MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED Agraarmajandus I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks • Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus, stress, kui tulevik on tume • Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused 1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine 1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse 1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond 1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega 1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad, millised on meie eluviiside eelistused 1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid Lääne-Euroopas 1.2.7.Valitsuse toetusprogrammid. Rahvusvahelised kokkulepped tootmismahu reguleerimiseks ehk kvoodid 1.2.8. Pea mah akorralik pidu, et saada teada, mida teised ootavad. Lisaks tuleb järgida printsiipi...
muinsuskaitseamet, raudteeamet, maj- ja komm. Eh.registris märgitakse andmeid: ehitiste; ehitiste ekspertiiside; omanike; projekteerijate ja kontrollijate; mõõdistajate; ehitajate; omanikujärelvale; muude ettekirjutuste kohta. 13. Vallas ja kinnisom. Seos ehitusobj. Ehitise omanik ja tema kohustused. Vallas esemeks on vallasasi- ehitise puhul kõik, mis ei ole maaga kohtkindlalt ühenduses. Kinnisomad- omand, mille esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse- maa ja sellega alaliselt seotud ehitised. K tekib Kraamatusse kandmisega. K hõlmab ka kõiki varaga seotud õigusi ja kohustusi. K, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupid kahe erineva objektina. Juhul, kui maaüksus kantakse Kraamatusse, muutuvad kõik sellel asuvad ehitised, jms maa oluliseks osaks ning käibes osaleb kinnisasi tervikuna. Omanik on see, kes otsustab, kuhu,
muuta materjaliks. Kui aga ei saa, siis kuulub ümbermuutjale. 4) Vilja omandamine- peaasja omanik saab vilja 5) Accessio- mitme asja ühendamisel. Üldreeglina on uue asja omanikuks peaasja omanik. Kolm võimalikku asjade liitumist: a) Üks vallasasi liitub teise vallasasjaga b) Vallasasi liitub kinnisasjaga c) Kinnisasi liitub kinnisasjaga(peamiselt veekogude juures) o Tuletatud omandamine- omandaja omandiõigus on rajatud eelmise omaniku õigusele, omandaja on eelmise omaniku õigusjärglane. Nt keegi omandab ostu teel teiselt isikult mingi asja ja see antakse üle. Tuletatud omandamise viisid: o Traditio- asja üleandmine tahtega üle anda omandiõigus, üldreeglina ainult omanik ise, vormivaba.
Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud.
jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Servituut- Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Kellegi teise õigus kasutada kellegi teise omandit. Katastriüksus- on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kinnistu- kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. Ehitis-aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Jagunevad:hooneteks ja rajatisteks. Hoone-väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.Või ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone.
asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise teel Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine teine isik Vallasomandi lõppemine Lõpeb ka: ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1) ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4) kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107) Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisomand Kinnisomandi ulatus 1
võõrandamata kaupade maksustatav väärtus ning tasuda käibemaks. Kui tegemist on FIE ettevõtluses kasutuses olnud põhivaraga , mille soetamisel on ta sisendkäibemaksu maha arvanud, siis põhivarale ei lisata käibemaksu, vaid tuleb teha sisendkäibemaksu ümberarvestus. Ümberarvestus tuleb teha juhul, kui põhivara on kasutatud ettevõtluses alla 5 aasta või kinnisasja alla 10 aasta. Kui põhivara on kasutuses olnud rohkem kui 5 aastat või kinnisasi rohkem kui 10 aastat, siis oma tarbeks võtmisel ei tule nendelt käibemaksu tasuda ning ei tule teha ka sisendkäibemaksu ümberarvestust. Küsimused 1. Kes on füüsilisest isikust ettevõtja? 2. Mida maksustatakse käibemaksuga? 3. Kui palju on maksustatava käibe maksumäärad? 4. Millal on õigus Maksu ja Tolliametil FIE käibemaksukohustulaste registrist kustutada? Kasutatud allikad 1. http://emta.ee/index.php?id=4887 2. http://www.looveesti.ee/alusta
meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse: 1) kinnis-ja vallasasjad 2)asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: Reaal- ja mõtteline osa, Oluline osa, maatüki olulised osad,ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub
Loomi käsitletakse üldmõistena õigusobjektidena, kuid neile kohaldatakse asjadele st vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel see et asjaga võib omanik pm kõike teha, aga loomaga mitte kuna teda kaitsevad loomakaitseseadused. Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata. Kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks, tekivad uued kinniasjad. Piiratud asjaõigustega saab koormata vaid mõttelist osa tervikuna ja üksnes juhul kui see kuulub kaasomanikule. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks. Asja olulised osad peavad alati jagama peaasja saatust. Maatüki oluliste osade hulka kuuluvad: maaga püsivalt ühendatud asjad
!!!! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49. Asja mõiste (1)Asi on kehaline ese.!!!! (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Vara ja ettevõtte ei ole sünonüümid. Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi § 50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt
põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 6. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks.
Organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule Organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti 80)Tutvusta eseme ja asja mõisteid, väärtust kasu ja vilja? Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi sendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind)
meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse: 1) kinnis-ja vallasasjad 2)asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: Reaal- ja mõtteline osa, Oluline osa, maatüki olulised osad,ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub
Omaabi (1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. (2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (3) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik. 4. Valduse teenija keelatud omavoli (kui ta asub asja valdama ilma valdaja nõusolekuta) Valduse omandamine valduse teenija kaudu Valduse teenija seisund on tähtis omandusvaldaja valduse omandamise jaoks.. Valduse teenija poolt tegeliku võimu saavutamise vahetuks tagajärjeks on valduse omandamine omandusvaldaja jaoks.
o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus, o pandiõigus. Asja mõiste ja liigid 26 Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjad jagunevad: · kinnisasi ja vallasasi · asendatav ja asendamatu asi · äratarvitatav ja äratarvitamatu asi · jagatav ja jagamatu asi Asja osad Asja osad jagunevad: · oluline ja mitteoluline osa · mõtteline ja tegelik osa Oluline ja mitteoluline osa Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
Kitsam käsitlus Eesti õigus tunneb ainult valdaja omaabi, mille kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS § 41 lg 1). Kui asi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus (vt AÕS § 41 lg-d 2 ja 3): 1) teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta; 2) omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Valdaja õigust omaabile võib kasutada ka isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle valdaja korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (AÕS § 41 lg 4). 47. Mis on aegumise sisuks? Kui isikul on õigus nõuda teiselt isikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist (nõue), siis peab ta arvestama sellega, et see nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda
tahteavaldus Abieluvaralepingu sisu: Abieluvaraleping varasuhte valikuõigus Varasuhte muutmisõigus vs ühisvara jagamise leping Tähendus kolmandatele isikutele: Abieluvararegistri kanne (PKS § 61, AVRS § 7) 16 Tüüpilised lahuvara kindlaksmääramise põhimõtted abieluvaralepingutes Vara kuulub abikaasale: Kelle nimele on kinnisasi kantud kinnistusraamatusse; Kelle nimele on vallasasi kantud registrisse; Kelle ettevõtluse tulemina see on tekkinud; Kelle töö tulemusena see on tekkinud; Kelle pangaarvel on raha; Kelle nimel on registris aktsiad, osad või väärtpaberid; Kes on teinud tehingu vara omandamiseks Varaühisus Abikaasade varamassid
objektiks. b) Asja mõiste- asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne). Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks. 7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
tingimuste saabudes. Kui edasilükkav tingimus ei saabu, loetakse tehing mitte toimunuks. Kui äramuutva tehingu tingimus ei saabu, jääb tehing kehtima. Kui tingimus on võimatu, on tehing tühine. Tehinguid võib teha ka esindaja kaudu. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi on kehaline ese. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: • Kinnisasi – asi mis on seotud maaga, koos sellel olevate hoonetega • Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse • Asendamatu asu • Äratarvitatav asi on vallas asi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa • Äratarvitamatu asi • Jagatav asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku • Jagamatu asi
Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. See tähendab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri. 36.Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühe hüpoteegiga (ühishüpoteegiga) võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest (AÕS § 359, lõige 1). Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi (nn kohtuhüpoteegi), mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina (AÕS § 363, lõige 1). 37.Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2, lõige 1).
plaanidest teada saavad. Kinnisasja omanik oli Peeter (müüja). Ostja pöördus müüja poole ja pooled sõlmisid 8. augustil 2019 notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu. Ostja sai kinnisasja omanikuks. Pärast seda, kui Ants sai kinnisasja omanikuks, langesid oluliselt kinnisvara hinnad. Lisaks lükkas linn oma suurtest plaanidest. Samuti otsustas linnavalitsus kinnisasja ümbritsevat ala mitte muuta. Kuna ostja jaoks muutus kinnisasi eesmärgipäratuks, pöördus ta Madise poole palvega korraldada selle müük soodsa hinnaga. Madis, kes tundis ennast süüdlasena sõbra halvas kinnisvaratehingus, lubas Antsule, et maksab hinnavahe ise kinni, kui too saab kinnisasja edasimüümisel vähem raha, kui maksis 8. augusti 2019. a müügilepingu alusel müüjale. Selle kohta vormistati kirjalik kokkulepe, mis oma sisult oli järgmine: „Kokkuleppe poolteks on Madis Mets (kohustuja) ja Ants Karu (kohustaja). Kohustuja võtab
Kinnisomand ei ulatu maavaradele ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega v seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraisiku kinnisasjal ei või võõrad omaniku loata viibida.(kui on piiratud)- kui ei ole siis ei või öösel. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Reaalservituudid-koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja notariaalselt tõestatud õiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Isiklik servituut- esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul.
70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86
Ограничение kitsendus; piirang Срок действия ограничений kitsenduste kehtivus Публично-правовое ограничение avalik-õiguslik kitsendus Ограничение, установленное судебным решением kohtuotsusega seatud kitsendus Господствующая недвижимая вещь valitsev kinnisasi Право застройки honnestusõigus Застройщик hoonestaja Пользовладение kasutusvaldus Пользовладелец kasutusvaldaja Реальная повинность: публично-правовая, частноправовая avalik-õiguslik, eraõiguslik Приобретатeльная давность igamine Застройка, застройщик hoonestamine, hoonestaja
Avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. ESEMED Eseme mõiste. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasja osad. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD
on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks lukk ja lukuvõti, viiul ja poogen. Vallasasjad ja kinnisasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Kasu ja kulutused. Eseme väärtus. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. Asjast kasu saamiseks peab õigustatud isik kandma ka asjaga seotud kohustused ja kulutused. Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud. Vajalikud
asutatavale MTÜ-le või SA-le tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks o Vara on vajalik MTÜ-le või SA-le tema põhikirjas sätestatud haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noortetööga seotud ülesande või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamise ülesande täitmiseks o Kinnisasi on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaat- või kaubandusesinduse tarbeks o Vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks o Vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks o Seadus näeb selle otseselt ette 85. Kuidas võib riigivara võõrandada?
3 Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi kehaline ese (loomad), mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad, asi saab olla: kinnisasi (maalapp, maja) ja vallasasi (kõik see mis ei ole maa küljes kinni). Asi saab olla: asendatav (kompensatsioon- saab nõuda asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun) Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse minema, kui on üle 50 ja kui ma selle endale jätan, on see karistatav. Kui aasta aega ei tule omanikku välja, võin asja endale jätta. Leitud asja müüa ei või.
Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i. Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit- pealeehitis kuulub maa juurde ii. Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule iii. Plamtatio-võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule. c. Kinnisasi liitub kinnisasjaga. i. Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub? Algul ei kuulunud kellelegi, hiljem jagati kaldaäärsete maaomanike vahel pooleks. ii. Insula in flumine nata – jões tekib saar. Saar jaotatakse kaldaäärsete maaomanike vahel iii. Alluvio- uhe. Jõe vool kannab pidemalt ja märkamatult maad ühe kalda
liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet: Kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus. Kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata. Kinnisasi või selle osa. 19. Milliseid kaupu ja millistes määrades võib Eestisse maksuvabalt importida? §17 1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi: 1) kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16); 2) Eesti Panga imporditav kuld; 3) Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi omavad rahatähed ja mündid; 4) maksumärk; 5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia ning gaasi
Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common La...
1. Kinnisasi- maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50, 53), mis kantakse eraldiseisva kinnistuna kinnistusraamatusse. Esindusorgani liikmete volituste algus ja lõpp 2. Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi (TsÜS § 50 lg 3). Tunnusteks liikuvus ja ümberpaigutatavus. Volitused algavad isiku esindusorganisse valimise otsuse tegemisest või otsuses märgitud kuupäeval. Volitused lõpevad: a) isiku tagasikutsumise otsuse tegemisest või otsuses märgitud kuupäeval; b) surma korral; c) tähtaja möödudes. Asja osad. Volituste kehtivus ei seondu registrikandega. Registrisse kantud andmete õigsust kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34)
Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. - Eelleping on leping, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 15. Asjaõiguse olemus ja põhimõtted - Asjade olulisim liigitusalus jaotab asjad kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud asjad on aga vallasasjad, kuna nende asukoht ruumis võib muutuda. - Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. - Vara on tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitled...
muutuda (äralõigatud juuksed, väljatõmmatud hammas, eemaldatud jäsemed, doonorluse korras saadud vere või sperma, organidoonorluse korras eemaldatud kehaosad, inimese laip Kõik inimese külge ühendatud asjad (proteesid, südamestimulaator, kuulmisaparaat) ei ole asjad Loomi ei loeta asjadeks, kuid nende tsiviilkäive toimub AÕS põhimõtete järgi (AÕS §49 lg3) ASJADE LIIGID: Kinnisasi – maapinna piiritletud osa ehk maatükk (TsÜS §50 lg1) Kinnisasi on käibes koos selle oluiste osadega, esmajoones ehitistega (TsÜS §54) ja päraldistega (TsÜS §57) Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi (TsÜS §50 lg2) Asendatav vallasasi – käibes määratav arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (TsÜS §51 lg1) Asendatavad asjad ei ole – kunsti teosed, loomad, eritellimusel valmistatud mööbel, rätsepariided, kasutatud asjad
1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõime Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega (alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.
seadmist seatud hüpoteek või millele on seatud käsipant; 3) varale, millele ei saa vastavalt seadusele pöörata sissenõuet. Lisaks vastavalt AÕSRS §13lg 5 Kui enne kinnisasja koormamist hüpoteegiga on seatud registerpant vallasvarale, ei laiene hüpoteek registerpandi kestuse ajal kinnisasja päraldistele, mis on koormatud registerpandiga. Registerpant ei ulatu kinnisasja päraldistele, kui enne registerpandi seadmist oli kinnisasi koormatud hüpoteegiga. Kommertspandiga tagatud nõue (§3) 3)Kommertspandiga on pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksulenne kommertspandiga koormatud vara müümistnõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivisja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksedning muud kõrvalnõuded. Kommertspandi seadmine (KomPS §4)
130-144) Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid ASI Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad 2) Asendatavad asjad 3) Äratarvitatavad asjad Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi Asendatav vallasasi – käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi; sellel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused; eeldatakse, et ülejäänud asjad on asendamatud Äratarvitatav vallasasi – otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või
Reguleerivad: äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Lisaks nt TTÜ, Kaitseliit, Eesti Haigekassa jne. 77. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asi ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
täidavad (tahked, vedelad, gaasilised). Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Piiratud asjaõigused - servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve
§ 14 lg 3 l 2, mis keelab pahauskselt läbirääkimisi pidada ja neid katkestada. DÕ mõttes § 1043- eeldatakse süüd. Üldjuhul nõuded kvalifits üldosa vääramatu jõu järgi § 100 jj. Praktiline tähendus puudub, kuna vastutus tuleneb §-dest 14, 15 endast. 111-07. § 14 lg 3 l 2 muutub aktuaalseks kui kinnisvara hinnad järsult langevad või tõusevad. A peab läbirääkimisi B-ga, et osta 100 000 eur eest B-le kuuluv kinnisasi. Vahepealsel perioodil maksab kinnisasi juba 120 000 eur. Kui tuvastame, et B on LEL pahauskselt katkestanud, saab A esit tema vastu kahjunõude. Kas A kahjuks on 20 000 eur e see, mille tõttu tehingust ilma jäi e pos varaline huvi või on tema kahjuks ainult kulutused, mis LEL tõttu kandis? Nõuda saab kulutusi, st neg huvi 89-06, 68-14. A oli jõudnud sõlmida juba LL C-ga ja kohustunud maksma üle mõistuse kõrget intressi ja lepingust taganemisel kõrget leppetrahvi. Sel juhul saab A ka neid nõuda B-lt. 13
(2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 8.18 Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.
hageja kostjalt I ostma kinnisasja Õiguslik probleem ja RK seisukoht: Mis vahe on müügilepingu eellepingul ja müügilepingul? Eelleping võib olla müügileping, kui selles on kokku lepitud olulised tunnused – müügiese ja hind. Kui olulisi tunnuseid ei ole määratletud, siis on tegemist müügilepingu eellepinguga. Leping võib olla müügileping, isegi siis kui see on nimetatud eellepinguks, ja isegi siis, kui kinnisasi ei olnud lepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatusse kantud. RK: “Kui tegemist on müügilepinguga, tuleneb hagejale sellest lepingu täitmise nõue, st kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõue.” Aegub 10 aasta jooksul TsÜS § 146 lg 5 ja § 147 lg 1 RK: “Kui tegemist ei ole müügilepinguga, võivad selle rikkumisest olla tekkinud nõuded, mh kahju hüvitamise nõuded.”
valdus (Valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks). 27.Omandiõiguse tekkimise viisid Algsed (tegemist on omandiõigusega asjale mis tekib teatud isikul esmakordselt) omand. Viisid Asja Haaramine (sõjasaagi omandamine), Igamine (keegi valdas maatüki kuigi ei olnud omanik, kuid teatud aja pärast sai omanikuks), Materjali Ümberkujundamine, Vilja omandamisest, mitme asja ühendamine s.t üks vallasasi liitub teise vallasasjaga, vallasasi llitub kinnisasjaga, kinnisasi liitub kinnisasjaga. Tuletatud omandamise viisid- Asja üleandmine, Vara jagamine kohtu poolt, 28.Omandiõiguse vormid Bonitaarne ehk preetrolik omand- Aluse selle omandi tekkimisele võis olla peamiselt kahesugune 1.Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalsed fakte. Kui asi sattus võõrandajate kätte tagasi või oli juba kolmandate isikute käes, ei saanud omandaja seda esialgselt enam tagasi nõuda. 2 Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati täiesti
lg 2) - kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus; (KMS § 16 lg 2 p 1) - kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata; (KMS § 16 lg 2 p 2) - kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist
kohustusliku vormi, tuleb sellest kinni pidada. Vastasel juhul on tehing tühine. 21. ASI JA SELLE LIIGITUS Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad Kiinisasi maatükk koos selle oluliste osadega Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks Üldine asi oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri. Võib asjadeks nimetada tinglikult Avalik asi kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad veekogud, väljakud, pargid) Eraasi ei ole avalik ega üldine ning võib kuuluda igale omanikule. Olles tsiviilkäibe objektideks,
kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. kinnisasja täieliku hävimisega. Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste Kiinisasi maatükk koos selle oluliste osadega isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi 1) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või Üldine asi oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri
vaja omaniku nõusolekut ja osahüpoteegid jäävad samale järjekohale, st kui läheb sundmüügiks, siis kõik selle järjekohal olevad osahüpoteegipidajad saavad samas järjekorras oma nõude rahuldatud (ja kui müügisummast ei piisa siis jagavad osahüpoteegipidajad saadava summa proportsionaalselt oma osale). - Ühishüpoteek - kui ühe hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja, siis vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest ja juhul, kui laenu ei tagastata, võib hüpoteegipidaja valida, milline kinnistu müüa. 38. Äriregister (tähendus ja pidamise koht). Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad nende tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil.
kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
