Laenu tagatise suhtes lepivad pooled kokku, et OÜ Osavad Poisid koormab talle kuuluva kinnisasja AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Hüpotees: Kas K saab nõuda hüpoteegi kustutamist ASÕ § 65 alusel ? Eeldused: 1) Rikutud
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi.
tähendada nii sunniviisilist kui ka vabatahtlikku lõpetamist. Lõppemine on registrist kustutamine peale likvideerimist. Kes esindab juriidilist isikut likvideerimisel? Likvideerimisel esindab likvideerija. (§ 41. lõige 2) Millal võib juriidilist isikut lõpetada? Juriidiline isik lõpetatakse nt: 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt 3) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta (§ 39. lõige 1-6) Mis on kinnisasi, mis vallasasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (§50. lõige 1-2) Kas kõlar aula seinas on kinnisasi? Ei. Miks vaja liigitada asendatavaid ja asendamatuid asju? Lepingu liik on erinev. Kuidas jagunevad kulutused? Vajalikud, kasulikud, toreduslikud. (§63. lõige 1-3) Miks on kulutuste liigitamist vaja? Võivad sõltuda lepingu poolt õigused ja kohustused.?
teise asjata peaasjata. Õigusvili on näiteks väljalaenatud rahalt saadud intressid või üür. Omandi õigused on seda vallata(autot garaazis hoida), kasutada(autoga sõita) ja käsutada(autot müüa). Avalik veekogu kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Avalikult kasutatav veekogu kuulub eraõiguslikule isikule, kuid kasutada võib seda veekogu igaüks. Reaalservituut Teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Valitsev kinnisasi selle kasuks. Teeniv kinnisasi selle kahjuks. Servituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Asjaõigus, kujutab endast kinnisasja igakordse omaniku kohustust maksta isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seadus, korrapäraselt raha vms. Hoonestusõigus on 36 kuni 99 aastat. Hoonestusõiguse eest võib maksta reaalkoormatist. Kinnispant ehk hüpoteek. Sarnaneb vallasasja registerpandiga, sest omanik või jätta asja valduse endale ning pant tekib alles kinnistusraamatusse kandmisega
4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule; 5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta; 6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta; 7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale. AÕS § 255. Maksud ja koormatised Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hoonestusõiguse seadmine (tekkimine) ja üleandmine (§ 242) (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema
maa kuulub teisele, kinnistu omanik arvab, et äkki tahab kunagi ehitada sinna midagi muud) Tähtaja saabudes: a) vean hoone ära b) müün hoone maaomanikule (ta maksab mulle turuväärtuse miinus kasum= harilik väärtus) HÕ lõppedes peaks maja omanik maja ära viima või kui ta seda ei soovi, siis peab kinnistu omanik maja kinni maksma. Kui ostan ... aastase hoonestusõiguse, siis võib olla, et saan ka maa ära osta, kui nii on lepingus kirjas. HÕ = kinnisasi saab hüpoteeki seada, aga see peab olema I jrk hüp hoonestusõigusele Hoonestusõiguse lõppedes kui on hüpoteek peal, siis lõpeb ka hüpoteek, kuna hüpoteek oli ju hoonestusõigusele. HÕ-le hüpo sedamine võib kahjustada hüpoteegipidaja huve. ??????????????? Ostueesõigus Kaasomanikele peab müügist teatama müüja, aga kuna kahju kannatab ostja, siis on mõistlik, et kaasomanike allkirjad müügist teavitamise kohta, kogub ostja. Ostjal oleks õigem sõlmida
Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust, kuid selline õiguse kohaldamine ei ole obligatoorne. Asja lähtekohariigi v tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises võivad pooled kokku leppida ka teisiti. 14. Mis on kinnistusraamat, selle osad ja mis neis sisaldub, kinnistusraamatu tähtsus. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja oluline osa jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis. S.t. et asjaõiguslikud õigusmuudatused asja kohta käivad ka selle oluliste osade kohta ja piiratud asjaõigused (nt hüpoteek) laienevad ka asja olulisele osale.
§ 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (12) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. (13) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik Omaabi puhul on tegemist hädakaitse erijuhuga, valduse kohtuvälise kaitsega. Lisaks omavoli tõrjumise õigusele on valdajal õigus taas asi oma valdusse saada. Vallasasjade puhul võib valdaja, kui omavoli teostus vägivalla abil või salaja, selle tagasi võtta
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind)
kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik tuvastada reaalosa, iseseisvalt toimetavat majandusüksus on vaja leida, ainult siis saa jagada korteriomanditeks) + Jah. Saab jagada § 3 alusel korteriomanditeks. 2. Parkimine ? Kõige tähtsam, et seaduseandja näeb ette, parkimiskoha saab kokku leppida kokkuleppel. Ei saa otsustada häälteenamusega koosolekul
Küsimus: kas tegelikult on? Valla ja linna eelarve (1) Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Munitsipaalomand · Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. · Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. 4
(asjaõigused, kitsendused, tegevusload jm). Kinnisvara koosseis olemuse järgi: - maa ja muud loodusvarad - parendused - õigused ja kohustused Kinnisvara ulatus määratakse seadusandluse, planeeringu, konkreetse objekti suhtes siduvate lepingutega ja registrikannetea. Kõrgus on reeglina nii kaua kuni tekivad ühised huvid, sügavus on reeglina nii sügaval kui on riigi huvi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused.
Haldusvastutus Distsiplinaarvastutus Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Vara-isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja-füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all (ärinimi e. firma). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant-
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
(3) Üürnikul on eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks vaja üüritud eluruumis temaga koos elava abikaasa nõusolekut, mis peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 13. Põllumajanduslik rendileping (1) Põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. (2) Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka metsamajandusliku kinnisasja rendilepingule, kui kinnisasi kuulub rendile antud põllumajandusliku ettevõtte vara hulka. (3) Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata rendilepingule, mille esemeks on alla 2 hektari suurune maatükk. 14. Liisingulepingu mõiste
A tuleb 120 000 eurot ära maksta. Tema kaks hüpoteeki on B hüpoteegist ees pool. B saab ainult selle mis on üle. Saab siis 20 000 eurot. A hüpoteek on suurem, kui on kinnistusraamatust on näha. 40 000 jääb B hüvitamata ja B saab seda nõuda isiklikult temalt, pöörduda kohtusse, arestitakse tema kontod jne. Ostueesõigus Müüja M ja ostja O sõlmivad müügilepingu, mille esemeks on kinnisasi, mille kinnistusraamatu 3. jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel
2) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud koopiad ja väljavõtted katastriüksuse plaanist või kaartidest. Küsimused Eesti kinnistusraamatu kohta 1. Millised asutused ja millisel õiguslikul alusel peavad kinnistusraamatut? Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. 2. Mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. 3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat?
õiguslikult, kui iseseisvat objekti ehk ta ei ole maa oluline osa. (Elektriliinid, gaasitorustikud, puurkaevud, mobiilimast jne.) Tehnovõrk või rajatis ei muuda kinnistu kasutamist. Kinnistuomanikul on õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu. Tasu on kokkuleppeline. Servituut Tuleneb sõnast serviire, tähendab teenima. Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi. Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline. Reaalkoormatis Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). Reaalkoormatis ei ole seotud kinnistuomanikuga vaid kinnistuga ehk kohustus läheb üle igakordsele kinnistuomanikule. Hoonestusõigus
Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa
kaaspärijale. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel ning see jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Juhul kui pärandvara jagamisel tekib kaaspärijate vahel vaidlus, jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kui jagatava pärandvara hulka kuulub kinnisasi või kui pärandvara jagamise ajal on kas või üks pärija piiratud teovõimega (nt alaealine), tuleb pärandvara jagamise leping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Mis võib tekitada probleeme? Mida laiem on pärijate ring (seda eriti näiteks kolmanda järjekorra pärijate - tädide ja onude - puhul), seda vähem teavad pärijad oma sugulasi ja nende võimalikke elukohti. Samuti on rahvastikuregistri andmetele tuginedes väga raske kõiki sugulasi leida
Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest: õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. 5. Mis on käsutamisõigus? Õigus asja saatust määrata. 6. Mis on kasutamisõigus? Õigus asja kasutada ja seega tema kasulikke omadusi tarbida. 7. Mis on valdamisõigus? Õigus asja vallata ehk asja oma valduses hoida 8. Mis on valdus? Tegelik võim asjade üle 9. Kes on varas? Asja ebaseaduslik valdaja 10. Mis on kinnistu? Kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi 11. Nimeta kinnisomandi kitsendused. loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd 12. Selgita loodusreservaadi olemust. Seal on igasugune inimtegevus keelatud, kõik peab toimuma ainult looduslike protsesside toimel. 13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala väljakujunenud või kujundavate looduslike või poollooduslike koosluste säilitamiseks 14. Kuidas jagunevad veekogud? Seisuveekogud ja vooluveekogud; piiriveekogud ja siseveekogud.
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele sunatud tahteavaldus. Eristame ühepoolseid tehinguid (nt. testament) ja mitmepoolseid tehinguid (nt. leping). Samuti saab tehinguid jaotada sisu poolest varalisteks tehinguteks (nt. ostu/müügi tehing) ja isiklikeks tehinguteks (nt. abielu). 7. Millised on peamised võõrandamislepingu liigid? Müügilepingud ja kinkelepingud 8. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud on vallasasjad. 9. Mis on abieluvaraleping ning mis on selle lepingule esitatud peamised nõuded perekonnaõiguses? Abieluvaraleping on mehe ja naise vaheline leping, mis reguleerib nende varasid abielu ajal. Kui leping on olemas, siis saavad mõlemad osapooled lahutuse korral lepingus kindlaks määratud osa ning neil pole õigust teise poole varale. Enne
Ese- objekt, (asjad, õigused ja muud huvid, mis võivad olla õiguse objektiks).Ese võib olla ka mittekehaline Asi-kehaline ese Erinevus:asi on kehaline. Objekt- Vara-Esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavte õiguste ja kohustuste KoGUM, kui seadusest ei tulene teisiti. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.Ettevõte ei ole isik, vaid vara. Firma ei ole isik, firma on nimi. )isiku nimi) Kinnisasi-maatükk. Maapinna piiritletud osa Vallasasi-asi, mis ei ole kinnisasi.(kõik mis ei ole maa) Rec mobiles-vallasasi, rec immobiles-kinnisasi Kinnisasja osa-mis on maaga püsivalt ühendatud on kinnisasi, kui ta enam püsivalt ühendatud pole, muutub vallasasjaks(kui vili koristatakse ära, siis on iseseisev asi) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitiste puhul püsiv ühendamine on vundament, kui see on olemas kuulub kinnisasja hulka,
SISUKORD 1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE...........
3) õppe- ja kasvatustöö välisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele. ASJAÕIGUSSEADUS § 48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. § 51. Asendatav asi (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. (2) Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse, samuti vastupidi. § 52. Äratarvitatav asi
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Subjektiivne asjaõigus on õiglusik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 10. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: kinnisasi ja vallasasi, asendatav asi, äratarvitatav asi. Asja osad on: Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
kuuluvad esemete alla). Ese, mis pole asi – nt nõue. Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) Kas põllul kasvav vili on kinnisasi või vallasasi? Kinnisasja osa on, ta on maaga püsivalt ühendatud Kui õun kukub puu otsast alla ja veereb naabri aeda, siis kellele see kuulub? Naabri oma. Äratarvitatav asi – vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi.
Võimalik ei ole paralleelselt tagada kaasomandiosa võõrandamisel kokkuleppe üleminekut õigusjärglastele ja samal ajal tekitada võõrandamise tühisus. Kui avaldajate tahe oli saavutada igasuguste käsutuste välistamine kummagi kaasomaniku poolt, tulnuks selgelt taotleda sellist eelmärget konkreetselt avaldajate kasuks. Riigikohtu määrus 2-17-4192, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-11 - (10) Kolleegium on varem selgitanud, et kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega abikaasa ainuomandisse, siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagatakse kinnistamisega (AÕS § 641 ). See tähendab, et pärast sellise otsuse jõustumist tuleks teha uus kanne, milles tuleks märkida, et ainuomanikuks saav abikaasa on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse sisse kantud.
Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus. Kinnisasjad ja vallasasjad nende õiguslik reziim on väga erinev. Kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kinnistusraamatu. Vallasasjade puhul valduse üleandmise teel. Oluline on ehitise vundament. Va need ehitised, mis on püstitatud hoonestusõiguse alusel. Samuti kõik, mis kasvab, on kinnisasja oluline osa ja kuulub selle hulka. Vallasasi on kõik see, mis ei ole kinnisasi. Hoonestusõigus kehtestatakse pikaks ajaks 36 kuni 99 aastat. Kõik kinnisasjaga seonduv käib läbi kinnistusraamatu servituudid jne. TSüS §50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asendatav asi ja asendamatu (vallas)asi (kinnisasjad on alati asendamatud). § 51 järgi asendatav on
Objekt:teenus ja raha Kontroll: advokaadibüroo Isikut ei ole olmas. Õigussuhe puudub. 207. Kuidas elukoht muutub? Kui isik avaldab soovi 208. 8.a poiss laenas sõbrale taskuraha, kas tehing kehtib? Kehtetu 209. Mis on eraõigus, millega tegeleb? Eraõigus tegeleb peamiselt lepingutega. 210. Miks eraõigus erineb tsiviilõigusest? Tsiviilõigusesse kuuluvad ka teised õigusharud 211. Nimeta äriühingud? Täisühing, osaühind, usaldsühing ja AS 212. Mis on kinnisasi? Maatükk/maapinna piiritletud osa 213. Mis on vallasasi? asi, mis ei ole kinnisasi. (kõik, mis ei ole maa) (res mobiles-liikuv/ res immobiles- liikumatu) 214. Mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 215. Millal kinnisasi muutub vallasasjaks? Mis on maaga püsivalt ühendatud on kinnisasi, kui ta enam püsivalt ühendatud pole,
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3)
Juriidilist isikut iseloomustavad tunnused: 1) on loodud seaduse alusel; 2) organisatsioonil võib olla iseseisev vara; 3) vara on aluseks teatud vastutusalale; 4) tal on õigus osaleda tsiviilõigussuhtes ühe poolena; 5) olenemata tema organites liikmete vahetumisega, ei too see kaasa tema automaatset lõppemist Eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 76. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. Asjade liigitusi mitmeid: · asendatavad ja asendamatud asjad · äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad · jagatavad ja jagamatud asjad Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 77. Tehing ja tehingu vormid. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.
kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld 4) puudutatud isikule Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või
detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus (volikogu). Ühe kuu jooksul maavanemale. Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: >isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; >kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada; >kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; >puudutatud isikule; >avalikkusele. 22. Kellel ja kus on õigus tutvuda kehtestatud ÜP, DP-ga? Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul planeeritava maa-ala kohalikes omavalitsustes. 23
valitseda mere voolav vesi/vesi ämbris). Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomad on sisuliselt liikuvad vallasasjad (ei ole vaba voli, st. on teatud kaitse all). Asju liigitatakse erniveatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: · Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. · Asendatavad asjad vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teisest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. (TSÜS § 51) · Äratarvitatavad asjad - vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mi skuulub
peab olema võimalik üksteisest eristada ehk asi peab olema terviklik. Asjad on reeglina käibevõimelised, mis tähendab, et nad võivad olla kohustus- ja käsutustehingute objektiks. Teatud asjad võivad olla allutatud erilisele õiguslikult režiimile. Olemuslikult ei ole nähtused asjad. Ning ehkki inimkeha ei loeta asjaks, siis pärast teatud osa eemaldamist või eraldamist võivad nad asjaks muutuda (nt juuksed, hambad jne) Kinnisasi on maapinna ruumiliselt piiritletud ja määratletud asukohaga osa. Kinnisasi ulatub vertikaalselt selle kõrguse ja sügavuseni, milleni küündib kinnisasja omaniku huvi kinnisasja kasutamisel ning väljaspool seda piiri toimuvat tegevust ei saa kinnisasja omanik keelata. Käsutada saab üksnes kinnisasja, mis on kantud kinnisturaamatusse. Kinnisasjaga sarnasteks õiguse esemeteks loetakse korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust.
Nt Eesti rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse valdkond (eesmärk) on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks.
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1) Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult seotud; 3) kindlale isikule Kas on olemas müüja? Müüjaks on Peeter. VÕS § 20 lg 1 praegu nõustus müüja läbi tahteavalduse Kas on olemas objekt, mida müüakse? Kinnisasi lauanõud on lepinguesemeks Kas osapoolte vahel eksisteerivad kohustused VÕS § 33 Ostjal ja müüjal on tulevikus kohustus sõlmida leping - Kas leping kehtib? o VÕS § 33 lg 2 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tegemist on müügilepingu
psüühiline vägivald ii. füüsiline vägivald iii. ajaline seos vägivalla ja asja äravõtmise vahel iv. finaalseos b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt II Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärk a. omanikusarnase seisundi loomine b. ilmajätmine ja enda kasuks pööraminew 2. Tahtlus III Omastamise ebaseaduslikkus Asja kahjustamise koosseis I Objektiivne koosseis 1. Objekt a. vallas või kinnisasi b. võõras asi 2. Asja kahjustamine: substantsi või kasutamisfunktsiooni kahjustamine a. rikkumine b. hävitamine 3. Oluline kahju II Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Ebaseaduslik kasutamine I Objektiivne koosseis 1. Objekt a. vallasasi b. võõras asi 2. Asja kasutamine a. omavoliline: puudub valdaja luba b. ajutine kasutamine II Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärgita 2. Tahtlus Kelmuse struktuur
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
27.Kinnisomandi kitsendused: kaotab õiguse piiranguteta omandist asja üle ja on kohust. Sallima võõrast tegevust või mõjutusi oma omandi suhtes. Kitsendused ehk seaduslikud servituudid: tehingu alusel ; seaduse alusel; kohtu otsuse alusel. Liigitus: eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud. Enamik kitsendid on seadusjärgsed. 28.Hoonestusõigus, ostueesõigus: Hoonestusõigus 2 kinnisasja asuvad üksteise peal, ühele kuulub maa ja teisele hoonestusõigus(vb maja ehitada). On kinnisasi ja seotakse ühe kindla hoonega, eesmärgiks hoone püstitamine, mitte maa kasutuks. Toimub lepingu alusel- hooneõis seadmise lepinguga. Hon on võõrandatav aga selleks vaja omaniku luba. Tähtaeg max 99 a. Hon ise on ka tasuline. Ostueesõigus: kinnisasja omanikul on piirang peal, kellele ta saab asja müüa. Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29
See avaldus ei oma õiguse lõppemise seisukohalt tähendust, sest õigus on juba lõppenud. Järgneval kinnistusraamatukandel ei ole õigustmuutvat tähendust, see on vaid vale kinnistusraamatu parandamise kanne. Kinnisasja omaniku surma korral lõpeb ka kinnisomand senise omaniku suhtes ning kinnistusraamat muutub valeks ja on vale kuni omanikuna kantakse kinnistusraamatusse surnud omaniku õigusjärglane. Õigusjärglase puudumisel muutub kinnisasi peremehetuks. Selle võib omandada igamise teel valdaja ja hõivamise teel riik. 178. Mis on omand ja mille poolest erineb see valdusest? AÕS § 68. Omandi mõiste (1) Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. (2) Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.
laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus. Kinnisasjad ja vallasasjad nende õiguslik reziim on väga erinev. Kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kinnistusraamatu. Vallasasjade puhul valduse üleandmise teel. Oluline on ehitise vundament. Va need ehitised, mis on püstitatud hoonestusõiguse alusel. Samuti kõik, mis kasvab, on kinnisasja oluline osa ja kuulub selle hulka. Vallasasi on kõik see, mis ei ole kinnisasi. Hoonestusõigus kehtestatakse pikaks ajaks 36 kuni 99 aastat. Kõik kinnisasjaga seonduv käib läbi kinnistusraamatu servituudid jne. TSüS §50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asendatav asi ja asendamatu (vallas)asi (kinnisasjad on alati asendamatud). § 51 järgi asendatav on
Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem piiranguid selle õiguse teostamisele (piirangud peavad olema sätestatud seaduses) vt. PS § 32. Mõiste elemendid:
tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul. Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärgiks on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. (Justiitsministeerium, Maa-amet) Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus (Riigi Teataja, Kinnistusraamatuseadus) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (Riigi Teataja, Ehitusseadus) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks,
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant- sellega saab kõige madalama intressiga laenu. 20. Ettevõtte krediidivõime hindamine - Ettevõtte puhul hinnatakse: Finantsaruandluse analüüs ·Maksevõime analüüs ·Rentaabluse analüüs ·Rahavoogude analüüs Äriprojekti analüüs ·Eelarve analüüs ·Finantseerimisskeemi analüüs ·Tasuvusanalüüs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
