VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse ...
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna.
mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikute liigid: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa, muu maa. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid:elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa. Ehitisregistri eesmärk on koondada, hoida ja avalikustada teavet ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta. Kinnistu kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestuseõigus. Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada. Kinnistusregistri koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik, kinnistustoimik. (Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid). Reaalservituut- koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva
Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD .....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1. KINNISOMAND.....................................................................................................................4 1.1. Kinnisasi ..........................................................................................................................4 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ............................................................................4 1.3. Kinnisomandi ulatus ........................................................................................................5 1.3.1. Ruumiline ulatus ....................................................................
2) Poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 3) Õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) 4) Kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234) 5) Võib lõppeda ka kinnisasja sundvõõrandamisel, kinnisasja müümisel sundtäitmisel ja pankrotimenetluses kinnisasja müümisel enampakkumisel. Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui: 1) koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või 2) kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või 3) kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234)
Mis on peamine erinevus maaõiguse ja keskkonnaõiguse vahel? Keskkonnaõigus on spetsiifiline õigusharu, millega puutuvad kokku ettevõtjad, kelle tegevus puutub kokku keskkonnakasutusega – näiteks kasvava metsa uuendusraie, maavaravaru kaevandamine, veevõtt, kalapüük jne. Samuti juhul, kui on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega. Miks on maa eestlastele nii tähtis? Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulised osad on maatükiga püsivalt ühendatud. Nt mets, ehitised, koristamata vili ja muud taimed. Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja päraldis? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja päraldis on vallasasi, mis teenib mingit peaasja ning on seotud sellega ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu
Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub ka kindlustushüvitise nõudele Ei ulatu:
20. Millest peaks juhinduma ehituslepingute sõlmimisel? Ehitustööde lepingu põhieesmärk on kokku leppida ehitustööde mahud, ehitustööde hinnad, ehitustööde kvaliteet ja rida muid tingimusi. Kes maksab elektri ja vee eest? Ehitustööde üleandmise tähtaeg. Lepingu hind olgu kivist. Kes vastutab töö juhusliku hävimise eest? Leppetrahvid ja viivised lepingu rikkumise eest. Ehituse koguriskikindlustus CAR. Ehitustööde kontroll. 21. Mis on kinnisasi? Olulised osad, ehitise olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 22. Mis on mõistlik võlaõiguses
20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Sellisel juhul jäävad kõik kehtinud õigused kehtima. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kehtivad õigused notariaalselt kinnitada. Kinnisasjade ühendamisel laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. 26. Kinnistusraamatu avalikkus.
tingimustel lepinguliselt seotud. Eelleping Tüüptingimused lepingu sõlmimisel 1.3 Lepinguline õigussuhe. Lepinguline õigussuhe elemendid: Subjektid- - pooled (võlgnik, võlausaldaja) - kolmandad isikud. Lepingu ese- kohustused, õigus, tööleping ( ese- asi- hüve) TsÜS § 48 esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi- on kehaline ese. Kinnisasi- on maapinna piiritletud osa ( maatükk) Asi mis ei ole kinnisasi, on vallasasi Lepingu sisu lepingu tingimused ( lepingu tingimustes tulevad õigused ja kohustused) - olulised tingimused; a)lepingu eesmärgist või olemusest tulenevad tingimused, b) seadustes olulisteks nim. tingimused, c) mis tahes tingimused kui seda nõuab üks pool. - tavalised tingimused; ( lahti kirjutatud seadustest) - juhuslikud tingimused. Lepingu vorm- ( mis vormis on leping sõlmitud, seadused sätestatud, poolte kokkuleppel,)
Rahandusministeerium) Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne).
lepinguliigi põhikohustusega. Eseme mõiste lepingu objektid Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste Asi on kehaline ese Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Tahteavaldus Otseseks tahteavalduseks on kõik niisugused teod, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (nt ettepanek sõlminda või
A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m2. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei ole sellega nõus, et A kinnisasja omale saab ja tahab, et kinnisasi hakkaks tervikuna kuuluma B-le. B on nõus kinnisasja eest maksma 100 000 eurot.
Hõivamist reguleerib seadused jahi eeskirjad 3 leid kui asjad on ülesse leitud Leidja on see kes võtab kaotatud asjad oma valdusesse ja tuleb otsida omanikku Oluline on leida väärtus alla 100 kr võib endale jätta kuid suuremad summad tuleb teavitada politseisse 4 peitvara sarnaneb leiuvarale maasse kaevatud või peidetud vara omanikku sellel pole ja ei ole võimalik ka ülesse leida seda Peitvara on raha ,väärtasjad esemed väärismetall Peitvara võib olla nii kinnisasi kui ka vallas asi 5 ümbertöötamine on ostan riide ja lasen sellest midagi õmmelda segamine on see kui see panen midagi kokku mündid vili kuivatis ja ühendamine on see kui midagi liidetakse pannakse kokku 6 igamine vallasasja saab valdaja endale hoida kui ta on seda iganud 5 aastat 7 loodus vili kuulub reeglina asjaomanikule Vallasasi lõpeb üleandmisega ja vallasomand hävimisega Kinnisomand lepinguga ja kinnistusraamatusse kandmisega
Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Vallas- ja kinnisasjade puhul realiseerub publitsiteedi printsiip kinnistusraamatus. Igaüks saab järele vaadata kellele kuulub see vallas- v kinnisasi. Publitsiteedi printsiip realiseerub läbi valduse. 3. Määratletuse põhimõte - kõik õigusmuudatused asjaõiguses saavad toimuda konkreetsete esemete suhtes. 4. Numerus clause printsiip ( закон закрытого перечня )- seadus ütleb, et meil on piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende
Igamine tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused õiguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatükkide kohta 10 või 20 aastat. Võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tulemusena tekib uus asi; kui saab tagasi muuta materjali omanikule, kui ei saa muutjale, peab tasuma materjali eest. Vilja omandamine peaasja omanik saab ka vilja. Ühendamine peaasja omanik; vallasasi + vallasasi; vallasasi + kinnisasi; kinnisasi + kinnisasi. Tuletatud omand rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio asja üleandmine või asjast loobumine tahtega üle anda omandiõigus. Üle anda saab omanik ise. Samuti on selliseks viisiks juhus, kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse omaabi; possessoorsed valdushagid faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed
Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused - ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt
RK lahend nr 3-2-1-83-13 – hagi lepingu osalise tühistamise tuvastamiseks ja lepingueelse olukorra. taastamiseks. Kostja, keda abikaasa peksis tegi ähvarduse alusel endale kahjuliku tehingu. Abielu lõpetamise järgselt jagati vara nii, et kinnisasi, mis enne abielu sõlmimist oli hageja ostetud sai abielu ajal elamu peale ning see jäi kostjale. Hageja sai vastutasuks kostja ostetud korterile isikliku kasutusõiguse kuni nende tütre täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 1. ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 2. üldkasutatav maa (017; Üm) avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? o Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili
maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 14) ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) – kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 15) üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili
müra. 22) Käitis ja käitaja- Käitis:tootmisettevõtte 23) Maaõigus ja keskkonnaõiguse vahe- Keskkonna õiguse all mõistetakse normide kogumit, mille eesmärk on kaitsa meid ümbritsevat keskkonda Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. 24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja võidelnud selle eest. See on olnud ainus asi mis neid on üleval pidanud. Eestlastel puuduvad suuremad maavarad. 25) Kinnisasi ja kinnisasja olulised osa- kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasjaks loetakse kõiki antud maatükiga seotud osi, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik muul moel teisaldada. 26) Kinnisasja päraldis- on vallasasi (all mõistetakse enamasti eraomandit, mis on liikuv, vastupidiselt kinnisvarale või kinnisasjale), mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa
Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register, mida peetakse selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon.
andjaks loetakse sissenõudjat. Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast. Seadustik ei välista kohtutäiturit ennast hoidjaks olemast. Hoidmise eest ei peaks saama tasu, küll aga tuleb hüvitada kulutused. Vara valitseja Valitseja nimetab kohus kinnisasjale sissenõude pööramise puhul, kui kinnisasi määratakse sundvalitsemisele. Valitseja määratakse kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel. Kui kohus ei määra valitsejat, jääb sundvalitsemisele kuuluv kinnisasi võlgniku valdusse. Valitsejaks ei või määrata sissenõudjat ega kohtutäiturit, samuti kohtutäituri sugulast ega hõimlast. Sissenõudja sugulane või hõimlane võib valitseja olla üksnes võlgniku ja sissenõudja kirjalikul nõusolekul.
Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. 8. mis on igamine? Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. 9. selgita kinnisomandi ulatust
Kehalised esemed võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Kehaline ese on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja teda on võimalik vallata st oma võimu all hoida. Loomad ei ole asjad, kuid nende suhtes kohaldatakse reeglina asjade suhtes käivaid sätteid. Jagatakse juriidilise tähenduse järgi Kõige olulisem on asjade liigitus on jaotumine kinnis- ja vallasasjadeks Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) koos selle oluliste osadega. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maa on tsiviilkäibes koos oma oluliste osadega, va mööduvaks otstarbeks maaga ühendatud asjad.
hoonestusõiguse olemusega. Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada, kui seda võlaõiguslikul alusel siiski kitsendatakse, ei too sellise piirangu rikkumine kaasa tehingu tühisust. Iseeneset ei ole hoonestusõiguse seadmisel asjaõiguslepingu tingimuslikkus välistatud. Hoonestusõiguse olemusega vastuolus olevaks on siiski hoonestusõiguse seadmine äramuutva tingimusega või isiku surmaga seondavalt. 3.2. Hoonestusõigus kui kinnisasi AÕS § 249. Hoonestusõiguse käsutamine (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja
- või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel (AÕS §77). Kokkulepete kehtivus: Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste (TsÜS § 6) suhtes. Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad need kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) Omandikaitseõigusi saab realiseerida ainult isik, kellele omand kuulub ehk omanik. Oma omandiõigust saab tõendada vallasasja puhul valdusega (vastupidise väitja peab oma väiteid tõendama) ja kinnisasja puhul kinnistusraamatukandega. Nõudeõigus võib tekkida mingi asjaolu tekkimisel/ lisandumisel
15 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim.129- 130 lk. 10 kohustus lasub kinnisasjal siiski vaid siis, kui teeraja kasutamine ei tekita kinnisasja omanikule olulist kahju, näiteks ei kulge läbi majaõue või viljapõllu.16 3.4. Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasja, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid on isiku õigus kasutada võõrast kinnisasja enda kinnistuga seotud asjaoludel. Servituut kohustab teenima kinnisasja omanikku, võimaldama teha tegu või hoiduma sellest. Teeniva kinnistu omanik on kohustatud tegema teo või hoiduma teo tegemisest valitseva kinnistu omaniku kasuks. Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel muu isik kui seatud on servituut
Samuti õppida infot leidma erinevate kinnisvara ja maaga seotud ametiasutuste kodulehekülgedelt. Antud kursusetöö on tehtud kinnisvara kohta mis asub ... tänaval. Selle töö autor ise elab selles majas ning mäletab ka maja ehitamist. Maja ehitamisega sai algust tehtud 1987 ja majja koliti sisse 1991 kui see polnud veel valmis. Ehitis võeti vastu aastal 1994 (vt lisa 1). Siin töös kirjeldatav kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi. 3 1. Kinnisvara olemus 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, mille objektiks on kinnisasjad (Kaing, 2011, 12). Wikipedia andmetel on kinnisvara omandus mis hõlmab maad ja ehitis selle peal ning vilja mis sellel kasvab, mulda ja mineraale maapõues (Wiki, okt 2011).
ning potensiaalse omandaja huvide arvestamine nõuab seega asjaõiguselt regulatsiooni, mille võib sõnastada kui heauskne omandamine õigustamata isikult. Kinnis- ja vallasasjade õigusliku regulatsiooni eristamist loetakse asjaõiguse nn saksaõiguslikuks eripäraks. Erinevust loetakse nii suureks, et peetakse võimalikuks kogu asjaõiguse jagamist kahte ossa, millest üks käsitleks kinnis- ja teine vallasasju. Vahetegemise põhjuseks on kinnisasjade surem tähtsus: kinnisasi on nii üksikisiku kui ka ühiskonna eksisteerimise aluseks. Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte
1.2.6. Valdaja omaabi Valdaja võib oma valdust omavoli vastu kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära oomavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Omaabi õigus kuulub ka valduse teenijale. 1.2.7. Valduse kohtulik kaitse Kui valdust on omavoliliselt rikutud või on valdus omavoliliselt ära võetud, siis on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. 1.3. Omand 1.3.1. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omand on isiku juriidiline võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende
mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele
teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. omand-isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. valdus- tegelik võim asja üle. asi- kehaline ese. kinnisasi-maatükk ehk maapinna piiritletud osa. vallasasi-asi, mis ei ole kinnisasi. omaabi- kinnistu- iseseisva üksusena kinnisturaamatusse kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus, ehk kinnisturegistrisse kantud maatükk. piiratud asjaõigused- annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieligu võimuni asja üle. leping- tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. lepingu tingimused-
Kuidas FIEks vormistada, kelle poole pöörduda? Iseseisev majandustegevus tootmise ja müümisega tulu saamise eesmärgil on ettevõtlus. Teenuse osutamine ja kauba müümine on kahtlemata iseseisev majandustegevus ja enne selle alustamist tuleb ennast ettevõtjana registreerida. Registreerima peab kas maakohtu registriosakonnas peetavas äriregistris või siis maksu- ja tolliameti kohalikus teeninduskeskuses. Kuna äriregistris on kõik protseduurid tasulised ning sinna esitatav avaldus peab olema notari poolt kinnitatud, on teatud juhul mõistlik ennast registreerida maksu- ja tolliametis. Seal on kõik protseduurid tasuta. Teeninduskeskusse tuleb isiklikult kohale minna ja kaasa võtta isikut tõendav dokument. Seal on olemas ettevõtjaks registreerimise avalduse blankett, mis tuleb täita. Kolme päeva pärast saab samast kätte tõendi enda ettevõtjana registreerimise kohta. Alates 2006. aastast ei pea FIE-ks registreerinud inimene enam ravikindlustuse ...
ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. KOHTULAHENDID: 3-2-1-68-96: Tapeet ei ole oluline osa, kui tegemist on mingi erilise tapeediga, siis on. 3-2-1-33-12: Hoonetealuse maa kinnistamisega muutuvad maatükil asuvad hooned kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise
tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Omanik võib nõuda ka enda nimele kandmise asemel hoonestusõiguse ülekandmist tema poolt nimetatud isikule. Omaniku nõudeõigus aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada eelkirjeldatud asjaoludest, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.(AÕS § 2441) REAALSERVITUUT Reaalservituudi seadmisel koormatakse üks kinnisasi (teeniv kinnisasi) teise kinnisasja (valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks. See tähendab, et valitseva kinnisasja omanikul on õigus teenivat kinnisasja mingis osas ja/või mingil viisil kasutada või peab teeniva kinnisasja omanik oma kinnistul mingist tegevusest hoiduma. See õigus kehtib edasi ka siis, kui teeniva või valitseva kinnistu omanik muutub. Näiteks kinnistu müüakse. Praktikas on kõige sagedasemaks reaalservituudiks teeservituut, mis annab valitseva
"valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive.
(2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. KOHTULAHENDID: 3-2-1-68-96: Tapeet ei ole oluline osa, kui tegemist on mingi erilise tapeediga, siis on. 3-2-1-33-12: Hoonetealuse maa kinnistamisega muutuvad maatükil asuvad hooned kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud
Kinnisvaraõigus I Lk 1/ 9 Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad · Tsiviilseadustiku üldosa seadus olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub (ehk kes on kinnisasja omanik): · Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara kasutada annab. · Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda kasutusse üksnes kindlate reeglite seaduste ja vastavate kordade järgi. Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud, see oleneb kinnisasja
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse...
· Õiguse objekt õiguse subjektile allutatud õiguse objekt* Õigused esemena (mõned näited) · Nõudeõigused · Aktsiad ja osad · Muu ... Muud hüved esemena (mõned näited) · juurdepääs soojusenergiale, elektrienergiale jms · arvutiprogrammid · oskusteave (know-how) · Muu ... Asja mõiste Asi on kehaline ese. Asi on kehaline st meeltaga tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav (st "käegakatsutav") Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. · Kinnisasjade ruumilist asukohta ei saa muuta · Vallasasja asukohta saab ruumis ümber paigutada · Nende õiguslik regulatsioon on väga sisulistes küsimustes teineteisest erinev Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhtes tuleb eristada 3 aspekti: Isikud e subjektid (kelle vahel on tsiviilõigussuhe);
Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m 2 . Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei ole sellega nõus, et A kinnisasja omale saab ja tahab, et kinnisasi hakkaks tervikuna kuuluma B-le. B on nõus kinnisasja eest maksma 100 000 eurot. Mida peavad A ja B nõudma, et saada oma tahtmist ja kui palju raha saavad nad hüvitisena nõuda? A : ½ ; HP 20 000, nõuded 10 000; kasutab 150 m2 B : ½ ; HP 50 000, nõuded 5 000; kasutab 50 m2 Kui hüpoteeke kaasomandil pole, siis saaks A või B ainsaks omanikuks ning poleks võimalik seda osaliselt koormata.
tuleb võlgniku vara arestida või järelvalveametniku liikumine võõral maatükil. Valdajal on õigus valdust omavoli eest jõuga kaitsta, hädakaitse piire ületamata. Kui vallasasi võetakse omanikult salaja või vägivallaga ära, on valdajal õigus tabatud või jälitatud omavolitsejalt see kohe tagasi võtta. Kui taoline asi juhtub kinnisasjaga on valdajal õigus tarvitada omavoli, et isik kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi temalt tagasi võtta. Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku valduses olevale kinnisasjale on valdajal õigus see enesele tagasi võtta. Kui sellega seoses tekkisid kinnisasja omanikul 2 mingisugused kahjud, tuleb vallasasja omanikul need need kinnisasja omanikule hüvitada. Kui valdust mingitel põhjustel ei ole võimalik tagasi saada isikult kes on
Laenu ehk krediidi all mõstetakse .... Laenutegevuse alla kuulub nii laenu andmine, liising ja faktoorin tehingud ja panga garantiid Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused : 1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
