Kui aga eelleping ei ole käsitletav põhilepinguna, ei ole välistatud eellepingust tuleneva kohustuse täitmine samuti kohtuotsusega tahteavalduse asendamise teel. 14) RKTKo 3-2-122-13, p 20: Kohtud on tähelepanuta jätnud ka selle, et eellepingu korral võib tegemist olla müügilepinguga, kui selle järgi oli kokku lepitud nii müügiese kui ka hind, st müügilepingu olulised tunnused. Lepingu lugemist müügilepinguks ei välista selle nimetamine eellepinguks ega see, et kinnisasi ei olnud lepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatusse kantud (vt ka nt 3-2-1-78-09, p 12). 15) RKTKo 3-2-1-32-06: Samamoodi, nagu kohus saab omal algatusel hinnata ka tehingu heade kommete vastasust, on ka tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine asjaolu, mida kohus peab arvestama, sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob uldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete
EV AÕS rakendamise seaduse §§-de 20 ja 21 sisu, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel oma haldusterritooriumil igakordne ostueesõigus kõigi kinnisasjade suhtes nende igat liiki võõrandamise juhtudel, samuti seda, et notar on kohustatud pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise lepingu tõestamist esitama tehingu tõestatud ärakirja võõrandaja kulul kohalikule omavalitsusele, kelle piirkonnas kinnisasi asub. 5. Muud tingimused 5.1. Käesoleva lepingu sõlmimisel tasub notaritasu aktsiaselts. 5.2. Leping on koostatud ja allakirjutatud viies eksemplaris, millest üks väljastatakse aktsiaseltsile, üks sissemakse tegijale, ühe esitab aktsiaselts koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega Kinnistusametile, ühe esitab aktsiaselts Tallinna Linnakohtu registriosakonnale ja 129
omanikule pakkumuse, milles märgitud hind ei või olla väiksem kinnisasja harilikust väärtusest. Kui kinnisasja omanik esitatud pakkumusega nõustub, on riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel õigus sõlmida kinnisasja omanikuga leping kinnisasja võõrandamiseks riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele. Kui kinnisasja omanik pakkumusele selles märgitud tähtaja jooksul nõustumust ei anna, on riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kinnisasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidel sundvõõrandada käesolevas seaduses sätestatud korras. Kui kinnisasja omanik märgitud tähtajal nõustumust ei anna või esitab muudatusega nõustumuse, loetakse, et ta ei ole pakkumust aktsepteerinud. [RT I 2009, 18, 109 jõust. 28.03.2009] (4) Sundvõõrandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 17 ja 915 nimetatud juhtudel on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise
Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i. Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit- pealeehitis kuulub maa juurde ii. Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule iii. Plamtatio-võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule. c. Kinnisasi liitub kinnisasjaga. i. Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub? Algul ei kuulunud kellelegi, hiljem jagati kaldaäärsete maaomanike vahel pooleks. ii. Insula in flumine nata – jões tekib saar. Saar jaotatakse kaldaäärsete maaomanike vahel iii. Alluvio- uhe. Jõe vool kannab pidemalt ja märkamatult maad ühe kalda
Lennuameti kirjalikku nõusolekut. ...Üsna tihti soovivad omavalitsused näha ka erinevate teenuste kasutamise lepingute väljavõtteid (elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, jäätmed), mis tasuks sel puhul lisada. Joogivee tarbimisel soovitakse näha vee kvaliteedi analüüse (mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas); analüüse teostavate asutuste kontaktandmed on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehelt. Juhul kui hoonestatav kinnisasi kuulub abikaasade ühisvara hulka, võib olla tarvilik ka abikaasa (keda näiteks kinnistusraamatust ei nähtu) nõusoleku esitamine. Esitada tuleb ka energiamärgis, mis on üldjuhul nõutav (see ei ole nõutav hoone puhul, mille ehitusluba on väljastatud enne 2009. aasta 1. jaanuari). Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone
1) kinnisasjad (res immobiles) = maatükk koos selle oluliste osadega; piiritletud maatükk ja siis koosseisu kuulub ka kõik see, mis on selle maaga püsivalt ühendatud. Püsiv õhendus võib olla nii kunstlik kui ka looduslik. Näiteks puud, taimed, põõsad, lilled. Kunstlikult on püsivalt ühendatud igast hooned ja rajatised. Kui me tahame seda määratleda siis tuleb vaadata TsÜS§ 50 lg üks ja § 54. kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi. 2) vallasasjad (res mobiles). Peamine erinevus on omandamise vorm. Kinnisasja omanik on see, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne).
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Kas see kelmuse alal ei läheks? - § 209, § 280? Valeandmete esitamine hüve saamise eesmärgil (see ei hõlma küll õiguse mõistmise takistamist mingi RK lahendi järgi, 3-1-1-48-09). Kelmus? Ilmselt mahuks sinna alla. Varalise kasu saamise eesmärgil valeandmete esitamine jne. TÄHTAEG- tähtaja ennistamine Ennistamisavaldus- määruskaebuse esitamine, riigilõiv, kautsjoni tasumine. §174 prim 5. A kinnisasi piirneb B, C ja D kinnisasjadega, mis kõik külgnevad avaliku teega. Seni on A jõudnud oma maatükilt avalikule teele üle B maatüki, kuid B on juurdepääsu sulgenud. A esitab avalduse kohtule, et kohustada B-d jätkama piiramatut juurdepääsu A kinnisasjale. Kohus küsib menetluses B seisukoha ja teeb paikvaatluse ning teeb määruse, millega jätab avalduse rahuldamata. Määrust põhjendab kohus B argumentidega, st sellega, et juurdepääs
Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada
puhul. Sellest tulenevalt peab ka kolmandalt isikult KarS § 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (RKKKm 3-1-1-102-12, p 12). 10.05.2013 3-1-1-49-13 Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Seega tuleb kohtul KrMS § 142 alusel kinnistu arestimist otsustades lähtuda AÕS § 56 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Arestimismäärus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust
Sundtäitmisest saadud raha jagatakse hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid, vastavalt nende hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 184. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.
Kirjalik vorminõue on ettenähtud juhul, kui kasvõi üks kaaspärijatest on pärandvara jagamise ajal piiratud teovõimega. Kui pärandvara 77. Kaaspärijate ühisuse olemus hulka kuulub kinnisasi, on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe. Pärandvara ühisuse põhimõtte kohaselt läheb pärandvara üle kaaspärijatele jagamatult ning õiguslikus mõttes eristatakse pärandvara kaaspärijate isiklikust varast. Pärandvara ühisus tähendabki, XV teema. PÄRIMISÕIGUSEST TULENEVAD NÕUDED et pärandvarasse kuuluvate õiguste ja kohustuste kandjad on pärijad ja et selline õigus kuulub neile kõigile ühiselt
abielu kestel tasuta käsutuse, on isiku lahusvara, mis abielu sõlmimisega ühisvara hulka ei kuulu. Põhimõtteliselt varasuhte valik pärimisõigust ei mõjuta, sest mida saadakse pärimise teel (pole vahet kas enne abiellumist või abielu kestel), see jääb lahusvaraks. Käesoleva kaasuse puhul Martin on pärinud 2014.a. elamuga kinnisasja maal, mida pere kasutab suvituskohana. See kinnisasi on Martini isiklik vara ning jääb tema omaks sõltumata sellest, mis valiku nad abiellumise sõlmimisel teevad. 6. Kui ei suuda abiellumisel kohe varasuhte valikut teha, siis on mure, et kas ja mis varasuhe abiellumisel tekib? Kas on vahe toimingute ja kulude osas sellel, kas varasuhe valida kohe abiellumisel või hiljem? PKS § 24 lg 2 sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi
lg 1). 53 2. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta (AÕS 41 lg 2). 3. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta (AÕS 41 lg 3). AÕS 40 lg 4 kohaselt võib õigustatud omaabi rakendaja omavoli vastu olla suunatud ka isiku vastu, kes pole küll omavoli tarvitanud, kuid on omavoli rakendaja pahauskne järglane. Omaabi rakendamine valduse kaitsmiseks (AÕS 41 lg 1) on tegutsemine ühtlasi hädakaitse seisundis ja seetõttu ei tohi ületada hädakaitse piire. Hilinenud omaabi on õigusvastane. 6.1.3 Süü 66
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab tehing, millega võõrandatakse kinnisasi ühelt isikult teisele olema notariaalses vormis. Kinnituskiri Kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu
Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab tehing, millega võõrandatakse kinnisasi ühelt isikult teisele olema notariaalses vormis. Kinnituskiri Kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu
Dualistliku monarhia süsteemi kinnistumisega Euroopas osutus aga seegi doktriin puudulikuks - nimelt järgnevalt kinnistus arusaam sellest, et: 1) võimu teostatakse sotsiaalses keskkonnas ja inimeste üle ning sotsiaalsete protsesside juhtimiseks; 2) kui monarh jagab võimu rahva poolt otse valitud parlamendiga, siis on rahvas ka iseseisev avalik-õiguslik subjekt. Ülaltoodu sundis loobuma käsitlusest, et riigi territoorium on selle riigi kinnisasi (veel varem oli dualistliku monarhia süsteem sundinud loobuma arusaamast, et riik=monarh ning vastupidi). Asemele tekkis kaasaegne üldtunnustatud doktriin riigi territooriumist kui spetsiifilisest riigipiiriga piiritletud alast ruumis, mille piires realiseeritakse konkreetse rahvusriigi poliitilist võimu ning jurisdiktsiooni. § 3. RAHVAS § 3. P.2 lisa: kodakondsuse instituudi geneesist Keskajal vastas võimu teostamise kolmele põhialusele ka elanikkonna kolm alluvussuhet: