ala, kus ajalooliselt pole taluhoonestust asunud, hoonestamisega ei järgita piirkonnale ajalooliselt omast asustusstruktuuri, hoonestusala loomist ei toeta looduskooslused. See nähtub 1943. a Vihula piirkonna topograafiliselt kaardilt. 3. Mihkel Mets esitas 07.10.2017 Keskkonnaameti 05.10.2017 kirja peale vaide. Mihkel Mets tugines kinnistu ostmisel 2004. a-l riigi poolt varem tehtud otsustele, mille tulemusel muudeti kinnisasja sihtotstarve elamumaaks ja kinnisasi jagati neljaks erinevaks kinnistuks. Teistele kinnistutele andis Keskkonnaamet kooskõlastused projekteerimistingimuste väljastamiseks. Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud valla üldplaneeringuga on Mihkel Metsale kuuluv maaüksus määratud väikeelamumaaks. Mihkel Metsal on tekkinud õiguspärane ootus, et ta saab kinnistule ehitada. Halduspraktika muutmine ei saa olla meelevaldne.
teostada faktilist võimu asja üle Asjade liigid: kinnisasjad ja vallasasjad. Kinnisasi- liikumatu vara. Kinnisasja olulised osad- mets, taimed, ehitised, rajatised, mis on püsivalt ühendatud maaga (vundament). Omandamine ja võõrandamine käib läbi kinnistusraamatu. Valdus ja kasutus võib üle minna kohe aga omand läheb üle kinnistusraamatusse kandmisega. Vallasasi- kõik see, mis ei ole kinnisasi. Vallasasja omandamine ja võõrandamine käib läbi isiku, kelle käes on valdus. Omand läheb üle valduse üleandmisega. Vallasasjad liigitatakse asendatavateks ja asendamatuteks. Asendatav on liigitunnuse alusel määratav asi. Asendamatut asja ei ole võimalik asendada. Asjade liigitus äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks. Äratarvitatav- kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitamatu asi võib vananeda ja laguneda. Jagatav ja jagamatu asi. ASJA osad
(hoonestusõigusele kasutatakse kinnisasja regulatsioone). · Loomad liigituvad esemete alla, kehaliste esemete alla vallasjasadele. Nad ei ole õiguse subjektid. Loomad ei ole nagu tavalised asjad, vaid samuti elusolendid, meie teatud mõttes sarnased. Läbi loomakaitseseaduse eesmärkide on loomade eripära rõhutamine olnud seadusandja hingesoov. · Asjad ise liigituvad kinnisasjadeks ja vallasjadeks, asendatavateks asjadeks ja äratarvitatavateks asjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa, maatükk. Asi, mis pole kinnisasi, on vallasasi. Eristus on tähtis seepärast, et kinnisasjadele ja vallasasjadele saab väga paljudel juhtudel osaks erinev õiguslik regulatsioon. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse ka vallasasjadele kinnisasja käivaid regulatsioone, kuid seda vaid seaduses tuleneval. Eristamise tähendus on aga siiski vajalik, kuna enamasti on regulatsioonid erinevad.
Kitsam käsitlus Eesti õigus tunneb ainult valdaja omaabi, mille kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS § 41 lg 1). Kui asi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus (vt AÕS § 41 lg-d 2 ja 3): 1) teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta; 2) omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Valdaja õigust omaabile võib kasutada ka isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle valdaja korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (AÕS § 41 lg 4). 47. Mis on aegumise sisuks? Kui isikul on õigus nõuda teiselt isikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist (nõue), siis peab ta arvestama sellega, et see nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda
Kitsendused: · Ehitamine ja süvendamine on piiratud, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule · Avaliku tee kasutamist ei tohi piirata · Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. · Metsa ja veekogude kasutamine 33 Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituudi mõiste ja sisu Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma.
!!!! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese.!!!! (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev
Pöördumine kohtutäituri poole peatab aegumise. Asjaõigus Asjad Asi on kehaline ese. Teatud juhtudel loetakse tsiviilõiguste järgi asjadeks ka õigused ja neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: 10 By Matti `98 1. Kinnisasi on ainult selline asi, mis on seotud maaga, koos sellel olevat e hoonetega. 2. 1) Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, ndx koguse põhjal. 2) Asendamatu asi 3. 1) Äratarvitatav asi on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa 2) Äratarvitamatu 4. 1) Jagatav asi on asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku 2) Jagamatu 5
TsÜS §55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Ostja saab omanikuks kui kanne on tehtud. Kui jutt on asja olulistest asjadest, siis nad kuuluvad asja juurde, ilma et seda peaks olema eraldi kusagil määratletud. Nt. kinnisasi, mille olulise osana on hoone ning hoone olulised osad (aknad-uksed). Mööbel ei kuulu maja juurde, va. ehk sisseehitatud köögimööbel. Õiguslikku tähendust omavad olulised osad, mis jagavad asja saatust. TsÜS §56 Mõtteline osa osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord, tüüpiliselt kui mingi asi on kaasomandis. Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi ei kuulu reaalselt mingi korrus; kui ära põleb ülemine, on seal elanud iskul õigus ka
TsÜS §55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Ostja saab omanikuks kui kanne on tehtud. Kui jutt on asja olulistest asjadest, siis nad kuuluvad asja juurde, ilma et seda peaks olema eraldi kusagil määratletud. Nt. kinnisasi, mille olulise osana on hoone ning hoone olulised osad (aknad- uksed). Mööbel ei kuulu maja juurde, va. ehk sisseehitatud köögimööbel. Õiguslikku tähendust omavad olulised osad, mis jagavad asja saatust. TsÜS §56 Mõtteline osa – osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord, tüüpiliselt kui mingi asi on kaasomandis. Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi
Enampakkumisel ei tohi alghind olla väiksem võõrandatava vara harilikust väärtusest. (5) Vara võõrandamise täpne kord sätestatakse RMK põhimääruses. (6) Vara võõrandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik. (7) Vara võõrandamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega. (8) Teade vara võõrandamise kohta avaldatakse RMK veebilehel. § 62. Kinnisasja vahetamise kord (1) Kinnisasi vahetatakse teise kinnisasja vastu, kui kinnisasjade vahetamine on riigimetsa majandamiseks vajalik ja majanduslikult otstarbekam kinnisasja võõrandamisest raha eest. (2) Vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe võib erineda kuni 20 protsenti. Kui vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe erineb üle viie protsendi, tuleb vahe hüvitada väärtuslikuma kinnisasja omanikule rahas. (3) Kinnisasja vahetamine toimub läbirääkimiste korras
a kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslaseks registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt finantsteenused (toodud loetelu) MAKSUSTAMISE VALIKUÕIGUS (optsioon) Maksustamise valikõigus KMS Enne käibe toimumist või varem maksuhaldurit kirjalikult teavitades maksustatakse: 1) Kinnisasja või selle osa, v.a eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine; 2) Kinnisasi või selle osa, v.a eluruum; 3) Nimetatud teenus v.a kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksulohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele; 4) Investeeringukuld (kui on tööstustusliku kulla käive, investeeringukulla tootmine jm.). Valikuõigust kasutanu peab seda rakendama vähemalt kahe aasta jooksul esimesest maksustamisperioodist alates TEENUSE KÄIBE KOHT Art 44 teenuse saaja (ostja) maksukohustus Art 45 teenuse saaja (ostja) on lõpptarbija
muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: o kinnis-ja vallasasjad; o asendatavad asjad; o äratarvitatavad asjad. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Eeldatakse, et ülejäänud asjad on asendamatud. Määrav on nende arv, mõõt või kaal (nt viiskümmend tihumeetrit männipalki, kolm kotti tsementi, viis kilo suhkrut, mingi rahasumma jne), mille järgi toimub ka ostu-, laenu-, hoiu-jms lepingute sõlmimine.
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
kaasaegsusele pakub uurimistöö autori hinnangul põnevat lugemist kõigile büroohoonete turust huvitatutele. Uurimistöö autor avaldab siirast tänu kõikidele töö valmimisele kaasa aidanud inimestele. 1. TEOREETILISED ALUSED 1.1.Kinnisvaraga seotud oluliseimad mõisted Kinnisvaraga seonduva uurimiseks tuleks kõigepealt üheselt mõistetavalt selgeks teha, mida me kinnisvara all mõistame. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §50 lg 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). §54 lg 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seejuures vara all mõistetakse §66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Seega kinnisvara puhul on tegemist konkreetsele isikule kuuluva (kinnis)asjade, rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumiga (Kinnisvara mõisted 2014).
Seadus annab ka asja mõiste: asjaks on kehaline ese, tsüssi §49. samas täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse ka õiguste suhtes neid sätteid, mis on ette nähtud asja kohta. Edasi piiratakse asjade mõistet sellega, et loomad ei ole asjadeks asjaõigusseaduse järgi, kuid loomade suhtes kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asju liigitatakse mitmel alusel: 1) kinnisasjad seadus määrab, et kinnisasi on maapinna piiritletud osa, ehk maatükk. Loomulikult on kinnisasjaks maatükk koos tema oluliste osadega. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets jm taimed, ning koristamata vili. Samas ei ole aga kinnisasja osadeks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis. Kinnisasja osaks ei loeta ka maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asja.
Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, s.t. valduse rikkumise või selle äravätmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi väetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära vätta. Kui kinnisasja valdus väetakse ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi vätta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kelle Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on 1 a. arvates valduse rikkumisest või äravätmisest. OMAND on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt
s.t. valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia. Hagi aegumise tähtaeg on 1 a. arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. 72. Millise nimetusega õigusakt sätestab karistused kuritegude eest Karistusseadustik 73. Kas karistusseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui omab, siis millistel
aktsiaseltsifond on saanud maksustatavat tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, on fondivalitseja või aktsiaseltsifond kohustatud esitama sellise tulu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni tulu saamise kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul saadud maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Kui võõrandatud kinnisasja eest tasutakse ositi, esitatakse kuu aja jooksul pärast esimese osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta. Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu, on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile
Asi on kehaline ese (TsÜS § 49 lg 1). Asjade all tuleb mõista nii kinnis- kui vallasasju, aga ka nõudeid, õigusi, patenti jms, mida saab kasutada ja/või võõrandada. Muude hüvede all peetakse silmas nt selliseid kehatuid esemeid nagu elekter ja soojusenergia. Siia võib lisada ka internetiühenduse. Vastavalt TsÜS § 49 lg 3 on eraldi esemeteks ka loomad, kelle suhtes kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Asjade liigituse sätestab seaduses järgmiselt (TsÜS § 50 52): Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (nt kott nisujahu). Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse, samuti vastupidi.
Põhimõtteliselt kohaldatakse rendilepingule kõiki üürilepingu reegeleid ja VÕS § 16 on toodud need, mis käivad ainult rendilepingute kohta. Rendilepingu peatükk sisaldab erinorme põllumajandusliku rendilepingu osas ja nende eesmärgiks on rentniku õigusliku seisundi kaitse. Põllumajandusliku renidlepingu määratlemise aluseks on rendilepingu ese, milleks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, samuti põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku rendilepingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka metsamajandusliku kinniasja rendilepingule. Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille esemeks oleva maatüki suurus ei ületa 2 ha. Nii nagu iga kinnisasja puhul, tuleb pooltel koostada ühine kinnisasja kirjeldus, milles näidatakse ära asja seisund rentnikule üleandmisel ja selle tagastamisel. Eeldatakse, et mis on kirjas, see on ka õige
seega vallas- ja kinnisasjadele, mitte aga õigustele, nõuetele, vaimsetele saavutustele.42 Rooma õiguses nimetatakse asjaõigust ius in rem (õigus asjadest). Asjaõigused jagunesid kahte rühma omandiõigus ehk dominium ja õigus võõrale asjale ehk iura in re aliena. Omandiõiguses eristatakse, vastavalt omandi esemele, vallas- ja kinnisomandit. Vallasomandi esemeks on vallasasi (res mobiles) ja kinnisomandi esemeks- kinnisasi (res immobiles). Asjade jagamist vallas- (res mobiles) ja kinnisasjadeks (res immobiles) ei pidanud Roomlased kuigi tähtsaks. Res mobiles tähendas vaid maatükki ja res immobiles, mis esineb küll Justinianuse seadusandluses, kuid ilma kindla õigusliku kategooriata. Tänapäeval on see aga kõige olulisem asjade liigitus.43 14
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Põllumajanduslik rendileping - põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata rendilepingule, mille esemeks on alla 2 hektari suurune maatükk. Lepingupoolte õigused ja kohustused Renditud kinnisasja kirjeldus - kinnisasja rendileandja ja rentnik peavad kinnisasja üleandmisel pärast rendilepingu sõlmimist või
1. Kinnisasi- maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50, 53), mis kantakse eraldiseisva kinnistuna kinnistusraamatusse. Kinnisasja sätteid kohaldatakse erandina ka hoonestusõigusele, korterihoonestusõigusele ja korteriomandile. Ka teatud vallasasjadele kohaldatakse kinnisasja kohta käivaid sätteid, eelkõige laevad vastavalt laeva asjaõigusseadusele, samuti vastavalt lipuõiguse ja laevaregistri seadusele. 2. Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi (TsÜS § 50 lg 3). Tunnusteks liikuvus ja ümberpaigutatavus, va mõned erandid, nt ehitised kui vallasasjad (ei ole enam iseseisvalt · Asjade liigid. 1. Vallasasjad on liigitatavad sõltuvalt olemusest: 1.1 a) äratarvitatav ja b) äratarvitamatu. Tähendus nt kasutusvalduse seadmisel, samuti võlaõiguslikku kasutusse andmisel. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel
10. KOHUSTUSED TSIVIILÕIGUSES (ÕIGUSÕPETUS, LK. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused võivad tekkida seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, samuti ka õigusevastastest tegudest 11. ASI, VALDUS, OMAND (ÕIGUSÕPETUS, LK. 13-144) Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
konkureerib ühinguga vms. OÜl võib olla õigus esitada hagi (ei ole vastuhagi, sest osaniku poolt on hagita menetlus) tuvastushagi, et teha kindlaks õiguste kuritarvitamine osaniku poolt 5. A oli osaühingu ainuosanik ja juhataja. Osaühingu põhikirja kohaselt vajas osaühingu juhatus osaühingu kinnisasjade võõrandamiseks osanike nõusolekut. A võttis vastu otsuse, millega andis osaühingu juhatusele õiguse võõrandada osaühingule kuuluv kinnisasi. Seejärel võõrandas A oma osa B-le. B otsustas osaühingu uue ainuosanikuna kutsuda A juhatusest tagasi ning valis uue juhatuse, kuhu nimetas muu hulgas ka A. Lisaks muutis B osaühingu põhikirja selliselt, et juhatuse liikmed tohivad osaühingut esindada ainult ühiselt. Vastav esindusõiguse piirang oli kantud ka äriregistrisse. Päev pärast vastava äriregistri kande tegemist müüs A osaühingu esindajana kinnisasja C-le. C
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosse...
Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut (TMS§ 15,lg.1;2;3). Mitteresidendi puhul maksustatakse tulumaksuga kasu vara võõrandamisest, kui · müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või · registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või · võõrandatud asjaõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või · võõrandati vähemalt 10%-list osalust äriühingus, kelle varast võõrandamisele eelneva majandusaasta viimase päeva seisuga koostatud bilansi alusel üle 50% moodustasid Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad.
Kinnisasja sundmüül toimub avalikul enampakkumisel, Selle korraldab kohtutäitur. Sundtäitmisest saadud raha jagatakse hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid, vastavalt nende hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 126. Mis on ühishüpoteek ja mis on kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.
käitumist vastavalt nende normidele. Tehing on toiming või toimingute kogum, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigussuhte objekt nähtus millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud, (asjad, miitemateriaalsed väärtusd nagu ntks tööjõud, teenus, intelektualne omand, kunst, laulud,) (vaimsed väärtued nagu nt au, hea nimi, väärikus, ühiskondlik seisund) o ESE => Asi -> KINNISASI (maatükk, koos sellega ühendatud osad, puud, juured jne) -> VALLAASI => ÕIGUS => MUU HÜVE (elekter ja soojus) Juriidilised faktid - asjaolud mis toovad kaasa õigusliku tagajärje (kellegil tekkib kohustus või õigus) Sündmus - asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest. Tegu - (õiguspärane, õigusvastane) asjaolu, mis sõltub isiku tahtest Kodu töö: LAPSE SÜND ON TEGU VÕI SÜDMUS?
leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad. ASJAÕIGUS 162. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõiguse reguleerimisobjektiks on asjaõigused (asjadega seotud õigussuhted), nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 163. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Kinnis ja vallasasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatavad asjad. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Määrav on nende arv, mõõt või kaal. Nt: viiskümmend tihumeetrit männipalki, viis kilo suhkurt, mingi rahasumma jne. Äratarvitatavad asjad
Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüvitamist. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. 19.
Käsipant (lombard) on pant, mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant. 63. Iseloomustage eraisiku pankrotti ja võlakaitse seadust Eestis. Pankrotimenetlus võib kesta väga pikalt, sõltuvalt halduri töö kiirusest, võimalike kohtuvaidluste arvust ja kulgemise kiirusest jms. Hagimenetluses on aega võlga sisse nõuda 10 aastat, pankrotimenetluses vaid 5 aastat
ühe kuu jooksul muudatuste planeeringusse kandmise päevast arvates. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] (7) Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 4) puudutatud isikule. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 26. Planeeringute kehtestamise vaidlustamine (1) Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid ap...
Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja –valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüvitamist. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. 19
kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeklaenude erinevused teistest laenudest: 1. keskmine laenumaht on suur 2. pikk laenuperiood (15-30) aastat, samas on ka lühema perioodiga 3. pika laenuperioodi tõttu tundlikud krediidi- ja intressiriski suhtes 4. laenu tagatiseks olev kinnisasi koormatakse vastavas riigiametis kinnispandiga ehk hüpoteegiga kreeditori kasuks. 28 Nagu ka kõigi teiste laenutoodete puhul nii on ka hüpoteeklaenude korral laenusaaja kohustus kindlustada laenu arvel soetatud vara laenuandja kasuks. PANGAKREDIIDID ERAISIKUTELE (põhimõtteliselt samad, mis laenud) Tarbijakrediidid, hüpoteegid, õppelaen, liising, arvelduskrediit jne. Tarbijakrediitide alaliigid:
17 Seda käsitletakse pikemalt peatükis "Pikaajaline finantsplaneerimine". 18 Howell on öelnud: "Võlausaldajal on parem mälu kui võlgnikul." 20 21 Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant (Ivanova 1998). 9.3.5. Laenuamortisatsioon Laenu kasutamise tasuks on intress. Intressi osatähtsus laenusummast on intressimäär. Kasutatakse nii fikseeritud ehk püsivat intressimäära kui ka muutuvat ehk ujuvat intressimäära. Fikseeritud intressimääraga laenu intress jääb tavaliselt muutumatuks laenu-
ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik.
kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta; 7) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5) · Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras.
Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Munitsipaalomand Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu. Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne
15. veebruarist. (TuMS § 44 lg 1) Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul saadud TuMS § 29 lg-te 4 ja 5 kohaselt maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 29 lg-s 42 sätestatud õigust. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Kui võõrandatud kinnisasja eest tasutakse ositi, esitatakse kuu aja jooksul pärast esimese osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta. (TuMS § 44 lg 4) Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu (TuMS § 29 lg 3), on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta.
Objekt on PÕHJUS, miks pooled on õigussuhtes. Kui mingi õigussuhe pole reguleeritud, siis on jama, sest kohtusse minna ei saa. 6. Milles seisneb õiguse realiseerimine? Nimeta õiguse realiseerimise viisid ja kirjelda neid lühidalt Õiguse elluviimine õigussubjektide vahendamistegevuse tagajärjel. Õiguse realiseerimisviisid: Kasutamine ja kinnipidamine, kui õiguse vahetu realiseerimise viisid, realiseeritakse õigussuhte subjektide vahetu käitumisega. NT: Kui mul on mingi kinnisasi, siis mul on objektiivne õigus seda lammutada, rentida, muua, juurde ehitada. Kui ma neid õigusi kasutan, siis ma realiseerin seda õigust. Õigusnormi kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Kui ma liikluses sõidan, siis ma pean järgima liiklusreegleid, pole võimalik mitte järgida sellised seadused on kohustavad seadused seadusest kinnipidamine. Rakendamine on siis kui riik sunnib, kui ma pole käitunud õigesti. Õiguse rakendamine ei
või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Valdaja võin oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamats seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi saada. Otsene ja kaudne valdus. 42. Omandi mõiste. Vallasomandi tekkimine. Kinnisomandi tekkimine Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.
- § 41 lg 2: kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus vallasasi kohe ära võtta. - § 41 lg 3: kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavolitseja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi tagasi oma valdusesse võtta Õigustatud omavoli võib olla suunatud ka isiku vastu, kes pole küll omavoli tarvitanud, kuid kes on omavoli rakendaja pahauskne valdusjärglane. Omaabi rakendaja ei tohi eksida rünnatava isiku tegevuse omavolilikkuses või valduse pahausksuses. Kui omaabi rakendaja selles eksib, on tema käitumine siiski õigusvastane. AÕS §-s 41 sätestatud omaabi on samal ajal tegutsemine hädakaitseseisundis ja
kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamini seotud. Kui on toimunud lepinguvälise kohustuse aluseks olev sündmus või tegu, võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. 10. ASJAÕIGUS Asjaõiguse reguleerimisobjekt on asi. Asi on kehaline ese. Asju liigitatakse: · kinniasi maatükk e maapinna piiritletud osa · vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 36 · asendatav vallasasi, mida käibes määratletakse arvu, mõõdu või kaalu järgi · äratarvitatav vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
Kui lõpetatakse varalahususe varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varaühisus; - sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid (nt ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale). Varaühisus Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks varaühisuse, on abieluvaralepinguga võimalik: - tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (nt konkreetne kinnisasi või sõiduk); - anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale – temal on õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada (sh võõrandada, pantida), arvestades seaduses ja abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos; - ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses. Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara juurdekasvu tasaarvestuse, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
