitsejaks ei või määrata sissenõudjat ega kohtutäiturit, samuti kohtutäituri sugulast ega hõimlast. Sissenõudja sugulane või hõimlane võib valitseja olla üksnes võlgniku ja sissenõudja kirjalikul nõusolekul. Kinnisasja sundvalitsemine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sissenõudja nõue ei ole väga suur, on perioodilise iseloomuga ja kinnisasjalt on võimalik saada vilja. - Kui on määratud sundvalitseja siis selle kohta tehakse märge kinnistusraamatusse. Valitseja ülesanded Valitseja ülesandeks on võlgniku kinnisasja seisukorra säilitamine ja korrapärane majandamine kas kuni enampakkumiseni või kuni nõude rahuldamiseni kinnisasjalt saadud viljade arvelt
teatada politseisse, kui asja väärtus ületab 50 eurot), 4)peitvara omandamine (vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud; peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), 5)vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine (keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale), 6)igamine ja loodusvilja omandamine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.Kinnisasja
võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus. Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude, veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Põhimõtteliselt antakse kasutusvalduse lepinguga oma asju kellelegi kasutada. Näiteks üüri- või rendilepingud on kasutusvalduse lepingud. Korteri omanik annab oma korteri kellelegi kindlatel kokkulepitud alustel kasutada. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 28
Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise.
A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m2. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei ole sellega nõus, et A kinnisasja omale saab ja tahab, et kinnisasi hakkaks tervikuna kuuluma B-le. B on nõus kinnisasja eest maksma 100 000 eurot. Mida peavad A ja B nõudma, et saada oma tahtmist ja kui palju raha saavad nad hüvitisena nõuda? Hüpotees: Kas A saab esitada kaasomandi lõpetamist B vastu AÕS § 77 alusel ? Kui palju peab maksma raha ? Eeldused: 1. Kaasomand (+) 2. kokkulepet ei ole ? (+) 3. Nõue ? (+)
tõestab pärimistunnistuse ning teeb selle kohta kande pärimisregistrisse. Kõigil on õigus pärimisregistrist teada saada, kes on surnud isiku pärijad. Pärimistunnistus on tõend selle kohta, kes on surnud isiku pärijad ja nende pärandiosa suurus. Pärimistunnistusele ei märgita pärandvara koosseisu. 2. Notari tegevus kinnisvaratehingute juures Tehinguid kinnisasjadega tehakse üldjuhul notari juures. Tehing kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingu tõestamisel peab notar tehinguosalisi nõustama, selgitama välja olulised asjaolud ning koostama dokumendiprojektid. Notar esindab tehinguosalisi kinnistusraamatut pidavas kohtus, esitades kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale. Võib kokku leppida, et ostu- või laenusumma makstakse notari
· Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid. ·asjad: vallasasjad, kinnisasjad Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. ·õigused: absoluutsed, relatiivsed 2. asjade kogumid, varandus Vallasasjad Asendatavad määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest. Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud. Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
(10) Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab erametsakeskuse nõukogu, võttes arvesse käesoleva seadusega sätestatut. Nimetatud kord määrab toetuse saamiseks taotluse esitamise tähtpäeva, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise tähtajad ning korra. Kord avalikustatakse erametsakeskuse veebilehel. (11) Toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud riigi kasuks kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Toetuse andmise alused on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse alategevused, abikõlblikud kulud ja toetuse määr. (12) Keskkonnaminister kehtestab igal eelarveaastal määrusega metsamajandamiskava koostamise toetuse määra, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 toodud maksimummäära.
6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega. Tähtaeg - mitte rohkem kui 99 aastaks. Tähtaega on võimalik pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks ning selle pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. Ehitise äravedamine, ehitise jätmine kinnisasja omanikule tasu eest, kahju tekitamine hoonestajale. 7. Kinnispant (hüpoteek) mõiste. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Omanikuhüpoteek - hüpoteegi seadmine kinnisasja omanikuenda kasuks. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega. 8. Ehitise reaalosa ja mõttelise osa mõiste.
heakskiitmine ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. See tähendab, et kui kohustuslikku vorminõuet ei ole, võib võlausaldaja nõusolek või heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. *18 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis (VÕS § 33 lg 2). Käibes enim probleeme on põhjustanud kinnisasja võõrandamise eellepingud, mille puhul on praktikas väga sageli jäetud notariaalse tõestamise nõue järgimata ning piirdutud üksnes lihtkirjaliku lepingu (mida on nimetatud ka läbirääkimiste protokolliks, broneerimislepinguks vms) sõlmimisega. Küsimuses, kas ja millal on võimalik eel- või broneerimislepingu kehtivalt sõlmida muus kui notariaalselt tõestatud vormis, on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui broneerimisleping sisaldab siduvat
teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5 äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad.
asjad. 16. Mis on asja oluliseks osaks ning mille poolest see erineb mitteolulisest ja näilisest osast? Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19
ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4)
ESEMED Eseme mõiste. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasja osad. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD 4 Tehingu mõiste
kogu Eestis. Suurimat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomanditehingute arv suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra. Võrreldes 2006. aastaga vähenes hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv üle poole. Ostu- müügitehingute koguväärtus kasvas aastaga 6%. Samal ajal oli tehingu keskmine väärtus 2010. aastal 38 857 eurot ehk kümnendiku võrra väiksem kui 2009. aastal ja poole väiksem kui kinnisvaratehingute kõrgajal 2006. aastal. Hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus vähenes aastaga ligi neljandiku ja hoonestatud kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi kümnendiku võrra. Korteriomandi ja eluhoonetega kinnisasja ostu-müügitehingute keskmine väärtus aastaga ei muutunud. Kõige enam ehk 42% vähenes ostu-müügitehingute keskmine väärtus Kesk-Eestis, peamiselt mitteeluhoonetega kinnisasja tehingute keskmise väärtuse 75% languse tõttu. Samal ajal
objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Kehaliste esemetena võib käsitleda kõiki esemeid, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad (tahked, vedelad, gaasilised). Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Piiratud asjaõigused - servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus
13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala väljakujunenud või kujundavate looduslike või poollooduslike koosluste säilitamiseks 14. Kuidas jagunevad veekogud? Seisuveekogud ja vooluveekogud; piiriveekogud ja siseveekogud. Avalikud veekogud ja eraveekogud. 15. Millised veekogud ei ole avalikult kasutatavad? Avalikult kasutatav ei ole: seisuveekogu (järv, tiik, veehoidla), mis asub vaid ühele eraõiguslikule isikule kuuluva kinnisasja piires ja on väljaavooluta; samuti seisuveekogu, mis asub küll mitmeleeraõiguslikule isikule kuuluva kinnistu piires, kuid mille pindala on väiksem kui viis hektarit. Ka mitme eraõigusliku isiku kinnisasja piires asuv vooluveekogu (jõgi, oja), mille valgala onväiksem kui 25 km2 ning sellel asuv paisjärv ei ole avalikult kasutatavad. 16. Mis on kallasrada ja tema laiused? Kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutuseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laius on
tingimustel asi rahaks teha. Omandamisõigusteks, mis annavad isikule teatud tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS Kasutamisõigus jaguneb: Kasutusvaldus Isiklik kasutusõigus Hoonestusõigus Realiseerimisõigus jaguneb: Pandiõigus Reaalkoormatis Omandamsõigus jaguneb: Ostueesõigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Kasutusvaldus- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. • Pandiõigus- isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. • Ostueesõigus- Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. NÄIDE • Küsimus: Kas elukaaslasel on võimalik ilma minu nõusolekuta meie mõlema nimel olevat korterit müüa? Korter on minu ja elukaaslase nimel
Kui vallasasi võetakse omanikult salaja või vägivallaga ära, on valdajal õigus tabatud või jälitatud omavolitsejalt see kohe tagasi võtta. Kui taoline asi juhtub kinnisasjaga on valdajal õigus tarvitada omavoli, et isik kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi temalt tagasi võtta. Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku valduses olevale kinnisasjale on valdajal õigus see enesele tagasi võtta. Kui sellega seoses tekkisid kinnisasja omanikul 2 mingisugused kahjud, tuleb vallasasja omanikul need need kinnisasja omanikule hüvitada. Kui valdust mingitel põhjustel ei ole võimalik tagasi saada isikult kes on valdab valdust omavoliliselt, peab see omavolitseja kahju hüvitama või valduse taastama. Kui aga nõudja valdus oli äravõtja või tema eelkäijate suhtes omavoliline ja oli
rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale; Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee Kohalik tee on valla-või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav ,jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Eratee Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisajal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal ,juhtudel või erateed kasutada kinnisasja omaniku loata. Metsatee Metsatee on seaduses tähenduses riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed või kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamis korraldav isiku või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Tänav
Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid. Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme tüüpi: 1) Need mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks. 2) Need mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja 3) Need mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel.(tagatisõigused) Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb eesti asjaõigus kinnisasja ostueesõigust. Ostu eesõigus toimib selliselt ,et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik. Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada omaniku asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks lukk ja lukuvõti, viiul ja poogen. Vallasasjad ja kinnisasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Kasu ja kulutused. Eseme väärtus. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu
tänaseks arusaamale, et sooviks selle Tiskres asuva suvilamoodi maja ära müüa. Tõnis palub teil selgitada, kas selle müümine tekitab talle mingeid maksukohtusi. Palun selgitage seda Tõnisele. Vastus: Tms § 15, lg 1 (1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja Samas: Tms § 15, lg 5 Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või 2) 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või Ehk saab mitut moodi mitte maksustada seda müüki
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu.
kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? 4. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek? 5. Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek? 7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu
leiti. Omanikule leiutasu, kui leid ära võetaksepooles väärtuses 25) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine, igamine, loodusvili vallasomandi tekkimise alustena Ümbertöötamine materjali segamine ja ühendamine, nt riidetükist tehakse ülikond. Ühendamine: pea- ja kõrvalasi koos. Segamine: mündid, vili. Igamine vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda iganud/vallanud 5 aastat järjest heauskselt. Katkeb, kui keegi esitab nõude. Kinnisasja puhul 30 aastat. Loodusvili kuulub reeglina asja omanikule. Nt õunad õunapuul. 26) Kinnisomandi ulatus Horisontaalselt piiritletud maatükk, piiri nihutada ei või enda alagatusel. Vertikaalselt vaadeldav sambana üles- ja allapoole maapinda. Mõõtude puhul tuleb lähtuda kinnisasja omaniku huvist. Maavaradele üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile (nt põhjavesi, ravimuda, paekivi, põlevkivi)
müümist lauanõude kvaliteeti kontrollida) Järeldus: Reinhold peab hüvitama Maidule lepingu rikkusmisest tulnud kahju VÕS § 115 lg 1 või võib Mait lepingust taganeda VÕS § 116 või võib Mait küsida Reinholdilt hinna alandust VÕS § 112 alusel 2. Kaasus „Lepingueelsete läbirääkimiste protokoll“ Ants (ostja) ja Peeter (müüja) pidasid 5. septembril läbirääkimisi Rakveres Andrekse teel asuva kinnisasja võõrandamiseks. Läbirääkimised toimusid Tallinnas ning sellest võttis osa ka maakler Juhan (maakler). Ostja, müüja ja maakler allkirjastasid läbirääkimiste lõpus kokkuleppe pealkirjaga „Lepingueelsete läbirääkimiste protokoll“ (protokoll; vt eraldi fail). Ostja ja müüja leppisid protokollis mh kokku lepingu sõlmimise ettevalmistamise tasus 3000 eurot. Selle tasu tagastamisest võis müüja keelduda, kui pooled ei sõlmi müügilepingut. Samuti lubas müüja
ülejäänud asjad on asendamatud Äratarvitatav vallasasi – otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks Asi ja selle olulised osad ei saa olla ei isikute omandis Kinnisasja olulised osad – püsivalt ühendatud asjad, nt ehitised, kasvav mets, taimed, koristamata vili Asja mõtteline osa – tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; asja reaalselt ei jagata Asja reaalosa – see on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud
Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel, ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
osad ja maaga seonduvad asjaõigused. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohutused [1]. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus [2]. 1.2. Kinnisvara liigitus „Elamumaa – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa.“ „Ärimaa – ärilisel eesmärgil kasutatav maa
sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1 tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2 vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3 vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud. Eeldus nr 2 kontroll Terastalad ühendati ehitisega. Omakorda ehitis, mis on maatükiga püsivalt ühendatud, on kinnisasja oluline osa. Seega terastalad ühendati kinnisasjaga ning sellega on eeldus nr 2 täidetud. Eeldus nr 3 kontroll Selleks, et kindlaks teha, kas terastalad muutusid kinnisasja oluliseks osaks peame abinormina kasutama TsÜS § 54 ja 55
Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1 – tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2 – vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3 – vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud. Eeldus nr 2 kontroll Terastalad ühendati ehitisega. Omakorda ehitis, mis on maatükiga püsivalt ühendatud, on kinnisasja oluline osa. Seega terastalad ühendati kinnisasjaga ning sellega on eeldus nr 2 täidetud. Eeldus nr 3 kontroll Selleks, et kindlaks teha, kas terastalad muutusid kinnisasja oluliseks osaks peame abinormina kasutama TsÜS § 54 ja 55
Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel, ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
· kommertspant ettevõttele kuuluva vallasvara pantimine. Registreeritakse ning tehakse märge äriregistrisse. Registerpani järgi võib pantida patenti, kaubamärki, tööstusnäidist, kasulikku mudelit ja muud registreeritud intellektuaalse omandi vormi. 36. Mis on kinnispant? Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus. Kinnispant ehk hüpoteek rakendub kinnisasjale selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek kehtib kande tegemisega kinnisraamatusse. Kinnisasja omanik võib kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. 37. Hüpoteegi mõiste ja olemus (osahüpoteek ja ühishüpoteek). - Hüpoteek on kinnisasja pant, mida seatakse kinnisasja omaniku poolt võetava laenu tagamiseks. Isikul, kelle kasuks
5. kohustuste täitmiselt sundimine 6. muul seaduses sätestatud viisil Tsiviilõigusi kaitstakse kohtus või vahekohtus vastaja hageja nõudel, milles esitatakse oma nõuded teisele suhte subjektile. Nõuet võib esitada peale nõude tekkimist üldiselt 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses teisiti sätestatud. Aegumistähtaega ei või poolte kokkuleppel muuta. Aegumist ei kohaldata: 1. kinnisraamatusse kantud asjaõigusest tulenevatele nõudele 2. kinnisasja piiride kindlakstegemise nõudele 3. vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise suhtes 4. perekonnaseisusuhetest tulenevale nõudele, kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti. Aegumist võidakse mitte kohaldada ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Aegumistähtaja kulg algab päevast millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguserikkumisest. Teatud juhtudel võib aegumine peatuda või katkeda ehk alata otsast peale. Aegumise tähtaeg peatub, kui: 1
Mis on peamine erinevus maaõiguse ja keskkonnaõiguse vahel? Keskkonnaõigus on spetsiifiline õigusharu, millega puutuvad kokku ettevõtjad, kelle tegevus puutub kokku keskkonnakasutusega – näiteks kasvava metsa uuendusraie, maavaravaru kaevandamine, veevõtt, kalapüük jne. Samuti juhul, kui on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega. Miks on maa eestlastele nii tähtis? Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulised osad on maatükiga püsivalt ühendatud. Nt mets, ehitised, koristamata vili ja muud taimed. Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja päraldis? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja päraldis on vallasasi, mis teenib mingit peaasja ning on seotud sellega ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu
korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises) Vastavalt ajade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Asja osad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt. ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Päraldised Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise
2 ks - rahuldatakse võlanõuded 3 ks annakute täitmine sihtkasvundid või sihtmäärangud Vara ei tohi enne jagada kui pärandist on möödunud 30 päeva Asjaõigusseadus : Räägitakse asjades mis on materiaalset ruumi täitvad loomade kohta käivat jutt Asjadega seotud kulutused : vajalikud , toredad ja kasulikud Asja hindamise alused : turuhind ja isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi Tulu ehk viljad loodusviljad õigusviljad Päraldis vallasvara mis kuulub kinnisasja juurde Kinnisasi on piiritletud maatükk millel onn ehitised ja liikumatu vara Vallasasi on see mida saab liigutada Valdus tegelik võim asja üle otsene ( kelle käes parajasti on ja kaudne valdus on õiguslik võim asja üle Valdaja ja valduse teenija töötaja kes on peremehe juures tööl Õiguspärane ja õiguspäratu vars on õiguspäratu Täis ja osavaldus Omandita ja omandiline valdus Hea usuline ja paha usuline valdus Ainuvaldus ja kaasvaldus Valla omandi tekkimise alused : 1
kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisomandi valdamine, kasutamine, käsutamine: Abielu puhul Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada. Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel Vallasasja võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut, registriasjade puhul on tarvis abikaasa nõusolekut (samuti kinnisasja võõrandamisel/ koormamisel). See, mis on saadud pärimisega on lahusvara, samuti kinkimise teel saadu. Ühisvara võib jagada: abielu kestel, lõppemisel või pärast lahutust kunagi hiljem, aga võib ka jagamata jätta. Reeglina jagatakse ühisvara kokkuleppel, selle puudumisel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse Seltsingu puhul: § 589. Seltsinguvara
-asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel -igamisega -loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel Kinnisomandi üleandmiseks vajalik ainuõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kui omanik on kantud kinnisturaamatusse ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada. Omanik võib kinnisomandist loobuda, see kantakse notariaalselt kinnisturaamatusse ning selle hõivamise õigus on riigil. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega v seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraisiku kinnisasjal ei või võõrad omaniku loata viibida.(kui on piiratud)- kui ei ole siis ei või öösel. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides.
13. Käsipant- on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija (võlgnik) annb asja üle pandipidajale (võlausaldaja) valdusse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui pandi väärtus ületab 500 kr. 14. Kinnispant (hüpoteek) Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteek seatakse kinnisasjale. Hüpoteegipidjal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabumisel võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 15. Rahaline karistus- füüsilisele isikule 30-500 päevamäära. Juriidilisele isikule 50 tuhat- 250 mijl. Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis Subjekt- õigusrikkuja peab omama deliktivõimet Subjektiivne koosseis- isiku suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. (Ettevaatamatus või tahtlus)
3. Tagatus : a) maksevõime kliendi võime laenu oma sissetulekstest tagasi maksta b) tagatis kui maksevõime halveneb või kaob, siis kasutatakse tagatist isikulised tagatised- võlaõiguslikud varalised tagatised- asjaõiguslikud Tagatis peab olema kindlaks määratava ja püsiva väärtusega, kergesti realiseeritav, ületama laenusumma suuruse, andma pangale eelisnõude õiguse Varalised tagatised: Kõige paremini vastab nendele tingimustele kinnisasja pant ehk hüpoteek. Kinnisasi on maatükk koos sellele ehitatud hoonetega Hüpoteegi leping on notariaalne ja registreeritakse kinnistusraamatus. Kinnistusraamatut peab kinnistusamet ja kandeid sinna tehaks kohtunike abide poolt. Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ? Ehitise pandi leping peab olema notariaalne Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik. Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1) Vallasasja üleandmine 2) Peremehetu vallasasja hõivamine 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) Peitvara omandamine 5) Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) Igamine isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik 7) Loodusvilja omandamine 24. KINNISOMAND ... tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega, ehk kinnistamisega, kusjuures tehing, millega omandatakse või võõrandatakse kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Hõivamisega võib omandada vaid riik kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi valduses.
rakendab riik oma organite kaudu. Juriidiline vastutus on vaid üks riikliku sunni vahendeid. omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomand2 - Hõivamisega võib omandada vaid riik kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi ASI JA SELLE LIIGITUS valduses. Asjaõigus kui tsiviilõiguse haru reguleerib asjadega seotud Kui isik on kantud kinnistusraamatusse omanikuna ilma seadusliku
2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata.(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ). Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus. Asjade liigid Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus. Kõige tähtsam liigitus : · kinnisasjad (piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatus; Kinnisasja kooseisu kuuluvad ka kõik tema olulised osad, mis on maatükiga püsivalt ühendatud. · vallasasjad kõik mis ei ole kinnisasjad Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse. Asendamatud vallasasjad · Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad:
Õhk tsiviilõiguse mõttes ei ole asi, kuid kui õhk või gaas on kuskil mahutis, siis ta saab olla asi. Asjad, mis ei saa olla tsiviilõiguse objektiks, ei ole ka asjad. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (§ 49 lg 3). Loomade mõiste alla lähevad ka muud elusolendid (putukad, linnud, kalad). § 49 lg 2 teatud juhtudel ka õigust käsitletakse asjana, nt hoonestusõigus. Hooned, mis on püsivalt ühendatud maaga, moodustavad ühtse asja kinnisasja. Maareformi mõte oli viia kokku maa ja hooned maa peal varem maa kuulus riigile ja hooned isikutele. Kas on võimalik, et hoone ja maa kuuluvad eraldi omandisse? On küll, hoonestusõiguse kaudu (seda käsitletakse asjana). Hoonestusõiguse kohta avatakse kinnistusraamatus eraldi osa. AÕS § 241. Tegelikult hoonestusõigus on mittekehaline ese, aga teda käsitletakse nagu asja. AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus
saab olla asi. Asjad, mis ei saa olla tsiviilõiguse objektiks, ei ole ka asjad. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (§ 49 lg 3). Loomade mõiste alla lähevad ka muud elusolendid (putukad, linnud, kalad). 28 § 49 lg 2 teatud juhtudel ka õigust käsitletakse asjana, nt hoonestusõigus. Hooned, mis on püsivalt ühendatud maaga, moodustavad ühtse asja kinnisasja. Maareformi mõte oli viia kokku maa ja hooned maa peal varem maa kuulus riigile ja hooned isikutele. Kas on võimalik, et hoone ja maa kuuluvad eraldi omandisse? On küll, hoonestusõiguse kaudu (seda käsitletakse asjana). Hoonestusõiguse kohta avatakse kinnistusraamatus eraldi osa. AÕS § 241. Tegelikult hoonestusõigus on mittekehaline ese, aga teda käsitletakse nagu asja. AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus
Nendeks on ma asukoha püsivus, iga maatüki unikaalsus, maa territoriaalne piiratus, maa hävimatus. Lisaks neile iseloomustab maad kui kinnisvara tema väärtus, mille määrab maa tarbimisalane kasulikkus. Väärtuse mõõdupuuks on maa kasumus pinnaühiku kohta (maa hind). Maa kui kinnisvara väärtus sõltub tema praegusest ja võimalikust kasutusviisist tulevikus- maa kasutamise sihtotstarbest. Erineva sihtotstarbega maal on tavaliselt ka erinev väärtus. Põllumajanduslikult kasutatava kinnisasja väärtuse määravad eelkõige maa kui tootmisvahendi omadused: · maa kompaktsus · kõlvikuline koosseis · mullaviljakus · põldude suurus ja kuju · juudepääsetavus · tootmishoonete olemasolu ja seisund · kuivendusvõrgu olemasolu ja seisund · mitmeaastaste istandike olemasolu · liikide ja sortide vahekord jne Metsamajanduslikult kasutatava kinnisasja väärtuse määravad: · metsa vanus · metsa tihedus · puistu liik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
